Jump to content
Sign in to follow this  
Aile

Fyysiline ja vaimne v2givald.

Recommended Posts

Siia alla v6iks kirjutada ka internetikiusamisest. Miks seda tehakse v6i veel parem, miks te seda teete. Mida see teile annab?

Kehaline karistamine, kui fyysiline v2givald. Tahtsin teiega jagada uuringute tulemusi.

Kehalisel karistamisel on 20 % positiivseid tulemusi ja 80 % negatiivseid tulemusi, kui on t2idetud allj2rgnevad tingimused"

1. Lapse vanus on 2-6 aastat

2. Tegemist on kerge kehalise karistusega, nagu tutistamine...

3. Vanem ei ole seda sooritades vihane.

See 20 % tundub mulle hirmv2ikese positiivsusena... kui teie laps on juba vanem kui kuuene, siis ei ole sellel enam mingit positiivset efekti jne.

Ei ole suurt vahet, kas te treenite koera v6i kasvatate last. Just oma koertega kogetu pani mind kehalise karistamise efektiivsuses sygavalt kahtlema...

Me k6ik areneme inimesena ja positiivset kasvatusmeetodit j2rgin ma oma kuue koera hulgast alles viimase kahega.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma soovitaks teemale lühemat ja ...

e-ee ...

asja sisu paremini lahti seletavat pealkirja :

Aile pihitool

ntx ...

, :)

Kas sa oled lapsevanem? Kas sind uuringutulemused ei yllatanud?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Huvitav väide :)

Mul on virnade viisi koerte treenimise 6pikuid...

Nyyd paralleelselt 6ppida inimese "treenimist"...vahet 6ppeprotsessis ei ole. Isegi yllatusin.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma saan aru miks see lause põhimõtteliselt võib segadust tekitada kontekstist väljas...

Aga põhimõtteliselt allub ka inimese õpetamine ka samadele reeglitele, mis loomade oma:)

Ja mida noorem inimene on, siis seda vähem saab kasutada keerulisemaid ainult inimesele (ja primaatidele;) omaseid õpetamismeetodeid.

See ei tähenda ju seda, et inimestele peaks piitsa andma vaid otse vastupidi - ka loomadele ei tohiks piitsa anda.

Kes tahab, loeb rohkem mõiste kohta "operantne tingimine". Kui mäletate seriaali "Superlapsehoidja" siis seal kasutati neid põhimõtteid väga selgelt.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma saan aru miks see lause põhimõtteliselt võib segadust tekitada kontekstist väljas...

Aga põhimõtteliselt allub ka inimese õpetamine ka samadele reeglitele, mis loomade oma:)

Ja mida noorem inimene on, siis seda vähem saab kasutada keerulisemaid ainult inimesele (ja primaatidele;) omaseid õpetamismeetodeid.

See ei tähenda ju seda, et inimestele peaks piitsa andma vaid otse vastupidi - ka loomadele ei tohiks piitsa anda.

Kes tahab, loeb rohkem mõiste kohta "operantne tingimine". Kui mäletate seriaali "Superlapsehoidja" siis seal kasutati neid põhimõtteid väga selgelt.

Suur t2nu!

Tooks siis ka m6ned paralleelid loomade ja inimese 6petamise vahel:

1. J2rjekindlus. See n6uab 6petajalt endalt enesedistsipliini.

2. Motivatsioon (hirm ei ole kunagi motivaator, pigem on motivaatoriks soov olla "hea laps" sama on loomade puhul).

3. Usaldus on see baas, millelt teil on yleyldse v6imalik kedagi 6petada. Oluline nii inimeste kui loomade puhul.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siiski on teatavad liigilised eripärad...

Koer tahab olla "hea laps" kui ta tunnetab sind karja juhina.

Kassil on sügavalt ükskõik:)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Siiski on teatavad liigilised eripärad...

Koer tahab olla "hea laps" kui ta tunnetab sind karja juhina.

Kassil on sügavalt ükskõik:)

Ei ole nendel kassidel ka midagi ükskõik. Ma ei tea mis kasse sa näinud oled.

Aga selles suhtes on õigus, et koerad kiinduvad rohkem kui kassid.

Jaaa sellepärast ongi koerad kõige vägevamad loomad üldse. :o

Aga teema juurde minnes, siis füüsiline vägivald ei tohiks kunagi lapse kasvatamisel lahendus olla. ERITI väiksena, tegelikult vanemana sama moodi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Siiski on teatavad liigilised eripärad...

Koer tahab olla "hea laps" kui ta tunnetab sind karja juhina.

Kassil on sügavalt ükskõik:)

Koer tahab t6esti olla "hea laps", kui ta loeb sind karja juhiks.

Siin on omad "vaiksed" reeglid. Inimene k2itub alati selliselt, et tema vastutab...n2iteks v2ljub t2navale ehk siis ohtlikku piirkonda esimesena. V6tab vastu kylalised. Juhib jalutusk2ike, m2nge. V6tab rituaalse ampsu enne koera s88tmist . Ei kaota enesevalitsemist, ei karju... loomulikult ei ole ka v2givaldne...

Yks asi... parem on t88tada arvestades koera instinkte (ja kindlasti neid mitte alahinnata)...kui neid n8 maha suruda. Rikute 2ra koera n2rvisysteemi.

Lapse puhul te peate sama moodi eelk6ige pakkuma lapsele turvatunnet, tal peab tekkima usaldus, lugupidamine. Turvatunde yks alus on kindel p2evarezhiim (ka koertele...) ja j2rjepidevus n6udmistes. Kui mingi asi ei ole lubatud..siis ei ole see lubatud. Nii koerad kui lapsed katsetavad ikka ja j2lle teie meelekindlust. Samas...kui neil on kogemus, et te ei anna j2rgi, on see igap2evaselt n8 kergemini yletatav.

Kui te koeraga kontakti ei saa, ei tule 6petamisest mitte midagi v2lja, lapsega kontakt puudub...siis r22gite "seinale". Asute kasutama v2givaldseid meetodeid ja avastate, et kaugenete oma 6petamisobjektist j2rjest enam.

Last on raske 6petada, kui seda ei suudeta huvitavalt teha. Koeraga on sama, kui te ei suuda ennast huvitavaks teha, ei tule midagi v2lja. Ys parim oleks klounitalendiga juht :P

Raamat, mida ma soovitan heaks koeraomanikuks 6ppimiseks on Jan Fennell 'i "Koera parim s6ber" ja "Koerakuulaja".

Edited by Aile

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×