Jump to content
Mart Muru

Jamaica jooksjate imetulemuste saladus

Recommended Posts

Kükk on minul ntx andnud kiirendusele kõvasti juurde, selles ma olen kõik üle trumbanud, aga seda ainult 10..20 meetrit. Mingi hetk jäin kõigest maha:D

Aga naturaalselt hakkas sprint välja tulema, kui tegin ekstra tuhara ja reiakakspealihase harjutusi. Ei osanud lihtaslt seda horisontaalset tõuget teha. Aga eks nimesed ole erinevad ka, mõni õpib ühtemoodi paremini kui teine. Pealegist kui sul lihaselastsushea, siis hea jõudu teha, aga kui pole, siis vaja just sprinti ja muid hüppeharjutusi teha.

Mida jõukavades ei ole näha, on harjutused, mis sihivad just seda horisontaalset tõuget, ehk nö sprinterite harjutused. Jõutõmme ja rinnalevõtt pole päris sama. Harjutsed nagu hip thrust ja glute bridge tuleks teha. Samuti ühel jala harjutused, mis simuleerivad rohkem sprinti.

Isa ma ntx tunnen, et kükki tuleks rohkem arendada, sest kui sprindis esimese tõuke teen ja teisele jalale maandun, siis reielihas lihtsalt karjub nõrkusest. Keskmisel jõusaaliisal pole ka seda aega võtta, et kiirendusi joosta ja pikemaid etappe ning veel tehnikat harjutada. Ma ise hetkel keskendun massile ja jõule ning mingi hetk kavatsen rohkem sprindiga tegelada. Hüppeliiges ka veidi haige....

Kellel meil on üldse treener või keegi haritum/kogenum kõrval, kes saaks tehnikat hinnata ja nõu anda?<_<

Edited by smack

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tead viimasel ajal olen niipalju lugenud, et tunne on juba, et ca. 90% treeneritest on lollid. :o - olenemata sellest, kas saavad tulemusi või mitte. <_<

Ja - jah, ikka treenerid on lollid, mitte kunagi sportlased, kes ei saavuta sellepärast tulemusi, et ei ole geneetiliselt andekad antud ala jaoks, aga mõtlevad ise, et on. Teatud tasemini on loomulikult võimalik jõuda, aga mitte tippu. Andetust sportlasest ei tee ka maailma parim treener tippsportlast. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kahjuks vähesed treenerid lähenevad individuaalselt sportlastele. Enamus panevad ikka kõik ühe takti järgi treenima ning need arenevad kellele sobivad antud treeningviisid kõige rohkem. :/

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kahjuks vähesed treenerid lähenevad individuaalselt sportlastele. Enamus panevad ikka kõik ühe takti järgi treenima ning need arenevad kellele sobivad antud treeningviisid kõige rohkem. :/

Ega sport ei ole sõiavägi kus peab käsku täitma.

Sportlane peabgi ise mõtlema ja selle järgi tegutsema. Treener on suunav jõud.

Enda viimased paremad aastad (ja tulemused saavutasin) üksi treenides.

Kahjuks keegi oleks võinud ikka kõrvalt pidurit panna ja öelda et teen üle. Siit ka vigastus ja karjääri lõpp.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sportlane peabgi ise mõtlema ja selle järgi tegutsema. Treener on suunav jõud.

Enda viimased paremad aastad (ja tulemused saavutasin) üksi treenides.

Enda parimad tulemused saavutasin samuti üksi treenides. Paljud treenerid siiski millegipärast ei salli seda kui sportlane "ise mõtleb".

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mina mõistan nii, et treener on juhendaja. Kui sportlasel endal on kogemusi ja teadmisi vähe - on lollus treeneri metoodikat küsitleda. Kui puuduvad arusaamad, miks treener käsib sul ühte või teist asja mingil põhjusel teha - siis ei ole mõtet ise leiutama hakata. Sest nii läheb kõik täiesti metsa. Ei saa enam keegi aru, mis osa arengust või selle puudumisest on kelle süül ja mis teguviisi tulemus.

