Jump to content
Guest Külaline_mia_*

Kalorid-sv/v/r-trenn (kaal alla)

Recommended Posts

Ei tahaks tüli üles kiskuda, kuid Rein Jalakul on seisukohad, et spordiga tegeleva inimese toit peaks sisaldama alla 30% rasvu ja 50-55% süsivesikuid. Vastukaaluks ütleb ta, et KAHJUKS sisaldab toidus 35-40% rasva ja VAID 35-40% süsivesikuid. Ka Otsus on kulturismi ja fitnessi õpikus kirjutanud, et kaalu langetamisel oleks reaalne süüa 50% süsivesikuid. Ise olen ka vaadanud, et ei jõua lihtsalt nii palju valku osade protsentide kohaselt süüa, 2g saab kuhjaga kg kohta, isegi tükk maad üle ning ikka tuleks veel süüa. Kus kohast ma selle päevas põletatud energia peaksin saama? Kas professorite, õppejõudude, asjatundjate kirjutised on täielik jama?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei tahaks tüli üles kiskuda, kuid Rein Jalakul on seisukohad, et spordiga tegeleva inimese toit peaks sisaldama alla 30% rasvu ja 50-55% süsivesikuid. Vastukaaluks ütleb ta, et KAHJUKS sisaldab toidus 35-40% rasva ja VAID 35-40% süsivesikuid. Ka Otsus on kulturismi ja fitnessi õpikus kirjutanud, et kaalu langetamisel oleks reaalne süüa 50% süsivesikuid. Ise olen ka vaadanud, et ei jõua lihtsalt nii palju valku osade protsentide kohaselt süüa, 2g saab kuhjaga kg kohta, isegi tükk maad üle ning ikka tuleks veel süüa. Kus kohast ma selle päevas põletatud energia peaksin saama? Kas professorite, õppejõudude, asjatundjate kirjutised on täielik jama?

USDA toidupüramiidi ei ole ammust ajast uuendatud, aga professorite, õppejõudude ja "asjatundjate" kirjutised põhinevad ainult sellel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Päris hea oli eelmine postitus. Põhimõtteliselt uue püramiidi järgi peaks enamus harjumuspäraseid toite kõrvale lükkama. Toitumine on ikka nii segane, kedagi ei saa usaldada, tekib paranoia. Praegune ema küpsetatud õunakook käib suus ringi, peas kummitab, kas neelata või mitte.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Päris hea oli eelmine postitus. Põhimõtteliselt uue püramiidi järgi peaks enamus harjumuspäraseid toite kõrvale lükkama. Toitumine on ikka nii segane, kedagi ei saa usaldada, tekib paranoia. Praegune ema küpsetatud õunakook käib suus ringi, peas kummitab, kas neelata või mitte.

:D Ma arvan, et neela pealegi ja söö siis juba minu eest ka. :)

Paljud tegelased ütlevad paljusid asju. Teoreetikud üht, praktikud teist. 100% õige ja universaalne pole ilmselt ükski lähenemine. Häid vorme näiteks on tehtud erinevate lähenemistega, samamoodi mängivad seal rolli ka paljud erinevad muutujad jne jne.

Mõned menüüd isegi sisaldavad moosi ja müslit nagu need oleks elementaarsed sportlase toiduained. Samas päris õunakooki ma ühegi toitumiskava osana ette ei kujuta niiet kui juba sööd, siis lase hea maitsta. Aeg-ajalt võib endale ikka üht-teist lubada, eriti veel kui tegu pole tippsportlasega.

Ühes viimases Muscle&Fitnessis oli ka üpris asjalik, ümbertehtud toitumispüramiid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

No ma vabandan ennast sellega, et harrastan pigem jõutõstmist kui kulturismi :D . Nagu Rückenberg ühes artiklis kirjutas, siis tuleks lihtsalt mehe moodi erinevaid asju süüa, selleks et kasvada. Võtan uue koogitüki, krt maitseb lihtsalt liiga hästi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
ja teema algatajal oli vaja "kaal alla" ja soovitavalt rasva arvelt alla.

