Jump to content

alar.hutrov

Kasutajad
  • Content count

    0
  • Joined

  • Last visited

Community Reputation

1 Neutraalne

About alar.hutrov

  • Rank
    Vaatleja
  • Birthday 01/17/1990

Profiili informatsioon

  • Sugu
    Male
  1. VÕIMLA

    Tere Lühidalt vahepeal toimunust! Strike1: Suvi ja sügis möödusid tugevate treeningnädalate saatel. Valmistusime Kaupo ja Steniga esimesteks Euroopa Meistrivõistlusteks amatöör MMA-s, mis toimusid 19-22 novembril Inglismaal Birminghamis. Motivatsioon oli kõigil kõrge ja tahe euroopa parimatega võidelda aina kasvas. Kahjuks aga keegi meist sinna võistlustele ei jõudnud. Kaupo sai tõsise vigastuse ja meie Steniga olime teinud minevikus kehtiva profirekordiga sportlaste vastu amatöörmatšid (Sten Raju12-l ja mina Raju14-l). Täpsemalt saad lugeda siit: http://sport.delfi.ee/news/voitlussport/mmablogi/mma-blogi- nadalavahetusel-taani-voistlema?id=72854037 Strike2: Kuna võistlemissoov on suur ja viimasest MMA matšist juba 7 kuud möödas, läksin 28-ndal novembril Soome Helsingisse amatöörüritusele võistlema. Üritus kandis nime HardKnocks Challenge IV 28.11.2015 - Osa 4. Info siit: https://www.facebook.com/events/401414663381238/418042425051795/ Vastaseks kuulutati välja terav Soome amtöör Eemil Kurhela, kes kahjuks 28-ndal haiguse tõttu kohale ei ilmunud. Kohapeal proovisime nurgameeskonna (Taavi ja Herman Vesiaid) abil saada uue vastase aga ligi 4 tundi kestnud läbirääkimised/otsingud ei kandnud vilja. Parim, mille välja suutsime kaubelda oli see, et tegin pärast võistlust lukumaadluse matši kohaliku profisportlase Rasul Khataeviga. Info temast: http://www.sherdog.com/fighter/Rasul-Khataev-114709 Sain oma soojendusrutiini läbi teha ja Rasuliga maadeldes ka kõvasti pingutada. MMA matš see küll ei olnud aga vähemalt midagi. 3D Treeningu sportlase Herman Vesiaid`iga soojendust tegemas.Saal oli kaetud suuremas osas valge matiga ja nurgas oli puur, kus toimusid matšid. Eestis kahjuks selliseid tingimusi veel ei ole. Strike3: Pole veel õnneks tulnud ja loodetavasti ei tule ka Mis edasi? Õpime Steniga tasapisi, mida tähendab profisportlaseks hakkamine. Sealjuures teeme tublisti trenni ja proovime õigeid inimesi enda ümber koguda. Mina isiklikult tahaksin 2016 aasta alguses võimalikult kiiresti võistelda ja aasta jooksul oma profirekordit kasvatama hakata. Veel midagi... 2016 aasta alguses alustavad VÕIMLAs uued püsti- ja maasvõitluse baaskursused – kõik huvilised on oodatud. Infot selle kohta leiab Võimla facebook-i lehelt: https://www.facebook.com/TartuFightsportGym/photos/a.297963450288181.69341.154466911304503/989552894462563/?type=3&theater Kõike paremat!
  2. VÕIMLA

    Tere üle pika aja. Suvi on möödas ja koos sellega palju trenne selja taga. MMA / BJJ suvelaager Pärnus möödus minu jaoks taaskord MMA-koondise seltsis, mis sel aastal oli osavõtjate poolest kirjum. Trennid olid huvitavad ja keskendusid minu jaoks väga huvitavatele nüanssidele. Eelmiste aastate kogemus oli kindlasti abiks, sest sel aastal keskendusin koheselt sellele, et vahemaa trenni ja majutuse vahel oleks minimaalne. See oli tähtis aja kokkuhoidmise mõttes – nii sai maksimaalselt kaua magada ja trennide vahel puhata. Ja üldpildis see õnnestus ning tundsin end terve laagri vältel hästi. Toitumise poole pealt on laagrites elu kergem – diieti pidada pole mõtet (ei jaksa trenne teha) – päevasel ajal sõin normaalset mitmekesist toitu ja kui millegi hea isu oli (nt jäätise), siis lubasin seda omale õhtul peale treeninguid tavatoidukorrale lisaks. Kuna ilmad olid tol korral kuumad ja vedelikku kulus palju, oli suureks abiks Fast`i WORKOUT INTRA. Peale suvelaagrit sai paar-kolm päeva puhata ja alustasime Tartus jälle tavatreeningutega. Kuna suvi on puhkamise aeg ja vaba aega on rohkem, sai ka rohkem trenni teha ja lisaks võitlustreeningutele sai ka üldkehalist poolt treenitud. Selles valdkonnas sai tehtud plahvatusliku jõu treeninguid, mis olid väga huvitavad ja samas keerulised (nt pöidade aktiveerimine ja jalgade / kehaasendi hoidmine erinevate hüppeseeriate ajal). Augusti alguses õnnestus minul, Stenil ja Kaupol võtta osa Englase maadluspoiste treeninglaagrist Mellistes (Tartust 17km Põlva suunas). Tegime kaasa tehnilisi maadlustreeninguid ja lisaks sellele aitasime matšiks valmistuda Ott Tõnissaare`l. Lisaks matšiks valmistumisele aitas Ott Englase treeneril Kristjan Pressil läbi viia treeninguid. Füüsiliselt olid treeningud rasked ja nädalavahetusel täispikad trennipäevad (4-5 tunni puhta treeningajaga) väsitavad. Englase treener Kristjani õpetatud teemad (põhiliselt Kreeka-Rooma maadluse põhised) olid arendavad ja huvitavad. Maadlus ON ja JÄÄB minu lemmikalaks MMA-s! ☺ Suvi on hea aeg trenni tegemiseks mitmel põhjusel. Üks neist on see, et kui ilm vähegi lubab, siis saab trenne teha igal pool – selleks ei ole vaja minna saali (suviti kipub saaliaegasid vähemaks jääma, sest paljud on Tartust ära ja seega ei tasu hunnik saaliaegu klubile ära). Ja õnneks ka sel suvel tegime mina, Kaupo, Sten ja Ott trenni õues värskes õhus. Asukohaks oli vana hea A Le Coq spordimaja ümbrus. Ilmselgelt ei saa muru ja kivisillutise peal maas maadelda või maadlusheiteid teha, aga kõik muu – püstivõitlus, püsti maadlus ja mahaviimisesse minekud püstivõitluse ajal on GO. Kõike paremat ja järgmise postituseni!
  3. VÕIMLA

