Õige toitumisega ärevushäire vastu?

[Guest Küla-Liine]

Tere,

olen muidu foorumlane, aga selle küsimuse tahaks anonüümselt küsida.

Nimelt viimasel kahel sügisel-talvel olen ärevushäire ohver.

Käidud ka spetsialisti juures, kes tahtis kirjutada ravimeid-aga ma keeldusin, vähemalt esialgu.

Tahaks sellest leebemate meetodidega jagu saada.

Küsimus siis selles, kas spets toitumisega oleks võimalik seda leevendada? Muidugi otsin endale palju muud tegevust ka ja trenn aitab ka pisut, aga siiski...

Kas siinses foorumis leidub mõni toitumiskava koostaja, kelle kava võiks mulle kasulikuks osutuda. Vbl on see küsimus ROtterile suunatud tegelikkuses...

Jube kurnav ja piin on see 3-4 kuud pimedat aega :S

Tänud vastamast!!!

Eriti tore oleks, kui keegi suudaks seoses ärevushäirega mõne eduloo rääkida

[haubits 14]

Ärevushäire on kindel diagnoos ja selle ravi on xanax jm analoogid. Kahtlen, et toitumine siin midagi märkimisväärset ära teeb.

[P-A-U-L 6]

Toitumine siin küll ei aita, pigem võta trenniga pingeid maha.

kõigepealt selgita välja, mis on põhjus, miks selline seisund tekib, ehk on lahendamata probleeme jne.

[Jumal666 0]

Neid aineid mis sul vaja on neid sa toidust ei saa.

Iga sügis võib lehest lugeda kus tundmatud Arstid kirjutavad kui kahjulik on sügis tervisele jne.

Sisendataxe inimestele mõtetult seda jura,nagu meelega tahetaxe inimese heaolu kehvemax teha.

Mine Austraaljasse ela seal paar aastat ja vaata kuidas sa hakkad selle kliima järgi igatsema.Aastaaegade vaheldumine on ju funn.

[Aile 1]

Ärevushäire on kindel diagnoos ja selle ravi on xanax jm analoogid. Kahtlen, et toitumine siin midagi märkimisväärset ära teeb.

On lugematu hulk diagnoose, mis on kõik ravitavad õige toitumisega.

Miks mitte ka ärevushäire, kui isegi skisofreenial on link toitumisega.

[-TANK- 54]

Neid aineid mis sul vaja on neid sa toidust ei saa.

Iga sügis võib lehest lugeda kus tundmatud Arstid kirjutavad kui kahjulik on sügis tervisele jne.

Sisendataxe inimestele mõtetult seda jura,nagu meelega tahetaxe inimese heaolu kehvemax teha.

Mine Austraaljasse ela seal paar aastat ja vaata kuidas sa hakkad selle kliima järgi igatsema.Aastaaegade vaheldumine on ju funn.

No ma ei tea küll mida siin talvest igatseda on

1. Pimedust?

2. Külma?

3. Löga?

4. Suuri küttearveid?

5. Auto lumehangest väljakaevamist?

6. Pakse läbi ligunenud riideid?

On lugematu hulk diagnoose, mis on kõik ravitavad õige toitumisega.

Miks mitte ka ärevushäire, kui isegi skisofreenial on link toitumisega.

Aga mis teeb üldse ärevaks???

Enne trenni kuluks just midagi ära mis ärevust tekitaks.

Edited October 22, 2010 by -TANK-

[jõuents 1]

-Tank- Sa oled sellest väga kaugel mis ärevushäired oma olemuselt tegelikult on. Natuke tarka juttu kliinikum.ee lehelt:

Sissejuhatus

Uuringud näitavad, et veerand kõigist inimestest võib elu jooksul kannatada mõne ärevushäire all (1). Hiljutise Eesti terviseuuringu (2) tulemustest selgus, et 15-79 aastaste üldpopulatsiooni juhuvalimist (n = 4700) tunnistas küsitlusele eelnenud kuul üldärevuse sümptomeid 9%, korduvaid paanikahoogusid 6%, agorafoobia sümptomeid 3% ja olulist sotsiaalärevust 5%. Ärevushäired algavad tavaliselt nooruki- või nooremas täiskasvanueas ja on tihti korduva või kroonilise kuluga, kusjuures naised haigestuvad meestest 2-3 korda sagedamini (3).

