Jump to content
vend vähk

Vend Vähk Kohtumine Van Dammega

Recommended Posts

maal sisuliselt sportimisvõimalusi pole.

Maal on just rohkem, traktorikummid mida ümber keerata, autokumm nööri otsas joosta, kartulikott mingit raskemat mittepudisevat sodi täis ja kükke, jne :D

Talvel on jah nigelam sest kuurialused jne külmad. Talvel on linnas ka halvem vormis püsida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siin lahmitakse, et kõik on kondised ja pärdikud ja vahivad netis jne..Aga tegelikult on koguaeg olnud, et on osa lapsi, kes jooksevad väljas ja sõidavad rattaga ja siis on teine hunnik, kes istuvadki netis ja räägivad kuidas neilt solid ära varastati. Aga kurat võtku, mul endal algas ka huvi spordi kui sellise vastu alles peale tiinekaaja lõppu ja tuli ka vormima hakata ennast. Kui ikka kekaõps asja huvitavaks ei tee, pole ka lastel mingit isu sinna minna. Mul on meeles kui meie pooletoobine kekaõps 93 aastal meiesugused silgud 20 kraadiga lühikeste pükstega välja jooksma saatis, ise lükkas endale kaks paksu vatijopet selga ja tegi suitsu! Inimene leiab või ei leia teed spordi juurde! Ja mina usun, et paljud lapsed leiavad selle tee. Kümne aasta pärast räägitakse jälle, et "näe nüüd on noorus hukas, meie ajal küll polnud. Kurat-oli ikka küll, koguaeg on midagi häda". Lapsed olid varem tõprad ja on praegugi, kuigi pean tõdema et seda arvutiasja minu nooruses polnud, sai tõesti trifaad mängitud, mitte netis vahitud. Ja vaadates Planet Spordis ringi-noored kasvavad peale mühinal. Paksud ja koledad on just vanemad!

Aga tegelt mulle meeldis eelmise kommenteerija lause -Samahästi võiks ju möliseda, et tõmmake nahhui oma matemaatika riigieksamite hindamissüsteemiga. Minu laps on loll nagu lauajalg ning talle on vaja lihtsamaid ülesandeid anda. :D Word:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sul on õpilane a, kes kaalub 70kg ning õpilane b, kes kaalub 100kg. Esimesele on lõuatõmme tunduvalt kergem.

Kui mina oleksin nüüd priskema õpilase vanem, kes on ebaõiglases olukorras, siis kütan su ###### nii kuumaks kui

vähegi võimalik. Igale kehatüübile peab olema jõukohane harjutus.

Hästi öeldud Holgeril.

Kui Su laps kaalub 100kg, siis tuleks niikuinii Sinuga juttu teha, et laps normaalsesse kehakaalu tagasi saada. Lapsevanemad võiksid oma lastest hoolida ka. Mõned on geneetliselt paksud, aga see ongi juba hälbega inimene ja teine teema.

Kui jõusaali tuleb ülekaaluline ja treenimata klient, siis personaaltreener ei määra talle kunagi programmi, mis

liiga raske on. Kui selline printsiip kehtib kõikides treeningsaalides, siis mis annab teile volituse kõiki lapsi ühe pulga

järgi hinnata?

Selle õiguse annab riiklik hindamissüsteem. Aga kindlasti tuleks läheneda ka õpilasele individuaalselt - tuleks hinnata ka tema pingutusi ja tahet paremaks saada. Kui aga inimene ei püüa ennast parandada, tähendab seda, et tal on kodune töö tegemata ja võin hinde "1" välja kirjutada. Kui mul on matemaatikas kodune töö tegemata, siis küll kirjutatkse "1" päevikusse. Ma ei näe põhjust, miks need kaks asja peaksid erinevalt hinnatavad olema? Kodune töö on kodune töö - pole vahet, mis aines.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sul on õpilane a, kes kaalub 70kg ning õpilane b, kes kaalub 100kg. Esimesele on lõuatõmme tunduvalt kergem.