    TERE, TERE! Nii, põhimõtteliselt pool aastat vaikust minu poolt, mille otsustasin lõpetada täna. Mis vahepeal toimunud on? Võistlemisest midagi palju rääkida ei olegi - Soome lahtistel meistrivõistlustel vabavõitluses 1 võit, 1 kaotus, EMV maadluses üks matš, mis lõppes kaotusega ja vasaku käe kodarluu randmepoolse otsa luu mõraga (esimest korda kipsiga:) ), EMV vabavõitluses kaotus Sten Saaremäele kohtunike otsusega. Vabandusi ma looma ei hakka. Loodan vaid, et edasi läheb asi paremaks - ka kaotamine on kogemus. Tulemas on ju suvi, suvised treeningud ja treeninglaagrid. Puhkus on kindlasti siinkohal märksõnaks. See annab vabama ajagraafiku ja saan vahelduseks ka spordiga tegeleda. CAN`T WAIT! Söömine on samuti suhteliselt kaootiline olnud aga nüüd kui metsalaagrid on läbi ja saan uuesti tavarutiini peale, õnnestub mul ehk ka toitumine korda saada. Kindlasti on suureks abiks olnud erinevad toidulisandid. Igapäevaselt tarbin Omega 3 tablette ja raskematel treeningperioodidel või kaalu võtmise ajal Workout Intrat, valku HERA 80 ja taastajat HT-R. Olge tublid ja päikselist kevade jätku!
  4. VÕIMLA

    Nagu viimased postitused on näidanud – vahepeal on palju juhtunud ja omajagu on võetud matil mõõtu nii kodu- kui välismaal. Sel aastal õnnestus mul võistlemas käia Soome Lahtistel Meistrivõistlustel vabavõitluses. Tulemuseks üks võit veerandfinaalis ja üks kaotus poolfinaalis. Mõlemad võitlused olid kõvad lahingud, kuid kahjuks tuli võtta vastu kaotus ja seda veel 2 sekundit enne raundi lõppu ja mehelt, kellele olen minevikus samuti alistusega kaotanud. Sellele vaatamata jäin oma sooritusega rahule. Soome võistluseks võtsin ka veidi kaalu alla (umbes sama palju kui Raju14 jaoks) ja kasutasin samu meetodeid (veelaadimine, dieet). Aga vaatamata sellele ei läinud mu kaal üldse kergesti alla ja võistluspäeva hommikul sain veel veidi higistada ja paastu nautida. Õnneks oli kaalumise ja 1. matši vahel palju aega ning sain piisavalt taastuda, et matšis endast 100% anda. Taastumisele aitas kaasa HPR, mida veega segasin. Maitse oli ülihea. Peale Soome võistlust jätkasin koheselt treeningutega, sest möödunud laupäeval, 13.12.2014 astusin võistlustulle Eestis võistlusel 3D Liiga16. Seal sain teha 2. matši Jaak Rudoviga. Eelmine kord jäime küll viiki aga seekord suutsin oma paremust näidata ja tuli võit kohtunike ühehäälse otsusega. Võitlus oli väsitav, aga huvitav! Üle väga pika aja oli enne võistlust korralik närv ka sees – Rudov on maas väga hea ja sinna ma temaga mingil juhul maid jagama minna ei tahtnud. Õnneks suutsin võitluse püsti hoida ja seal oma löögi- ja maadlusoskusi kasutada. Võitluseelne närv ja igasugused mõtted (seotud võitlusega – mida, kuidas, miks pean tegema jne.) on üks osa kogu valmistumisest ja võitlusest endast. Midagi ei tasu karta ja üle ka ei tasu mõelda – kõik töö on juba tehtud – mina isiklikult keskendun puhtalt enda oskustele/võimetele ning proovin lõdvestada oma keha. Kaalu ma seekord alla võtma ei pidanud, kuna matš toimus -72kg kategoorias ja minu võistluspäeva hommikune kehakaal oli 69,3 kg.. See tekitas veidi pingevabama tunde (one less thing to worry about) ja süüa sai. Kui nüüd toitumisest kirjutada, siis sellega on lihtne – nädala sees jälgin mida söön – kõik magus ja suhkrune on OUT (põhilise osa toidust moodustavad munad, liha, salat ja vahel kõrvale riisi/ kartulit/ täistera pastat) ning nädalavahetustel võtan veidi lebomalt ja naudin kõike head ja paremat oma isude järgi. Sedasi olen juba pikemat aega toitunud ja see tundub minu jaoks toimivat – tunnen end hästi ja kaal püsib ka normis. Sel nädalal alustan vaikselt treeningutega ja proovin jõulusöökidest end paksuks mitte süüa. Selle nädala reedel võetakse kokku ka VÕIMLA spordiaasta ning jagatakse auhindu parimatele treeneritele, treeningpartneritele ning sportlastele. Ootan seda juba huviga! Kõike paremat ja sportlikke pühi!
  5. VÕIMLA

