Jump to content
Guest Külaline_mia_*

Kalorid-sv/v/r-trenn (kaal alla)

Recommended Posts

katseta, vaata , mis peegelpildiga ja kaalunumbriga (mõlemaga!) juhtub.

Mmm...kuidas sellest nüüd aru saada..? Usud, et sellise protsendiasetusega tuleb kaalu (ning ka rasva) pigem juurde, isegi kui kaloraaz ei ole liiga kõrge? Enamus inimesi söövad 300g süsikaid päevas ja juurdevõtmisest pole haisugi... Samas ei taha ma sellist asja küll proovida. 300g täisväärtuslikke süsikaid oleks ikka suht raske iga päev süüa....

Olen mõelnud ka sellise asja peale, et teeks selliseid vahelduvaid oäevi....üks päev rohkem süsikaid (st kuskil 150g), ning selle võrra vähem rasvu. Teine päev jälle rohkem rasvu ja vähem süsikaid.

Mida rohkem ma siin loen, seda enam tekib küsimusi....

MIKS, mille ku...di pärast tänapäeval rõhutatakse seda "ärge sööge rohkem kui 30% rasvu päevas, veelgi parem kui 20-25%". Kas sellepärast, et kui inimestele öelda, et sööge rasvu - rasvad on head, ei jõuaks neile kohale see, et süüa tuleb häid rasvu....Ja siis miskeid rasvast nõretavaid friikaid närides leiaksid nad endale vabanduse, et "see ja see toitumisteadlane ütleb, et rasvu tuleb ju süüa". Süsikaid propageerides arvavad need spetsialistid, et riske on vähem kuna paljud süsikad on tegelikult siiski head, ja loodavad et inimesed hakkavad tarbima rohkem köögi- ja puuvilja ning täisteratooteid..aga ega ikka ei hakka. Välditakse lihtsalt elu eest rasva ja ülejäänule ei pöörata tähelepanu..Oeh ei tea ja ei saa aru. Mis on õige, mis on vale? Kas kõikide jaoks on üks asi õige? Kas on olemas universaalsed vastused sellistele küsimustele?... Üüüü, jah, ma olen väsinud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jap, virgin kookosõli kasutan samuti, ei hakanud seda uuesti mainima, sest arvasin, et see juba mu menüüdes üles märgitud. Väga hea on see kusjuures, kookos on üldse suur lempar...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Selline küsimus....mis juhtub keha rasvaprotsendiga rasvarikkal dieedil? Dieedi all ei mõtle ma seda, et lihtsalt 2 nädalat söön rasvarikkalt, vaid rasvarikkusest kui elustiilist. Kas rasvaprotsendi tõus või langus on võrdelises seoses söödava rasva kvaliteediga (head-halvad rasvad)? Kui söön püsivalt nt 100g rasva, 100g valku ja 100g süsikaid, siis rasva on protsentuaalselt väga palju. Kas see ei kergita mu keha rasvaprotsenti?...Eesmärgiks on siiski nö lean ja nõtke keha, kas see on rasvarikka toitumisega üldse mõeldav?...Või tuleks siiski pigem rasva süüa vähem ja tõsta veidi süsikate osakaalu.

Viimased päevad olen söönud Rotteri soovitusel 100g-100g-100g piirimail, panen oma menüüd üles täna....Rasvaprotsenti pole siiani saanud miski korraliku masinaga mõõta, mõtlema pani aga see, et kodukaal näitas üle-eile 23.5, eile 24 koma midagi ja täna hommikul 26.5. (kodukaal ei ole küll kõige õigem viis mõõtmiseks, aga see tekitas minus lihtsalt küsimusi).

Kuidas suhtute teie 100g-100g-100g menüüsse kaalulangetamis-eesmärgil?..

mul on langenud 19% pealt 8% peale. teen kah palju trenni. viimase ca kahe kuuga langes 0.4% samas tuli üle 2kg lihast juurde.

Edited by jaaniuss

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aile, milleks mandlite leotamine hea on?...(siiani olen neid naturaalsel kujul söönud).

