Jump to content

Archangel

Kasutajad
  • Sisu loend

    3 445
  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    66

Archangel viimane päevavõit oli May 8 2014

Archangel's oli kõige populaarsem sisu!

Kogukonna Reputatsioon

482 Kõrvad kikki - tark mees räägib

1 Jälgija

Archangel

  • Tase
    Vana tegija
  • Sünnipäev 10.02.1986

Profiili informatsioon

  • Sugu
    Male
  • Asukoht
    Tallinn

Viimase Profiili Külastajad

17 206 profile views
  1. kõht

    Mitte rohkem, kui ühegi muu samaväärse kaloridefitsiidi ja trennilähenemisega, kus piisavalt valke/rasvu saadakse. Ketoga kaotad lihtsalt mitu kilo veekaalu ning näed vähem pekine välja, reaalselt maagiat ei toimu.
  2. Tervislik hommikusöök(naisoost isikule)

    Nagu SKG ütles, söö mida tahad või ära söö üldse. Tähtis, et päeva (või paari) lõikes oleksid vajalikud toitained ja energiakogused omandatud, enesetunne hea ning energia laes. Mis selleni viib, see sõltub juba inimesest.
  3. kõht

    Toitumine ei saa korras olla, kui kõht ees ja küsid abi kuidas lahti saada. Söö vähem. Kui absull trenni ei tee, siis alusta sellega, kuid treeni kogu keha. Kõhu jaoks pole jalgratast leiutada vaja - istulitõusud on enam, kui küll. Mõni ei treenigi kõhtu, ma vahest harva viitsin, enamasti mitte. Ainult toitumisega võid üleliigse peki kaotada, kuid üldpilt jääb ikka "pehme".
  4. Toitumine

