Jump to content

Recommended Posts

Steroidhormoon : )

M6ni v6ibolla ei saa aru, et nali oli...

....toimib steroidretseptorite kaudu.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rasvlahustuvatel vitamiinidel v2ljendab yks t2ht t6esti tervet gruppi, mille yksikliiget nimetatakse vitameeriks...n2iteks vitameer A1, vitameer A2 jne.

(D on vitamiin ja D3 on vitamiini D vitameer,

B on vitamiin ja B12 on vitamiin ja MeB12 on vitamiini B12 vitameer?)

See rasvlahustuva vitamiini üksikliikme seletus ei vastanud küsimusele. Küsimus oli:

"Kas "vitamiin" on lihtsalt levinum väljend, samamoodi nagu väljend "kalor" on kasutusel "kilo-kalori" kohta?"

Uudishimu on positiivne n2htus, kuid inimesi lahterdada vastavalt oma suvale??? A la kompetentsem ja N6mme turu rahvas??

Kuna küsimusele vastust ei saanud kilokalori-näite abil, siis proovisin "nõmme turu"-näidet, mõlemad sama eesmärgilised.

Lahterdada vitamiin ja vitameer ühte lahtrisse- kas see on korrektne, selles küsimus!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sportlaste kohta oleks vast eraldi artiklit vaja, kuna ma usun, et tavainimesel ja sportlasel on kindlasti erinevad vitamiinide ja mineraalide vajadused.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Seal artiklis nimetati vaid mõni esimene tähestiku täht vitamiinidest, miks aga tähte 'U' jm tähestiku tagapool asuvaid tähti ei käsitletud?

Minule subketiivselt tundus see artikkel sarnane artikliga, kus räägitaks, et toorest muna juua on ohtlik, ja ärge toorelt ikka tarbiga siis.

(

Olen kaotanud veebilehe, kus oli kirjas:

* mis aastal iga vitamiin avastati,

* mis aastal ümber nimetati

Kui keegi viitsib leida selle, siis aitüma.

)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sportlaste kohta oleks vast eraldi artiklit vaja, kuna ma usun, et tavainimesel ja sportlasel on kindlasti erinevad vitamiinide ja mineraalide vajadused.

Samalaadne oli ka artikkel ühes ajakirjas, mida hiljuti lugesin. Et puuviljamahla ei tohi liiga tihti juua, fruktoosist mitte imendumisest tuleneb maksa rasvumine :lol:

Share this post


Link to post
Share on other sites
"Kui võtate suure doosi C-vitamiini, ütleme, 1,5 grammi, siis pool sellest läheb teist otse läbi, väljudes tualetis ja valmistades teile tee peal ebamugavust. Teine osa, arvatavasti veerand kuni kolmandik, kaob uriinis. Te olete manustanud elevandiannuse vitamiini ja suurem osa sellest rändab otse kanalisatsiooni!"

Tavainimese kohta 1,5g on küll äärmiselt palju. Ma isegi ei võta 1g täis. Kulturisti jaoks see kuni 1,5g vist on paras kogus.

Share this post


Link to post
Share on other sites

"Täiesti vabalt kättesaadavate multivitamiinisegude koostist arvesse võttes võib öelda, et kui võtate neid lisaks loomulikul moel omandatud vitamiinikogusele, ületate tõenäoliselt väga kiiresti ohutu annuse piiri."

Kas vaidlete vastu?

Mõned infokillud teile ka

Toores munas on aine, mis takistab osade vitamiinide imendumist.

Tavainimese ja sportlase vitamiinivajadus ei ole kordades erinev, vbl mõnikümmend protsenti.

Igapäevaselt ei soovita kindlasti 1g ja rohkemgi C-vit süüa

Vitamiinide ABC, Vello Tohver, 1994

Share this post


Link to post
Share on other sites

Teatavasti Eestis ei müüda piisavates kogustes D vitamiini. Tollist lubatakse läbi ainult eraisikult eraisikule saadetavad ravimid. Seetõttu ei jää muud üle kui otsida endale eraisikust vahendaja välismaal.

Endal on paar tuttavat Soomes, kes aeg-ajalt ka Eestis käivad. Arvasin, et äkki seal apteekides müüakse. Kui ei, siis võib-olla on võimalik lasta Soome tellida ja seejärel tuttaval Eestisse saata? Kuidas seal tolliga on? Juhul kui seegi võimalik pole, jääb üle ainult otsida USA's või mõnes teises suurriigis keegi eraisikust vahendaja? Nende otsimisega võib raskusi tekkida. On veel teisi variante?

Siin teemas võikski rääkida võimalustest ja kogemustest seoses vitamiin D hankimisega.

Kas mõni foorumikaaslane on leidnud mingi võimaluse ja tellib kusagilt?