Kuna tundud olevat kompetentne (ja naine:)), siis küsiksin sinu käest rasva arvu kohta päevas. 100g tundub mulle endale liiga palju...Kuidas oleks nt 80-90 või äkki isegi vähem? Palju ise sööd?

Tänasest algab igastahes mu eksperiment, süsikaid vähem, rasva ja valku rohkem. Ning kaloreid veidi rohkem kui seni olen söönud. Rotteri soovitatu, 100g-100g-100g=1700 kcal. (kuigi, see ei erine oluliselt mu tavaliselt menüüst). Süsikaid olen siiani saanud kuskil 120g ringis, vahel vähem,vahel rohkem...ja valku ja rasva veidi vähem. Trenniga jätkan nagu ennegi, 5-6 korda nädalas.

Here we go.

Tänane kaal 66.9kg (Pikkust endiselt 170cm:)). Kaaluga mõõtmisel rasvaprotsent 23.5%. Mõlemad tulemused hommikul, tühja kõhuga. Kujutan ette, et see tavalise kodukaalu rasva % ei ole kaugeltki mitte õige, aga pikema aja jooksul peaks ehk mingit muutust täheldama...Peaks ehk trennist küsima, kus saaks professionaalselt mõõta.

Mul tulebki nii 80-90 g (oma 35 % kaloraazhist) ...kuid mina s88n palju sysivesikuid (55 %.. st valgule 10%)

Kord v6i paar n2dalas muudan.

Proovi ise j2rele, kuidas sa ennast tunned, kui mandlid on 24 tundi leotatud :) K6ikide "elavate" seemnete toitev22rtus t6useb oluliselt, kui neid leotada.

Hetkel v6ib 8elda, et t2nase p2eva rasva osakaal tuleb ysna suur...hetkel on juba 80 g tarbitud st 100 g p2evas rasva syya ei ole miski probleem.

Edited by Aile

Share this post


Link to post
Share on other sites
hea küll eks mainin, et ise olen korraliku ketoga (mitte mingi half-ass atkins) 10kg rasva alla. jõunäitajaid jäid samaks. aga ma ei kasuta ketot mitte ainult rasva % alandamiseks, sellel on teisi häid oomadusi, (mida siinsed eksperdid ei tea, ei usu...)

Räägi keto-dieedi pikaajalistest kõrvalmõjudest ka.

Edited by ROtter

Share this post


Link to post
Share on other sites

Maailmas on erinevaid isoleeritud väga terveid kultuure, tükkmaad tervemad kui vahemeremaade rahvad, kes elavad väga erinevate dieetide peal. Alates peaaegu 0'st süsivesikutest (eskimod) kuni 60 %-ni päeva kaloraažist süsikatest (Kitavanid), lisaks veel terve hulk vahepealseid. Neil on madalad insuliini ja leptiini tasemed, samas puuduvad peaaegu erinevad südamehaigused, hambaprobleemid jne. Kõigil on ühiseid jooni, nad ei söö suurtes kogustes fruktoosi, omega 6 rasvhappeid ega osasi gluteeni teravilju.

Kaalu langetamiseks ja isu kontrollimiseks on madala süsivesikute osakaaluga dieedid kõige paremad. Läänemaailmas on ülekaal põhimõtteliselt rikki läinud süsivesikute ainevahetuse sümptom, mida tekitavad fruktoos ja omega 6-ed, lisaks juurde veel osade teraviljade leptiini tundlikkust vähendav toime, mis vähendab inimese aktiivsust ja ainevahetuse kiirust ning suurendab söögiisu.

Ise arvan, et peamisi katastroofiallikaid vältides ja eeldades, et ainevahetus ei ole juba tuksi keeratud, saab makrotoitainete suhetega väga palju mängida.

Väga tähtsad on ka omega 3-ed, ja rasvlahustuvad vitamiinid A D ja K. Eriti tasuks muretseda D ja K vitamiini pärast.

PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Maailmas on erinevaid isoleeritud väga terveid kultuure, tükkmaad tervemad kui vahemeremaade rahvad, kes elavad väga erinevate dieetide peal. Alates peaaegu 0'st süsivesikutest (eskimod) kuni 60 %-ni päeva kaloraažist süsikatest (Kitavanid), lisaks veel terve hulk vahepealseid. Neil on madalad insuliini ja leptiini tasemed, samas puuduvad peaaegu erinevad südamehaigused, hambaprobleemid jne. Kõigil on ühiseid jooni, nad ei söö suurtes kogustes fruktoosi, omega 6 rasvhappeid ega osasi gluteeni teravilju.

Kaalu langetamiseks ja isu kontrollimiseks on madala süsivesikute osakaaluga dieedid kõige paremad. Läänemaailmas on ülekaal põhimõtteliselt rikki läinud süsivesikute ainevahetuse sümptom, mida tekitavad fruktoos ja omega 6-ed, lisaks juurde veel osade teraviljade leptiini tundlikkust vähendav toime, mis vähendab inimese aktiivsust ja ainevahetuse kiirust ning suurendab söögiisu.

Ise arvan, et peamisi katastroofiallikaid vältides ja eeldades, et ainevahetus ei ole juba tuksi keeratud, saab makrotoitainete suhetega väga palju mängida.

Väga tähtsad on ka omega 3-ed, ja rasvlahustuvad vitamiinid A D ja K. Eriti tasuks muretseda D ja K vitamiini pärast.

PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?

Eestis parim, mida ma n2inud olen on ainult 400 IU D3... Tuleb kontrollida lisaaineid. Ma ei saa aru, miks neid tehakse ka "n2ritavaid"...

Vitatabs mega D... 400 IU ja lisaaineteks on E460 ja E470b....

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ühesõnaga: keto olemiseks peaks ka valgud päris madalal hoidma. Kas saan õigesti aru?

Minuarust see pole nii. Reegel on enam-vähem selline, toiduainetega, et rohkema valgu soovi korral kaasneb koheselt ka rohkema rasva lisandus menüüsse, ja vastupidi, et tahad rohkem rasva, siis tuleb kaasa ka rohkem valku menüüsse, see on seetõttu, et praktilisemad toiduained on sellised, vt näiteks liha, oletame et soovid liha süia et valgu osakaalu tõsta, kuid kuna liha sisaldab ka rasva, siis koheselt ka rasva lisa suureneb menüüs.

Kuskil siin foorumis postitasin jutu, kus minumäletamistmööda öeldi, et keto jaoks valgu osakaal päevases menüüs tohib kuni 30%-ni ulatuda vist, üle selle % juba ketosse ei lähe, kuna sel juhul valku suhtub keha nagu süsivesikusse, sisuliselt võib selle valguosa, mis üle 30% piiri läheb juba süsikaks nimetada keha jaoks, ma sain nii aru igatahes, kas keegi selle postituse äkki oskaks leida siit foorumist?

Lisaks tahaksin öelda, et arvuta, mitu grammi keha kg kohta sul valku tuleb, kui su menüüs on 30% valku, selle jaoks sealsamas postituses keegi tõi valemi ka selle kohta, minuteada Morosov või MonkeyMon, arvuta selle valemiga, siis on näha, et tegelikult valku võib keha kg kohta päris paljuks lubada et 30% valgupiiri ei ületaks, minu mäletamistmööda ca 2+ gr valku keha kg kohta tuli seal, täna kahjuks mälu ei tööta hästi, ei mäleta.

Share this post


Link to post
Share on other sites
PS Teab keegi head kohta Eestis, kust saaks osta D3 vitamiini? Näiteks 2000 IU kapslid või midagi sarnast. Või siis mõnda saiti mis neid Eestise saadab?

Eestis pole ja toll ei lase tellitud kaupa läbi, pead eraisikust vahendaja leidma.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arvasin seni et glükoneogeneesi kiirus sõltub ainult veresuhkrust aga paistab tõesti et lähteainete kogus mõjub ka,

"increasing the concentration of precursors will increase the rate of gluconeogenesis"

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja Sulle ei tahaks üldse rääkida, mis kasu sest on.