Kuigi ärevus on oma olemuselt normaalne kogemus, põhjustavad ärevuse haiguslikud ilmingud palju kannatusi ning häirivad suuresti töövõimet ja igapäevast elu (4). Kroonilised ärevushäired on seotud depressiooni ning somaatiliste häirete, sealhulgas ajuvereringe-, seedetrakti- ja südamehaiguste suurema tekkeriskiga (5). Somaatilisele haigusele kaasuv ärevushäire raskendab omakorda põhihaiguse kulgu ja ravile allumist ning suurendab otseseid ja kaudseid ravikulusid (6). Enamik ärevushäirete all kannatajatest otsib esmalt abi perearstilt, kuid ärevushäire äratundmise ja asjakohase ravi alustamiseni jõutakse sageli suure hilinemisega (7). Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada ärevushäirete olemust ja diagnostilist algoritmi ning anda tõenduspõhiseid soovitusi efektiivseks raviks esmatasandi arstiabis.

Põhjused

Ärevushäirete tekkes omavad tähtsust nii pärilikkus kui ka väliskeskkonna tegurid ning nende vastastikune mõju. Uuringud näitavad, et ärevushäiretesse haigestumist on võimalik seletada 30-40%-l juhtudest geneetiliste teguritega (8). Olulised välised mõjud on ohuolukordi põhjustanud sündmuste kogemine, olulised kaotused ja halb kohtlemine lapsepõlves (9). Ka teatud isiksuseomadused suurendavad ärevushäirete riski: mõned jäigad suhtumisviisid ja harjumuspärased tõlgendused võivad suurendada ohutunnet ja soodustada hirmu kinnistumist (10). Neil, kes juba lapsena on olnud ujedad ja kartlikud uute olukordade suhtes, on suurem sotsiaalärevushäire kujunemise risk (11).

Ärevuse bioloogiliseks aluseks on teatud ajuosade talitlus, mille ülesandeks on tagada emotsioonide, mälu ja kehaliste reaktsioonide omavaheline kooskõla ja olukorrale vastavus. Ärevuse ajuvõrgustikku on haaratud mitmed ajukoore, limbilise süsteemi ja ajutüve piirkonnad (12). Keskne tähtsus näib olevat aju mandelkeha (amygdala) tuumade kompleksil, mis annab välis- või siseallikatest saabuvale teabele emotsionaalse tähenduse ja vahendab kiirreageerimist võimalikule ohule, käivitades sümpaatilise ja/või parasümpaatilise erutuse, neuroendokriinse ja respiratoorse aktiveerumise ning muutusi käitumises (13). Mälu rakendamine ja olukorra mõtestamine hipokampuse ja ajukoore keskuste kaudu võib korrigeerida amygdala aktiivsust, pärssides ebavajalikku erutust või toetades otstarbekat reaktsiooni. Amygdala-keskse võrgustiku liigne ja ebaotstarbekas aktiivsus võibki olla haigusliku ärevuse psüühiliste, kehaliste ja käitumuslike sümptomite aluseks. Ärevust reguleerivad aminohappe- ja monoamiinsete virgatsainete ning neuropeptiidide vahendusel toimivad neuronaalsed ülekandemehhanismid. Uuringud näitavad, et ärevushäirete puhul võib olla tegemist gammaaminovõihappe virgatsainesüsteemi puuduliku funktsiooniga (14), noradrenaliini (15) ja koletsüstokiniini (16) liigse aktiivsusega ning serotoniinisüsteemi talitlushäirega, mis tõenäoliselt on seotud serotoniini sünaptilise saadavuse vähenemise ja retseptoorse ülitundlikkusega (17).

Soovitan lugeda ka ärevushäirete ja foobiate käsiraamatut. Ise pole veel läbi lugenud vaid natuke lehitsend kuid tundus küll hea raamat.

Ravimitest keeldumine on kindlasti õige tegu - minu arust.

Kas selle spetsialistiga ei saanud selle põhjust välja selgitada või sai? Kas eelnevast tekstist said midagi targemaks?

Mul on üks edulugu rääkida...

Edited October 22, 2010 by jõuents

[Janika Aavamägi 105]

Kui tegeled jõusaalitreeninguga, siis järgmine kord lähed spordiklubisse ja otsid ülesse "Vaim ja keha" ühistreeningu ja võtad sellest osa. Kui seal käidud, istud hetke, arutad olukorra läbi iseendaga, mõtled, kuidas antud treening Sulle mõjus ja siis saad edasi tegutseda. Enamjaoks on siiski surve ja stress ärevushäirete tekitajaks, kuid ka vb õnnelik aga lihtsalt liiga kiire elutempo. Võta aeg maha!

Kirjuta palun kogemustest, kui jooga, shin-do vms trennis käidud.