    Ja ongi järjekordne mats seljataga. Kaalu võtmine läks suhteliselt valutult – nädal aega sissetuleva energia defitsiidis ja lisaks veelaadimine 4 päeva jooksul ja reede hommikuks olin kaalus. Nädalaga kaotasin 4 kg, millest enamuse olen nüüdseks juba tagasi võtnud. Reedel sõin hommikul, natuke ka lõuna ajal ja enne kaalumist käisin korra saunas nende toidukordadega kaasnenud grammide maha higistamiseks. Veelaadimise ajal jõin paaril korral maitse pärast mustsõstra maitselist Workout Intrat. Peale hea maitse tegi Intra ka olemise omajagu paremaks. Pärast kaalumist ja samuti peale matši tarbisin maasikamaitselist HPR-i piimaga – väga mõnus. Matš oli üpris tempokas ning põhiline action möödus kas püsti või maas maadeldes. Vastane oli maas väga sitke ja 1. raundis põhimõtteliselt 4 minutit seljakontrollis olles ei saanud ma alistust kätte. Samuti ei suutnud ma löökidega vastasele määraval hulgal kahju tekitada. 2. raund jäin ise vahepeal vastase alla aga midagi ohtlikku vastane ei suutnud – olin võibolla ise ründavam alt aga ebaõnnestusin mitu korda. 2. raundi ajal sai ka võhm suhteliselt kiiresti otsa ja 1. raundi kehatrianglist (olin selle abil vastasel seljas) olid jalad suht väsinud. Siiski pidasin lõpuni vastu ja tulemuseks oli võit kohtunike enamuse otsusega. Matš oli taaskord väga õpetlik ja mida rohkem toimunu peale mõtlen, seda enam tuleb vigu meelde. Maadlus tuli mul seekord loomulikult välja ja rohkem asju toimus lihasmälu kui mõtlemise tagajärjel. Siiski puuri seinas oli mu kontroll kehv ja lasin oma althaake ära suretada. Samuti ei suutnud ma vastase peakontrolli seinas nullida. Maas oli tükk tegemist asendite kontrolli säilitamisega ja löögimäng ei läinud üldse käima. Kindlasti oleks löömine mulle rohkem võimalusi avanud aga seekord läks siis nii. Hea oli kogeda, et ma vastast matši jooksul mitmel korral ohtlikku olukorda seadsin aga see, et ma midagi lõpetada ei suutnud vihjab tugevalt puudujääkidele. Vahepeal tundsin ise ka, et ei oska teatud maalt enam midagi teha. Siiski laupäeval õnnestus mul Raju14-t järelvaadata (http://skyplus.fm/raju/ - tasuline link Raju14 järelvaatamiseks) ja väga mahe üritus. Amatöörid olid väga tegusad ja näitasid täitsa korralikku taset. Eriti äge oli näha Ranno Lauri lööki kätega, mis on täpselt nagu HULK SMASH . Oma võitlust on alati äga videost vaadata - JOHHAIDIII....MIDA KURADIT!!!....MIKS MA NII TEGIN???...JNE. Aga ei, nägin terav välja ja tegin ka ilusaid võtteid ja liikusin sujuvalt ühest võttest või asendist teise. See järelvaatamine isegi rahustas natukene mõtteid. Mäletasin asju veidi tumedamates toonides. Edasi saab vast ainult paremaks minna. Tulev nädal möödub vaikselt intensiivsete trennide juurde naastes. Pulssi ma kõrgeks ei aja aga võitlustehnilisi asju saan ikka harjutada. Ka süüa saab nüüd mõõdukalt aga vaikselt hakkan oma kaalu sättima novembri lõpus toimuva Finnish Open`i jaoks. Kindlasti tahaksin vahepeal osaleda ka ühel Eestis korraldataval BJJ võistlusel 3D Rull GI, kus saaksin proovida ja harjutada oma maasvõitluse oskusi. Jällekuulmiseni!!!
  6. VÕIMLA

    Tere foorumlased Vahepeal on omajagu juhtunud, ei oskagi kuskilt alustada. Põhirõhk on läinud treenimisele ja Raju14ks valmistumisele. Olen palju tegelenud püstivõitlusega ja täpsemalt liikumisega. Jorgeni trennid on siinkohal olnud täiesti hindamatu väärtusega ja mind palju aidanud. Kui Teid huvitab, millest ma täpsemalt räägin, siis uurige hiljutisi UFC matše ja vaadake, kuidas võitlevad näiteks T.J. Dillashaw või Dominick Cruz. Ja miksige sinna juurde ka natuke Conor McGregorit. (Conor töötamas oma maagiaga) Vahepeal jõudis Tartus toimuda ka seesugune tore üritus nagu Raju14 demopäevad. Üritus toimus Lõunakeskuse aatriumis, kus oli üles pandud ka Eestis ainulaadne Raju puur. Reedel ja laupäeval (3. Ja 4. Okt.) sain sparrida (treeningvõitlus, kus ei lööda treeningpartnerit täie jõuga, võtteid sooritatakse mõistliku jõuga) väga erinevate sportlastega ja välja joonistus pikk nimekiri erinevatest vigadest, mida tulevikus parandada. Õnneks sain kinnitust, et osa asju on ka paremaks läinud...õnneks... Sellised üritused on selles suhtes superlahedad, et meile võimaldatakse treeninguid teiste klubide sportlastega. Tavaliselt on õpetlik ja huvitav võidelda ja treenida teistsuguste sportlastega. (Üleval paremas nurgas Henri Hiiemäega) Matši lähenedes on aina rohkem mõtteid koondunud ka kaalu võtmise peale (käin tavaliselt ringi 70kg-sena aga võistlen -65, 8 kg-s). Vahepeal langes kaal kenasti tänu toiduportsjonite vähendamisele aga peale demopäevi õnnestus mul kergelt haigeks jääda. Ja sellega seoses ei saa ma ennast väga näljutada – eesmärk on enne matši terveks saada. Probleem on selles, et nohu ei lase mul läbi nina hingata ja matši ajal vähendaks see kindlasti minu vastupidavust. Õnneks on veel matšini aega ja ehk saan nohust jagu. Üldiselt tunnen, et olen matšiks valmis ja suudan anda kõva lahingu. Vastane on küll teinud profimatse aga usun, et minu treeningkoormus ja tugevad treeningpartnerid on minu taseme kõrgele viinud ja suudan võita. Kindlasti tuleb minu sportlaskarjääri suurim lahing ning kõik kes Raju14-le tulevad, näevad mind kõva lahingut andmas. RAJUNI!!!
  7. VÕIMLA