Over the past decade, several case reports have described unusual, but serious side effects possibly attributable to the ketogenic diet. They include inflammation of the pancreas, prolonged QT intervals in heart rhythms, enlargement and problems with the heart muscle, selenium deficiency, severe carnitine deficiency, and basal ganglia changes (a deep part of the brain). Other side effects of following the diet for longer durations are kidney stone, abnormal liver function and high blood cholesterol levels. Since the diet is not balanced in vitamins and minerals, the dietician may suggest supplements for calcium and vitamin D, iron and folic acid.

Share this post


Link to post
Share on other sites
tubli oled, have a cookie.

Selle "mis sest kasu on "all mõtlesin seda, et Teie postitused siis foorumis (mitte sellest teemas) on olenud sageli väga ülbed ja üleolevad, mingi link või jupike artiklist on mõnikord juures, aga tihti vastate Te ainult mingi muigenägude ja üleolevate küsimustega. ilma pikemalt enda seisukohti seletamata.

Ma kasvasin tänaval ja mänguasjad olid rauast ja õppisin Venemaal ja valisin vale eriala ja üleüldse on kõik minust targemad. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
see oli nüüd jah hea vastus näitamaks seda üleolevat olekut. et kui ma üritan midagi vastata , siis jonnid nüüd. MIS IGANES. EI SOOVITA KELLELEGI KETO ELUSTIILI, sööge normaalset nagu püramiid ette näeb.

mingi natuke teises teemas arendad diskussiooni siis on selline fight noh

Ise alustate norimist ja kui vastu nina saate, siis olen jälle mina süüdi. :lol:

Keto elustiil ei ole normaalne ja ka toidupüramiidi järgi toitumine ei ole normaalne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Over the past decade, several case reports have described unusual, but serious side effects possibly attributable to the ketogenic diet. They include inflammation of the pancreas, prolonged QT intervals in heart rhythms, enlargement and problems with the heart muscle, selenium deficiency, severe carnitine deficiency, and basal ganglia changes (a deep part of the brain). Other side effects of following the diet for longer durations are kidney stone, abnormal liver function and high blood cholesterol levels. Since the diet is not balanced in vitamins and minerals, the dietician may suggest supplements for calcium and vitamin D, iron and folic acid.

see ebamäärane teadmata allikast, teadmata mis uurimuses tingimused olid.... see oli see koht kus ma vastu nina sain?

Ook, hea küll.

See artikkel peaks vist olema. Seal on references ka täpsemalt olemas, et saad ise edasi uurida.

http://www.epilepsy.com/epilepsy/keto_news_november07

Edited by Toivo295

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üüü, pikk vestlus teil siin. Ei tasu aga kaklema minna erinevate arvamuste pärast. Aitäh kõigile, kes viitsivad siin arutada, isegi kui vahepeal kaldub teema veidi kõrvale... Aga see on vast paratamatus ja mõnes-mõttes ka meeldiv nähtus: saan teadmisi asjadest, milles olen suht-koht võhik.

Eilne päev oli väga hektiline...Tegin silmad lahti kell 11.50 ja esimene mõte, mis pähe lõi, oli see, et ma olin ju tahtnud 12.30 BodyPumpi minna. Seetõttu jäi hommikusöök kui selline olemata, jõin siiski kiirelt tassi kohvi piimaga ja haarasin ühe väikese õuna. Energiat õnneks jagus, tegin 10 minutit stepperit otsa.

Koju jõudes oli aga hundi-isu, tegin toidu valmimist oodates 2 Wasat pirnipüreega (selles väikeses snäkis 7.4g kiudaineid. Sööma sain seega alles 15.00st: Eelroaks lihtsalt rohelist salatit, spl oliiviõli, 9 rohelist oliivi. Ahjulõhe fooliumis(ca 125g), spl hapukoore ja tilliga. Kõrvale aurutatud lillkapsast, kuskil 250g. Magustoiduks kohv piimaga ja 20g mandleid. Käisin pes, koju jõudes sõin ca 80g 0% kohupiimapastat, 3 tl nisuidude, 3 tl nisukliide, 3tl kookoshelveste ja kaneeliga.