Kui mina oleksin nüüd priskema õpilase vanem, kes on ebaõiglases olukorras, siis kütan su ###### nii kuumaks kui

vähegi võimalik. Igale kehatüübile peab olema jõukohane harjutus.

Kui jõusaali tuleb ülekaaluline ja treenimata klient, siis personaaltreener ei määra talle kunagi programmi, mis

liiga raske on. Kui selline printsiip kehtib kõikides treeningsaalides, siis mis annab teile volituse kõiki lapsi ühe pulga

järgi hinnata?

Ma pole küll 100kg kaalunud vaid paar kg vähem. Igaljuhul mida suurem on kehakaal seda suurema raskusega olen jõudnud lõuga tõmmata. 70kg-sena ei suutnud unistadagi sellest jõust, mis pea 100kg-sena on.

Ja kui tuleb selle rasvase lapse lapsevanem (mis on väga ebatõenäoline sest ta on ka ise ilmselt rasvane ja laisk), siis on vaevalt temast mingit ######-e kütjat. Hea kui ta oma rasvasest lapsest jagu saab (mis on ka ebatõenäoline). Või ei ole lapsevanematel lihtsalt laste jaoks aega.

Aga eks kõik hakkab kodust pihta. See on vanemate hoolimatus, kui laps on lastud käest ära (n. rasvane ja laisk). Lapsega ei ole viitsitud tegeleda - las vaatab telekat, mängib arvutiga, ja las saab piisavalt taskuraha, et süüa mida tahab - peaasi et ei segaks. Ja nii nuumataksegi laps 100kg-seks rasvaseks orikaks.

Lasteaeda, sealt kooli jne. Lapsed on ju koguaeg inimeste silma all. Kui õigel ajal probleemile tähelepanu juhtida, siis ei saa kuidagi 100kg-ni kosuda.

Nagu sarge ütles - vanematega tulebki rääkida kui laps hakkab liigselt rasvuma.

Nendele lastele aga kes on rasvased ja lõuga ei jõua tõmmata annaks hoopis tuupida teemal suhkruhaigus, südameveresoonkonna haigused ja kuidas neisse noorelt surra. :ph34r:

PS. Kas mulle tundub või on Holger hakanud normaalset juttu ajama....

Edited by -TANK-
  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Selle õiguse annab riiklik hindamissüsteem. Aga kindlasti tuleks läheneda ka õpilasele individuaalselt - tuleks hinnata ka tema pingutusi ja tahet paremaks saada. Kui aga inimene ei püüa ennast parandada, tähendab seda, et tal on kodune töö tegemata ja võin hinde "1" välja kirjutada. Kui mul on matemaatikas kodune töö tegemata, siis küll kirjutatkse "1" päevikusse. Ma ei näe põhjust, miks need kaks asja peaksid erinevalt hinnatavad olema? Kodune töö on kodune töö - pole vahet, mis aines.

Sa ei taha ju olla tulevikus see õpetaja, kellest kogu kool taga räägib ja kõik vihkavad? Mõistlik oleks paindlik lähenemine, mitte jäik kriteerium, mis on kõigil ühine. Siinkohal tuleb sisse see erisus, et kas eesmärk on saavutada teatud mõttes "looduslik valik" või "jätkusuutlikkus". Asjakohane oleks hinnata õpilase progressi ja progresseerumisest huvitatust :)

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sa ei taha ju olla tulevikus see õpetaja, kellest kogu kool taga räägib ja kõik vihkavad? Mõistlik oleks paindlik lähenemine, mitte jäik kriteerium, mis on kõigil ühine. Siinkohal tuleb sisse see erisus, et kas eesmärk on saavutada teatud mõttes "looduslik valik" või "jätkusuutlikkus". Asjakohane oleks hinnata õpilase progressi ja progresseerumisest huvitatust :)

Ma loen enda postitusest sellise koha välja: Aga kindlasti tuleks läheneda ka õpilasele individuaalselt - tuleks hinnata ka tema pingutusi ja tahet paremaks saada.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Samas, kui kooli eesmärk on lapsi eluks ette valmistada siis liigne paindlikkus pole ka alati hea. Tuleb neile selgeks teha, et elu ei olegi õiglane ning peale kooli ei hakka keegi nende jaoks reegleid ega tingimusi painutama.

