Jump to content
punu

ülekaal mehel (toitumine)

Recommended Posts

Tere,

küsiks teise inimese kohta, mitte enda. Ehk siis meesterahvas, lapsest saati ülekaalus (rasv ühtlaselt igal pool, pole nö õunjas rasvumine, mis pidi ohtlik olema, muidu ka mitte mingeid terviseprobleeme pole) , sporti ei tee, osasid asju ei või teha pahkluuvigastuse tõttu. Ise muidu arvab, et ju sööb palju. Panime siis menüü ampserisse ja tuleb välja, et ideaalsemalt eriti ei annagi toituda. Ainuke vale asi oli, et õhtusöögist tuli veits rohkem kaloreid kui hommikusöögist. Muidu oli kaloreid 300-400 soovitusest vähem. Ja ta sööb tõesti iga päev nii. Mingit näksimist või toidusõltuvust tal pole, sööb mõistliku koguse toidukorra ajal ja ei näljenda muidu. Maiustab niipalju, et ostab paki küpsist ja seda jagub talle kaheks nädalaks.

Rasvade-süsikate-valkude vahekord oli ka õige. Ma ise olen muidu ampseri ja terviseinfo.ee soovitustest üle vaadanud ja läinud nö valguusku. Samas aga on need toitumissoovitused ju meditsiiniuuringutel põhinevad ja neid toetab enamik arste. Muidu minu diagnoos oleks, et tema organism erineb keskmisest temavanusest (22) mehest ja eelistab lihase asemel rasva tekitada, seega peaks ta vbl soovitusest kõrvale kalduma ja valgu osatähtsust suurendama süsikate arvel. Samas aga on minu poolt imelik üldse talle midagi soovitada, sest esiteks, kui mina tahan oma kehaga eksperimenteerida, siis ok, aga temal on ju idee poolest kõik korras, teiseks olen ma ise oma toitumisega paras psühh- mul on vaheldumisi anoreksia ja toidusõltuvuse sümptomid, tegelt peaks hoopis mina temast eeskuju võtma :ph34r:.

Küsimus ise oleks siis selline, et kas toitumisega tasub üldse jamama hakata, kui nende programmide info kohaselt kõik korras on? Või oleks kasulik valgu hulka suurendada ja see poleks ohtlik (neerudele, luudele jne?) ja kui suurendada, siis kui palju (mitu grammi päevas mõistlik oleks, st et keha suudaks selle ka ära kasutada)? (Mitu grammi muidu keskmine meessosst harrastussjõujuurikas tavaliselt valku päevas tarbib?)

Ma ise arvan, et süsikatest on halvad teraviljatooted, riis ja kartul. Puuviljasuhkur minu enda peal tehtud inimkatsetuste andmetel kaalule halvasti ei mõju.

Sporti kavatseme temaga hakata tasapisi tegema, sest saali ei ole ta nõus tulema. Ehk siis kodus esialgu üle päeva lihasharjutusi hantlitega ja oma keharaskusega. Kõndimist ja trepist ronimist tal on igapäevaselt küllaga, nii et aeroobsega ma ei pinniks teda esialgu, kuigi velotrenažöör võiks kodus olla.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ampseri kalorisoovitused on koostatud keskmisele inimesele, ehk siis inimesele kes on keskmiselt füüsiliselt aktiivne, kellele on keskmine lihasmass, jne.

Minu enda kogemuse põhjal on ampseri soovitatud kalori hulk mulle paras trennipäevadel, muudel päevadel pean tunduvalt vähem kaloreid tarbima, et kaalu säilitada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ampser vist soovitab üle poole päevasest energiast saada süsivesikutest? Kui nii toituda, siis pole ime, et rasvaprotsent liiga suur on.

Soovitaks piirata süsivesikud 30% peale ja põhienergia saada rasvadest. Kui jõutrenni ei tee, võiks valkude osakaal olla vast kuskil 20% päevasest kaloraažist. Milliseid rasvu tarbida, sellest loe rasvade teemast.

