Jump to content
Sadist2

Natuke haridusest

Recommended Posts

Tervist!

Ütlen kohe ära, et kuna mul isiklikult (ei tea kuidas teistel) vabat foorumit ei näita, siis tahaksin siia kirjutada, sest siin leidub harituid küll.

Tähendab ma astusin hiljuti gümnaasiumisse ja olen juba jõudnud mõelda ka edasiõppimise võimaluste peale. Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.

Ma olen natuke uurinud ja avastanud enda jaoks meie põhjanaabrite ülikooli, nimelt Helsingi ülikooli, mis 2010 aastal kuulus isegi maailma parimate ülikoolide top 100-sse. Kas keegi on seal õppinud? Kuidas on seal õppemaksuga ja kui keeruline on sinna sisse saada ning millise süsteemi alusel?

Kui keegi sellest midagi ei tea, siis võtke sõna sellegipoolest, jagage oma kogemusi üleüldiselt välismaal õppimisest. B)

Tänan

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.

Teeme nii,et võhikud ei jaga edaspidi üldistavaid hinnanguid asjade kohta,milles nad on võhikud,eks ole, B)

Share this post


Link to post
Share on other sites

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eest...a.d?id=32240243

Ei ütleks, et Tartu ülikool nüüd kehval kohal oleks.

Igasugused väited, et meil on nii ja vaat kuidas mujal maailmas on rohi rohelisem, ajavad mind alati pisut närvi, sest siiani pole ma ühestki säärasest ütlejast teadnud, et nad oleksid aastaid elanud ka teistes riikides, et olla suutelised tegelikult adekvaatselt võrdlema.

Mis aga puutub välismaal õppimisse, siis rahvusvaheline kogemus tuleb alati kasuks. Sisseastumisvõimalused olenevad väga palju valitud erialast.

Edited by hehee

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tervist!

Ütlen kohe ära, et kuna mul isiklikult (ei tea kuidas teistel) vabat foorumit ei näita, siis tahaksin siia kirjutada, sest siin leidub harituid küll.

Tähendab ma astusin hiljuti gümnaasiumisse ja olen juba jõudnud mõelda ka edasiõppimise võimaluste peale. Kuna siin Eestis on haridus nagu ta on, siis olen natuke mõelnud ka välismaal õppimisest ja kuna ma olen selles osas üsna võhik, siis sooviks ma, et te jagaksite oma arvamusi ning kogemusi selles osas.

Ma olen natuke uurinud ja avastanud enda jaoks meie põhjanaabrite ülikooli, nimelt Helsingi ülikooli, mis 2010 aastal kuulus isegi maailma parimate ülikoolide top 100-sse. Kas keegi on seal õppinud? Kuidas on seal õppemaksuga ja kui keeruline on sinna sisse saada ning millise süsteemi alusel?

Kui keegi sellest midagi ei tea, siis võtke sõna sellegipoolest, jagage oma kogemusi üleüldiselt välismaal õppimisest. B)

Tänan

Tule Inglismaale Manchesteri Ülikooli. Maailma top 50 hulgas ja sisse saamine pole kõige raskem (ise õpin majandust, TTÜsse ja Tartusse ei saanud riigieelarvelistele kohtadele samale alale sisse kuid siia sain küll).

Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tule Inglismaale Manchesteri Ülikooli. Maailma top 50 hulgas ja sisse saamine pole kõige raskem (ise õpin majandust, TTÜsse ja Tartusse ei saanud riigieelarvelistele kohtadele samale alale sisse kuid siia sain küll).

Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.

Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: "Mis tase Eestis on", kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt ...?

Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: "Mis tase Eestis on", kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt ...?

Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.

http://www.topuniversities.com/university-...gs/2010/results

Vaatan et isegi 30. kohal maailmas. Sel aastal tuli siit ülikoolist näiteks kaks Nobeli laueraati.

Ning see kui raske või kerge on kusagile sisse saada ei pruugi otseselt näidata ka õppeasutuse taset. Eestis on lihtsalt väikesed ülikoolid ja väikesed kursused ehk et kui palju andekaid inimesi kandideerib mõnele populaarsele erialale siis on paratamtu et kõik ei saa riigieelarvelistele kohtadele (muide pingereas olin ma vist 1.-2. kes RE kohtadelt välja jäi, tasulisele kohale oleks ilusti sisse saanud). See ei tähenda automaatselt et kõik kes välja jäid on andetud.