Õhtusöök 20.30: Omlett kahest munast (oliiviõliga), pool tomatit, veidi rediseid....ja juustu! gouda köömnejuustu ja Roqueforti (kokku ca 50g). 1 Wasa kah kõrvale. Väike klaas punast veini. Ja veel 2 ruutu 70% shokolaadi. See on see hommikune mittesöömine, õnneks söön ma muidu alati hommikuti, eile oli erand. Enam nii ei tee:)

Kokku tuli 10. september:

Kalorsus ca 1637 kcal

Valgud 83 g 20%

Rasvad 95 g 53%

Süsikaid 91 g 22%

Alkohol 11g 5%

Tänane kaal tegi meeldiva üllatuse: 65.6 Paar päeva tagasi oli 66.9, eile 66.4.

Hommik 11.30:

tass kohvi piimaga, 5 Wasa Fibret, ca 100g suitsulõhet, törts sidrunimahla, kahele Wasale määrisin õhukese kihi kreeka pähkli määrdejuustu, vähem kui 10 g.

Kalorsus 371.3kcal

Valku 31.94g

Rasva 16.85

Süsikaid 28.74

Lõuna 15.00: (lõuna oli metsas omadega...ostsin pardipugusid (jah, see on siin "delikatess"), paar nädalat tagasi olin proovinud kanapugusid, mis olid väga head...kahjuks pardi-omad on nagu kautshuk..ja maitsetud. Hästi kokates peaks vast asja saama, aga kergelt pannilt läbilaskmine neist suupärast asja ei tee). Proteiini pärast sõin nad siiski ära...

Niisiis: rohelist salatit paar lehte, pool tomatit, 10 rohelist oliivi, 1spl (6g) linaseemneid, pool väikest avokaadot (ca 40g), 2 Wasa Fibret, Ca 140g noid pardipugusid (praadisin pardirasvaga).

Veidi hiljem VP: kohv piimaga, 2 ruutu 70% shoksi, 15g mandleid.

Kalorsus 752.48 kcal

Valgud 47.58 g

Rasvad 45.92 g

Süsivesikud 38.58 g

Trenn: BodyPump. 10 min sõudmist. Reie siseküljed.

Õhtusöök 21.00 : suvikõrvitsa-kreveti-kookospiima möks, oliiviõli pannile.

Kalorsus 503 kcal

Valgud 22.31g

Rasvad 38.18g

Süsivesikud 21.61g

Kokku tänane päev ca:

1684 kcal

Valku 102 g 24 %

Rasva 101 g 54 %

Süsikaid 102 g 24 % (102% jälle kokku, ümardamised jne).

@ CharlesRoos : Kui söön 100g valku, teeb see 100/66= 1.5g valku/per kg, mis peaks veel olema selline täiesti aktsepteeritav kogus.....vist?

@ MonkeyMon : rasket jõutrenni ma tõesti ei tee, BodyPump tagab mulle vähemalt hetkel piisava koormuse lihastele. Peaksin ma ehk valgukogust vähendama, kuna mul pole seda lihtsalt tarvis? (siis aga peaksin ma millegi võrra siiski om kaloraazi ju suurendama.....rasvade arvelt vast mitte, 100g peaks olema juba päris paras ports. Kuna alik pole just suur, siis üle jäävad vaid süsikad.. Selle kohta ei oska ma öelda, kas see 1700 kcal on minu jaoks ehk isegi vähe...Pigem usun, et mitte, sest hetkel on üleüldist liigutamist väga vähe (tööl praegu ei käi, suure osa ajast kodus arvuti ees.....nii et BAVist vist väga palju rohkem ei kulutagi diivanil olles (trenn välja arvata).