Aga täiega, kui sul on jõudu vaja tõsta ja lihast kasvatada, siis on valge suhkur ja nisujahu just need õiged süsikad millega seda teha xD. Cartman bulkin up 4000

Jep, Cartman valis lihtsalt liiga hea massilisaja :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Veel üks küsimus. Kui palju on teie arvates maksimaalne rasva arv grammides päevas? Ühele keskmiselt aktiivsele kahekümnendates naisele. Isegi kui käin 5-6 päeva nädalas trennis, olen muidu hetkel suht passivne.

Vahel tuleb ette päevi (nt täna), kui hommikuks kaerahelveste isu pole, ning ka ülejäänud päevas tummisemaid süsivesikuid ei söö. Täna ärkasin alles 15.00st (magama sain alles hommikul), sõin ühe õuna ja jõin tassi kohvi. Poole tunni pärast omlett (praetud kookosõliga) kahest munast-peterselli-tomati ja tsipa juustuga. Kõrvale tomatit-peterselli-rediseid. Magusaks ca 150g kohupiimapastat, 100g naturaalset õunapüreed, natuke nisuidusid ja nisukliisid, kookoshelbeid, kaneeli. Neid kookoshelbeid tuli päris kõvasti, vast 20g isegi, aga ei mõõtnud. Kahe tunni pärast 10g mandleid. Veel üks kohv piimaga. Kerge trenn, 25 min stepperit ja matil kõht. (Eilne trenn 30 min velo + Bodypump). Tund pärast trenni sõin ühe õuna. Õhtusöögiks pool pardirinda, aurutatud lillkapsast, 3 spl 15% hapukoort. Täna oleks pidanud üks toidkord veel olema, aga kuna ärgatud sai nii hilja, siis tuli 2 toidukorda..

Eilsed rasva tulid avokaadost, mandlitest, kookosest, oliiviõlist, täna siis rohkem loomseid, pardirinna ja munade kujul. Süsikaid tuli eile kindlasti rohkem, sõin quinoa'd ja Wasa näkileibu.

Ning teine küsimus: puuviljad. Kui palju on liiga palju, ja kas on üldse liiga palju (puuviljasuhkru mõttes)? Õunapüreesid läheb päevas kas 1 või 2, samuti kas õun või virsik või mõlemad. Olenevalt aasta-ajast puuviljade valik. Hommikul kaera sisse kas ploome või aprikoose kuivatatul kujul. Kas peaks puuviljade söömist mingil põhjusel piirama või ei tuleks põdeda selle pärast?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Veel üks küsimus. Kui palju on teie arvates maksimaalne rasva arv grammides päevas? Ühele keskmiselt aktiivsele kahekümnendates naisele. Isegi kui käin 5-6 päeva nädalas trennis, olen muidu hetkel suht passivne.

Ning teine küsimus: puuviljad. Kui palju on liiga palju, ja kas on üldse liiga palju (puuviljasuhkru mõttes)? Õunapüreesid läheb päevas kas 1 või 2, samuti kas õun või virsik või mõlemad. Olenevalt aasta-ajast puuviljade valik. Hommikul kaera sisse kas ploome või aprikoose kuivatatul kujul. Kas peaks puuviljade söömist mingil põhjusel piirama või ei tuleks põdeda selle pärast?

1. 1-1,5g/kehakaalu kg kohta.

2. Mida vähem, seda parem.

Share this post


Link to post
Share on other sites
1. 1-1,5g/kehakaalu kg kohta.

2. Mida vähem, seda parem.

Mul on aias õunauputus, mis ma nendega peale hakkan? Mahla ka ei taha teha, sinna peab suhkurt panema ja muidu ju ka õunu palju ei soovitata.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Pööran tähelepanu, et küsimus puudutas rasva hulka.

Pööra, pööra, aga rasva imendumisel on organismil omad piirid. :rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui võtta tõesti see Grand Max, 1.5g/kg kohta, tuleb minu puhul tulemuseks 100.5 g (kaal 67kg). No selle söömiseks peaks ma vast kõvasti pingutama (või lihtsalt 50g miskeid pähklilisi muu toidu sekka või vahepalaks võtma, hetkel söön pähkleid/mandleid max 20g päevas). Samas, päevi, kus 80g rasva, on ikka ette tulnud.