Share this post


Link to post
Share on other sites

kartul on vägaviis(y)

inimene kes sporti ei tee vajab 0.8-1g/KG kehakaalu kohta, jõujuurikas 1.6g/KG, tõsine treenija 2-2.5g/KG

neereudele hakkab negatiivselt mõjuma kui valgu osakaal ületab 30%, kesmine on 15%, ehk siis võid veel oma valgukonsentratsiooni tõsta 2x võrra, kuid see kipub olema inviduaalne, kui alaseljas on pehme valu siis tuleks valke piirata 20-25% peale.

Eks dieet ongi, kui süsivesikud asendad valguga, mis võtad ka magusaisa ära.

võiksid siis jaotada protsentuaalselt rasvad 35% valgud 25% ja süsivesikud 40%

las su sõber sööb vähemalt 5x päevas, valku 25-35 igakord, siis ei lähe see kaotsi, sest keha suudab omastada vaid need numbrid korraga

EDU

Edited by Amarillo

Share this post


Link to post
Share on other sites
kartul on vägaviis(y)

inimene kes sporti ei tee vajab 0.8-1g/KG kehakaalu kohta, jõujuurikas 1.6g/KG, tõsine treenija 2-2.5g/KG

neereudele hakkab negatiivselt mõjuma kui valgu osakaal ületab 30%, kesmine on 15%, ehk siis võid veel oma valgukonsentratsiooni tõsta 2x võrra, kuid see kipub olema inviduaalne, kui alaseljas on pehme valu siis tuleks valke piirata 20-25% peale.

Eks dieet ongi, kui süsivesikud asendad valguga, mis võtad ka magusaisa ära.

võiksid siis jaotada protsentuaalselt rasvad 35% valgud 25% ja süsivesikud 40%

las su sõber sööb vähemalt 5x päevas, valku 25-35 igakord, siis ei lähe see kaotsi, sest keha suudab omastada vaid need numbrid korraga

EDU

Katsu toitumise-teema kõigepealt endale selgeks teha, siis alles anna teistele nõu. :ph34r:

Miks kartul vägaviis on? Kartul on kõrge GI-ga ja väga tärkliserikas.

Miks peab valgu-rasvarikka toiduga sööma vähemalt 5x päevas?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tere,

küsiks teise inimese kohta, mitte enda. Ehk siis meesterahvas, lapsest saati ülekaalus (rasv ühtlaselt igal pool, pole nö õunjas rasvumine, mis pidi ohtlik olema, muidu ka mitte mingeid terviseprobleeme pole) , sporti ei tee, osasid asju ei või teha pahkluuvigastuse tõttu. Ise muidu arvab, et ju sööb palju. Panime siis menüü ampserisse ja tuleb välja, et ideaalsemalt eriti ei annagi toituda. Ainuke vale asi oli, et õhtusöögist tuli veits rohkem kaloreid kui hommikusöögist. Muidu oli kaloreid 300-400 soovitusest vähem. Ja ta sööb tõesti iga päev nii. Mingit näksimist või toidusõltuvust tal pole, sööb mõistliku koguse toidukorra ajal ja ei näljenda muidu. Maiustab niipalju, et ostab paki küpsist ja seda jagub talle kaheks nädalaks.

Rasvade-süsikate-valkude vahekord oli ka õige. Ma ise olen muidu ampseri ja terviseinfo.ee soovitustest üle vaadanud ja läinud nö valguusku. Samas aga on need toitumissoovitused ju meditsiiniuuringutel põhinevad ja neid toetab enamik arste. Muidu minu diagnoos oleks, et tema organism erineb keskmisest temavanusest (22) mehest ja eelistab lihase asemel rasva tekitada, seega peaks ta vbl soovitusest kõrvale kalduma ja valgu osatähtsust suurendama süsikate arvel. Samas aga on minu poolt imelik üldse talle midagi soovitada, sest esiteks, kui mina tahan oma kehaga eksperimenteerida, siis ok, aga temal on ju idee poolest kõik korras, teiseks olen ma ise oma toitumisega paras psühh- mul on vaheldumisi anoreksia ja toidusõltuvuse sümptomid, tegelt peaks hoopis mina temast eeskuju võtma :ph34r:.