Ma siin ikkagi mõtlen ja nuputan ja tahaks endale miskeid häid protsente/koguseid grammides leida....Täna turul käies vesistasin igasugu erinevate puuviljade järgi, aga puuviljadest ostsin ainult õunu, et mitte igasugu süsikaid köögis kandikul näha. Eks ma pean vist ise katsetama ja ära proovima, mis mulle sobib...Niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid funktsioneerimise viise (toitumise alustalad jäävad loomulikult samaks, aga piirid on kergesti nihutatavad).

Aile postitus pani mind mõtlema, et äkki peaksin siiski veidi rohkem süsikaid sööma....Samas, ma ei saa vist vaadata, et "näe, tema sööb niimoodi, peaks ka proovima". Samas jälle küsin endalt, et kas kõigi nende tänapäevaste toitumisteadlaste väited on tõesti täi-es-ti valed ja ei põhine mitte millelgi..? .....

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tänane kaal tegi meeldiva üllatuse: 65.6 Paar päeva tagasi oli 66.9, eile 66.4.

Aile postitus pani mind mõtlema, et äkki peaksin siiski veidi rohkem süsikaid sööma....Samas, ma ei saa vist vaadata, et "näe, tema sööb niimoodi, peaks ka proovima". Samas jälle küsin endalt, et kas kõigi nende tänapäevaste toitumisteadlaste väited on tõesti täi-es-ti valed ja ei põhine mitte millelgi..? .....

Sinu toiduvalik on mitmekesine ja väga hea (pardirasv, oliivid, kaneel jne.).

Kui kehakaal langeb, energiat jagub ja tühjakõhu tunnet ei ole, siis nii jätka.

Süsivesikud on kõige kiiremad ja peamine kehakaalu muutuste põhjustaja.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Milline minu postitus väidab seda?

L2hed rappa :D

M6ned toiduained j2taksin t2ielikult v2lja: ploome või aprikoose kuivatatul kujul :lol: ja 6unapyree ja miski kr2pp oli veel.

Miski Wasa...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh soovitamast, Aile. Samas, tahaksin küsida põhjust, miks Wasa Fibre'd ja nood kuivatatud puuviljad-õunapüreed ei sobi. Kas sa ise sööd mõnda leiva-laadset toodet? Olen Fibresid seni just selle suure kiudainesisalduse pärast söönud, muid leibu ei söö. EDIT. Kuivatatud puuviljad - kas need oleks kasulik üleüldse menüüst välja jätta, või soovitad sa seda ainult kaalulangetusperioodil? (kuna palju kontsentreeritud suhkrut, värsked viljad on kasulikumad jne).

Edited by opensoul

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aitäh soovitamast, Aile. Samas, tahaksin küsida põhjust, miks Wasa Fibre'd ja nood kuivatatud puuviljad-õunapüreed ei sobi. Kas sa ise sööd mõnda leiva-laadset toodet? Olen Fibresid seni just selle suure kiudainesisalduse pärast söönud, muid leibu ei söö.

Wasa myybki oma toodet ainult t2nu "fibre" le... "Tervislik"

N2kil2ivad l2hevad kategooriasse processed foods...liiga k6rge kypsetustemp...yldine toitev22rtus madal.

Ma ei tea, kuidas sinu organism toimib, mina ei saa endale ka n2iteks t88stuslikke mahlasid lubada, olenemata sellest, et nad on 100% ja suhkruvaba jne.

Ma kypsetan ise leiba. :lol: Suure hulga seemnetega.

Kui ise leiba mitte teha...siis on parem isegi mingeid talunike leotatud helbeid syya. Natuke soola...kaneeli...kookoshelbeid.

Kontrolli oma siinset postkasti. saatsin sulle yhe veebiaadressi, mida on hea kasutada.

Edited by Aile

Share this post


Link to post
Share on other sites

Vastasin sulle privas. Vot neid talunike leotatud hebeid mul siin küll kuskilt saada pole...võib-olla oleks, aga ma ei tea kust.