Teiseks see õppemaksu tõstmine käib käsikäes õppelaenu maksimummäära tõstmisega ehk et reaalselt ei muutu nii palju midagi isegi kui õppemaks kolmekordistub (õppemaksu tagasimakse on niikuinii vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära).

Share this post


Link to post
Share on other sites

No aga kui õppemaks kolmekordistub, siis sa pead ikkagi varem või hiljem selle kolmekordse maksu ära maksma. See, mis tingimustel sa laenu saad, ei ole üldse oluline. Välja pead ikka kogu summa maksma ju.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No aga kui õppemaks kolmekordistub, siis sa pead ikkagi varem või hiljem selle kolmekordse maksu ära maksma. See, mis tingimustel sa laenu saad, ei ole üldse oluline. Välja pead ikka kogu summa maksma ju.

Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.

Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000'ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.

Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000'ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.

Ja just sellepärast arvatavasti see süsteem ka ära muudetakse, igati kahjulik ju laenu väljastajale, kui ta ei pruugigi sealt kogu summat tagasi saada, või tasub üliõpilase eest pangale selle riik, mis omakorda tekitab riigile lisa väljaminekuid. Seetõttu on ka arusaadav valituse soov seda süsteemi muuta, ja arvatavasti muutub ka tagasimaksmise süsteem.

See ülikoolide rankingu süsteem on siiski ju küllaltki üldine, on vaadatud õpilaste arvu, väljundeid, ernevate õppeainete hõlmatavus koolis...Tartu Ülikool oli nende arvestuses viiesaja teises pooles näiteks.

Ja see, et Eestis on andekate õpilaste suur konkurents vakantsetele kohtadele, mistõttu sissesaamine on keerulisem kui välismaal. Aga kas siis Harvardisse või Oxfordi sisseastumist üritavate isikute ning nende seas ka andekate indiviidide arv ei ole mitte võrdeliselt suurem võrreldes Eestiga, eriti kui arvestades ka riikide rahvaarvude erinevust või rahvusvahelist eelistatust? Usun, et neisse ülikoolidesse on andekate tungelemine märgatavalt suurem kui mõnda Eesti ülikooli, seega mina vaidlustaks liig suure "andekate arvu" kui põhjuse Eestis ülikooli mitte kvalifitseerumisel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mine loe nüüd seda liig suure andekate arvu postitust uuesti kui vaba hetke leiad.

Vahetusüliõpilased Eesti koolide taseme üle miskipärast ei hala.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mine loe nüüd seda liig suure andekate arvu postitust uuesti kui vaba hetke leiad.

Vahetusüliõpilased Eesti koolide taseme üle miskipärast ei hala.

Ja meditsiini, veterinaari ja stomatoloogiat käiakse Soomest siin õppimas.

Pealegi on enamus koolidest vahetusüliõpilasteprogrammid.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.

Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000'ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.

Tegin su andmetel väikese arvutuse, ja ega see tagasimakse lõppsumma nii väike ei olegi. "...9% summast, mis ületan igakuist miinimummäära, mis Eesti puhul on 12 000 naela aastas...", Eesti keskmin palk oli kolmandas kvartalis 11 874 krooni (2009 aasta 12 264), ehk ca 665 naela), ehk tänase (5.12.2010) Eesti Panga kursiga ümberarvestades Suurbritannia naeltesse=640 naela. Kui suur on Suurbritannias keskmine palk? Ei hakanud praegu välja otsima, seetõttu võtan aluseks riikide sisemajanduse koguproduktid, mis Ühendatud Kuningriigis oli ca 2,5 korda suurem ühe inimese kohta. Usun, et pane väga mööda, kui pakun keskmiseks sissetulekuks Suurbritannias 1500-2000 naela. Kindlasti on see ajalooliseid piirkondi arvestades erinev: kõrgem Inglismaal, madalam näiteks Šotimaal...

Kui nüüd võtta aluseks sinu mainitud 9& üle miinimummäära ja tagasimakse perioodiks 25-30 aastat, tegin järgmised arvutused: palk 2000 naela (ülikooli haridusega peaks selle numbrini usutavasti küündima), millest maha igakuine Eesti kodanikele kehtestatud miinimum - 1000 naela. Omakorda 1000 naelasest jäägist võtame 9%, vastuseks 90 naela kuus, ja 1080 naela aastas. Kui see nüüd korrutada läbi julmalt 25-30 aastaga (arvestamata inflatsiooni ja sellest tulenevat paratamatut hindade ja sissetulekute kasvu), saame vastuseks 27000-32700 naela. Seda ei olegi ju nii vähe või kuidas? Kroonidesse ümberarvutatauna teeks 499 500 - 604 950 EEKi.