    Kõike võib süüa ja midagi keelata pole vaja. Sealt paljud sinu probleemid pärinevadki. Hetkel on näiteks mul ees 200g shokolaadi, liiter jäätist ning pea paarist õllest veel uimane, samas silitan 6-packi. Mitte, et kellegil samamoodi toituda soovitaksin, vaid üritan kerge shokoteraapiaga näidata, et vahest võib ning vahest lausa tulekski süüa väga vabalt ja nautida elu. Hea vorm ei jää toiduainete nimetuste või reputatsioonide taha kinni. Kui elu on lõputu piin, nälg, nõrkus ja pidev keelamine, siis ei ole ükski ajutine tulemus seda väärt. Jah, ajutine - sest ükskõik, kui kõva tahtejõuga sa ka ei ole, siis mistahes tulemus ei saa olla püsiv, kui selle saavutamiseks pead 24/7 kannatama ja tunned end kehvasti. Kuna sa oled ilmselgelt palju vaeva näinud ja tulemused mitte päris sellised nagu soovid, siis võib-olla tasuks mõne professionaaliga ühendust võtta, kes juhendaks. See pole häbiasi tunnistada, et vajad veidi abi ning see pisku rahasumma mille pead välja käima on garanteeritult seda väärt, kui saad päevapealt enesepiinamised ära lõpetada ja eesmärkidele lähemale liikuma hakata. Vormi saamine ei pea olema piin. Hea vormi omandamine ja selle hoidmine peaks olema lõbus ja mõnus ettevõtmine. Tervisliku elustiili viljelemine ei peaks olema raske ega kurnav. Tihti ta seda on, kuid seda selle pärast, et inimesed juba eeldavat ette, et nii peabki olema. Ei tea. Ausõna ei pea.
  5. Igaüks saab maailma paremaks teha. See nõuab lihtsalt aega ja vaeva. Enamik meist on enda probleemidega piisavalt kimpus, et teiste omadega tegelemiseks ei ole ei energiat, aega ega tihti ka viitsimist. See ei tähenda, et see võimalik ei oleks. Peab lihtsalt prioriteete elus muutma ning olema järjepidev. Näiteks võib igaüks oma sõbrad või sõbrannad kokandustundidesse tirida või toitumis/treeningkoolitustele. Korraldada ühiseid projekte, tervisepäevi vms. Koguda tuttavad lapsevanemad kokku ning minna kooli ja nõuda sööklatoitude muutmist. Käia vabatahtlikuna lapsi õpetamas. Suuremas plaanis võib ennast harida sellise tasemeni, kus võid ise sadadele või tuhandetele inimestele loenguid pidada nendel teemadel ning tuhandete inimeste ellu muutusi tuua. Kui ei kuulata esimene kord, siis räägi teist korda. Kui ikka ei kuulata, siis räägi kolmandat korda ning iga kord hiljem analüüsi miks ei kuulatud ja mida sa võiksid paremini teha, et enda aega efektiivsemalt ära kasutada. See jutt, et "ma ei saa maailma paremaks muuta", see on tegelikult jama. Tunnista, et sa saad aga lihtsalt ei viitsi, ei jaksa, ei oska või ei soovi seda piisavalt palju. Kõikidest neist probleemidest saab üle olla. Siiski pole mõtet end kehvalt tunda. Seni kuni sa teadvustad probleeme ning ergutad vähemalt teisi inimesi neile lahendusi leidma, ei saa sinu enda tegevusetust niiväga hukka mõista. Maailmaparandamine on miski mille poole kõik võiksid püüelda, kuid mis reaalselt pole alati igaühe jaoks saavutatav. Võiksin ma isegi tunduvalt rohkem teha, kui praktikas teen. Lihtsalt ära alahinda ennast. See on tobe.
  6. See teema on paras tohuvapohu, sest minu pilgu läbi on KÕIK omavahel seotud ning praktiliselt võimatu on keskenduda ühele kitsale probleemile nagu ülekaalulisus laste/noorte seas... Aga mõtiskleme. Probleem pole ainult toidus, probleem on kogustes ja toidulaua mitmekülgsuse puudumises. Probleem on selles, et toiduvalik on liiga lai ja kättesaadav, teadmised teema kohta samas liiga kehvad ning seega halbu valikuid lihtne teha, aktiivsus madal ning puudub motiveeritus kummagi suhtes muutusi ette võtta. Milleks olla füüsiliselt võimekas - olla aktiivne, süüa tervislikult? Tänapäeva elu ja töö ongi suuresti juba virtuaalne. Paksud funktsioneerivad väga edukalt. Noored inimesed võivad kärbseseeni ka süüa ning terved olla - noor keha on tugev. Muidugi mingist hetkest toimub tugev allakäik ja siis on hilja midagi ette võtta enamasti, kuid tee see teismelisele näiteks selgeks? Hah, proovi isegi täiskasvanule selgeks teha, et ta võiks tervise eest hoolitseda. Ei viitsi, ei oska, pole vaja, ei viitsi, pole aega, ei viitsi ja siis enam ei jõua, ei suuda, ja surm. Probleem on kogu infrastruktuuris ja rahva harituses. Asja muudab hullemaks tänapäeva tehnoloogia ülikiire areng. Inimesed ei suuda kohaneda, infrastruktuurid on kesised ning meie lapsi ei kasvata mitte meie, kui vanemad, vaid rohkem internet ja eakaaslased. Ühe nupuvajutusega saavad lapsed rohkem infot enda ajju, kui enamik vanemaid nädalaga jõuaksid lastesse sisendada. Ning mis veelgi hullem - puudub juhendus selle info läbitöötamiseks