Kui teadmisi, oskusi või füüsilisi võimekusi pole siis ei jõua ka kuhugi. ;)

Kindlasti on väga raske leida just see sobib kuldne kesktee, kus mõistetakse iga lapse eripärasusi ning hinnatakse nende arengut ja soovi areneda võimalikult võrdselt. Ning samas seatakse piisavalt võrdväärsed tingimused kõigile, et neile jõuaks kohale karm tõde elu kohta ning valmistataks neid ette vaimselt sellega toime tulema.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Samas, kui kooli eesmärk on lapsi eluks ette valmistada siis liigne paindlikkus pole ka alati hea. Tuleb neile selgeks teha, et elu ei olegi õiglane ning peale kooli ei hakka keegi nende jaoks reegleid ega tingimusi painutama.

Kui teadmisi, oskusi või füüsilisi võimekusi pole siis ei jõua ka kuhugi. ;)

Kindlasti on väga raske leida just see sobib kuldne kesktee, kus mõistetakse iga lapse eripärasusi ning hinnatakse nende arengut ja soovi areneda võimalikult võrdselt. Ning samas seatakse piisavalt võrdväärsed tingimused kõigile, et neile jõuaks kohale karm tõde elu kohta ning valmistataks neid ette vaimselt sellega toime tulema.

Siinkohal tuleb mängu õpetaja pädevus, kes peaks suutma koostada õpilasele vastava plaani, mille alusel oleks seatud eesmärk ka saavutatav teatud aja lõikes. Tarvilikuks jääbki vaid veel õpilase enda püüdlus-faktor. Saavutamatu eest ka päris negatiivset hinnet panna ei saa - tekitab trotsi ja ebaõiglustunnet st. rikub lapse psüühikat. Ja neid asju arvesse võttes taandubki asi progresseerumise ja progressist huvitatavuse hindamisele :)

---

Ma näiteks ei tõmmanud keskkoolis ühtegi lõuga, sest kehalise tund koosnes valdavalt vaid jalg- või korvpallist. Kangi otsa sattusime üks kord õppeaasta jooksul, varasemalt selle heaks midagi tegemata. Puudumisi mul polnud.

Hetkel kaalun 12kg rohkem kui keskkooli ajal ja tõmban 13x lõuga.

---

Konkurentsi pakkuv (jäikade kriteeriumide alusel) keskkond on küll tegelikkus aga mitte tervislik ühiskonnakorraldus.

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siinkohal tuleb mängu õpetaja pädevus, kes peaks suutma koostada õpilasele vastava plaani, mille alusel oleks seatud eesmärk ka saavutatav teatud aja lõikes. Tarvilikuks jääbki vaid veel õpilase enda püüdlus-faktor. Saavutamatu eest ka päris negatiivset hinnet panna ei saa - tekitab trotsi ja ebaõiglustunnet st. rikub lapse psüühikat. Ja neid asju arvesse võttes taandubki asi progresseerumise ja progressist huvitatavuse hindamisele :)

Nõo on maakool ja siin 600+ õpilast (1-9 klass). Kehalise õpetajaid 4 - iga õpetaja peaks siis ca 150 õpilasele treeningplaani tegema??? Hea, et õpetajatel üldse tahtmine tööd teha sellise väikse palga juures.

Ma ei saa üldse aru, mida sa oma jutuga saavutada tahad? Niisama tühja ajada ja ennast esile tuua?

Kas see on õpilase suhtes ebaõiglane kui tal on kodune töö tegemata ja õpetaja kirjutab hindeks 2??? Kui õpilane on madala ajupotensiaali või füüsilise puudega, siis nende jaoks on eraldi koolid.