Kui juba sportlane omab ise palju kogemusi ja teadmisi - siis oleks kasulik tal treeneriga sügavamalt asjadest rääkida. Koos läbi käia treeningmetoodika, toitumine ja reaalselt eesmärgid. Alates teatud punktist peab koostöö sportlase ja treeneri vahel olema väga korralik - sest vastasel juhul areng kannatab. Üldised treening/toitumismallid arendavad ainult teatud piirini, edasi on vaja arvesse võtta individuaalsust.

Liiatigi usuvad liiga paljud treenerid oma metoodika õigsusesse ning absoluutselt keelduvad mistahes muudatuste tegemisest - aegunud, kuid juurdunud teadmiste tulemusena.

Ehk tippu jõuab see sportlane kellel on geneetilist potensiaali - kuid, kelle treening ja toitumine on aastatepikkuse treeneriga koostöö tulemus. / Sportlane, kes on ise-enda treener. On on võtnud vaevaks ise uurida, õppida ning kellel on annet/või lihtsalt oskus rasket tööd teha niivõrd palju, et omandada piisav kogemustepagas oma teoreetiliste teadmiste kasutamiseks praktikas. <_<

Kõige hullem on see, kui on aegunud teadmistega treener ning juhm õpilane. Sest nii tammutakse ainult kohapeal mitu aastat kuni lõpuks sportlane motivatsiooni/tulemuste puudusel alla annab ja ongi kogu ettevõtmine vett vedama läinud ning elu parimad aastad ära võtnud...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Uus huvitav artikkel. (Esimene osa mitmest) Puudutab antud teemat - üks väljavõte sellest:

http://www.bodyrecomposition.com/training/...ing-part-1.html

"Kenyan Distance Runners

If there is a single area (perhaps outside of Jamacian born West African Blacks dominating track sprinting) where a singular ethnic group has truly dominated a given sport, it’s that of Kenyan/East African distance runners. Starting in the mid 1960’s or so, the Kenyans have simply moved to a situation where they absolutely dominate pretty much every distance from about the 800m up to the marathon and beyond.

They hold most of the world records and the number of Kenyans running top times simply dwarfs what any other country is doing. Let me put this in perspective, in 1999 the number of sub 2:20 marathons run were 34 by American Runners, 7 by UK runners and 222 by Kenyan runners. In 1999, the Marathon world record was 2:05 so 2:20 is nearly 90% of that record. And 222 Kenyan records were capable of it (and sub 2:20 just means that they cracked that time, not by how much they cracked it).

Those aren’t typos, Kenya produced 8 times as many sub 2:20 marathons as the US and 30 times more than the UK. And it’s not as if there aren’t tons of runners in the US or the UK; they simply aren’t producing at anywhere near the level that Kenyan marathoners are. Other countries have the numbers, Kenya has the winners.

As well, almost exponentially, Kenyan dominance has simply increased over the years. For example, in 1982, two of the top 10 runners (as determined by Runner’s World) were Kenyan; in 1992, 9 out of 10 were. The same pattern is seen in nearly every event from the middle distance on up including steeplechase and cross country.

Kenyan runners simply dominate the sport of running like no other group (again short of Jamaiacan/West African dominance in the short sprints). But the numbers are even more amazing then this because it’s not just Kenyans doing the domination; it’s actually a sub-tribe within Kenya. Quoting from my second source:

The Kalenjin tribe has three million people, that is about 10 percent of Kenya’s population. But this group has earned about seventy-five percent of Kenya’s distance running honor and has won close to forty percent of all the top international honors available in men’s distance running disciplines; cross country, road racing, and track. The Nandi, a Kalenjin sub-tribe, with roughly five hundred thousand people, account for 1/12,000 of the world’s population. They account for twenty percent of the top international distance medals.