Siinkohal võtan jällegi endale väikese vabaduse numbritega ümber käia. Teadmata Ühendatud Kuningriigis õppelaenu maksimummäära, lähtun Eesti omast ja keskmiste sissetulekute (sisemajanduse kogutoodangu) erinevustest. Eestis on teadupärast õppelaenu maksimumsummaks 30 000 krooni aastas (2010 ei tõstetud), ja võtame aluseks keskmise ülikooli õppeprogrammi kestuse Eestis 3+2 aastat, saame lõplikuks summaks 150 000 krooni. Siit tulenevalt võtaks õppelaenu suuruse arvestamise aluseks samuti SKT, ja korrutan 30 000 läbi 2,5-ga, saades aastaseks summaks 75 000 krooni. Võimalik aga, et Lääne-Euroopas on õppemaksud kõrgemad, ümardan summa 100 000-ni (peaaegu 3,5 korda suuremaks kui on Eestis), ja korrutan läbi tänapäeval kavas oleva põhilise nominaal õppeajaga (3+2), san vastuseks 500 000 krooni.

Kui nüüd vaadata üles, leiame eelnevatest arvutustest, et 25-st aastast peaks keskmise sissetulekuga töötajal Suurbritannias olema võimalik tagasi maksta just nimelt poole miljoni kroonine võlg. Arvestatud ei ole sisse õppelaenu intresse, mis loomulikult suurendavad tagasimakse lõppsummat, mis omakorda suureneb selle võrra rohkem, mida pikem on tagasimakse periood! Eestis on teadupärast riiklikult kehtestatud õppelaenudele 5%-ne intressimäär.

Sellised mõtted siis, eks kui keegi teab Suurbritannia vastavaid numbreid täpsemalt, võib parandused sisse viia, üldjoontes aga kaldun arvama, et 25-30 aastane tagasimakse periood on kasulik pangale, mitte üliõpilasele. Eestis näiteks on minu teada tagasimaksmine korraldatud järgmiselt: õppelaenu tagastamine algab aasta hiljem arvates ülikooli lõpetamisest, ning kestab kaks korda kauem nominaalsest õppeajast (4 aasta puhul 8 aastat, 5 aasta puhul 10 jne.)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Esiteks Inglismaal sa ei võta õppelaenu kommertspangalt vaid hoopis ühelt valitsusorganisatsioonilt mille eesmärk ei ole kasumi teenimine.

Teiseks, see uus kõrgem õppemaks hakkab kehtima alles nendele kes alustavad oma õpinguid 2012. Ehk et kui praegune teemaalgataja läheks Inglismaale ülikooli 2011 siis teda see tõus ei mõjutaks.

Kolmandaks see 9% aastane tagasimakse üle miinimumi on sinu kogu tagasimakse summa, mitte ainult põhiosa. Siin ei ole mingeid intressikulude juurde arvutusi vaja teha.

Neljandaks õppelaenu maksed annavad maksusoodustusi ehk et tagasimaksele minev summa lahutatakse sinu maksustamisele minevast sissetulekust.

Teeme siis veidi arvutusi. Olen lugenud kusagilt et Inglismaal või Suurbritannias (ei mäleta kumma kohta see number käis) on keskmine palk kusagil 25,000£ aastas.

See tähendab et 25,000-15,000*9%=900 naela on su aastane tagasimakse ehk kusagil 75 naela kuus. See on 3,6% sinu brutosissetulekust. Nüüd kui seda miinimummäära tõstetakse 21,000'ni, siis kujuneb see makse veelgi väiksemaks.

Palgast aga veel nii palju et see ka oleneb sellest kuhu ja millisele erialale sa tööle lähed. Mõni ehk ei leiagi tööd kuid Londonisse mõnda suurfirmasse või panka tööle minnes (mida minu erialal teevad üpris paljud) on esimese aasta palgad vahemikus 27,000-40,000£ aastas ning need aina kasvavad sealt edasi.