Edited by Sarge

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nõo on maakool ja siin 600+ õpilast (1-9 klass). Kehalise õpetajaid 4 - iga õpetaja peaks siis ca 150 õpilasele treeningplaani tegema??? Hea, et õpetajatel üldse tahtmine tööd teha sellise väikse palga juures.

Ma ei saa üldse aru, mida sa oma jutuga saavutada tahad? Niisama tühja ajada ja ennast esile tuua?

Kas see on õpilase suhtes ebaõiglane kui tal on kodune töö tegemata ja õpetaja kirjutab hindeks 2??? Kui õpilane on madala ajupotensiaali või füüsilise puudega, siis nende jaoks on eraldi koolid.

Noh, selle postitamise eest siin foorumis ma olen endale juba mitu kreatiini purki ostnud :D ,aga see selleks.

Kaks asja:

* nüüd taandub asi selleni, et kuskil mingi regulatsioon on kehv. Ja nagu artiklis öeldud - spordikoole oleks tarvis tagasi.

* sa liigud oma retoorikaga argumenteerimis-rappa ;) ,ei maksa kohe närvi minna :D

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sa ei taha ju olla tulevikus see õpetaja, kellest kogu kool taga räägib ja kõik vihkavad? Mõistlik oleks paindlik lähenemine, mitte jäik kriteerium, mis on kõigil ühine. Siinkohal tuleb sisse see erisus, et kas eesmärk on saavutada teatud mõttes "looduslik valik" või "jätkusuutlikkus". Asjakohane oleks hinnata õpilase progressi ja progresseerumisest huvitatust :)

Kusjuures, võin näiteks tuua oma endise kehalise õpetaja. Ta oli karm, keegi ei julgenud jätta asju koju ja kui pidid tõmbama 10 korda lõuga, siis tõmbasid ka, isegi siis, kui varem ei suutnud. Enne palli mängida ei saanud, kui asjad olid tehtud - aga guess what? Ta oli kõigi lemmik õpetaja, kõik olid nõus tema tahtmistega ning keegi ei vingunud.

Niiet, ei saa järeldada, et kui oled karm, siis sind vihatakse. Vahest on vaja karm ja konkreetne ka olla, et midagi saavutada.

Edited by MariusL

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ühiskonnas hakkama saamise seisukohalt on tänapäeva noorel tunduvalt olulisem vallata nt hästi arvutit kui teha 15 kätekõverdust.

Sa räägid, nagu peaks nende kahe asja vahel valima. Aga ei pea, tegelikkuses ei välista üks teist absoluutselt. Tuleks võtta parim mõlemast maailmast, see kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta. Milleks piirduda tark ja nõrk olemisega, kui võiks olla tark ja tugev? Heas füüsilises vormis on rohkem plusse kui kehvas füüsilises vormis.

Vale on arvata, et kui inimene iga päev 3 tundi arvuti taga istub, et ta arvuti kasutamise oskus pidevalt areneb. Oh ei, ta kasutab päevast-päeva samu programme täpselt samal viisil nagu eilegi ja arengut ei toimu kuskil.

Edited by salasilm

Share this post


Link to post
Share on other sites

Oma kogemusest võin öelda, et noorena ma olin täiesti spordi kauge inimene, huvi oli täiesti null. Keskkoolis me saime uue keka õpsi, kellel oli juba palju suuremad nõudmised. Ei piisanud lihtsalt kohal käimisest enam, et viit saada. Ta oli karm, aga õiglane ja sundis inimest pingutama. Tänu temale olen ma nüüd jõusaali narkomaan :D, heas vormis ja armastan sporti. Sain aru, et füüsiline koormus on sama tähtis kui vaimne ning ehitab inimese karakterit. Terves kehas terve vaim - parim lause, mis juba korduvalt läbi käinud!

