Jump to content

MatuO

Kasutajad
  • Content count

    0
  • Joined

  • Last visited

Community Reputation

0 Neutraalne

About MatuO

  • Rank
    Vaatleja
  • Birthday 06/14/1989

Profiili informatsioon

  • Sugu
    Male
  1. VÕIMLA

    (Väike spoiler, vaata vasakult kolmandat kolli. )
  2. VÕIMLA

    Oh jessas, Eesti meistrivõistlused lukumaadluses olid ära ning nüüd lõpuks jõudsin need kirjapilti ka panna! Teeme klassikat - link + tl;dr. LINK Tl;dr - 78.4kg, enne võistlusi sain teha kolme nädala jooksul mingi....3 trenni, kaalukategoorias esimese ringi vastane alistas mu ära 6 sekundit enne matši lõppu, avatud kaalus võitsin suuremat vastast käelukuga ning järgmise ringi vastane kulutas vähem kui pool minutit minu kägistamisele. Okei, võistluspostitused võistluspostitusteks, pean jagama ühte kõige positiivsemat emotsioonilaengut sellest võistlusest. SEE ON CORGI KUTSIKAS OU MAI GAAD KUI NUNNU JA SÕBER TA OLI. ...st. Päris lahe kuts oli. Cool värk. Kahjuks selgemat pilti temast ei saanud, sest ta oli ikka korralik energiapundar ning nagu näha, noolis ta ka minu shakeris olevat mustsõstramaitselist FAST Intrat, mis mul seekord kaasas oli. Võistlustele eelnevalt, võistluste ajal ning võistlustele järgnevalt sai seda ikka shakerite kaupa joodud. Lisaks sellele toimus eile (13. dets) 3D Liiga 16, mis oli jälle küllaltki Võimla vs maailm võistlus. Üritusel oli seitse matši, kuuel neist oli ühes nurgas Võimla võistleja. Meie skooriks jäi seekord 4 võitu ning 2 kaotust. Võitude seast tuli meie kontole Tõll Simsoni esimese raundi kolmnurkkägistus, Richard Murutari käelukk, Kaupo Kokamägi tugev kohtunike ühehäälne otsus ning Alar sai ühe enda viigi Jaak Rudovi vastu "tagasi tehtud" - seekord võit läbi kohtunike ühehäälse otsuse. Kaotused - Tambet Kajak murdis esimeses raundis kämblaluu ning teise raundi ei läinud. Yours truly oli kätesiduja. Teine kaotus oli Richard Murutari kaotus -77.1kg turniiri finaalis käelukuga - live by the sword, die by the sword. All in all võib jääda seekordse Võimla esindusega-esindajatega väga rahule. Nurgamehe tööga ma siiski vist ei harju kunagi ära - nii palju detaile on, mida tahaks võistlejale karjuda, kuid mõte ja suu ei tee veel piisavalt kiiret koostööd, et sellest võistlejale kasu ka oleks. Samuti peab jälgima, et see, mida ma karjun, oleks ikka midagi, mida võistleja oskab ja tahab teha, mitte et ma ei üritaks teda panna tegema enda stiilis smurfitamisi ning tehnikaid. Oh well, harjutamise asi. Aga mis edasi? 6. jaanuaril alustab uus maasvõitluse baaskursus. Kui vaadata, kuidas iga korraga on baaskursuse lõpetajad järjest rohkem elajad (mitte ainult minu kommentaar, vaid ka iseloomustus teiste edasijõudnute poolt), siis loodame jälle parimat ja paremat. Ehk siis tule trenni ning saa osaks sellest grupist, keda ka edasijõudnud kardavad. (Disclaimer - tegelikult on kõik väga toredad ning sõbralikud ja keegi ei karda ega hirmuta kedagi.)
  3. VÕIMLA

