Jump to content
Sign in to follow this  
timo116

Vitamiinidest nende ametlikud normid ning tegelik vajadus.

Recommended Posts

Sellega ma olen nõus, et igasugused teatud organisatsioonide poolt kirja pandud toitumissoovitused ja normid on iganenud ja et teatud vitamiinide suuremal tarbimisel on positiivseid efekte, kuid päris nii paranoiline kui antud autor on, ma siiski pole.

Raha paneb rattad käima ja suurkorporatsioonidel on kindlasti teatav kontroll asjade käigu üle kuid antud kirjatükk tundus siiski ülepaisutatud.

Vb on ka antud autoril mingi oma kasu mängus...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Minu teada ei ole Eestis B17 keelatud vaid Ravimiamet asetas eelmisel suvel siiani toidulisandina klassifitseeritud B17 ravimite regristrisse. Ma arvan, et selle tegevuse eesmärgiks on takistada B17 kättesaadavust Eestis.

Nii palju kui ma lugenud olen, siis vähi peamiseks tekkepõhjuseks on vitamiini B17 puudus meie igapäevases toidus. Meditsiinipoliitikud ja ravimitootjad on selle teabe varjamiseks ja diskrediteerimiseks kahe suupoolega valetanud ja vassinud.

See on selleks, et "vähitööstus" õitseks, et saaks ravida on vaja ju haigeid inimesi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Minu teada ei ole Eestis B17 keelatud vaid Ravimiamet asetas eelmisel suvel siiani toidulisandina klassifitseeritud B17 ravimite regristrisse. Ma arvan, et selle tegevuse eesmärgiks on takistada B17 kättesaadavust Eestis.

Nii palju kui ma lugenud olen, siis vähi peamiseks tekkepõhjuseks on vitamiini B17 puudus meie igapäevases toidus. Meditsiinipoliitikud ja ravimitootjad on selle teabe varjamiseks ja diskrediteerimiseks kahe suupoolega valetanud ja vassinud.

See on selleks, et "vähitööstus" õitseks, et saaks ravida on vaja ju haigeid inimesi.

Ja Eesti valitsust kontrollivad sisalikinimesed läbi oma USA marionettide...

(Tõlge normaalsesse keelde: amügdaliini e. nn. vitamiin B17 efektiivsus ei ole kliinilistes katsetes tõestatud. Pole põhjust uskuda vandenõuteooriat, sest mõlemal "poolel" (kui selline asi üldse eksisteerima peaks) on ju võimalused oma argumentide tõestamiseks. Hetkel on ühel poolel korralikud kliinilised uuringud ja teisel poolel peamiselt "imelise paranemise" juhtumikirjeldused. Palun rohkem kriitilist mõtlemist! LUGEMIST VÕIKS ALUSTADA NT. SIIT

Share this post


Link to post
Share on other sites

ikka ime koguseid soovitati tarbida, eriti C-vitamiini külmetushaiguste kiireks raviks nii 20-30 grammi... :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ohsa raisk. Lugesin seda esimeses postituses viidatud linki ka ja püha püss, kus alles paugutab.

Mis ma ikka oskan öelda... ilmselt need, kes selliselt kirjutatud teksti ja sellelaadseid usuvad, siis laske aga käia... eemaldate end geenivaramust tõenäoliselt kiiremini kui vähisoodumusega inimesed...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tahaks näha sellist toitumisplaani, mis jõuaks nendele tema soovitustele ligilähedalegi. Või arvab ta, et inimesel on täiesti naturaalne võtta päevas 20-30 tabletti?

Evolutsiooni arvesse võttes on kõige mõistlikum süüa seda, millele meie liigina oleme kohanenud. Sellised kogused (osasid) vitamiine on väljaspool igasugust piiri, millega me võisime tuhandete aastate jooksul kokku puutuda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tahaks näha sellist toitumisplaani, mis jõuaks nendele tema soovitustele ligilähedalegi. Või arvab ta, et inimesel on täiesti naturaalne võtta päevas 20-30 tabletti?

Evolutsiooni arvesse võttes on kõige mõistlikum süüa seda, millele meie liigina oleme kohanenud. Sellised kogused (osasid) vitamiine on väljaspool igasugust piiri, millega me võisime tuhandete aastate jooksul kokku puutuda.

Kunagi koopas elades saigi inimene vitamiine palju rohkem kui tänapäeva töödeldud toidust. C vitamiini oli vist paari g lähedale ja omega3 ning omega6 olid võrdsed. Tänapäeva toidus on omega6 megapalju ja omega3 väga vähe. Inimesele normaalse vahekorra saavutamiseks tulebki siis kasutada toidulisandeid, kuigi mõni võib arvata, et see pole looduslik või naturaalne või mida iganes.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kunagi koopas elades saigi inimene vitamiine palju rohkem kui tänapäeva töödeldud toidust. C vitamiini oli vist paari g lähedale ja omega3 ning omega6 olid võrdsed. Tänapäeva toidus on omega6 megapalju ja omega3 väga vähe. Inimesele normaalse vahekorra saavutamiseks tulebki siis kasutada toidulisandeid, kuigi mõni võib arvata, et see pole looduslik või naturaalne või mida iganes.

Kõik toovad pidevalt seda vitamiininäidet välja, aga huvitav miks keegi koopainimeste kogu toitumist järgi ei taha teha: nädalajagu köögivilju ja puuvilju heal juhul mõnesaja kalori eest, päevad läbi liikumist mägedes, ja kui liha juhtus saama, siis liha ja rasva kilode viisi.