Share this post


Link to post
Share on other sites
piisavates kogustes D vitamiini.

Kas polnud nii, et seda D-vitamiini, erinevalt teistest, sai eriti mugavalt kahest suunast- nii õhust kui ka õli/rasva sisaldavast toitainest? Seejuures need 2 allikat on ju omastatavad ilmselt palju paremini kui tabletti-kapslisse taotud vitamiin? Mis päevane kogus oleks muidu piisav, ja, mis koguses kalaõli võtta tuleks, et see piisav norm kätte saada?

--

Läbi neti on üks tuttav mul steroide ostnud, välismaa steroidi saidilt siis, kunagi postitasin tolel saidi lingi siia foorumisse ka, eesmärgiga, et loetaks seal saidil ühte artiklit loomulikult, mitte reklaam jaoks. Aga vitamiinide suhtes pole mul tuttavaid küll kahjuks, ses suhtes ei oska suurt kaasa rääkida.

Edited by CharlesRoos

Share this post


Link to post
Share on other sites

D-vitamiini saad nt. Krsitiine keskuse Ülikooli apteegist. Küsi Apovit D-vitamiin (Eesti toode). Pudelikese sees õlilahusena. Mine osta nii palju kui süda lustib!

Ah õigus, ma lisan et tegu kolekaltsiferooli ehk, D-3 vitamiiniga.

Edited by nuffer

Share this post


Link to post
Share on other sites

Küsimus selline- olen praegu dieedil ja otsustasin hakata kasutama kompl.vitamiini Vitamax.Kuna tarvitan ka Mölleri kalamaksaõli tuleb mul päevane D vit. annus 300%.On`s see liiga palju?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Küsimus selline- olen praegu dieedil ja otsustasin hakata kasutama kompl.vitamiini Vitamax.Kuna tarvitan ka Mölleri kalamaksaõli tuleb mul päevane D vit. annus 300%.On`s see liiga palju?

pole hullu midagi, tarvita vitamiine kuuridena, siis ei juhtu midagi, kuigi jah d-vitamiin on kõige toksilisem, dieet,stress,trenn,kohveiin,alkohol suurendab vitamiinide vajadust, nii et ei tohiks jah midagi surmavat olla :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

D-vitamiini toodab keha piisava UVB kiirguse toimel, Eestis talvekuudel see võimalik pole. Keskmine mees kulutab umbes 4000 IU päevas. Umbes sama hulk on vajalik optimaalse vitamiin D taseme ja kaltsiumi imendumise saavutamiseks, mis ennetab hambaaukude tekke ja ravib olemasolevad augud.

D-vitamiin on väga tähtis tugeva immuunsüsteemi jaoks.

Toidust saab üldiselt D-vitamiini vähe. 85 g heeringas on 1383 IU, mis on minu teada ainuke korralik allikas tavatoidust. Ühes munas on 20 IU, 100g maksas on 15 IU. (Wikipedia)

Osades kalamaksaõlides on rohkem D-vitamiini, teistes jällegi vähem. Teelusikatäies Mölleris on 400 IU, Eestis ei ole paremat leidnud. Mõnes kõrgema vitamiinisisaldusega kalamaksaõlis on 2000 IU teelusika kohta, aga neid meil jällegi ei müüda.

Veel lugemist D-vitamiini kohta

Apovit tilkades on 2 mikrogrammi ehk 80 IU tilga kohta. Neid peaksin võtma 50 tilka päevas. Oluliselt mugavam oleks 5000 IU kapsleid kusagilt tellida.

Kas keegi on teadlik olukorrast Soomes?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Möllerit teelusikatäis, ehk 5ml, ehk 5gr, sisaldab

D-vitamiini 10 μg (400 IU),

1 mikrogramm on: 1/1,000,000 of a gram.

Ehk siis teelusikatäies on 1/100'000 grammi D-vitamiini, maru väike kogus ikka kui proovida ette kujutada kui vähe on juba 1 gramm.

Kui ütled, et 4000 IU on päevas vaja D-vitamiini, siis see teeks 50ml möllerit päevas, ehk 5 doosi suurusega 50ml/doos mölleri 250ml pudelist saaksi ainult. Samas mul sisetunne ütleb, et kui ma mölleri pudelist viiendiku sisse joon, siis keha ei omastagi seal olevat d-vitamiini tegelikult ära, või minetea.

Kuidagi ei taha uskuda et viiendik möllerit oleks normaalne kogus päevas, aga minetea. Ühe 50ml doosi hind oleks siis ca 25kr, kui suur oleks D-vitamiini 4000IU koguses doosi hind vastava toidulisandi tableti puhul, kui võtta mõni keskmise hinnaga D-vitamiini rikas tablett? Et palju tableti hind tuleks?