Nii et Sarge anna aga tuld! ;)

Edited by Mansel

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kusjuures, võin näiteks tuua oma endise Kehalise õpetaja. Ta oli karm, keegi ei julgenud jätta asju koju ja kui pidid tõmbama 10 korda lõuga, siis tõmbasid ka, isegi siis, kui varem ei suutnud. Enne palli mängida ei saanud, kui asjad olid tehtud - aga guess what? Ta oli kõigi lemmik õpetaja, kõik olid nõus tema tahtmistega ning keegi ei vingunud.

Niiet, ei saa järeldada, et kui oled karm, siis sind vihatakse. Vahest on vaja karm ja konkreetne ka olla, et midagi saavutada.

Siin on vahe sees:

1. karm aga õiglane

2. karm aga ebaõiglane

Esimene on keerulisemini saavutatav variant aga töötab. Teise otsa on lihtsam komistada. Esimese tingimus on oskus "panna end õpilase rolli", millest paljudel vajaka jääb. Sinu õpetaja oli kindlasti hea variant! :)

---

Mina sain hea füüsilise vormi eelduse kaitseväest, kus oli olukord karm aga suhteliselt õiglane (st. õigluse latt tõmmati alla aga mängiti siiski selle piirides st. elementaarsed asjad said nagu nendeks "õiglasteks preemiateks").

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

õigluse latt tõmmati alla aga mängiti siiski selle piirides st. elementaarsed asjad said nagu nendeks "õiglasteks preemiateks"

Ta oli karm, keegi ei julgenud jätta asju koju ja kui pidid tõmbama 10 korda lõuga, siis tõmbasid ka, isegi siis, kui varem ei suutnud.

Marius tahtiski seda öelda, et mööndusi õpetaja ei teinud. Mul oli põhikoolis sama õpetaja.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hästi öeldud Holgeril.

Kui Su laps kaalub 100kg, siis tuleks niikuinii Sinuga juttu teha, et laps normaalsesse kehakaalu tagasi saada. Lapsevanemad võiksid oma lastest hoolida ka. Mõned on geneetliselt paksud, aga see ongi juba hälbega inimene ja teine teema.

Selle õiguse annab riiklik hindamissüsteem. Aga kindlasti tuleks läheneda ka õpilasele individuaalselt - tuleks hinnata ka tema pingutusi ja tahet paremaks saada. Kui aga inimene ei püüa ennast parandada, tähendab seda, et tal on kodune töö tegemata ja võin hinde "1" välja kirjutada. Kui mul on matemaatikas kodune töö tegemata, siis küll kirjutatkse "1" päevikusse. Ma ei näe põhjust, miks need kaks asja peaksid erinevalt hinnatavad olema? Kodune töö on kodune töö - pole vahet, mis aines.

Hästi öeldud Holgeril.

Kui Su laps kaalub 100kg, siis tuleks niikuinii Sinuga juttu teha, et laps normaalsesse kehakaalu tagasi saada. Lapsevanemad võiksid oma lastest hoolida ka. Mõned on geneetliselt paksud, aga see ongi juba hälbega inimene ja teine teema.

Selle õiguse annab riiklik hindamissüsteem. Aga kindlasti tuleks läheneda ka õpilasele individuaalselt - tuleks hinnata ka tema pingutusi ja tahet paremaks saada. Kui aga inimene ei püüa ennast parandada, tähendab seda, et tal on kodune töö tegemata ja võin hinde "1" välja kirjutada. Kui mul on matemaatikas kodune töö tegemata, siis küll kirjutatkse "1" päevikusse. Ma ei näe põhjust, miks need kaks asja peaksid erinevalt hinnatavad olema? Kodune töö on kodune töö - pole vahet, mis aines.

Puhtalt hüpoteetiline olukord, aga ma ise kogesin seda omal nahal, olles päris priske laps. Mõistagi polnud see mu enda valik. Laps pole süüdi, et kodune toitumine vale on. Samuti pole tal võimalik seda ise muuta, kui vanemad paadunud magusaarmastajad on. Kuhu ma tahan jõuda on see, et tihtipeale näevad õpetajad õpilast vaid enda tunnis ning pole kursis, milline on kodune olukord, kui suur on stressitase seoses teiste õppeainetega, millised on suhted kaasõpilastega jne.