Let those numbers sink in for a second. Running is a sport practiced by just about everyone; it’s about the simplest sport around and all countries compete in it to one degree or another which is why looking at comparative results can be illuminating. It requires literally no equipment as the no-shoe crowd will happily prattle on about. Everybody runs, everybody can run and there is evidence that humans evolved as distance runners. If there is a sport unfettered by things like facilities, tradition and all of the other crap that makes these types of comparison problematic, it’s running.

And this small group of people, this tiny single tribe is simply overwhelmingly dominant at it. Against countries with massive resources, all kinds of sports sciences, all the training, coaching, therapy and drugs that money can buy. This tiny country, and this sub-tribe within that country, a tiny percentage of the world population and they are absolutely overwhelmingly dominant.

In fact, an article in New Studies in Athletics was titled “Do Caucasian athletes need to resign themselves to African domination in middle and long distance running?” And while the author bent over backwards to try and say that non-Africans could be competitive (he used an example or two from women’s distance running which is problematic for reasons I’ll address later in the series), I’d have to say the answer is no. This isn’t a case of a single amazing athlete coming out of nowhere to take over a sport; it’s one where the 10th fastest Kenyan is still faster than the fastest non-Kenyan (in the men’s events).

And since someone invariably brings up an argument akin to “If the Kenyans are so great, why were the great runners of the 1920’s white and Irish and…” the answer is simple: The Kenyans weren’t running yet. They were doing things like trying to survive and didn’t have time for sports. Even if they had been running they wouldn’t have been allowed in even if they had (it’s the same reason there were no great black baseball players in the 20’s, they weren’t allowed to play in the white leagues). The first Kenyan showed up in the late 60’s and since then it’d been an exponential march to total dominance.

To put this in perspective, early on researcher Bengt Saltin once took the cream of the crop of his country’s athletes (we’re talking Olympian level here) to Kenya to run them against the Kenyans. They were destroyed….by school kids. The best athletes with the best technology and sport science in existence and they got owned by teenagers. What’s going on?

And that’s actually where I’m going to stop today. Yes, I’m a tease. But the next bit is long and I spent too much time on introductions so deal with it. I’ll pick up on Wednesday to examine some/all of the reasons that the Kenyans appear to be so overwhelmingly dominant in the sport of distance running."

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mina mõistan nii, et treener on juhendaja. Kui sportlasel endal on kogemusi ja teadmisi vähe - on lollus treeneri metoodikat küsitleda. Kui puuduvad arusaamad, miks treener käsib sul ühte või teist asja mingil põhjusel teha - siis ei ole mõtet ise leiutama hakata. Sest nii läheb kõik täiesti metsa. Ei saa enam keegi aru, mis osa arengust või selle puudumisest on kelle süül ja mis teguviisi tulemus.

Kui juba sportlane omab ise palju kogemusi ja teadmisi - siis oleks kasulik tal treeneriga sügavamalt asjadest rääkida. Koos läbi käia treeningmetoodika, toitumine ja reaalselt eesmärgid. Alates teatud punktist peab koostöö sportlase ja treeneri vahel olema väga korralik - sest vastasel juhul areng kannatab. Üldised treening/toitumismallid arendavad ainult teatud piirini, edasi on vaja arvesse võtta individuaalsust.

Liiatigi usuvad liiga paljud treenerid oma metoodika õigsusesse ning absoluutselt keelduvad mistahes muudatuste tegemisest - aegunud, kuid juurdunud teadmiste tulemusena.

Ehk tippu jõuab see sportlane kellel on geneetilist potensiaali - kuid, kelle treening ja toitumine on aastatepikkuse treeneriga koostöö tulemus. / Sportlane, kes on ise-enda treener. On on võtnud vaevaks ise uurida, õppida ning kellel on annet/või lihtsalt oskus rasket tööd teha niivõrd palju, et omandada piisav kogemustepagas oma teoreetiliste teadmiste kasutamiseks praktikas. <_<

Kõige hullem on see, kui on aegunud teadmistega treener ning juhm õpilane. Sest nii tammutakse ainult kohapeal mitu aastat kuni lõpuks sportlane motivatsiooni/tulemuste puudusel alla annab ja ongi kogu ettevõtmine vett vedama läinud ning elu parimad aastad ära võtnud...