ja isegi oskused seda teha. Laste aju on tänapäeval rohkem infot täis, kui paljud täiskasvanud kunagi omandada on suutnud. Aastaid internetti võib kordades ületada seda mida keskmine täiskasvanu oma elus otseste kogemustega on suutnud omandada. Laps läheb üksi netti ning teeb ja õpib sealt mida iganes. Ning siis lapsevanemad mõtlevad, et kust laps halbu kombeid või ideid sai. D'uh! Toitumise koha pealt oleme geneetiliselt loodud magusat ja rasvast võimalikult palju sööma, kuna see tagas minevikus paremad ellujäämistingimused. Magus ja rasvane võib olla väga hea. Kuid ilmselgelt emake loodus ei osanud ette näha, et mingi hetk tekib täielik toidu üleküllus ja nii vaba kättesaadavus, et see geneetiline faktor hakkab karuteenet tegema. Geneetikale, instinktidele saab vastu teadmistega, ühiskonna infrastruktuuride muutmisega, seaduste ja reeglitega. Kahjuks pole me veel nii kaugele jõudnud, et sellele probleemile käpa peale oleksime saanud. Haritus neil teemadel on endiselt puudulik ning suur osa täiskasvanuid isegi ei mõista, miks nemad või nende lapsed ülekaalulised on. Alati on söödud ning jätkatakse söömist vastavalt sellele mida nad arvavad, et nende keha soovib. Ning tihti nii ongi. Keha tahab paks olla, sest see on turvavõrk näljasurma vastu. Vanasti põletati suurem üleküllus füüsiliselt raske töö, mängimisega jms maha. Tänapäeval? Mitte niiväga. Töö, meelelahutus, lõbu, suhted ja suhtlemine - kõik läbi arvuti kättesaadav ilma lillegi liigutamata. Ütle lapsele, et mine välja ja mängi palli, jookse, mängi peitust vms. ning sa võid saada vastuse, et miks? Ja see on hea küsimus. Küsin endagi käest, et mida ma toas passin, võiks ju väljas rohkem käia - kuid ausõna ma ei suuda leida tegevusi väljas, aktiivsena olles, mis ületaksid seda meelelahutust ja lõbu mida see arvutikast pakub. Seega on aktiivne olemine mitte enam parim alternatiiv nagu vanasti (kas sõpradega väljas või üksi kodus lakke vahtida) vaid pigem on see muutumas igavamaks variandiks. Teemaalgataja - sa tahad head, ning usun, et enamik on sinuga nõus. Aga mis on lahendus? Sa tahad, et lapsed sööksid tervislikult, oleksid aktiivsed ning ei veedaks nii palju aega internetis vaid suhtleksid näost näkku. Kuidas neid asju saavutada? Probleemidele tähelepanu toomine on tähtis, kuid sama tähtis või isegi tähtsam on ka lahendustele viitamine. Vastasel juhul võib hakata neid asju klassifitseerima, kui vingumisi. Me vingume, et noorus on hukas, kuid selle muutmiseks teeme vähe. Noorus on hukas... kõlab tuttavalt? Tuleb mõtiskleda ka selle üle, et äkki meie, kes me ei ole enam lapsed, oleme juba kaotamas võimet tänapäeva maailmaga kohaneda ning kaitsereaktsioonina üritame ülistada enda vanu harjumusi. Meie kasvasime üles teistsuguses keskonnas - tõenäoliselt peame hakkama aksepteerima fakti, et nii mõneski punktis oleme MEIE, kes me peaksime muutuma ning mitte meie lapsed. Mitte kunagi meie ühiskonna ajaloos pole meie tehnoloogiline areng nii kõrge olnud ning meie ühiskond sellisel moel eksisteerinud nagu praegu. Seega - me tegelikult ei tea, kuhu see kõik viib. Me võime teoretiseerida, et teatud asjad ei peaks muutuma, vaid peaks püsima nagu vanasti (mõnes punktis võib suhteliselt objektiivselt seda väita) - kuid tegelikult on vägagi võimalik, et mõnes asjad peaksime me hoopiski asjade muutmist tagant utsitama, mitte enda mälestustes kinni olema. Teema on väga keeruline. Väga raske on kontekstist välja rebida laste ülekaalulisust ilma pööramata tähelepanu kõigele, mis maailmas toimub, mis selle tekkesse panustab. Me sööme end paksuks, jah. Kuid samas võib öelda ka, et me istume end paksuks. Ning samas võime ka öelda, et me ei tee seda alati teadlikult ega tahtlikult. Ning üleüldse oleme geneetiliselt loodud teatud mahus seda tegema. Üleüldse on inimrass kogu eksisteerimise aja võidelnud geneetiliste piirangute vastu, looduse vastu. Kahjuks on viimasel ajal aina enam tulnud nähtavale probleeme, mida liiga kiire ning kohati mõtlematu areng kaasa on toonud. Planeedi reostamine, terviseprobleemid, ülekaalulisus, samal ajal globaalne nälg. Kummaline "to say the least". Mida teha? Ma oskan ainult üldist soovitust anda - tõsta inimrassi haritust. Sest ma usun, et selle soovitusega ei saa mööda panna. Selleks, et mõista maailma enda ümber, teha kollektiivselt tarku valikuid kogu inimkonna ning sealhulgas muidugi ka enda hüvanguks, peame saame targemaks. Peame olema parema haritusega. Paar tsitaati ka veel juurde ning aitab kah hommikuseks filosofeerimiseks.
  7. Silvar Rückenberg