Kord paari kuu tagant ostan seda leiba http://www.bjorg.fr/produits/galettes-riz-...-3-cereales.htm . Kui Eesti leiva maitse igatsus peale tuleb. Mehe ema juures on ka leivategemis-masin, seda saaksin tegelikult kasutada. Samas, olen ma ilma leivatoodeteta nii ära harjunud, ning kuna nad mulle tihtipeale teevad kõhtu sellise raske tunde, hoiaksin ma neist hea meelega eemale. Kuidas on lood kodukootud leiva GI'ga? Kas teed seda rukki-integraaljahust?

Varem harva tööstuslikke mahlu juues (100%, ilma suhkruta) ei ole ma oma organismi puhul miskeid ebameeldivaid kõrvalnähte täheldanud. Küll aga ei joo ma neid lihtsalt enam, puuviljad on palju paremad. Aaa, mis ma jutustan. Porgandimahla ostan küll vahetevahel. :lol: Pole vist jälle üle kuu aega joonud, aga vahel harva luban endale.

Kuidas suhtute teie näiteks läätsedesse, quinoasse ja kikerhernejahusse (madal GI)?..

Tänane menüü sõnades ja arvudes siiamaani:

Hommik1 11.30: kohv piimaga, 2 Wasat, 34g suitsulõhet, 10g pähkli määrdejuustu.

Hommik2 (lõuna?) 13.00: omlett kahest munast peterselli ja tomatiga (oliiviõliga), kõrvale samuti peterselli ja tomatit, 6 rohelist oliivi, pool avokaadot (ca 70g), 2.5 Wasat, väike tass keefirilaadset (lait fermenté).

Kalorsus 700.34 kcal

Valgud 38.55 g

Rasvad 44.07 g

Süsivesikud 41.95 g

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loomseid rasvu pole vaja karta, sinna alla kuuluvad ka rasvad juustus.

Eestis pole ja toll ei lase tellitud kaupa läbi, pead eraisikust vahendaja leidma.

Kas näiteks Soomes müüakse D3-vitamiini arvestatavais kogustes (2000 IU või 5000 IU kapslid)?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kas näiteks Soomes müüakse D3-vitamiini arvestatavais kogustes (2000 IU või 5000 IU kapslid)?

Ma usun, et see on EU yldine hoiak.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii. Üle pika aja. Olin Eestis just 3 nädalat ja trennist eemal ning söömine oli tavapärasest veidi erinev ja korrapäratum. Kaalu imekombel juurde ei tulnud, samas peegelpilt oli kuu aega tagasi meeldivam kui hetkel. See on see kuu aega ilma trennita olemist. Sama kaalu juures võib enesetunne ja peegelpilt olla ikka hoopis teine. Kaal praegu 66.8. Homme taas trenni:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Raporteerin üle kuu aja taaskord. Kaal 64.0. Enesetunne on hea:) Trenni teen endiselt niipalju kui võimalik ja toitumise kohta loen ja uurin koguaeg juurde. Kuradima huvitav on ikka! Nädalavahetuse võtsin vabaks, reedeseks trenniks oli BodyJam+BodyPump. Homme vaatab, millise trenni teeb.

Tänaseks on juba koos sellised numbrid, õhtusööki aga pole veel söönud :huh: :

1,376kcal

68.0g rasva 43%

96.9g süsikaid 26%

102.9g valku 31%

Õhtusöögiks tuleb vast midagi köögiviljadest.

FitDays andmeid kokku lüües olen mõelnud, et kas pikema aja vältel jääb mul puudu mõnest vitamiinist....näiteks D-st. Kas igapäevane vähene päikese käes olemine on piisav D-vitamiini saamiseks, või peaks hakkama lisandina võtma...? Ma hea meelega hoiaksin end lisanditest eemale, ja kindlustaksin selle, et saan kõik vajaliku naturaalse toiduga. On's see aga võimalik?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest
You are commenting as a guest. If you have an account, please sign in.
Reply to this topic...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoticons maximum are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.


  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×