Maailm ei ole must-valge.

Edited by nightq

Share this post


Link to post
Share on other sites

Noh, selle postitamise eest siin foorumis ma olen endale juba mitu kreatiini purki ostnud :D ,aga see selleks.

Juba pikemat aega olen mõelnud, miks sa kohati täiesti tühja loba ajad, lõpuks ütlesid ise välja... :ph34r:

  • Upvote 1
  • Downvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Puhtalt hüpoteetiline olukord, aga ma ise kogesin seda omal nahal, olles päris priske laps. Mõistagi polnud see mu enda valik. Laps pole süüdi, et kodune toitumine vale on. Samuti pole tal võimalik seda ise muuta, kui vanemad paadunud magusaarmastajad on. Kuhu ma tahan jõuda on see, et tihtipeale näevad õpetajad õpilast vaid enda tunnis ning pole kursis, milline on kodune olukord, kui suur on stressitase seoses teiste õppeainetega, millised on suhted kaasõpilastega jne.

Maailm ei ole must-valge.

Saan su murest aru. Selleks aga peabki õpilastega individuaalselt tegelema ja lapsevanematega rääkima. Vajadusel ka kooli psühhiaatri juurde saatma.

Kahjuks, aga koolis ongi kõik must-valge, kuna enamusi õpetajaid ei huvita kui suur on koormus teises aines. Kui ma õigesti mäletan võis 2-3 kontrolltööd nädalas olla, aga meil tihti oli 3 kontrolltööd päevas. Vingusime küll, aga sai tehtud. Muud üle ei jäänud.

Tavaliselt kehalise õpetaja ongi see, kellele räägitakse kõige rohkem muresid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Endalgi oli kuni põhikooli lõpuni, kehalise kasv. õpetajaks vanem meesterahvas, kes pani kohalkäimise eest juba hindeks "5". Mängisime palli, jooksime, hüppasime ning käisime võistlustelgi (ei olnud ülekaalulisi/laisku)... Kuigi paljud lasid üle, siis viimsel sajandivahetusel ei olnud arvutid veel nii levinud, et need meie aega oleks tohutult neelanud. Põhiliselt lasid üle need, kes olid füüsiliselt "võimekamad"... (tänap. siis vastupidi). Siis aga vahetus õpetaja, kes tegi kohe selgeks, et kui me ei valmista talle tunnis probleeme, siis ei valmista ta neid ka meile. St., et me pidime kooliveerandite alguses hinded korda saama, selleks ,et saaksime palli mängida. Hea oli tema juures see, et ka kroonilised haiged pidid vorpima kodutöid teha- kas erinevaid referaate/uurimusitöid esitama või lihtsalt vastama.Aga ka meie,kes osalesime aktiivselt tundides, pidime iga veerand kirjalikult oma teadmisi esitlema. Meie ajal oli tal keskkooli aegu käsil trennispetsiifikaga baasteadmiste tutuvmisprogramm õpilastele (sissejuhatav materjal I. taseme treeneritele).

Nüüd tagasi mõeldes, ei tahaks ma ikkagi koolis kehalise kasvatuse tunnis õppida teooriat. Meie koolitunnid algasid kell 8 hommikul ning lõppesid 14-15 pealelõunal põhikoolis, 15-16 keskkoolis. 90% ulatuses sellest ajast sa ainult istudki.. Vahetunnis liigud ühest klassiruumist teise, sellist asja nagu õues jalutamine (kui sa ei ole suitsetaja), pm. ei eksisteeri. (Talv, vihmased ilmad, tuul jne.sinna otsa) Kooli staadionil jalutada on kergelt öeldes nüri ning meil ei lubatud võtta (korv)palle koolist, et minna vahetunnis mängima (kardeti higiaroomi,väsimust jne.).