    Sarge ja tema isud. Sõin just 2000kcal suuruse õhtusöögi (500g liha, 500g juurikaid, 500g tomatipastat, 4 muna, pott putru, 2 banaani, 1 greip) ning kõht pole isegi mitte ligilähedaselt täis. Hea, et ma nii laisk olen, sest muidu läheks ja ostaks liitri jäätist ning kilo shokolaadi ja keeraks selle kõik sisse nagu nalja. Või noh - veidi nagu oleks täis, püksirihma kinni sikutada ei jõuaks. Samas sööks vabalt edasi.
  8. Välijõusaalid Tallinnas / torud, rööbaspuud jm

    Käisin eile ja tegin paar klõpsu Pae pargi terviserajast ja virgestusalast. Kardan, et linnalt küsides ootad omajagu aega ning saad kasutu vastuse. Aga proovida ju võid.
  9. Higistamine on keha meetod stabiilse kehatemperatuuri hoidmiseks. Olen kuulnud, et korralik higistaja omab hästi töötavat sisemist termomeetrit ning keha reaktsioon higistada on igati asjalik. Eks ülekaalulisus ikka mõjutab, sest esiteks mõtle kuidas ülekaal tekkis? Liigne toiduenergia tarbimine, selle seedimine ja energia juurdevoolust tulenev ainevahetuse tõus kõik tekitab lisakuumust kehasse. Samuti kannad lisakilosid endaga kaasas, mis tekitab koormust ja jällegi kuumust. See, et rindade alt higiseks läheb on eriti tavaline - ükskõik, mis kohas, kus kehaosad nahkapidi kokku lähevad on higistamine tugevam. Endalgi kisub küürus istudes rinnalihaste alt higiseks. Üleüldse higistan ise ka päris palju ning isegi dieedi lõpus polnud probleemi kiirelt higiseks minna.
  10. Martinkink blogi

    Palavust tunneb üldiselt mistahes vähegi korralikuma valgu või süsikurikka eine puhul. Seedimiseks on energiat vaja, organid peavad tugevamalt tööd tegema, pulss tõuseb jne. Suviti ei saagi ma väga hilja enam õhtust süüa, sest higistan öösel linad täiesti märjaks. Peab veidi pikema pausi sisse jätma, et suuremad seedetööd tehtud saaksid ja keha maha rahuneks. Süskarite puhul on toime kõige tugevam, sest keha reageerib suurtele süsivesikute kogustele enamasti ainevahetuse võimendamisega. Mida enam suhkruid sisse kaanida, seda enam üritab keha neid kohe energiaks ära põletada. Sealt ka see kuumus.
  11. Välijõusaalid Tallinnas / torud, rööbaspuud jm

    Lasnas Pae pargis, tehisjärve kõrval on samuti virgestusala koos mitmete lõuatõmbetorudega, rööbaspuudega, lisaks mõned ronimiskohad jms. Kõik vajalik saab tehtud. Park ise pakub veel ilusat asfaltrada rattaga sõitmiseks või jalutamiseks ümber järve ning samas on olemas ka PEHME jooksurada, mis jookseb asfaldi kõrval - selliseid radu väga mujal näinud ei ole ning see on kindlasti üks parimaid asju seal pargis. Virgestusala kõrval on ka suur laste mänguväljak, petangiala ning üleüldse on seal hea chillida. Sügisest avatakse kohe pargi kõrval ka Maxima pood. Ei tea kui suur aga hetkel ehitavad. Usun, et neid kohti on hulgi, lihtsalt kuna avalikult väga ei reklaamita, siis enamik inimesi teavadki vaid heal juhul enda elukoha ümbruses olevaid asju. Hmmm... TEEMA IDEE - teha nimekiri kõikidest kohtadest Eestis, kus sellised välised nn. virgestusalad asuvad, võimaluse korral lisada pilte või muidu kirjeldada, mis treeningvõimalusi koht pakub.
  12. Mure põlve pärast

    Gmaster kas sa ise enda teraapiates EMS'i ka kasutad? Või kasutab seda keegi teine Eestis? Mõtlen just füsio/ravi koha pealt. Mitte seda mida need kommertsklubid pakuvad, kus lubatakse jõusaalist 8x paremaid tulemusi lihaskasvu suhtes. Mulle endale tundub nagu sellest värgist võiks just erinevate vigastuste puhul suur abi olla, kui pole otse füüsiliselt võimalik lihastele, närvisüsteemile jms. otsest koormust anda.
  13. Mure põlve pärast