    Kui teised käisid võistlemas, siis mina olen treeninud tuharalaiaksistumiselihaseid. Mis teha - uus töökoht, koolis läheneb sessilõpp... Prioriteedid peavad vahepeal ajutiselt muutuma. Kogu aeg ei saagi 100% ühele asjale keskenduda, ilma et mingi muu tahk elust ei kannataks. Leian, et kuni töötan enda lühi- ning pikaajaliste eesmärkide nimel, on see prioriteetide muutus väljavabandatav. Siinkohal tooks välja ka ühe enda viimase aja lemmikumatest motivatsioonipostritest/loosungitest: Võrreldes varasemaga on mu lähenemine treeningutele..ee..vabam. Kui eelneval õhtul sai poole ööni koolitööga tegeletud ning järgmine päev on töö juures stressirohke, siis mul pole mõtet trenni minna, kus ma saaksin kehva soorituse tõttu hunniku negatiivseid emotsioone ning riskiksin vigastusega, sest keha ei jõua mõttele järele. Jällegi, lühi- ja pikaajalised eesmärgid! Lühiajaline on imelihtne - see violetset karva pükste ülevalhoidja (kes on tööpäevast väsinud - lilla vöö). Pikaajaline - kui aastaid on möödunud juba kümme või rohkem, on (lukumaadlus)trennist saadav positiivne emotsioon ikka veel võrreldav praegusega. “BJJ is a marathon, not a sprint,” nagu on osad kuulsamad-targemad-osavamad öelnud. Aga jätame korraks selle eelneva “Elu on kiire ja [vabandused] ja ära unusta, [vabandused]”-jutu kõrvale. Sel laupäeval (6. dets) toimuvad Tallinnas Eesti meistrivõistlused lukumaadluses! Muidugi lähen sinna! Kes mäletab minu eelistusi, siis nogi / “ilma pidžaamata” maadlus on super, minu lemmik, 5+, much fine, so wrestling, wow! Muidugi võtan osa! Võistluskaaluks on -79.5kg, mis on praegusel ajal suhteliselt keskmine. Sõltuvalt eelnevast õhtust/järgnevast hommikust tiksub minu kaal 78.8-80.0 vahel, ehk siis kaalu võtma ei pea, super! Sellest hoolimata peab jälgima, et mingit toitumisest tingitud crashi ei oleks. Portsjonid paika, sugartooth välja lülitada, vedelikutarbimine lakke. Ma ei saa öelda, et ma praegu teeksin veelaadimist, kuid ma hoian end akuutses hüdratsioonifaasis!...ehk siis joon palju vett. Ainus mure, mis hetkel natuke hirmutab, on eelmises postituses mainitud parem hüppeliiges. Kui vahepeal oli see juba jei-super-mega-vinge, siis teisipäeval hakkas tunnike-poolteist enne trenni töö juures lihtsalt lampi valutama. Miks? Eelnevas postituses ma mainisin, et äärmuslikud olukorrad, mis nõuavad lisastabilisatsiooni, võivad hüppeliigese hullemaks ajada. Ehk siis kui hüppeliiges ei suuda ennast korralikult stabiliseerida, siis kiirema pöörde puhul, tugevama tõuke korral, etc võib stabiliseerivast jõust väheks jääda ning hüppeliiges läheb üle enda turvalise piiri. Stabiilsuse taastamine ehk selle turvalise piiri laiendamine on tükk tööd. Eks meil kõigil ole vähemalt üks sõber, kellel on juba aastaid hüppeliiges kehva või kellel tulevad need traumad väga lihtsalt. See on “hea” näitaja sellest, et stabiliseeriv jõud on vajaka ning hüppeliiges ei suuda seda turvalist asendit säilitada. Kui neid pisitraumasid on palju, siis iga järgmine kord nõuab järjest väiksemat piiriületust, et vigastust tekitada. Kuigi võiks arvata, et need piiriületused tulevad vaid tugeva trenni korral, siis tegelikult väga tihti tekivad need traumaatilised olukorrad ka igapäevaselt ja üsna märkamatult - astusid natuke valesti, tallaalune kadus kuidagi ära, lõid jalaga pappkasti eest ära, mis iganes. Kuigi “veteranidel” võib see suhteliselt kiiresti tunda anda, siis värskematel traumaatikutel võib see tulla pigem natukese aja pärast, selline “Kust pagan see nüüd tuli?”-keiss. Olen suhteliselt kindel, et ka minul juhtus nii. Ja siin saangi olla värskemapoolse hüppeliigesetraumaatiku ehe näide - ei mäleta, mis liigutus see võis olla. Kahju küll, et annab tunda, kuid päiksekiireke pilvede vahelt - see annab lisamotivatsiooni ning indu stabiliseerivate harjutustega tõsiselt edasi tegeleda. Kuigi füsioterapeudi ametlik karjäär on selja taga, on mul ikka meeles need patsiendid, kes tegid harjutusi seni, kuni enam nii hullusti ei valutanud...ja siis tegid ühel hetkel asja taas hullemaks. Siit ka sõnade pealelugemine - kui sul on vigastus olnud ning tundub, et näe, juba 100% tagasi, SIIS SEE (suhteliselt kindlalt) POLE VEEL 100%! Paneme korra selle postri veel siia. Jättes vigastused kõrvale ning tulles tagasi toitumise poole peale, pean tooma välja ka enda imelise tüdruksõbra, kes teeb vahepeal nii muuseas selliseid hõrgutisi: Mis see on? Põhjaks on vahtrasiirupimaitseline FAST valgupannkook, keskmises kihis on maitsestamata kohupiim, mustikad, metsmaasikad, mesi ja FAST Cook-Bake-Cake valgupulber (maitsestamata) ning pealmine kiht on vahukoor + FAST Hera80 cookies&cream valgupulber. Kaunistuseks on roosaks värvitud kookoshelbed. Kes julgeb öelda, et see ei kõla ega näe imemaitsev välja, siis...siis...temaga ma ei nõustu. Oleme ikka tsiviliseeritud inimesed, ei hakka siin midagi e-vägivallaga ähvardama. Aga täitsa ausalt, natuke loovat mõtlemist ning imemaitsev valgukook ongi valmis.
  4. VÕIMLA