Treeneritel on kohustuslik iga 5 aasta järel läbida täiendkoolitused, muidu treeneri litsentsi ei pikendata. Veel korraldatakse ülemaailmseid teaduskonverentse jne. nii et asjadega saad ja pead pidevalt kursis olema.

Share this post


Link to post
Share on other sites

See on tõsi,et paljud treenerid ei salli seda kui sportlane ise mõtleb.selline käitumine mõjub neile konkureerimisena ning tundub solvav.

tegelikult on treener hea partner kellega koos treeningplaane koostatakse ning sooritusi ning muud analüüsitakse.

TYson Gay ütles ühes videos,et neil toimuvad treeningud KOOS kuid lähenemine on siiski INDIVIDUAALNE.Selline ongi parim lahendus.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Treeneritel on kohustuslik iga 5 aasta järel läbida täiendkoolitused, muidu treeneri litsentsi ei pikendata. Veel korraldatakse ülemaailmseid teaduskonverentse jne. nii et asjadega saad ja pead pidevalt kursis olema.

See ei kohusta treenerit uusi teadmisi kasutusse panema. Selles on probleem. Jah sa läbid koolituse, teed oma testid ning sinu litsentsi pikendatakse. Kuid treenerid võivad ikka oma suva järgi õpilasi treenida. Keegi ju neid kontrollimas ei käi?

Siiani vist annab Revalis õppetunde treener, kes oma õpilastel KÄSIB 3h peale trenni mitte midagi süüa. Ja igasugu muud jura. Ehk litsents tal ju võib olla - kuid see ei tähenda, et ta reaalselt ka õpetatut kasutaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
See ei kohusta treenerit uusi teadmisi kasutusse panema. Selles on probleem. Jah sa läbid koolituse, teed oma testid ning sinu litsentsi pikendatakse. Kuid treenerid võivad ikka oma suva järgi õpilasi treenida. Keegi ju neid kontrollimas ei käi?

Siiani vist annab Revalis õppetunde treener, kes oma õpilastel KÄSIB 3h peale trenni mitte midagi süüa. Ja igasugu muud jura. Ehk litsents tal ju võib olla - kuid see ei tähenda, et ta reaalselt ka õpetatut kasutaks.

Mis mõte on treeneritel omandatud teadmisi endale hoida?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tean,et paljud treenerid on oma ametipeal juba aastaid kuna see on mugav ning saab lihtsalt läbi.eesmärk polegi oma õpilastel aidata areneda vaid lihtsalt saadake nö päevaga maha ning oma palk kuulõpus kätte.

Teil ilmselt pole aimugi kui palju selliseid ''treenereid'' on.Täiendkoolitustel käiakse lihtsalt oma töökoha kindlustamise mõttes.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mis mõte on treeneritel omandatud teadmisi endale hoida?

Üks tore treener ütles mulle kord : " juba nii noorelt sööd valku?, Kas tahad oma tervise täielikult tuksi keerata?!"

Vot kus haritud ja kõiketeadvad treenerid. Krt liha ka ei tohi enam süüa <_<

Share this post


Link to post
Share on other sites
Üks tore treener ütles mulle kord : " juba nii noorelt sööd valku?, Kas tahad oma tervise täielikult tuksi keerata?!"

Vot kus haritud ja kõiketeadvad treenerid. Krt liha ka ei tohi enam süüa <_<

Ülikooli lõpetanud treener vaevalt nii vastas, sest õppeprogrammis olevate õppeainete läbimisel omandatakse siiski teadmised, mis välistavad sellise vastuse.

Share this post


Link to post
Share on other sites

SA tuled ütlema,et ta valetas??