    Hea on tõdeda, et rahvas tuleb tagasi Tartusse õppima ja elama ning et saali on ilmunud kõik vanad-uued võitlusspordi harrastajad, kellega koos trenni teha. Töö kõrvalt võtavad ka minu enda treeningud aina rohkem hoogu sisse ja valmistun Raju14-ks. Kindlasti tuleb raskemaid matše minu “sportlaskarjääri” juures, kuid kavatsen anda endast kõik nii matšiks valmistumisel kui ka matši enda ajal. Olen viimastel nädalatel oma tegevuste üle palju järele mõelnud - mida ma teen?miks ma teen?kas sellest on mulle kasu? jne… Ma ei tee seda kahtluste tõttu, vastupidi. Ma proovin jõuda loogiste järeldusteni oma otsuste ja tegevusvariantide suhtes võitlusspordis. Milleni ma jõudnud olen?!? ESITEKS - puhkus ja puhkamine on sama tähtsad kui treeningud. Kui ma varem mõtlesin, et trenn on alati tähtsaim (vaatamata minu väsimus- või puhkeseisundile), siis nüüd leian, et kui ma 100-t protsenti välja ei suuda anda, siis ei ole mõtet trenni oma närve saamatuse/oskamatuse peale raiskama minna. TEISEKS - Kui ma olen läinud saali/trenni kohale, siis seal läheb 100 protsenti mõtlemisest/keskendumisest ainult trennile ja tähtis on mõelda positiivselt. Tean, et varem viis mul tuju alla see, kui Ott (või mõni muu treener/treeningpartner) ütles, et davai teeme 1-2 raundi veel ja siis lähme teeme lisaks mingeid juurdeviivaid harjutusi/drille. See kerge frustratsioon oli tihti seotud eelpool mainitud esimese punkti ülelaskmisega- ma läksin varem palju kordi üliväsinuna trenni ja ainus millest mõtlesin oli koju puhkama minek. Nüüd olen püüdnud seda vältida ja kui tunne on hea ja on võimalus Ott`lt või üks-kõik milliselt kogenud treenerilt lisaõpet saada, siis proovin seda võimalust kasutada. Ja ma tunnen end pärast treeninguid hästi ja tuju on mõnus. Mitte küll alati aga eks vahel peab hambad ristis asju tegema. KOLMANDAKS - minu teadmine maasvõitlusest, maadlusest, püstivõitlusest on minimaalsed ja mul on ees aastaid ja aastaid täis õppimist. Eriti palju kumab see läbi BJJ (Brazilian Jiu-Jitsu e. maasvõitlus e. lukumaadlus) trennides koos Martin Aedmaga. Tema pühendumus pisematelegi detailidele ja sellele kuidas need võivad muuta minu ja teiste BJJ harrastajate maasvõitluse mängu, on uskumatud. Meenutus toimunud matšist. Üks raskemaid hetki üldse. Varsti saab mul täis 2 aastat võitlustehnilisi treeninguid ning selle aja jooksul olen aru saanud, et mida rohkem ma tean, seda vähem ma tean. Ehk kui ma õppin mingi võtte või asendi kohta midagi uut, siis märkan tihti koheselt seda, et palju rohkem on selle võtte või asendi puhul asju mida ma ei tea. NÄITEKS Mida rohkem keskendun oma parema käega haagi löömisele, seda rohkem märkan oma senise löögitehnika erinevaid vigu, mis kõik vajavad parandamist. Lisaks sellele märkan, et mu vasaku käe löögid on samamoodi viletsad ja tehnika vajab parandamist. Kui ma ei suuda vasaku käega tehniliselt korrektseid lööke parema käe haagile ette lüüa, siis on parema käe löögid juba eos läbi kukkunud. Siis peab uurima, miks ei suuda ma vaskau käega õigesti lüüa…?Ja nii see lumepall veereb ja veereb ja veereb ja…. Nüüd aga taaskord varakult magama, sest homne tööpäev algab varakult ja pikk ja mõnus uni on parim pärast pikka väsitavat päeva. Praeguse rütmi juures on kujunenud keskmiseks magamamineku ajaks 22:00 ja ärkamise ajaks 06:00. Alati see ei õnnestu aga umbes nii ta läheb. Nädalavahetustel saab muidugi võimaluse korral poole päevani põõnata, kui harjumusest kell 6 silmi lahti ei tee (seda juhtub viimasel ajal liiga tihti!). Ja muidugi, ennem kui meelest läheb! Tavatoidule olen vahepeal tarbinud mustsõstramaitselist Fast Workout Intrat, Giant batoonikesi ning Protein & Recovery Drink. Viimane on küll päris magus aga metsas oli asendamatu väärtusega. Kindlasti mainin ära ka oma uue sheikeri (selline nagu Martinil - vaata eelpool olevaid postitusi), millega olen väga rahul. Olge mõnusad ja taaskuulmiseni!
  8. VÕIMLA

    Tervitused Päris pikka aega on vaikus olnud ja täna tundus õige päev postituse tegemiseks. Puhkuse aeg on selleks suveks läbi ja sellega koos ka võimalus teha trenne enda valitud aegadel. Treeningutega olen jätkanud, kuigi vahepeal on parajalt ebaõnne olnud. Ühes trennis jäi mu vasaku jala üks varvas mati vahele ja sai kõvasti haiget. Arsti juures ei käinud seepärast ei oska ka täpsemalt öelda, mis vigastusega tegu oli. Trenni saan teha, lihtsalt teipi läheb kahe katkise varba teipimiseks palju. Ühe trenni lõpus Ott`ga sparrides sain tugeva althaagi paremasse silma ja olin paar päeva ülipaistes silmaga tehnilistest treeningutest kõrval. Paar trenni jätsin matile minemata ja käisin selle asemel hoopis jooksmas. Nüüdseks olen terve ja saan korralikult trenni teha. J Nagu enne mainisin, sai mu puhkus läbi ja töötan nüüd rühmaülem / instruktorina Võrus Kuperjanovi pataljonis. Tööpäevad on üpris kurnavad (keha ega vaim ei ole uue rutiiniga harjunud) ning trennide jaoks jääb aega vähemaks. Tööl sisse elamiseks läheb veel veidi aega ning selle käigus kujuneb vast välja mingi kindel päevarežiim. Kindlasti jätkan võistlemisega ning selle tarvis pean trennides kõvasti pingutama ning võitlejana arenema. Elu ei peagi kerge olema. Sportlasena on järgmine suurpäev minu jaoks 18.10.2014. Tegemist on kuupäevaga, mil toimub Raju14. Seekord avaneb mul võimalus astuda puuri kodulinnas Tartus ja kui kõik sujub, siis toimub matš esmakordselt Eestis IMMAFi (värske MMA amatöörsporti ühendav katuseorganisatsioon - www.immaf.org) amatöörreeglite järgi. Nende reeglite alusel peeti värskelt juulikuus esmkordselt ka MM (2 x 5 minutit + viigi korral lisaraund, keelatud küünarnuki- ja põlvelöögid pähe igas ditantsis, maas lubatud ka käelöögid pähe, sportlased kannavad juba tuttavat amatöörvarustust - natuke paksemad käekaitsmed + säärekaitsmed). Ka minu vastane on teada ning kindlasti tuleb meie vahelisest matšist korralik lahing. Täpsustav info - https://www.facebook.com/MMARaju/photos/gm.692052240869886/10152205548656160/?type=1&theater Kõike paremat! J
  9. VÕIMLA