    Eks nende arstidega ongi nii, et nende pilgu läbi võtabki paranemine mitu kuud aega, sest nemad füsioteraapiat teha ei mõista ning seega on nende arust õige ravi passiivne. Või nad lihtsalt ei ole valmis endale seda kohustust võtma, et soovitavad füsioga ühendust võtta. Kas nad ei oska kedagi soovitada või pagan teab. Tunduvalt loogilisem oleks, kui ka tavaline perearst oskaks erinevate lihasvigastuste jms traumade puhul vähemalt soovitada seda kelle juurde pöörduda, et tegeleda "aktiivse" raviga. Niisama passida on enamasti suhteliselt tobe viis selliseid asju ravida, sest pikemas plaanis võib see isegi kahju tuua. Ilma paranenud verevarustuse ja koormusest saadavate kasvusignaalideta hakkavad lihased lihtsalt atrofeeruma ning kogu tervenemine toimub teosammul. Kui ka lõpuks vigastus kaob siis sama kohta uuesti vigastada on äärmiselt lihtne - antud lihas ning sageli ka ümbritsevad lihaseid (täieliku treeningpausi puhul kogu keha lihased) on nõrgaks jäänud (ka luud nõrgenevad) ning enamasti ei võeta seda trennides arvesse. Asutakse suhteliselt tugeva koormusega uuesti treenima ning väga tihti lõhutakse end kohe uuesti ära, võib-olla isegi hullemini. Ja siis uus paus, mis muudab keha veelgi nõrgemaks jne jne. Lõpuks ongi inimene nagu paberist või portselanist. Midagi teha ei jõua ning iga asi lõhub midagi ära. Mõne aja pärast ei pea isegi trenni enam tegema, et end ohtu seada - tõmmatakse lihaseid kodus askeldades ära ning luid lõhutakse lihtsa komistamise tagajärjel. Mäletan hästi, kuidas mu oma vanaisa oma otsa leidis. Veel 70 aastaselt oli kõbus vanamees ning käis iga päev jalutamas. Siis ükskord kukkus karmilt ja lõhkus puusa. Selle asemel, et aktiivselt asja ravida, veetis ta oma paar kuud voodis, peale mida ta oli nii kutu omadega, et sai vaid teosammul kodus jalgu lohistada. Ilmselgelt muutus olukord ainult halvemaks kuna niigi vähene kehaline koormus langes veelgi. Päästjaks oleks olnud kasvõi kõige madalaima mõeldava koormusega füsioteraapia. Kuid seda muidugi ei juhtunud ning mõned aastad hiljem juhtus see, mida karta oli - keha oli nii nõrk, et ta kukkus uuesti ning siis juba mitmest kohast katki. Luud olid eriti nõrgaks muutunud ja lihasmassi polnud enam ollagi. Eluisu sai otsa ning haiglavoodi ta surigi. Ma ise mäletan veel seda, et käisin tollal keskkoolis ning olin ise treeningutega alustanud. Käisin tal ikka külas ja pidevalt soovitasin veidi end treenida. Pakkusin hästi kergeid handleid jms. Aga noh - vanainimese ellu muudatusi tuua pole lihtne. Eriti kui inimene pole elusees trenni teinud ning tervis ja füüsiline võimekus on miski, mis nö. alati on olemas olnud ja mille säilitamise või arendamise peale polegi kunagi mõeldud. Eks paljudel inimestel see probleem. Nooruses ollakse reibas, tugev, vastupidav ning arvatakse, et see püsib igavesti. Kellele trenn ja toitumine, kui enesetunne kogu aeg nii hea. Aga kui lõpuks enam pole hea, siis ei osata ega viitsita midagi muuta ja ongi vsjo.
  14. Väga kõva! Kas dopinguküttide tööst on veel midagi teada? Ega juhtumisi esikoha meest ei võetud? Kui veidike puhastust teha, siis usun, et kuldseid medaleid kukuks meie koondisele tunduvalt rohkem. Aga noh, see vana probleem. Seda enam tuleb praegusi saavutusi kiita - juba Balti matšil oli näha, kuidas meie mehed kemmivehi nüpeldasid. Hea, et see trend jätkub. Siimule edu! Usun, et vormiga ta kellegile alla vanduma ei pea, raam ka hea, loodame, et lihast piisab.
  15. Kreatiin

    Võta julgelt.
×