Nii kummaline kui see ka ei oleks on ülikooli läbinud treenereid kelle suust võib kuulda sellist jura,et endal jääb suu lahti.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ülikooli lõpetanud treener vaevalt nii vastas, sest õppeprogrammis olevate õppeainete läbimisel omandatakse siiski teadmised, mis välistavad sellise vastuse.

Rotter - sina oled suuresti erand ma olen tähele pannud. <_<

Omandatud teadmised ei garanteeri nende kasutamist praktikas. Jah - see on loogikavastane. Kuid paljud treenerid ammutavad teadmisi mujalt, kui ainult ametlikest programmidest. Mis tähendab, et kui ametlikud koolitused peaksid erinema sellest mida nad mujalt on lugenud ja mida praktikas kasutanud - siis tekib konflikt. Ning tihtipeale kasutatakse loogikat, et : Aga välismaa foorumites on selline lähenemine populaarne ning töötab. Enda peal katsetasin ja õpilaste peal katsetasin ja töötab. Seega ma noogutan siin koolitusel ja teen testid ära - aga praktikas käitun ikka nii nagu heaks arvan.

Jõusaali ja spordimaailmas üldiselt on selle nimi "Broscience".

Ehk suuremat usku pannakse teadmistesse, mis tuleb suurte jõusaalikollide ja tippsportlaste suust, kui sellesse mida väidavad kõrgharidusega treenerid. Kahjuks on probleem selles, et isegi need "kõrgharidusega" treenerid tihtipeale langevad sinna lõksu - kuna ülimalt raske on mitte tõe pähe võtta juttu, mis tuleb isikult kes on sinust füüsiliselt parem/suurem/edukam. Inimene tõlgendab seda nii, et kuna ta on must parem - siis tema metoodika töötab paremini - seega pigem kuulan teda, kui kuivikutest teadlasi.

Niimoodi proovin mina asja mõista. Kuidas sina Rotter põhjendaksid treenerite käitumisi, mis on vastuolus treenerilitsentsi saamiseks vajalike teadmistega. Treener, kes on hiljuti läbinud koolituse ning siis soovitab asju nagu peale kella 18 mitte süüa...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rotter - sina oled suuresti erand ma olen tähele pannud. :o

Omandatud teadmised ei garanteeri nende kasutamist praktikas. Jah - see on loogikavastane. Kuid paljud treenerid ammutavad teadmisi mujalt, kui ainult ametlikest programmidest. Mis tähendab, et kui ametlikud koolitused peaksid erinema sellest mida nad mujalt on lugenud ja mida praktikas kasutanud - siis tekib konflikt. Ning tihtipeale kasutatakse loogikat, et : Aga välismaa foorumites on selline lähenemine populaarne ning töötab. Enda peal katsetasin ja õpilaste peal katsetasin ja töötab. Seega ma noogutan siin koolitusel ja teen testid ära - aga praktikas käitun ikka nii nagu heaks arvan.

Jõusaali ja spordimaailmas üldiselt on selle nimi "Broscience".

Ehk suuremat usku pannakse teadmistesse, mis tuleb suurte jõusaalikollide ja tippsportlaste suust, kui sellesse mida väidavad kõrgharidusega treenerid. Kahjuks on probleem selles, et isegi need "kõrgharidusega" treenerid tihtipeale langevad sinna lõksu - kuna ülimalt raske on mitte tõe pähe võtta juttu, mis tuleb isikult kes on sinust füüsiliselt parem/suurem/edukam. Inimene tõlgendab seda nii, et kuna ta on must parem - siis tema metoodika töötab paremini - seega pigem kuulan teda, kui kuivikutest teadlasi.

Niimoodi proovin mina asja mõista. Kuidas sina Rotter põhjendaksid treenerite käitumisi, mis on vastuolus treenerilitsentsi saamiseks vajalike teadmistega. Treener, kes on hiljuti läbinud koolituse ning siis soovitab asju nagu peale kella 18 mitte süüa...