    Tere Enne laagrit tegin oma õlgadele võimlemiskava, nautisin hommikusi jalutamisi / jookse. Samuti tegin korralikult pikemaid pärastlõunaseid jooksutrenne ning kuna õlg oli juba täitsa hea, siis tegin kaasa ka võitlustehnilisi trenne täies mahus ja kõrge intensiivsusega. Vahepeal avanes võimalus jalgrattaga sõita ja see on päris hea vaheldus jooksmisele. Laagrile eelnenud nädalal tegin paar päeva trenni, kuid põhirõhk oli puhkamisel. Laagris osalesin teist aastat järjest ja loodan, et mul õnnestub seda ka järgnevatel aastatel teha. Ka sel aasta osalesin MMA tiimi koosseisus koos Eesti parimate amatöör- ja profisportlastega. Lisaks Matu poolt juba esile toodud teibile tuli kindlasti kaasa võtta vaseliinJ. Seda on hea näiteks enne poksimist näkku määrida – löögid libisevad näonahal paremini ja see säästab näonahka. Eelmine suvi selgus ka, et kui terve laagri aeg põgeneda poolkaitsest või hoida oma vastast selles asendis, siis reie siseküljed ja kogu jalgade nahk üldisest saab palju vatti. Jalgade sisekülgede vaseliinitamine oli korralik elupäästjaJ. Muidugi kolmas variant oli/on vaseliiniga omale soengut teha – küsige Sten`i käest, ehk jagab omi mõtteidJ. Sel korral võtsin laagrisse kaasa FAST`i High Protein Recovery HT-R (maasika). Olen seda ka varem tarbinud ja tean, et lisaks heale maitsele saan HT-R´i sheigist aineid, mis aitavad mul reaalselt treeningute vahel paremini taastuda. Reaalset vahet HT-R tarbimise ja mittetarbimise suhtes ma tuua ei oska, sest tarbisin seda iga päev. Sheigi joomine kohe peale trenne oli uskumatult hea ja aitas nii mõnigi kord elada üle väikesed pausid trennide ja esimeste söögikordade vahel. Vahepeal sai näksitud ka GIANT batoone, mis on samuti ülihead ja eluvaimu sees hoidsid. Laagri enda kohta nii palju, et teemaks oli maadlus (põhiliselt vabamaadlus) MMA kontekstis koos püstivõitlusega. Sel aastal oli trennipäevi rohkem aga treeningute maht jäi samaks eelnevate aastatega – muudatusena tulid sisse Tauno Kooviti füsio treeningud, mis olid väga huvitavad ja tehnilistele treeningutele mõnusat vaheldust pakkuvad. Muidugi olid nad ka vähem intensiivsed ja keha sai veidi hingetõmbeaega. Esines kaks erineva ülesehitusega trenninpäevi – 1. Algas kell 7 hommikujooksu ja võimlemisega ja sellele järgnes kaks tehnilist treeningut kell 10:00 ja 17:00, 2. Algas Tauno füsio trenniga kell 10:00 ja peale seda tehniline treening kell 17:00. Kuigi sel aastal õnnestus rohkem unetunde koguda ja üldiselt rohkem puhata – iga hommik ei pidanud väga vara ärkama, siis intensiivsed treeningud tõid korraliku väsimuse kehasse. Väsimus väljendus minu puhul päris ilmekalt – laagri 5 või 6 päeval lõppes mu õhtune tehniline treening 10min varem kui teistel – selja pool olevate roiete vahelised lihased läksid julmalt krampi või midagi sellist... ja laagri viimasel päeval esimeses tehnilises trennis väänasin ma oma parema jala väikese varba liigesest korralikult välja. Sellega lõppes tehnilise trenni kaasategemine tiimiga, aga viimases trennis sain koos teiste vigastatutega võimelda ja no asi seegiJ See aasta läks veel kuidagi eriti õnnetult – laagri viimasel päeval suutsin külma saada ja sellest tekkis kerge palavik, kurk läks valusaks ja muidugi tekkis ka nohu. Olen nüüd haigusega omajagu aega maadelnud ja paistab, et ta annab alla. Üldiselt oli laager väga õpetlik ja raske – nagu treeninglaager olema peabkiJ. Hea oli see, et MMA tiimi laagris osales ka üks välismaa sportlane – Reece McLaren (2014 veebruaris peetud matši video - ). Reece oli väga hea lisa tiimi väiksematele meestele ja suurendas treeningpartnerite valikutJ.Kui Matu tõi välja riisiämbri, siis mina omalt poolt promoksin külmavee vanne jalgadele ja jääd. Need kaks hoidsid eluvaimu sees ja leevendasid valu seal, kus seda oli. Edasisest – haigusega maadlemine ja siis kergelt treeningute alustamine. See lihtsalt puhkamine ja haigena kodus olemine teeb kuradi laiskaks. Õnneks seesugune ilus ilm kutsub õue tegutsema ning laiskus pole veel väga sügavale kehasse end sättinudJ
  10. VÕIMLA