Kuna siin rääkisime maksimaalsest rasvagrammide arvust, kas oleks ka nt ideaalne? Vb siis sinna maksimaalse allaotsa, minu puhul siis nii 60g-70g? Või isegi vähem?...Puuviljadega on jah see lugu, et neile on mul raske ei öelda.

Hommik algas tassi kohvi ja süsivesikuhommikusöögiga.

Kaerahelbed-nisuidud-nisukliid, 55g kuivatatud aprikoose, 0% piima.

2 Wasa Fibret 100g õuna-maasika püreega.

Lõuna ja õhtu tulevad proto-lipiidilised toidukorrad.

Tänaseks peaks vist puuviljalimiit juba täis olema, aga olen päris kindel, et sinna lisandub veel näiteks 1 õun ja 1 õunapüree kohupiimapastaga segatuna. Võib-olla peaks proovima vahelduseks tõesti vähendada puuvilja osakaalu...Proovima nädala-kaks. Äkki saaks ka kaalu langema (samas, ma väga ei tahaks uskuda, et nt 4 ühiku puuvilja tarbimine päevas võib kaalu langusele kriipsu peale tõmmata. Või võib?). Hetkel ei liigu ta igastahes kuhugipoole, aga ehk on selles ka oma osa nö patustamistel, kord nädalas alkoholi, ja mõnikord nö vabamalt võtmise päevi. Hmm...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Üks link:

http://health.discovery.com/centers/articl...&center=p05

Selle järgi peaks minu päevase kaloraazi puhul jääma rasva arv pigem sinna 50g kanti või isegi alla selle. (kui aga sööksin 40g rasva, tuleks mul vist ka kaloreid palju vähem kokku). Kuna süsikaid ei tule lihtsalt väga palju üle 100g kokku, siis selle arvelt on ka rasva rohkem, muidu jääks kaloraaz nigelaks Pole viimastel päevadel kaloreid kokku arvutanud, aga ma usun, et neid tuleb sinna 1500kanti (va see alkoholipäev). Ma võiks proovida 2000 süüa, aga no tee, mis sa teed, ei tule neid lihtsalt nii kergelt. Või no, tuleks küll, aga rasva arvelt. Uuuh, on ikka raketiteadus see va toitumine.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Millel põhineb väide, et maksimaalne rasva omastatavuse piir on 1-1.5 g/kg kohta päevas?

Milline minu postitus väidab seda?

Share this post


Link to post
Share on other sites
:rolleyes:

Ketokid, kelle kehakaal on 18kg ja päevane kaloraaz 1,350 kcal

Fat 0.1000x1,350 = 135.00 g

Protein 0.0125x1,350 = 16.87 g

Carbohydrate 0.0125x1,350 = 16.87 g

sest keha keskärvisüsteem ja lihased kasutavad primaarseks kütuseks rasva!.. Jumal tänatud et keegi ikka võib rohkem rasva süüa kui siinsed experdid lubavad.

Teemaalgatajale on rasvu 1,5g/kg kohta 50% päevakaloraažist. Kas on vähe?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Veresuhkru taseme ühtlane hoidmine on üks mu eesmärke juba pikemat aega, seepärast üritan valida süsivesikud, mis seda oluliselt ei kõiguta. Puuviljadest ei söö sugugi kõiki puuvilju, leiba-saia ei söö. "Leivakestest" rääkides. Nendeks on Wasa Fibre "näkileivad", millel tundub ainsana igasugu leivalistest olema mõistlikult madal GI, seda suuresti tänu nende kiudaine sisaldusele (24%), Koostiseks: rukki täisterajahu, seesamiseemned, kaerahelbed, nisuidud, nisukiud, sool. "Kohupiimakreem"....tegu on tavalise kohupiimapastaga, kuhu lisan ise asju, arvasin, et teen õigesti. Tundus olevat hea proteiiniallikas, lisaks kookoshelbeid ja nisuidusid, saab ka häid rasvu. Kallid kaerahelbed? Ostan neid bio-poest lahtiselt ja kallid nad kohe kindlasti ei ole. GI seisukohalt - söön neid toorelt, kuna keetmine või kuumutamine tõstaks tõesti nende GI suht lakke, + toorelt on nad isegi maitsvamad. Õunapüree on täiesti naturaalne 100%, lisatud ainult sidrunhapet. Milliseid süsiveiskuid sa mulle soovitaksid, et oma vere glükoositaset stabiilsena hoida? Siiani olen arvanud, et mu valikud on olnud suht-koht õiged, aga võib-olla eksin. Rasvade seisukohalt rääkides - Päevasest kaloraazist 50% rasvadest ei ole kindlasti mu eemärk (niipalju kui erinevais arvamusi ka ei ole, see tundub mulle siiski palju). Sellega ma olengi kõige rohkem hädas - kuidas teha nii, et saaksin vajalikud kalorid kätte õige sv-r-v vahekorraga? Kas 120g ringis süsikaid on liiga vähe? Ma hea meelega näeksin end ideaalis 40(süsikaid)-30-30 vahekorras söömas, tundub, et see protsent läheb paljudele eri "koolkonna" esindajatele hästi peale, st, süsikatega ei pingutata üle ja samas rasva ja valku on ka parajalt....