Ülikoolis antakse põhiliselt baasteadmised inimese anatoomiast, füsioloogiast, biomehaanikast, toitumisest, sportliku treeningu alustest, õpetamise metoodikast, erialast, jne. Ülejäänud loed ja õpid aastate jooksul juurde. Kui sul on vundament teadmistes olemas, siis edasine on juba lihtsam. Kas sa arvad, et Eesti inimese anatoomia ja füsioloogia on teistsugused kui välismaalastel? Eesti kõrgkoolide õppejõud käivad ennast samuti välismaal koolitamas.

Miks sa arvad, et jõusaalikollid ja tippsportlased on paksus metsas ise kasvanud ja siis äkki avalikkuse ette jõudnud? Neid on ju samuti õpetatud ja on nad ka ise lugenud ja õppinud erialasest kirjandusest.

Kõrgkoolide juures on kehakultuuri teaduskondadel laborid, kus pannakse sportlastele andurid külge ja nn. tehakse teadust. Paljudes suuremates riikides on iseseisvad laborid, kus tegeletakse teadustööga, uuritakse, millised on kõige efektiivsemad harjutused, tippsportlaste tehnikat analüüsitakse igast asendist, poksijad vaatavad ja analüüsivad eelseisva vastase salvestatud matše jne. Sa, Holger, elaksid nagu aastal 1946. <_<

Fred soovitab ka süüa kolm korda päevas.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vaevalt keegi väidab,et treenerid KÕIK on sellised kel pole mingeid teadmisi aga nagu imeläbi on ülikooli läbinud.pigem on ikka nii,et paljud kas keelduvad ei viitsi või omavad veel mingit põhjust miks nad oma tedmisi korrektselt edasi ei anna.Lõpuks on ka selliseid kes on küll kooli läbinud kuid ajavad suust sellist jama,et häbi lausa kuulata.

Paljud kahtlevad hiljem ka ära proovitud meetodites kui näevad,et NÄILISELT miski muu on näiteks teise treeneri õpilased võidule viinud.usutakse lõpuks ikkagi mingitesse X lahendustesse mis pidid jõle hästi mõjuma.Põhjusel ehk,et inimene kipub sellistes situatsioonides emotsionaalselt asjadele lähenema.loogiline ning konkreetne mõtlemine on teisejärguline.

seetõttu ongi hea kui teoreetikute asemel on meil ka reaalselt kogemustest läbi käinud treenereid kes oskavad ka omaenda kogemuste põhjal järeldusi teha ning vajadusel seda juurdeõpituga seostada,edasi arendada.

Loomulikult ei tähenda see seda,et treener kes pole ise kunagi sportlane olnud ei suuda kohe kindlalt kedagi juhendada.ka nende seas on parimaid spetsialiste.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ülikoolis antakse põhiliselt baasteadmised inimese anatoomiast, füsioloogiast, biomehaanikast, toitumisest, sportliku treeningu alustest, õpetamise metoodikast, erialast, jne. Ülejäänud loed ja õpid aastate jooksul juurde. Kui sul on vundament teadmistes olemas, siis edasine on juba lihtsam. Kas sa arvad, et Eesti inimese anatoomia ja füsioloogia on teistsugused kui välismaalastel? Eesti kõrgkoolide õppejõud käivad ennast samuti välismaal koolitamas.

Miks sa arvad, et jõusaalikollid ja tippsportlased on paksus metsas ise kasvanud ja siis äkki avalikkuse ette jõudnud? Neid on ju samuti õpetatud ja on nad ka ise lugenud ja õppinud erialasest kirjandusest.

Kõrgkoolide juures on kehakultuuri teaduskondadel laborid, kus pannakse sportlastele andurid külge ja nn. tehakse teadust. Paljudes suuremates riikides on iseseisvad laborid, kus tegeletakse teadustööga, uuritakse, millised on kõige efektiivsemad harjutused, tippsportlaste tehnikat analüüsitakse igast asendist, poksijad vaatavad ja analüüsivad eelseisva vastase salvestatud matše jne. Sa, Holger, elaksid nagu aastal 1946. <_<

Fred soovitab ka süüa kolm korda päevas.