Küsimus ise oleks siis selline, et kas toitumisega tasub üldse jamama hakata, kui nende programmide info kohaselt kõik korras on? Või oleks kasulik valgu hulka suurendada ja see poleks ohtlik (neerudele, luudele jne?) ja kui suurendada, siis kui palju (mitu grammi päevas mõistlik oleks, st et keha suudaks selle ka ära kasutada)? (Mitu grammi muidu keskmine meessosst harrastussjõujuurikas tavaliselt valku päevas tarbib?)

Ma ise arvan, et süsikatest on halvad teraviljatooted, riis ja kartul. Puuviljasuhkur minu enda peal tehtud inimkatsetuste andmetel kaalule halvasti ei mõju.

Sporti kavatseme temaga hakata tasapisi tegema, sest saali ei ole ta nõus tulema. Ehk siis kodus esialgu üle päeva lihasharjutusi hantlitega ja oma keharaskusega. Kõndimist ja trepist ronimist tal on igapäevaselt küllaga, nii et aeroobsega ma ei pinniks teda esialgu, kuigi velotrenažöör võiks kodus olla.

Mina kontrolliksin kõigepealt kilpnääret, siis teeks glükoosi koormustesti.

Toiduvalikust jätaks välja viljatooted (nisu, rukis, oder, kaer), saia, leiva, pasta, kartulid, porgandid, peedid, maisi, puuviljad (v.a. õun) ja igasuguse suhkru ja suhkruasendajad, suurendaks köögivljade osakaalu (igasugused kapsasordid, tomat, paprika). Lisaks iga päev kalaõli.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mina kontrolliksin kõigepealt kilpnääret, siis teeks glükoosi koormustesti.

Toiduvalikust jätaks välja viljatooted (nisu, rukis, oder, kaer), saia, leiva, pasta, kartulid, porgandid, peedid, maisi, puuviljad (v.a. õun) ja igasuguse suhkru ja suhkruasendajad, suurendaks köögivljade osakaalu (igasugused kapsasordid, tomat, paprika). Lisaks iga päev kalaõli.

miks kalaõli?miks mitte kala süüa? kas kalas on vaid õli hea ja kalavalku näiteks jm. polegi vaja??

ja mis siis porgandil viga?polegi tervise/dieettoit vä?

Share this post


Link to post
Share on other sites
miks kalaõli?miks mitte kala süüa? kas kalas on vaid õli hea ja kalavalku näiteks jm. polegi vaja??

ja mis siis porgandil viga?polegi tervise/dieettoit vä?

Kala tuleb süüa iga päev ja erinevaid kalu.

Kalaõlist saab omega-3 rasvhappeid, millest on alati puudus.

Porgand on hea toorena, aga porgand sisaldab suhteliselt palju A-vitamiini ja suurtes kogustes on A-vitamiin mürgine.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites
Katsu toitumise-teema kõigepealt endale selgeks teha, siis alles anna teistele nõu. :ph34r:

Miks kartul vägaviis on? Kartul on kõrge GI-ga ja väga tärkliserikas.

Miks peab valgu-rasvarikka toiduga sööma vähemalt 5x päevas?

no kartul on ikkagi aeglane süsivesik,kuigi tärklis on jah suhkur aga hea vms

ja ma pole soovitand 5x rasva valgurikast, lihtsalt 5x päevas tasakaalsustatud

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kala tuleb süüa iga päev ja erinevaid kalu.

Kalaõlist saab omega-3 rasvhappeid, millest on alati puudus.

Porgand on hea toorena, aga porgand sisaldab suhteliselt palju A-vitamiini ja suurtes kogustes on A-vitamiin mürgine.

Kui kala on kasvatatud kalakasvanduses, siis on see eriti mõttetu toiduaine. Parim viis omega-3 saada on ikka kalamaksaõli. A-vitamiin süneetiline ja A-vitamiin looduslik (retinool) on kaks erinevat teemat. Enamasti saab toksiliseks inimesele A-vitamiin sünteetilisel kujul. A-vitamiin aga retinoolina on inimesele hädavajalik. 20-30g kalamaksaõli päevas pole kyll inimestele mingi küsimus. Lisaks on kalamaksõlis naturaalne D-vitamiin, mis kaitseb A-vitamiini toksiliseks muutumise eest. D-vitamiiniga on sama lugu, D2 ja D3 - sünteetiline ja naturaalne. Porgand on aga ju hoopis beeta-karoteen, mis alles organismis muudetakse vähesel määral A-vitamiiniks. Vaid porgandit süües vaevleb inimene tõenäoliselt A-vitamiini defitsiidis.