Igal juhul mängisin natuke Excelis ja tegin veidi arvutusi.

Ehk et kui võtta inimene kes teeniks eluaeg keskmist palka 25,000£ aastas (ülimalt ebatõeänoline), summa mida ta peaks tagasi maksma on (praeguste õppemaksude juures) 9500 ja intress jääb igavesti selliseks angu ta praegu on ehk 1,5% (mis on ebatõenäoline sest intressi korrigeeritakse pidevalt) siis tal kuluks umbes 12,5 aastat et laen tagasi maksta. Võrdsustades palga aastase kasvu intressimääraga maksaks ta selle tagasi 10,5 aastaga. Mõlemal juhul on kogu tagasimakse nominaalväärtus kusagil 11200-11300 naela ehk umbes 200,000 krooni. See aga ei võta arvesse raha aegväärtust, fakti et selle summa sa pead välja käima alles väga mitme aasta jooksul ega võimalust et miinimummäära tõstetakse. See 1400 kroonine kuumakse mis siit tuleb ma pakun et on sama mida mõni inimene kulutab suitsule ja alkoholile.

Aga teeme uue stsenaariuumi: kõrgemad õppemaksud (ütleme 28,000 kokku vaja tagasi maksta) ja kõrgem miinimummäär ehk 21,000. Elu aeg keskmist palka teeniv Inglane maksab selle järgi tagasi iga aasta 360 naela ehk umbes 550 krooni kuus. 30 aasta jooksul ta ei jõuagi kogu laenu tagasi maksta kuid kui sa liidad kokku kogu selle aja jooksul tehtud maksete nominaalväärtused, siis sa saad kokku 10,800 naela mis on isegi natukene väiksem kui see mis sul kuluks vana õppemaksu tagasimakseks.

Igal juhul mu point on ikkagi see et tegemist on ülimalt soodsa süsteemiga. Sa maksad tagasi vaid siis kui sa teenid piisavalt ja isegi siis on summa piiratud. Muidugi ega keegi ei taha maksta rohkem millegi eest kui sama head asja saaks kusagilt mujalt odavamalt aga see tõesti ei nii hull vaid on kõigile taskukohane.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Esiteks Inglismaal sa ei võta õppelaenu kommertspangalt vaid hoopis ühelt valitsusorganisatsioonilt mille eesmärk ei ole kasumi teenimine.

Teiseks, see uus kõrgem õppemaks hakkab kehtima alles nendele kes alustavad oma õpinguid 2012. Ehk et kui praegune teemaalgataja läheks Inglismaale ülikooli 2011 siis teda see tõus ei mõjutaks.

Kolmandaks see 9% aastane tagasimakse üle miinimumi on sinu kogu tagasimakse summa, mitte ainult põhiosa. Siin ei ole mingeid intressikulude juurde arvutusi vaja teha.

Neljandaks õppelaenu maksed annavad maksusoodustusi ehk et tagasimaksele minev summa lahutatakse sinu maksustamisele minevast sissetulekust.

Teeme siis veidi arvutusi. Olen lugenud kusagilt et Inglismaal või Suurbritannias (ei mäleta kumma kohta see number käis) on keskmine palk kusagil 25,000£ aastas.

See tähendab et 25,000-15,000*9%=900 naela on su aastane tagasimakse ehk kusagil 75 naela kuus. See on 3,6% sinu brutosissetulekust. Nüüd kui seda miinimummäära tõstetakse 21,000'ni, siis kujuneb see makse veelgi väiksemaks.

Palgast aga veel nii palju et see ka oleneb sellest kuhu ja millisele erialale sa tööle lähed. Mõni ehk ei leiagi tööd kuid Londonisse mõnda suurfirmasse või panka tööle minnes (mida minu erialal teevad üpris paljud) on esimese aasta palgad vahemikus 27,000-40,000£ aastas ning need aina kasvavad sealt edasi.

Igal juhul mängisin natuke Excelis ja tegin veidi arvutusi.