Rotter sa üritad järjepidevalt raiuda, et haridusega inimene on alati pädevam, kui ilma hariduseta inimene. Mis kahjuks lihtsalt ei vasta tõele. Jah - enamasti nii see on. Kahjuks on maailm täis arste, kes oma lollusega tapavad oma patsiente. Treenereid, kes juhendavad oma õpilasi nii valesti, et nood elu lõpuni vigased on.

Kõik need isikud on läbinud vastavad koolitused, saanud hariduse ning nende puhul teostatakse ka teadmistekontrolli ja litsentsi uuendamisi. Miks siis aga järjepidevalt tuleb esile olukordi, kus needsamad inimesed käituvad idiootselt. Ignoreerides fakte ja uuringuid ning hoopiski raiudes raudkindla tõekspidamisega kuulujutte ja kontekstist välja võetud tulemusi.

Millegi pärast on paljud Maailma esirinnas olevad toitumiseksperdid/treenerid tihtipeale madala haridusega võrreldes paljude pseudoteadlaste/treeneritega. Sest mõned inimesed lihtsalt suudavad 2+2 kokku panna ja jõuda õigetele järeldustele - samas, kui suurem osa järgib etteantud protseduure, omamata tihtipeale sügavamat arusaama suuremast pildist.

Asja point on lihtsalt see, et Inimese psühholoogia on piisavalt keeruline, et vaidleb vastu tavapärasele loogikale. Sa võid inimesele visata ette 10 uuringut, mis ütlevad, et üks või teine asi on vale ning seda ei ole vaja teha. Ning tema ütleb, et tema arust on ning saadab sind kuu peale. See sama inimene võib olla treener, kes teeb oma teadmiste-testid ära, kuid oma õpilastele seletab ikka "oma" teooriaid ja arusaamu.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rotter sa üritad järjepidevalt raiuda, et haridusega inimene on alati pädevam, kui ilma hariduseta inimene. Mis kahjuks lihtsalt ei vasta tõele.

Kas inimene kes ennast ise harinud on ei ole haridusega? <_< Sa vist pidasid silmas diplomeeritud ja diplomeerimata :o

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kas inimene kes ennast ise harinud on ei ole haridusega? <_< Sa vist pidasid silmas diplomeeritud ja diplomeerimata ;)

Noh - jah. :D

Haridus ja Haritus on erinevad asjad. :o

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rotter sa üritad järjepidevalt raiuda, et haridusega inimene on alati pädevam, kui ilma hariduseta inimene. Mis kahjuks lihtsalt ei vasta tõele. Jah - enamasti nii see on. Kahjuks on maailm täis arste, kes oma lollusega tapavad oma patsiente. Treenereid, kes juhendavad oma õpilasi nii valesti, et nood elu lõpuni vigased on.

Kujuta nüüd ette olukorda, kus maailm oleks täis ilma erialase hariduseta arste või treenereid. Olukord oleks kordades hullem.

Nagu sa ise oled aru saanud, siis uuringuid on seinast seina, tulemused on vastavalt sellele, kes tellib, kes maksab, kelle huvides, mõned salastatakse jne. Orienteeruda tavainimesel on õigetes uuringutes raske, kui ei ole baasteadmisi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ideaalne treener on selline kes on kõigepealt suutnud endast midagi teha ja tulnud nii Eesti, Euroopa kui maailmameistriks(ma mõtlen Eesti treenereid). Tal on erialane kõrgharidus, ta täiendab ennast pidevalt erialast kirjandust lugedes, ta suhtleb spets foorumites oma ala proffidega , ta treenib ja võistleb edasi olles 50+ , tal on tohutu isiklik kogemus.

Ma on au tunda üht sellist meest siin Eestis... <_<

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×