No ei ole ju tänapäevamõistes tervislik:)?

Share this post


Link to post
Share on other sites
OT: Aga huvitav mis kehatüüpi neandertaallased tänapäeval kuuluda võiksid ;):) .

See on väga hea küsimus, sest kulturisti keha on sellises kontekstis kindlasti energiaraiskamine.

Pakun et nad oli ikka kõhnad, vbl külmades piirkondades lihtsalt selle võrra natuke tihedama rasvakihiga.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kas Eestis on B17 vitamiini sisaldavaid aprikoosi seemnetuumasid (apricot kernel) saada?

Mina sööks B17 saamiseks pigem kodumaiste õunade õunaseemneid.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kõik toovad pidevalt seda vitamiininäidet välja, aga huvitav miks keegi koopainimeste kogu toitumist järgi ei taha teha: nädalajagu köögivilju ja puuvilju heal juhul mõnesaja kalori eest, päevad läbi liikumist mägedes, ja kui liha juhtus saama, siis liha ja rasva kilode viisi.

No ei ole ju tänapäevamõistes tervislik:)?

No kas nii kesine see toitumine ikka oli ... olid ju veel seemned, pähklid, tõugud, sipelgad, lindude munad ...

Share this post


Link to post
Share on other sites
No kas nii kesine see toitumine ikka oli ... olid ju veel seemned, pähklid, tõugud, sipelgad, lindude munad ...

Nõustun, aga palju sa neid seemneid ja tõuke-sipelgaid ikka kätte saad, juba nende püüdmine kulutab pool saadavast energiast. Niiet väga ei taha uskuda, et 5000kcal päevas tarbiti? Kuna ma usun et nad võisid vabalt 12h päevas mägedes ja metsas mütada.

Et mina usun et nad olid ikka meie mõistes "kaloridefitsiidis". Või te arvate et ei olnud?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nõustun, aga palju sa neid seemneid ja tõuke-sipelgaid ikka kätte saad, juba nende püüdmine kulutab pool saadavast energiast. Niiet väga ei taha uskuda, et 5000kcal päevas tarbiti? Kuna ma usun et nad võisid vabalt 12h päevas mägedes ja metsas mütada.

Et mina usun et nad olid ikka meie mõistes "kaloridefitsiidis". Või te arvate et ei olnud?

Vaata loomi metsas

Share this post


Link to post
Share on other sites
Vaata loomi metsas

Olen näinud küll. Tahad ehk täpsustada, mida sellega mõtled?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nõustun, aga palju sa neid seemneid ja tõuke-sipelgaid ikka kätte saad, juba nende püüdmine kulutab pool saadavast energiast. Niiet väga ei taha uskuda, et 5000kcal päevas tarbiti? Kuna ma usun et nad võisid vabalt 12h päevas mägedes ja metsas mütada.

Et mina usun et nad olid ikka meie mõistes "kaloridefitsiidis". Või te arvate et ei olnud?

Inimeste leviala oli ka sell ajal päris lai. Vastavalt asukohale, toitusid nad sellest, mida parasjagu kätte said. Vahe oli selles, et ürgaja elanikud ei näksinud pidevalt. Nad nägid ligikaudu 2h vaeva, et toit kätte saada. Ülejäänud aeg tegeleti lastega - mängiti, õpetati vaklu küpstetama ja hiigelvihmausse kaevama.

Ja kui nad elasid meie laiuskraadil, siis talveks oli rasva ka vaja, siis polnud "kaloridefitsiidis" haisugi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja kui nad elasid meie laiuskraadil, siis talveks oli rasva ka vaja, siis polnud "kaloridefitsiidis" haisugi.

Täpselt sellest ma räägingi. Et justkui kohati tahetakse ürgmehe dieedist eeskuju võtta, aga ikkagi mitte täiesti. Keegi ei taha ju enne talve rasva juurde võtta.

Mõtlen, et kui juba siis juba. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mina olen jälle lugenud, et neandertallased olid tunduvalt lihaselisemad võrreldes tänapäeva inimestega. Eks need lihased ikka õige toitumisega tekkisid.

http://et.wikipedia.org/wiki/Neandertallane

Tuleb välja et olid jah:)

Aga asja teeb jälle keerulisemaks see lõik:

They were almost exclusively carnivorous[11] and apex predators.[12]

wiki neanderthal

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jep ürginimene sõi ca 3kg B17 vitamiini päevas, tal oli ulme-tasakaalustatud toitumine, ta ei tundnud eales nälga ja ta elas keskmiselt 300 aastaseks...või oot, äkki ikka ei olnud nii? ;) Misasja peaks inimene sööma, et selles tabelis viidatud vitamiinid kõik kätte saada?

Aga äkki on kohalikud ullikesed nüüd hoopis miljardeid dollareid läbi laskva vitamiinitööstuse ohvrid? Või äkki hoopis idiootsete PDFide-töötsuse ohvrid? :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Loomulikult. Kui ka õigesti toitud, siis oledki varsti neandertallane valmis.

Pole nagu mõtet mitut postitust järjest teha, kui eelmist saab muuta.

Aga mina küll neandertallane olla ei tahaks, sest väidetavalt mõnigate teadlaste poolt meie esivanemad sõid neandertallasi. Ja ma ei tahaks sugugi kellegi toidulauale sattuda. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×