Ehk et kui võtta inimene kes teeniks eluaeg keskmist palka 25,000£ aastas (ülimalt ebatõeänoline), summa mida ta peaks tagasi maksma on (praeguste õppemaksude juures) 9500 ja intress jääb igavesti selliseks angu ta praegu on ehk 1,5% (mis on ebatõenäoline sest intressi korrigeeritakse pidevalt) siis tal kuluks umbes 12,5 aastat et laen tagasi maksta. Võrdsustades palga aastase kasvu intressimääraga maksaks ta selle tagasi 10,5 aastaga. Mõlemal juhul on kogu tagasimakse nominaalväärtus kusagil 11200-11300 naela ehk umbes 200,000 krooni. See aga ei võta arvesse raha aegväärtust, fakti et selle summa sa pead välja käima alles väga mitme aasta jooksul ega võimalust et miinimummäära tõstetakse. See 1400 kroonine kuumakse mis siit tuleb ma pakun et on sama mida mõni inimene kulutab suitsule ja alkoholile.

Aga teeme uue stsenaariuumi: kõrgemad õppemaksud (ütleme 28,000 kokku vaja tagasi maksta) ja kõrgem miinimummäär ehk 21,000. Elu aeg keskmist palka teeniv Inglane maksab selle järgi tagasi iga aasta 360 naela ehk umbes 550 krooni kuus. 30 aasta jooksul ta ei jõuagi kogu laenu tagasi maksta kuid kui sa liidad kokku kogu selle aja jooksul tehtud maksete nominaalväärtused, siis sa saad kokku 10,800 naela mis on isegi natukene väiksem kui see mis sul kuluks vana õppemaksu tagasimakseks.

Igal juhul mu point on ikkagi see et tegemist on ülimalt soodsa süsteemiga. Sa maksad tagasi vaid siis kui sa teenid piisavalt ja isegi siis on summa piiratud. Muidugi ega keegi ei taha maksta rohkem millegi eest kui sama head asja saaks kusagilt mujalt odavamalt aga see tõesti ei nii hull vaid on kõigile taskukohane.

Kindlasti on Eestis inimesi, kes kulutavad suitsule ja alkoholile 1400 ja rohkem krooni kuus. Päris kindlasti aga ei pääse ka õllelmbelised britid kuus 80 naela, eriti veel kui arvestada erinevusi sigarettide ja alkoholi osas.

Tõsisemalt aga - intressikulu all pidasin silmas siiski seda, et oma arvutustesse ma teda ei lisanud. Loomulikult pidasin tagasimakse summana silmas nii põhiosa+intresse. Muide, õppides Eestis ülikoolis 5 aastat ja võttes näiteks iga aasta 30 000 krooni õppelaenu, tagasimakse perioodina siis 10 aastat tuleb lisaks 150 000 kroonile põhiosale tasuda ka ca 63 000 krooni intresse ehk kokku 213 000 krooni, millest 22 500 tasud intressidena veel õppides (nö jooksev intress, mis suureneb siis iga-aastaselt vastvalt õppelaenu summa suurenemisel). Peale kooli lõpetamist pead põhimõtteliselt tasuma 11 aasta jooksul (1 aasta hiljem alates lõpetamisest alustad tagasimaksetega+10 aastat tagasimakse perioodi) u. 190 000 krooni ehk 17 500 krooni aastas keskmiselt (esimestel aastatel on osamaksed suuremad, kuna intressimakse osa väheneb võrdeliselt ajaga), mis teeb samuti 1400 krooni kuus. Keskmist palka teenival inmesel Eestis ei tohiks selle tasumine samuti üle jõu käia, loomulikult juhul, kui pole ennast juba "lõhki laenatud".

Suurbritannia puhul mainisid 12 000 naela aastas, mis pidi kehtima Eesti kodanikele, mitte 15 000?

Ja lõpuks tekib küsimus, mida siis riik võidab õppemaksude suurendamisega? Kui laenu annab mitte kasumile orienteeritud riiklik institutsioon, siis millistel alustel peaks ta olema huvitatud sellest, et seoses õppemaksude tõstmisega (suuremad väljaandmised üliõpilastele), ning tagasimaksete laekumise vähenemisega (on ju ilmselge, et kui tõuseb miinimum, millest alates tagasimakseid palgast maha arvutama hakatakse) hakkab ta kandma veel suuremat kahju kui varem?? Ning miks peaksid selle juures veel üliõpilased protestima? Laenusaamise tingimuste karmistumine?