Lisaks sellele, kui panna kehalise tund koolipäeva lõppu, siis on testideks tehtav sooritus halvem. Siin tõid osad välja progresseeruval/areneval suunal põhineva hindamise. See töötaks küll, aga juba mina omal ajal teadsin, et me peame kehalise katseid iga aasta kordama - ning õpetaja hindaski meie sooritust viiega juhul, kui tulemus oli eelmisest aastast parem.Nii ,et alguses panin eriti kehva tulemuse ning järgnevatel aastatel ei olnud mul probleemi nende ületamisel... Sellega tuli alustada paar aastat enne põhikooli lõppu (9.klassi, mil hinded läksid lõputunnistusele,et oleks lihtsam). Või keskkooli alguses..

edit: By the way - googeldage kehalise kasvatuse tund, saate mitmeid erinevaid arvamusi lugeda.

Edited by Ak_47

Share this post


Link to post
Share on other sites

04. juuni 2012

Juba 10 päeva pärast on mul järjekordne juubel ja saan mõned kuud uhkustada, et olen Otist vanem. Aeg lendab hirmsa kiirusega igal juhul. Viimati panin siin üles enda jaoks olulise Postimehe teema ja ausalt ei uskunud, et see nii suure tähelepanu alla satub, aga oleme ausad- see teema peaks meid kõiki puudutama. Ise olen täna juba ühe trenni teinud ja õhtul veel kindlasti ka jõusaali! Enesetunne on hea ning kehakaal ka stabiilselt jälle 89-90 kg vahel. Hommikul võtsin WHEY+, SHOCK ja PUMP+ kokteili ning praegu libistan lõunaks PRODE90, HERA80 ja HT-R segu. Väljas on krdi külm! Peab jälle talveriided üles otsima :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

06. juuni 2012

Eile jätsin trenni vahele ja viibisin koos perega õhtul looduses ja söötsime sääski. Ilmad läksid mõnusalt jahedaks ja tegelikult koolilõpetajatele ju tore kui päike ei paista ja saab rahulikult eksamiteks õppida. Tänaseks on mul üks bodypump juba tehtud ning kui aega on, siis püüan ka õhtul kindlasti jõusaalis lammutada. Hetkel punnitan ikka maksimaalselt 140 kg-ga maksiseeriaid ja peab ütlema, et raskelt läheb. Viimastel päevadel on lagi olnud kõigest 140 kg x 5. Kuidagi erakordselt raske on. Loodan, et peagi on jälle jõud kontidesse tagasi tulnud ja saan korralikult paugutada. Lisandite tarbimises püüan ka rohkem vaheldust sisse tuua. Täna on sellised lisandid sisse võetud: PUMP+, BCAA, JOINT+, HT-R ja RUSH.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas sul on kunagi mingit liigeste probleemi olnud, mul on viimasel ajal nagu mingi süsteemne haigus sees, igal pool kerge valu sees. Sellest ka küsimus, kas joint kuulub kogu aeg valikusse või perioodiliselt?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas sul on kunagi mingit liigeste probleemi olnud, mul on viimasel ajal nagu mingi süsteemne haigus sees, igal pool kerge valu sees. Sellest ka küsimus, kas joint kuulub kogu aeg valikusse või perioodiliselt?

Hea küsimus. Minul ei ole mitte kunagi liigestega probleeme olnud, aga võtan Joint+ igal ajal süsteemi tugevdamiseks. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

07.juuni 2012

Ilmad hakkavad loodetavasti jälle ilusamaks minema ja oleks aeg hakata rulluisid välja otsima. Eile lubasin peale hommikust bodypumpi ka jõusaali teha, aga selle asemel sain Tartu Planet-Sport kõige karvasemalt treenerilt Heikkilt abipalve, et asendaksin teda õhtul ning annaksin veel ühe bodypumpi. Ei olnud probleemi! Täna plaan ikkagi jõusaali jõuda, aga hetkel veel ei tea- kas Sõjakoolis või Planet-Spordis. Toidulisanditest on praegu sisse läinud HERA80, WHEY3, PUMP+ ja HT-R

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×