    Tere Eelnev nädal oli päris asjalik ja positiivne. Oma vigastatud õlaga olen sealmaal, et sain uue võimlemiskava, mis on päris ränk. Õnneks pean seda vaid 2 korda nädalas tegema. Koos uue võimlemiskavaga saabus ka luba käia jooksmas. Võimlemiskavad ja load vigastuse paranemise korral füüsilist pingutust tõsta annab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi spordifüsoterapeut Tauno Koovit (ka Sten saab oma võimlemiskavad samalt mehelt). Luba jooksmas käia on tõsine päästja – mulle meeldib joosta ja nüüd saan vähemalt paar korda nädalas pulssi kõrgeks ajada. teinud J. Esimesel hommikujooksul pidin ennast päris palju sundima, et ma pulssi liiga kõrgeks ei ajaks aga peale lõunat tehtud 1h ja 50min olid lihtsat suurepärased! Nädala lõpus (neljapäeval) tegin kaasa ka BJJ trenni tehnilise osa. Martin Aedma treeningud on lihtsalt hindamatu väärtusega. Tema trennis keskendume väga palju erinevatele tehnilistele nüanssidele ja tähtis on tehniliselt õige sooritus, mitte töö ärategemine jõuga punnides (mida ma tihti kipun tegema). Sain kaasa teha Bow and Arrow kägistust, mis on väga efektiivne kägistus ja mis peamine minu jaoks – mu õlg ei saanud suurt koormust. Ühe korra kägistust harjutades oli mu Gi (BJJ jaoks kohaldatud kimano, mis erineb Judo kimanost selle poolest, et varrukad on kitsamad-raskem haarata) haare päris pingul ja selles etapis, kus mu kägistus partneri jaoks ebameeldivaks osutus, oli ta juba pilti kaotamas. Õnneks midagi halba ei juhtunud, väike taastumine ja läksime trenniga edasi. Reedel tegin samuti väikese BJJ tehnilise treeningu tüdrukusõbra Kadriga (Eesti meister BJJ-s 2014 J). Taaskord kerge tehniline treening, kus sain harjutada seda, millest vigastuse tõttu BJJ treeningutest eemal olles ilma jäin. Loodetavasti saan tulev nädal BJJ trenne kaasa teha ja suudan teistega sammu hoida J. Neljapäeval enne BJJ trenni suutsin taaskord oma kõrvale viga teha L. Maadlusega, ka BJJ-ga kaasneb korralik kõrva väänamine (kõrv jääb minu pea ja teise võitleja keha vahele) ning seetõttu võib tekkida Cauliflower ear. See hetk, kui kõrvas olev kõhr (vist) murdub on päris valus ja mõnda aega pärast seda on kõrv väga hell. Õnneks on olemas erinevaid kaitsevahendeid kõrva jaoks ja nende abil on võimalik trenne teha ka hella kõrvaga. Ma ise kasutan mulle sünnipäevaks kingitud ClinchGear`i kõrvakaitsmeid, mis on treeningutel nimetatud ümber vaarikateks – värvus J. Kahjuks on neist abi vaid siis, kui neid kanda (vahel unustan, teine kord ei taha). Edasi võimlema ja jooksma. Muidugi tuleb vahepeal jaanipäev, kuid ega see üks päev treeninguid väga mõjuta. Vahel peab ikka puhkama ja head-paremat sööma. Olge mõnusadJ!
  11. VÕIMLA

    Hellou Oma tänase postituse alustaksin just toimunud 3D Liiga14-st. Esimest korda alates 3D Liiga9-st ei saanud ma Liigal võistelda - L. Hea ja uudne kogemus oli olla üritue korraldamisel abiks. Samuti sain Koos Sten Saaremäega olla ühe Võimla sportlase nurgas, sest ta võistles teise Võimla sportlase vastu. Tihti on juhtunud, et Võimlal on MMA amatöörüritustel väga suur ja korralik esindus ning teiste klubide sportlasi ei jagu või ei ole neid sobilikus kaalus, et iga Võimla sportlane saaks omale vastase väljaspoolt klubi. Olen ju isegi ühe oma klubikaaslasega(Steniga) 3D Liiga11-l mõõtu võtnud. Andsime võistlusel mõlemad endast maksimumi, et teist võita ning peal võistlust tegime koos sõpradena trenni edasi J. Seekord jäime viiki Võimlakad 3D Liiga14-l Põhjus, miks ma ei saanud võistelda - mu vasak õlg hakkas treeningutel tugevasti valutama ning selgus, et mul on limapauna põletik. Õlg vajab puhkust, väikest põletikuravi ja kerget võimlemist liikuvuse säilitamiseks. Praeguseks on valu juba tunduvalt taandunud ja saan segamatult võimelda ja loodetavasti varsti ka tavatreeningutega edasi minna. Olen ainult lühikest aega treeningutest eemal olnud aga isu teistega maadelda, lööke vahetada ja jitsida aina kasvab. Päevad ilma tugevate treeninguteta tunduvad teistsugused aga kindlasti mitte tähtsusetud. Viise enda arendamiseks on palju... Lisaks õlale on praegu teemaks ka hüppeliigeste, oma alaselja ja ülaselja tugevdamine erinevate harjutustega. Selline paus tavatreeningutest annab võimaluse kehal veidi taastuda (väljaväänatud varbad jne saavad puhkust) ning ajapuuduse tõttu tähelepanuta jäänud kehaosade arendamiseks / tugevdamiseks. Vahepeal õnnestus mul süüa ka Fast Giant Metsapähkli-karamelli 90g batooni. Tegemist on ikka korraliku ampsuga, mis on tõsiselt hea maitsega. Yummmi Tuleval nädalal võimlen sel ajal, kui teised tavatreeninguid teevad ja proovin mingil määral kõrvalt jälgida ja aru saada, mida teised teevad / õpivad. Lihtsalt kodus olla või millegi muuga kuskil mujal tegeleda ei tule kõne alla. Harjumus saalis käia ning seal areneda on tähtis ja vajalik, et mitte laisaks muutuda. Tahe MMA-s areneda ja uusi asju õppida on suur ning tulev suvi annab selleks kindlasti palju võimalusi J. Et siis edasi täie hooga ja uute raskuste ületamiseni!
  12. VÕIMLA