Fred ühes postis kirjutas, et tarvitab vähemalt 35g kalamaksõli juba 8 aastat. Ma olen viimased pool aasta 30-40g õli võtnud ja 0.5 kilo porgandit on pidevalt menüüs. Ma arvan, et vananenud uuringud olid teostatud sünteetiliste vitamiinidega.

Paranda Oldman kui millestki valesti aru saan, aga ma arvan, et A ja D toksilised kogused toidust saada pole eriti reaalne? Talvisel ajal on köögivili X maadest, väga kahtlase välimuse ja #### maitsega. Porgand, kaal, kapsas, peet ja kartul aga kodumaine. Porgandi, kaali ja kapsa eelis on see, et need on toorelt menüüs. Suht rumal oleks selliseid toiduaineid karta?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Paranda Oldman kui millestki valesti aru saan, aga ma arvan, et A ja D toksilised kogused toidust saada pole eriti reaalne?

D (D3) toksilisus on praktiliselt võimatu. Olen kuulnud väidet, et D2 on kahjulik ja lausa antivitamiin, ei ole biokeemia seisukohalt läbi mõelnud.

D (25-hüdroksü-D) praegu soovitatavaks peetava taseme saavutamiseks veres on väidetavalt vaja vähemalt 10-20x päevanormi iga päev, nii et praegune päevanorm paistab suht naljanumber.

Ilma analüüsideta loetakse ohutuks ja seega peetakse soovitatavaks päevakoguseks talvel 10x normi ehk 2000 IU.

A toksilisus on üsna reaalne, toksilisuspiir on üsna madal, ohutu piir on vist 3x päevanorm; jääkaru maksa süües on polaaruurijaid äragi surnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
A toksilisus on üsna reaalne, toksilisuspiir on üsna madal, ohutu piir on vist 3x päevanorm; jääkaru maksa süües on polaaruurijaid äragi surnud.

Kui omega-3 eesmärgil kalamaksaõli võtta, millega saadadakse kätte ka vajalik kogus A-d ja D-d, siis loomade organite söömine langeb ära. Loomade maksas on liialt ka rauda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
D (D3) toksilisus on praktiliselt võimatu. Olen kuulnud väidet, et D2 on kahjulik ja lausa antivitamiin, ei ole biokeemia seisukohalt läbi mõelnud.

D (25-hüdroksü-D) praegu soovitatavaks peetava taseme saavutamiseks veres on väidetavalt vaja vähemalt 10-20x päevanormi iga päev, nii et praegune päevanorm paistab suht naljanumber.

Ilma analüüsideta loetakse ohutuks ja seega peetakse soovitatavaks päevakoguseks talvel 10x normi ehk 2000 IU.

A toksilisus on üsna reaalne, toksilisuspiir on üsna madal, ohutu piir on vist 3x päevanorm; jääkaru maksa süües on polaaruurijaid äragi surnud.

http://www.terviseleht.ee/199944/44_kanapimedus.php

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvestasin ära: 35g Lysi õli on 10000 mikrogrammi. See on ok. Porgandite ja teiste köögiviljade pärast pole mõtet muretseda. Vältima peaks multivitamiinide kasutamist, nendes on ju suured doosid sünteetilisi vitamiine.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma arvestasin ära: 35g Lysi õli on 10000 mikrogrammi. See on ok. Porgandite ja teiste köögiviljade pärast pole mõtet muretseda. Vältima peaks multivitamiinide kasutamist, nendes on ju suured doosid sünteetilisi vitamiine.

Peale kalaõli on ju sinu menüüs veel või, hapukoor, maks, kanamunad, tomatid, porgandid ja summa summaarum võib sul küll üledoos tekkida.