--

Kui suvel saab inimene D-vitamiini niipalju nagu siin artikkel väidab, siis üledoosi ilmselt ei teki küll niikergelt:

Päikese käes (päevitades) veedetud pooltund annab umbkaudu 15 000 TÜ D-vitamiini.

http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=765

Ja võiks uskuda tõepolest, et mölleri lonksust jääb väheks. Võtan oma eelnevad kahtlemised tagasi.

Edited by CharlesRoos

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jah, Mölleri kalamaksaõli ei ole piisav D-vitamiini allikas. Sellepärast otsingi paremat.

See sait müüb 360 5000 IU kapslit hinnaga 14.98 dollarit. Tundub, et saadab oma kaupu ka Soome, aga ei ole kindel, kas toll laseb läbi. Seda soovikski põhiliselt teada, lisaks veel teisi võimalusi D vitamiini tellimiseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Samas siin antakse mõista, et 5 mikrogrammi ehk 200IU-d on päevanorm:

D-vitamiini 5µg (100%*). Päevast annust mitte ületada. %- päevasest soovitatavast annusest.

http://www.tervisepood.ee/detailid.php?1610

Kui on tõsi, et päike suvel annab 15'000 IU-d ehk 375 mikrogrammi D-vitamiini, ja suvel mingeid üledoosi märke ju ei tunne küll selle doosi juures, siis võiks uskuda jah, et läbi aasta võiks olla sedalaadi suur päevane kogus- 375mcg. Oleks ka huvitatud nüüd suuremates kogustes D-vitamiinist:)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Recommended Daily Intake for Vitamin D From Food and Supplements, Age 19-50: 800 IU

http://www.upstate.edu/nysopep/intake.php

800IU-d soovitatakse ka siin:

http://www.wdxcyber.com/ngen21.htm

Paljudel saitidel esineb ka 400IU-d.

Millist kogust siis uskuda?

Eriti raske on uskuda, et pool tundi päevitamist 15'000IU-d tekitab. Ja see suur kogus tervisele kuidagi halvasti ei mju, mis paneb arvama, et tõesti suur kogus ongi vajalik.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Jah, Mölleri kalamaksaõli ei ole piisav D-vitamiini allikas. Sellepärast otsingi paremat.

See sait müüb 360 5000 IU kapslit hinnaga 14.98 dollarit. Tundub, et saadab oma kaupu ka Soome, aga ei ole kindel, kas toll laseb läbi. Seda soovikski põhiliselt teada, lisaks veel teisi võimalusi D vitamiini tellimiseks.

Kui sa nyyd ise yritad meelde tuletada, kui palju sa sellel suvel p2ikest v6tta said? ...et tagada optimaalne D vit kogus, siis heledanahalisele oleks vaja kaks korda n2dalas a pool tundi.

Enda puhul ma v6in kyll v2ita, et ma siin suurt D vit suvel ei saanud... V6tsin toidulisandina juurde (piirdusin 400 IU ga...vahest kui tundus kurk kare siis 3-4 korda 400 IU).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loe näiteks seda uuringut. 70 nmol/L taseme hoidmiseks oli vaja 96 mikrogrammi. Toidust ja toidulisanditest saadi umbes 20 mikrogrammi, keha kasutas lisaks juurde enda tagavaradest ligikaudu 80 mikrogrammi päevas. Juba see vihjab tugevalt optimaalsele kogusele.

Päikese käes toodab inimene vahemikus 10 000 - 15 000 IU D-vitamiini, seejärel tootmine lõppeb (loe alapeatükki UV radiation).

Sellel leheküljel arutatud uuringud näitavad, et pelgalt D-vitamiini manustamisest piisab, et rohkem hambaauke hakkaks paranema, kui neid juurde tekib. Kuna hambaaugud on meie ühiskonnas väga levinud, viitab see sellele, et paljud kannatavad D-vitamiini puuduse käes.

Eestlaste peal läbiviidud uuring leidis, et kui võtta 50 nmol/L ebapiisava taseme piiriks, jäävad talvel 73% inimestest alla selle, suvel 29%. 50 nmol/L ei ole kaugeltki piisav kogus, mida näitab ka see, et PTH stabiliseerus 80 nmol/L juures. Eestlastest on talvel 97% ja suvel 87% alla optimaalse taseme, milleks antud uuring võttis 75 nmol/L.

D-vitamiin reguleerib tugevalt ka immuunsüsteemi.

200 või 400 IU'd on häbiväärselt vähe. Ma loodan, et eelnevalt viidatud tõendite põhjal saab igaüks selles ise veenduda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tavainimese kohta 1,5g on küll äärmiselt palju. Ma isegi ei võta 1g täis. Kulturisti jaoks see kuni 1,5g vist on paras kogus.

Ja mille järgi sa otsustad, kui palju on äärmiselt palju ja kui palju on paras kogus ? :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×