    Tere Postitus üle pika aja – kiire kevadaeg, mis muud J Mida vahepeal teinud? Kooli lõpetamisega tegelenud, natuke puhanud, natuke trenni teinud ja ega muuks väga aega jäägi. Treenigutel on saanud päris palju maadlussparre teha (täpsemalt Kreeka-Rooma maadluse põhiselt) ja DEAM, maadlus on lahe. Põhiliselt saan harjutada oma maadluskaitset, kuid hea on tõdeda, et siit-sealt hakkab ka mõni rünnak näppu ja suudan neid realiseerida. Olen õppinud, et maadluse puhul on väga tähtis aru saada jõuõlgadest ja nende muutmisest liigutades oma keha õigetesse asenditesse. Olen nüüd mõnda aega harjutanud minu jaoks veidi võõraks jäänud tehnikat – peast haardega mahatõmbamine. Olen hakkanud aru saama, kuidas seda asendit kontrollitakse ja mida ründaja tahab teha seda asendit hoides. Seda teades on muutunud selgemaks ka oma kaitsetegevus sellisesse asendisse sattudes (ja ma satun sinna natuke tihti).J Sparrid on teinud huvitavaks kahe täiesti erineva maadlusstiiliga treeningpartneritega maadlemine. Ott on ründav, plahvatuslik ja väga suure tehnilise pagasiga maadleja, kellega maadeldes tekib vahel tunne, et teda on mitu. Jorgen mängib kindlate asjade peale, mis tal hästi välja tulevad (eriti minu vastu). Ta teeb tehnikaid tema jaoks kontrollitud asenditest ja otsib pidevalt midagi, teeb tööd ja kui ma millelegi vastumürki hakkan peas otsima, siis leian ennast suhteliselt kiiresti seljatatuna matilt. Aga see kõik on rikastav ja saan harjutada erinevaid asju. Maadluse kõrvalt olen jõudnud ka veidi maasvõitlusega tegeleda. Eriti hea on õppida GI-ga (Brasiilia Jiu-Jitsu e. BJJ jaoks kohandatud kimono, mille varrukad on rohkem jäsemete ümber, et vastast raskem haarata oleks kui näiteks tavalise Judo kimonoga) maadlust ja maasvõitlust. GI-ga on tehnilisi võimalusi palju ning sparrides ei ole just lihtne ennast mõnest halvast olukorrast välja libistada nagu seda ilma GI-ta tihti juhtubJ. Poks ja üldse püsti löögidistants on kahjuks vahepeal täiesti puutumata jäänud teema – kõige jaoks ei jagu lihtsalt aega. Õnneks nädalavahetusel sain koos kahe teise Võimla sportlase ja klubi 3D Treeningu võitlejatega võtta osa väikesest poksilaagrist Tallinna. Oli põnev ja õpetlik. Mul on palju õppida ja harjutada. Back to the drawingboardJ Õnneks sain juhtnööre, mida eelisjärjekorras arendada ja ehk saab asjagi... Lisaks poksitreeningutele käisin ka Eesti Meistrivõistlusi Brasiilia Jiu-Jitsus vaatamas. Nägin palju üllatusrohkeid matše. Võimla oli tugevalt esindatud ja sain omade võidukatele matšidele kaasa elada. Kahju, et ise osa võtta ei saanud aga eks vahel tuleb teha valikuid.Siiski, äge võistlus oli ja nägin ilusat ning tehnilist jitsi. Järgmise võimaliku MMA matši teen võibolla Tartus 3D-Liiga14-l. Võistlus toimub 7. Juunil ja seekord Tartus nagu ma varem mainisin. Vastastest midagi ei tea – mis kaalus, kust riigist mis taustaga mees vastu võib tulla aga ega see mind väga morjenda. Lähen oma asja tegema. Nüüd väike puhkus poksilaagrist ja siis tagasi trenni!!!
  13. VÕIMLA

    Tere taas Vahepeal on möödunud 2 kiiret nädalat Raju13-st. Esimene nädal peale Raju13-t möödus metsas laagris. Õnneks ei olnud tegemist väga intensiivse laagriga ja sain ka natuke puhata ja taastuda. Tartusse tagasi jõudes alustasin vaikselt treeningutega – ülirahustav tegevus minu jaoks, eriti peale sellist pikka pausi võistluse ja metsalaagri tõttu. Ilmad on ka nii superhead olnud ja nädala alguses tegime Ott Tõnissaarega selle suve treeninghooaja avamise auks esimese treeningu õues. Algul traditsiooniline sörk ümber Anne kanali ja seejärel lõime poksikinnastega lapasid ja pärast ka kergelt low-kicke teineteise jalgadesse. Siinkohal tooksin välja, et FRONTKICK ≠lowkick (märkus OttileJ). Suhteliselt suur osa eelmise aasta suvest möödus väljas, muruplatsil treenides A Le Coq Spordihoone taga. Lisaks minule ja Ottile olid pundis veel Sten Saaremäe ja Kaspar Kraav ning maadlusalaseid treeninguid juhendas Kristjan Press. Loodetavasti tuleb ka see suvi väga trennirohke ning suudan oma oskusi lihvida ja ise võitlejana areneda. Möödunud nädal möödus kergete trennidega ja põhiliselt väikese füüsilise tegevusega, sest tekkis plaan laupäeval, 03.05 Soome võistlema minna. Tegemist oli Hyvinkää kohaliku MMA klubi RNC korraldatava võitlusega amatöörsportlastele. Kaalu ma seekord ei võtnud, võistlesin kehakaalus -70,3 kg. Kahjuks tuli vastu võtta kaotus läbi kohtunike otsuse. Kokkuvõte võitlusest – vastane ei võitnud matši, ma ise kaotasin selle. Täiesti vastandlik sellele, mis toimus Raju13-e matšis. Pettusin oma esituses ning ei tea siiani, miks midagi juhtus või ei juhtunud. Üks on selge – tagasi trenni higistama. Kõigepealt muidugi väike puhkus (võibolla) ja kerge eneseanalüüs. Soomes osales ka teisi Eesti sportlasi. Klubist Võimla peale minu veel Sten Anslan ja Hendrik Orion ning klubist 3D Treening Herman Vesiaid ja Ronald Sookael. Viie peale pidasime maha 6 kõva lahingut, millest 2 võitsime (mõlemad võidud saavutas Sten Anslan). Nüüd siis jään ootama Tartus juuni alguses toimuvat 3D Liiga14(Tartu) amatöörvõistlust. Kindlasti tõusevad päevakorda jooksutrennid, võimlemiskavad ning palju tehnilisi treeninguid. Liigani J!!!
  14. VÕIMLA