[gmaster 302]

Olen sel teemal ühe tuttava psühhiaatriga rääkinud ja tema ütles selle kohta et väga hea ravim on aeroobne treening. Et tema soovitaks paljudele pigem mingit sellist pikka rahulikku tegevust, aga inimesed eelistavad ravimeid, kuna ei viitsi aeroobset teha.

[Aile 1]

Kui tegeled jõusaalitreeninguga, siis järgmine kord lähed spordiklubisse ja otsid ülesse "Vaim ja keha" ühistreeningu ja võtad sellest osa. Kui seal käidud, istud hetke, arutad olukorra läbi iseendaga, mõtled, kuidas antud treening Sulle mõjus ja siis saad edasi tegutseda. Enamjaoks on siiski surve ja stress ärevushäirete tekitajaks, kuid ka vb õnnelik aga lihtsalt liiga kiire elutempo. Võta aeg maha!

Kirjuta palun kogemustest, kui jooga, shin-do vms trennis käidud.

Seal on rida videosid, mis seletavad sündroomi.

[Aile 1]

Olen sel teemal ühe tuttava psühhiaatriga rääkinud ja tema ütles selle kohta et väga hea ravim on aeroobne treening. Et tema soovitaks paljudele pigem mingit sellist pikka rahulikku tegevust, aga inimesed eelistavad ravimeid, kuna ei viitsi aeroobset teha.

Jah...võib ka laiemalt. Meie elustiil ja mõtlemine (suhtumine olukordadesse) on uskumatult paljude hädade põhjustajaks.

[AlanBStard 126]

Jah...võib ka laiemalt. Meie elustiil ja mõtlemine (suhtumine olukordadesse) on uskumatult paljude hädade põhjustajaks.

Nagu see mõtlemine oleks niiväga enda teha, palju sellest on juba geneetiline, palju kristalliseerunud esimestel eluhetkedel ja varastel eluaastatel.

Muidugi on olukorda võimalik mõjutada aga lihtne see pole. Metastaasidega vähist on ka võimalik ise oma jõududega lahti saada, aga enamik ikka nii kergesti hakkama ei saa.

[Aile 1]

Nagu see mõtlemine oleks niiväga enda teha, palju sellest on juba geneetiline, palju kristalliseerunud esimestel eluhetkedel ja varastel eluaastatel.

Muidugi on olukorda võimalik mõjutada aga lihtne see pole. Metastaasidega vähist on ka võimalik ise oma jõududega lahti saada, aga enamik ikka nii kergesti hakkama ei saa.

Tegutsema peaks juba enne, kui kasvajad tekivad.

Kuidas see vanarahvas nüüd ütleski...

Inimene on ise oma õnne sepp

[jrx 142]

Ärevushäirete puhul on abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast.

Ravimeid võib vajadusel selle kõrvalt mingil perioodil tarvitada. Esmane keeldumine oli õige tegu imo.

[Aile 1]

Nagu see mõtlemine oleks niiväga enda teha, palju sellest on juba geneetiline, palju kristalliseerunud esimestel eluhetkedel ja varastel eluaastatel.

Muidugi on olukorda võimalik mõjutada aga lihtne see pole. Metastaasidega vähist on ka võimalik ise oma jõududega lahti saada, aga enamik ikka nii kergesti hakkama ei saa.

Panen teile veel ühe lingi....sealt saab ühe tunnise loengu alla laadida.

[AlanBStard 126]

Tegutsema peaks juba enne, kui kasvajad tekivad.

Kuidas see vanarahvas nüüd ütleski...

Inimene on ise oma õnne sepp

Geenide seost kroonilise stressireaktsiooniga ka hiljuti reklaamitud.

Oma õnne sepp on ka see kes ennast kokku võtab ja metastaseerunud vähist lahti saab, aga seda küll ei saa väita et see lihtne oleks.

Suured gurud ei saa hakkama ja siis juhuslik torumees saab.

Selge et veel õigem on olla selline, et seda üldse ei tule.

PS kalaõli peaks mahe asi olema ärevuse vastu

[AlanBStard 126]

http://web.archive.org/web/20060613002026/...anoic-acid.html

http://www.newscientist.com/article/mg18925365.500

[Risto Uuk 5]

Ma hiljuti ostsin sellise raamatu nagu The Anxiety and Phobia Workbook. Kui huvi pakub, võid kontakteeruda, võib olla saan Sulle seda laenata.

Toitumine on kindlasti üks asi, mis mõjutab seda, kui ärev sa oled. Raamatus on üks peatükk selle kohta ka.