Lõunaks sõin: 1 tomat, 1 väike avokaado (80g ilma kivita) , peterselli, rediseid, 12rohelist oliivi, 125g Mozzarellat (100g's 8.5g rasva, 20.5g valku). Vahepalaks 10g mandleid ja tass kohvi piimaga.

Nüüd suundun rattaga sõitma ja jooksma (või siis pigem kiirkõndima väikeste jooksuvahedega, üritan teha midagi intervall-treeningu laadset esimest korda).

Aga jah.....kas mu süsivesiku-allikad on tõesti väga valed? Kuskilt pean ma ju ka süsikaid saama, parem aga teha terved valikud. Nõuanded jällegi teretulnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
sest tegelikult ei ole SÜSIVESIKUID kui sellist vajagi,, isegi suur kogus valku tõstab vere glükoosi taset päris korralikult.

Süsivesikutel on peale energeetilise rolli veel teisigi tähtsamaid - struktuurne roll molekulide ehituses, kiudained jne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
jah jah. Ma ei oleks tohtinud seda lauset nii üksikuna kirjutada. Glükoosi on jah vaja "citric acid cycle" korralikuks käivitamiseks, aga glükoosi saab toota valgust samuti.

Kiudained on üldse omaette, jah, neid on vaja päevane norm aga sellisel kujul mis vere glükoosi sisaldust ei tõstaks.

ja üldse söö-söö oma saia ja teravilja edasi, keto ongi Teie jaoks liiga hea.

Minu katus vähemalt ei sõida, erinevalt mõne omast.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Süsivesikutel on peale energeetilise rolli veel teisigi tähtsamaid - struktuurne roll molekulide ehituses, kiudained jne.

Seda minagi. Usun, et ükski teooria ei suuda mulle tõestada, et: "Fruits and vegs are bad, m'kei?"

Kiudained, fütokemikaalid ja vitamiinid - ja kõik see loodusest ja eriti maitsvalt.

Palju sa, monkeymon, muidu, päevas süsikaid sööd grammides? Ning millest saad oma süsikad? Öeldes mulle "Söö oma saia edasi" ei ole sa vist mu teemat läbi lugenud. Aga no pole hullu. Mu eesmärgiks ei ole hästi kiiresti keharasva kaotamine, ega ka mitte ketoos. Pigem tahaksin endale selgeks teha, mis mulle sobib, samas oma organismi ühtegi äärmusesse viimata. ("Nooruses" on neid äärmusi proovitud küll ja küll, milleks oma keha stressata).

Veresuhkrut ei ole päeva jooksul mõõtnud, kui tekib võimalus, mõõdaks hea meelega (kus te mõõdate?). Küll käisin paar nädalat tagasi labos vereanalüüse andmas, kus sai nii kolesterooli, triglütseriidide ja veresuhkru taseme. Viimane oli 0.8g/l (siin loetakse normaalseks 0.75-1.10), või siis 4.44 mmol/l (siin norm 4.10-6.10). See oli aga hommikul enne söömist.