    Tere Tore oli jõuda tagasi Tartu ja mitte olla metsas. Jah, mu Raju13-eelne nädal möödus välilaagris. Trenni sain teha nii palju, et kõndisin suhteliselt palju raskel maastikul. Õnneks ei oleks võistluseelne nädal ka Tartus raskete treeningute saatel möödunud – tähtis on puhata ja vigastustest hoiduda. Laager ei olnud õnneks füüsiliselt raske (välja arvatud 2.päev) ja sain täiesti rahuldaval hulgal magada. Neljapäeval ja reedel sain veel Tartus ja Kosel puhata ja end koguda. Metsas oli toitumine taaskord problemaatiline – veelaadimine koos süsivesikute vaba (väga vaene) toitumine. Õnneks olid kaasas ahjuõuna ja mustika/valgešokolaadi pudingud. Väike toidu hulk ja pikad päevad väljas ei sobi väga – eriti kui kehas on palju vett ning kehatemperatuur seetõttu langeb. JÄIN ELLU J Kehakaalust ei olnud mul metsas aimugi – laadisin vett ja proovisin arukalt toituda. Pühapäeva hommikul enne laagrisse minekut oli kaal 69,4 kg. Neljapäeva hommikul Tartus kaalusin 66,7 kg ja reedel Raju13-e ametlikul kaalumisel 65,65kg. Reedel sain isegi hommikusöögiks paar ampsu süüa ja paar lonksu vett. Kaalu võtmine läks ÜLLATAVALT kergesti seekord.J Raju13 tiksus ikka mõtetes. Ei jõudnud puuri astumist ära oodata – olin oma oskustes kindel ja teadsin, et kui kõike õigesti teen, siis jään oma esitusega rahule. Kõige tähtsam on teha oma asju õigesti ja sportlasena areneda. Ma ei väida, et võit ei ole tähtis – amatöörina on mulle tähtsam teha matše, mis toovad välja mu puudujäägid või annavad mõnd muud moodi konstruktiivset tagasisidet. Enne Raju13-t lootsin, et suudan anda korraliku lahingu ja et jään oma sooritusega rahule. Laupäev möödus õe juures vaikselt lebotades ja vee joomisega (kerge janu oli reedest jäänud ja seega otsustasin laupäeval keha veega kostitada). Mingit kindlat „pealekaalumistmenüüd“ mul välja pole kujunenud ja seega söön seda, mille järgi isu. Peamine on saada kehasse tagasi süsivesikud ja vesi! Kadri kaudu sain pidevalt infot Raju13 amatöörüritusel toimuvast – Võimlat esindas amatöörüritusel 5 tubli sportlast, kellele kaasa elasin. Võistluspaika sattusin esimesena – vähemalt alla riietusruumi. Sain koheselt arstliku kontrolli läbida ja peale seda käsi siduma minna. Mul oli õhtu 3. matš. Enne soojendust oli korralik närv sees, õnneks ei midagi ulmelist – olin oma oskustes kindel ja muidu rahulik meel oli ka seekord abiksJ. Sooja tegema hakates kadus kõik muu mõtetest – proovisin teha asju õigesti ja mõtlesin erinevate tehniliste nüansside peale – Võimla klubi poolt oli sportlaste soojendamisel abis Villu, kes minu arvates tegi fantastilist tööd! Sain korralikult esimese higi lahti ja hingamise samuti. Varsti saabuski aeg puuri minna. Puuri poole liikumine enda poolt valitud loo ja publiku, eriti VÕIMLA FÄNNISEKTORI kaasaelamise saatel on midagi uskumatut. Sain sellest nii palju jõudu ja tuge juurde – see oli väga äge tunne. Puuri jõudes olin rahulik ja kindlameelne – teadsin, mida pean tegema ja et mul on nurgas Eesti parimad! Jorgeniga „kokku lepitud“ gameplan oli vastase oma löökidega seina surumine, sealt maha viimine ja maas alistuse otsimine. Lisaks oli mul veel nurgas Võimla maasvõitluse treener, kurikuulus Martin Aedma, kellega enne matši rääkides tuli Martini poolne nõuanne otsida alistusi, mille ebaõnnestumine ei tähendaks mulle dominantse positsiooni kaotamist (ntx RNC e. tagantkägistus või sidechoke). Matš kestis kokku 53 sekundit. Peale vastasega rusikate kokku löömist tegi vastane üksiku highkicki õhku ja jäi veidi eemale paigale. Otsustasin teda löökidega seina suruda. Ma ei mäletagi, kas ma jõudsin lööke teha või mitte, igatahes nägin, et ta käed olid väga kõrgel ja läksin mahaviimist otsima. Põrkusime seina, kus ma sain mõlemad käed ümber ta jalgade seongusse, mille peale ta kukkus maha, liikusin kohe mounti (tema peale dominantsesse positsiooni), vastane keeras mulle oma selja. Hakkasin koheselt ühte kätt talle lõua alla ajama ja teisega hoidsin althaaki, et ta ära ei saaks põgeneda. Saingi varsti parema käe sügavale ta kaela ümber ja alistus tuli kiiresti. Ülevoolav tundepuhang, rahulolu ja pingelangus. Päris palju tundeid korraga ja enesetunne oli super. Jäin oma esitusega rahuleJ Edasi tavatreeningud muude kohustuste kõrvalt (tulev nädal taas välilaagris). Proovin oma oskusi lihvida ning saada paremaks. Tulevikus tulevastest võistlustest hetkel ei tea – tean vaid, et kui on võimalus võistelda, siis seda ma ka teen!
  15. VÕIMLA

    Pääsesin üle pika aja taas blogima – kiire kevad. Märtsi viimasel nädala sain Tartus trenni teha ja ise trenne anda (algas lähivõitluse baaskursus). Oli tegus nädal, millest pooled treeningud sain BJJ-le keskenduda. Maasvõitlus kipub üldpildis tagaplaanile jääma aga õnneks sain märtsi viimase nädala natukene rohkem maasvõitlusele pühenduda. Loodetavasti õnnestub seda ka tulevikus rohkem teha. Kerge trenn enne laagrit Sõjakooli matisaalis. Trennikaaslasteks Jorgen, väike Viu ja Kadri (teeb pilti). Aprilli esimene nädal möödus laskelaagris. Treeningutest ei tulnud ilmselgelt midagi välja, rääkimata puhkamisest. Õnneks olid Tartus nädalavahetusel RAJU13 demopäevad, kus sain Eesti parimate poegade ja tütardega trenni teha. Kohal olid nii Tallinna spordiklubi 3D Treening sportlased kui ka Tartu klubi Võimla parimad. Kogu tegevus käis kindla ajakava järgi - igale sportlasele olid määratud kindlad ajad, mil ta teise võitlejaga puuri läks ja siis kas sparris, õppis või õpetas. Pean nõu kahe vabavõitlejaga. Ise all vasakul väljaspool puuri täitmas mõningal määral nurgamehe rolli. Väsimus laagrist ja intensiivsed demopäevad viisid kahjuks selleni, et olen hetkel haige (õnneks ei midagi tõsist – nohu, kurk valus jne). Loodetavasti saan varsti terveks ja tagasi treeningsaali. Raju13ni ei ole enam palju aega ja seega ei ole aega ei puhkamiseks ega haigeks olemiseks. Taaskuulmiseni!
×