Lõpetuseks aga minu arusaam Suurbritannia valitsuse taolisest poliitilisest käigust - sa tõid välja, et näiteks finantssektorisse (panka) siirduvate inimeste palgad algavad 2500-st naelast kuus, paari aastase hea tööga aga võid jõuda juba ca 4000 naelase kuupalgani? Ehk siis tagasimakse summa oleks 4000-1250 (1000)*0,09=247,5 naela kuus, ehk 2970 naela aastas. Sellise tempoga jõuab laenu ilusasti tagasimaksta ja aega jääb veel ülegi. Su jutust lugesin välja, et õppemaksu suurus on praegu 9000 naela? Kas see on ühe või kogu õppeaja eest küsitav summa?

Igatahes on valitsus läinud seda teed, et keskmine ülikooli lõpetaja peaks mõne aja möödudes olema piisavalt heal positsioonil, et laen tagasi maksta, ehk siis maksavad tagasi materiaalselt edukamad, samas vähem edukatele ei ole ette nähtud ka sanktsioone, ning maksejõuetuse puhul teatud aastate möödudes laen kustutatakse. Selles suhtes on brittide süsteem meie omast erinev, Eestis teadupärast ei vaata keegi peale ülikooli lõpetamist seda, kas su palk on nelja,-viie,- või kuuekohaline number.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mis on haridus ning mis on haritus ? Kumba meil vaja on ?

Mõlemat. Sina tead, mis Su nimi on, aga selle tõestamiseks vajad isikut tõendavat dokumenti, mis, tõsi küll, võib teinekord olla näiteks võltsitud ehk antud kontekstis väärtusetu.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõlemat. Sina tead, mis Su nimi on, aga selle tõestamiseks vajad isikut tõendavat dokumenti, mis, tõsi küll, võib teinekord olla näiteks võltsitud ehk antud kontekstis väärtusetu.

Miks me siis üldse pingutame ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
aga kas välismaal on ka RE süsteem või mitte?

kui suured õppemaksud võiksid seal olla?

Soome ülikoolides minu teada õppemaksu näiteks pole.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Miks me siis üldse pingutame ?

Ei oska teiste eest rääkida. Mina pingutan, sest mind huvitab mu eriala ning diplom aitas mul vastavat tööd leida.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei oska teiste eest rääkida. Mina pingutan, sest mind huvitab mu eriala ning diplom aitas mul vastavat tööd leida.

Ma käin eesti ühes parimas koolis, aga ma teen seda ilmselgelt oma vanemate pärast. Ma teenin raha internetis turundusega ~4000 krooni kuus( vajab päevas 1-2 tund tegelemist, asi on alles algstaadiumis).

Samas ma olen õppinud DJks ning muusika produtsendiks ja olen midagi saavutanud ka niiet ma ei näe mingit vajadust hariduse omandamisel.

Teiste kohta ma ka ei oska midagi öelda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma käin eesti ühes parimas koolis, aga ma teen seda ilmselgelt oma vanemate pärast. Ma teenin raha internetis turundusega ~4000 krooni kuus( vajab päevas 1-2 tund tegelemist, asi on alles algstaadiumis).

Samas ma olen õppinud DJks ning muusika produtsendiks ja olen midagi saavutanud ka niiet ma ei näe mingit vajadust hariduse omandamisel.

Teiste kohta ma ka ei oska midagi öelda.

Hea tagala (haridus) tuleb alati kasuks, sest Sa ei tea kunagi ette, mida elu toob.

Edited by hehee

Share this post


Link to post
Share on other sites
Miks me siis üldse pingutame ?

Et normaalselt või hästi ära elada on vaja raha.

Mida näitab raha ja kust seda saab?

Raha näitab kui palju sind ühiskonnale vaja on.

Kui oled laps või alaealine siis annavad vanemad sulle raha kuna sa oled neile vajalik.

Mida rohkem raha sa saad/teenid seda vajalikum sa oled.

Rikka/kuulsa inimese laps (n. Paris Hilton) saab vanematelt rohkem raha kui meil keskmine inimene teenib.

Seega on tema ühiskonnale rohkem vajalik kui keskmine eestlane.

Milleks pingutada??? - no kui sa muidu ei ole ühiskonnale vajalik siis peadki pingutama ja õppima, et tõestada, et oled vajalik.

Diplom näitab/tõestab, et sa oled vajalik kuid ei tee sind kohe vajalikuks ühiskonnale, kuna see ei too sulle kohe raha sisse.

Mida teha kui sa teenid (omaarust) vähe??? - siis sa pead mõtlema kuidas olla ühiskonnale kasulikum.

Edited by -TANK-

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×