Edited by OldMan

Share this post


Link to post
Share on other sites
Peale kalaõli on ju sinu menüüs veel või, hapukoor, maks, kanamunad, tomatid, porgandid ja summa summaarum võib sul küll üledoos tekkida.

Võibolla peaks Mölleri õli hakkama võtma, selles olla vähem A-d?

Edit: 35g Mölleris on 7000 mikrogrammi.

Edited by anelka

Share this post


Link to post
Share on other sites
Peale kalaõli on ju sinu menüüs veel või, hapukoor, maks, kanamunad, tomatid, porgandid ja summa summaarum võib sul küll üledoos tekkida.

Tomatites-porgandites on lähteaine, seda töödeldakse ümber ainult vastavalt vajadusele.

Aga viki ütleb et üle 3000 mikrogrammi (10000 IU) ei tasu pikaajaliselt süüa.

Ja et ma polaaruurijaga panin puusse, hoopis kelgukoera maksa söömise kätte suri ära.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tomatites-porgandites on lähteaine, seda töödeldakse ümber ainult vastavalt vajadusele.

Aga viki ütleb et üle 3000 mikrogrammi (10000 IU) ei tasu pikaajaliselt süüa.

Ja et ma polaaruurijaga panin puusse, hoopis kelgukoera maksa söömise kätte suri ära.

30–60% toidukarotenoididest muundub sooles elutsevate bakterite toimel A-vitamiiniks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Võibolla peaks Mölleri õli hakkama võtma, selles olla vähem A-d?

Edit: 35g Mölleris on 7000 mikrogrammi.

Sa ajad IU-d ja mikrogrammid segi, aga sellegipoolest tundub number liiga suur, minu sidrunimaitselises Mölleris on isegi IU-sid vähem...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Sa ajad IU-d ja mikrogrammid segi, aga sellegipoolest tundub number liiga suur, minu sidrunimaitselises Mölleris on isegi IU-sid vähem...

Ei aja segi.

Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Mölleri kalamaksaõli sisaldab 100% puhast, kõrgekvaliteedilist kalamaksaõli, mille 1ml sisaldab 200 mcg A-vitamiini; 2 mcg D-vitamiini; 0,250 g küllastamata rasvhappeid neist omega-3 rasvhappeid 0,235 g, EPA 0,080 g, DHA 0,094 g; antioksüdante (tokoferool, tokoferüülatsetaat) 2,25 mg.

kui 1ml on 200 siis, 35g on 7000 mikrogrammi. 7000 x 3.3 = 23100 IU. 30 000 IU on päevas normaalne.

Share this post


Link to post
Share on other sites
30–60% toidukarotenoididest muundub sooles elutsevate bakterite toimel A-vitamiiniks.

Viki ütleb, et beeta-karoteeni dioksügenaasi mõjul. Mis on ka loogilisem, sest kõik allikad ütlevad, et beeta-karoteenist hüpervitaminoosi ei saa, baktereid oleks aga raske juhtida...

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ei aja segi.

Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Mölleri kalamaksaõli sisaldab 100% puhast, kõrgekvaliteedilist kalamaksaõli, mille 1ml sisaldab 200 mcg A-vitamiini; 2 mcg D-vitamiini; 0,250 g küllastamata rasvhappeid neist omega-3 rasvhappeid 0,235 g, EPA 0,080 g, DHA 0,094 g; antioksüdante (tokoferool, tokoferüülatsetaat) 2,25 mg.

kui 1ml on 200 siis, 35g on 7000 mikrogrammi. 7000 x 3.3 = 23100 IU. 30 000 IU on päevas normaalne.

Sidrunimaitseline sisaldab siis peaaegu 5x vähem A-vitamiini... :)

Ja Lysi pehkinud rääbise maitselises :) mida ma enne tarvitasin oli ka ümbes samapalju, st ma vaatasin et minu kogused probleemi ei tekita.

Viki ütleb et A-vitamiini sisaldust hakati hiljuti vähendama, kuna lapsepõlves kalamaksaõli tarvitamine vähendas luude tihedust... ju siis selles on asi.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×