Mõned lahendused ärevusele:

- Sügav hingamine (lihase lõdvestus, mediteerimine)

- Visualiseerimine

- Exposure (avaldad ennast sellele, mis sinus ärevust tekitab samm-sammult aina rohkem)

- Õige toitumine (vähem töödeldud asju, vähem liha, vähem suhkrut/soola)

- Õige magamine (rahulik, mugav, piisav aeg)

- Self-talk (võtad oma negatiivsed uskumused ette ja asendad nad positiivsete uskumustega)

Võib-olla on veel midagi, aga ei tule peast meelde.

[ROtter 198]

Ärevushäire on kindel diagnoos ja selle ravi on xanax jm analoogid. Kahtlen, et toitumine siin midagi märkimisväärset ära teeb.

Toitumise osas on sul õigus, aga Xanax on rahusti, ta ei ravi tekkepõhjust.

[ROtter 198]

Tere,

olen muidu foorumlane, aga selle küsimuse tahaks anonüümselt küsida.

Nimelt viimasel kahel sügisel-talvel olen ärevushäire ohver.

Käidud ka spetsialisti juures, kes tahtis kirjutada ravimeid-aga ma keeldusin, vähemalt esialgu.

Tahaks sellest leebemate meetodidega jagu saada.

Küsimus siis selles, kas spets toitumisega oleks võimalik seda leevendada? Muidugi otsin endale palju muud tegevust ka ja trenn aitab ka pisut, aga siiski...

Kas siinses foorumis leidub mõni toitumiskava koostaja, kelle kava võiks mulle kasulikuks osutuda. Vbl on see küsimus ROtterile suunatud tegelikkuses...

Jube kurnav ja piin on see 3-4 kuud pimedat aega :S

Tänud vastamast!!!

Eriti tore oleks, kui keegi suudaks seoses ärevushäirega mõne eduloo rääkida

Äkki sul on talvedepressioon?

http://www.mayoclinic.com/health/seasonal-...isorder/DS00195

Ma ei tea, mis sulle diagnoosiks pandi ja mis ravimeid taheti kirjutada ja sellepärast ei oska öelda, kas tegid õigesti või mitte. Aga kui kirjutad, saab arutleda seda teemat.

[jrx 142]

FitRisto kirjeldatu tundub õige. Soovitan siiski neid asju teha professionaali juhendamisel. Ainult üksinda enda ärevuse "ravimisel" on mõned ohud ikka ka.

[Risto Uuk 5]

FitRisto kirjeldatu tundub õige. Soovitan siiski neid asju teha professionaali juhendamisel. Ainult üksinda enda ärevuse "ravimisel" on mõned ohud ikka ka.

Professionaali juurde minek on kulukas. Muidugi, kui raha üle, siis see on ilmselt väga hea variant kui mitte parim.

Edited October 25, 2010 by FitRisto

[jrx 142]

Professionaali juurde minek on kulukas. Muidugi, kui raha üle, siis see on ilmselt väga hea variant kui mitte parim.

Annab kaubelda ka psühhiaatri kaudu seansse kliinilise psühholoogiga. See võtab ainult jube palju aega. "Kulukas" on suhteline. Kui häire häirib tõsisemalt igapäevast elu juba, siis mis "kulu" on suurem, kas see, et riskitakse häire süvenemise või püsimisega või see 2000-4000 krooni mis -kokku- pikema perioodi vältel ravile kulutada?

[Risto Uuk 5]

Annab kaubelda ka psühhiaatri kaudu seansse kliinilise psühholoogiga. See võtab ainult jube palju aega. "Kulukas" on suhteline. Kui häire häirib tõsisemalt igapäevast elu juba, siis mis "kulu" on suurem, kas see, et riskitakse häire süvenemise või püsimisega või see 2000-4000 krooni mis -kokku- pikema perioodi vältel ravile kulutada?

1) Ei garanteeri ju keegi, et professionaal su probleemile lahenduse leiab.

2) Kas lähed iga olulise probleemi puhul kellegi juurde abi küsima? Kus enda areng jääb?

3) Kas pole võimalik, et raamatu ja enda peal katsetamise kaudu reaalselt õpid palju rohkem ja tead ka, mida ette võtta tulevikus, kui midagi taolist peaks korduma? Muidugi seda juhul, kui see katsetus väga ohtlik ei ole.

Muidugi ma olen sinuga ikkagi nõus, aga lihtsalt ütlen, et kui on raha mujale vaja panna või näiteks pole üldse seda raha võimalik välja käia, siis saab kindlasti teisiti ja väga edukalt.

Edited October 25, 2010 by FitRisto

[Janika Aavamägi 105]

Ei tea, kas teema algataja on enda murele ka abi saanud?!?