Tänane jooksmine läks väga mõnusalt. Polnud iidamast-aadamast jooksmas käinud, kuna see ei ole mu eriline lemmik (kooliajast on mälestus, et mu tulemused olid alati nõrgad, paksust lapsest pole ju miskit kõva jooksjat). Kõigepealt 15 minutit ratast (ja enne seda veel 10 min sõbra juurde), et jooksukohta end saada. Siis jooksime 20 minutit suht-koht rahulikus tempos, siis kõndi, mille järel väikeseid spurte ja jälle kõndi. Suur ring tuli mööda jõe äärt kiirteeni välja. Miskist korralikust HIIT'ist ei ole veel haisugi, aga kuna mu 1 põlv on omadega suht läbi, siis jooksmine ei ole vast kõige mõtekam tegevus. Pärast jooksu-kõnni ringi tegime pargis lebo ja venituse. Ning siis taas 15min rattaga. Ülimalt meeldiv oli see tänane õuesolemine, siseruumides trennile hea vaheldus. Õhtul oli küll veidi selline värske-õhu-mürgituse tunne (ühtekokku siiski 3 tundi õues), aga see läks peagi üle. Jõin vett ja sõin ühe õuna. Õhtusöök oli küll hilja, alles 22.00 ajal, samas kell on praegu juba pea 03.00 nii et vast on paras vahe sees enne magamaminekut. Sõin jooksupartneri juures, nii et väga suurt valiku polnud (olin kodust ennist õuna, peterselli ja tuunikala kaasa võtnud, tuunikala aga jäigi söömata). Taldrik koosnes hoopis rohelisest salatist, punasest paprikast, petersellist, sibulast, sl oliiviõlist, veidi Mozzarellast, 40g foie gras'd, ja üllatus-üllatus - ühest viilust sepikust! (ise just ütlesin, et saia ei söö, eks:) Nüd söön oma sõnu hoopis). Foie gras on lihtsalt palju maitsvam niiviisi kui paljalt süües. Siis väntasin veel 10 min rattaga koju. Ja nüüd kutsub mind lõpuks ometi voodi!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rotter on piisavalt hea valgu - hea rasva dieeti propageerinud. Mingil määral tema seisukohad ajas muutuvad. Aga see on normaalne, minul ka muutuvad, loen ju kogu aeg midagi uut.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Rotter on piisavalt hea valgu - hea rasva dieeti propageerinud. Mingil määral tema seisukohad ajas muutuvad. Aga see on normaalne, minul ka muutuvad, loen ju kogu aeg midagi uut.

Minu seisukohad ei ole õnneks muutunud, aga äärmuslikke dieete ei ole ma kunagi propageerinud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Aga rohkem ei saa ma midagi rääkida, sest siin on kõik nii kinni oma ühetaolises õpetuses ja leiavad ükskõik mis vabandusi ja nõuka aegsetest õpikutest maha kopitud ridu, et ometi kaitsta süsivesikuid nii, et neid ikka korralik ports süüa saaks. ja siis krjutatakse, et njaa kaal ei muutu, ja rasva ei kao, vaid hoopis lihased. no kidding, keto kaitsebki lihaskadu.

but whatever. Ask Rotter, he's THE specialist

Oled sa lugenud nõuka aegseid õpikuid, et tead, millest jutt?

70.-ndate keskpaiku "külma sõja" haripunktis oli N.Liidu eesmärk saavutada maailmas esikoht igal alal, kaasa arvatud sport ja sellega seonduvad teadused, sest tulekul olid olümpiamängud Moskvas. Mina õppisin sel perioodil instituudis ja tean, et raha nende eesmärkide saavutamiseks kokku ei hoitud. Tolleaegsetes õpikutes ja loengutes olid olemas kõik need tõekspidamised, mida praegu hakatakse jälle massidele teadvustama, k.a. uue toitumispüramiidi põhimõtted, mis viimases M&F avaldatud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Guest
You are commenting as a guest. If you have an account, please sign in.
Reply to this topic...

×   Pasted as rich text.   Paste as plain text instead

  Only 75 emoticons maximum are allowed.

×   Your link has been automatically embedded.   Display as a link instead

×   Your previous content has been restored.   Clear editor

×   You cannot paste images directly. Upload or insert images from URL.


  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×