    1. november toimub Tartus A. le Coqi spordihoones Classic Judo Cup 2014, mis on judo "vanade reeglitega" (2003.a). Nendest kõige olulisem oleks see, et võib jalgadest haarata. 8. november toimub Tallinnas Aitado spordiklubis 3D Rull Gi, brasiilia jiu-jitsu võistlus, kimono ja kõik jutud. Mina ei saa kummastki osa võtta! 3D Rull Gi puhul on lihtsalt teised kohustused - kool. Classic Judo Cupi puhul on olukord natuke nutusem. Nimelt tuleb välja, et ma olen mingil hetkel enda hüppeliigesele viga teinud. Siinkohal saab alati küsida, et mismõttes mingil hetkel? Kas kohe ei saanud aru, et mingi trauma vms on? Siinkohal saangi rääkida natuke pikemalt konkreetselt enda juhtumist. Umbes kuu aega tagasi tundsin, et sügavas kükis olla on natuke ebamugavam kui tavaliselt. Kui vasak hüppeliiges tundub hea, vaba, siis paremas hüppeliigeses oli tunda pitsitust. Vaatasin kiirelt (ja poolkõvalt) enda hüppeliigese üle, liikuvus oli ok, säär oli natuke pinges, suva, läheb üle. Hullemaks läks asi 2 nädalat tagasi, kui igal hommikul üles ärgates (ja vahel ka pärast pikemat istumist) olid sammud tulivalusad mõlemal jalal. Valu oli just talla all ning iseloomustaks seda tugeva pingevaluna. See juba hakkas rohkem muret tekitama ning kuna ennast ikka hindaksin jätkuvalt poolkõvalt ja "Ah, suva, läheb üle."-meetodil,siis läksin tuttava füsioterapeudi juurde, et saada podomeetria abiga natuke rohkem aimu. Kui muidu peaks olema raskuse jaotumine jalgadele 50-50, siis minul oli esimese katsega 57% vasakul, 43% paremal. Missssassssja?? Lollus. Okei, proovime uuesti. Sätin end paika igatpidi, okei, nüüd on 50-50. Kuid tulemus oli hoopis 55-45. Ilmselgelt ei tahtnud raskust panna paremale jalale, see ajas vasaku ka pingesse. Pikivõlv on täiesti ok, mis on hea, ristivõlv on natuke lame, aga see selleks. Pigem häiris kõige rohkem hindamise juures see, et hüppeliigese stabiilsus oli ikka kehv. Erinevad propriotseptiivsed harjutused (ühel jalal, tasakaalu, kehatunnetust häirides) olid vasakul jalal hoopis stabiilsemad kui paremal. Varbaid ekstenseerides tõmbas planaarfastsia ka äärmiselt pingesse. Noh, 100 häda igatahes. Kuid head uudised! Olen teinud nädalake korrigeeritud harjutusi ning juba on kõik parem! Harjutustest endast ka - esimene on kindlasti tennisepalliga või jääpudeliga talla masseerimine, et saada pinget sealt minema. Teise harjutusena on propriotseptsiooni parandamiseks ühel jalal kehatüve pööramine. Et sõnapilt natuke ilusam oleks - paremal jalal seistes siruta vasaku käega paremale alla (nagu võtaks laua pealt mingi asja) ning keera kehatüvega seejärel vasakule, nagu tahaks seda eset panna taha vasakule üles riiuli peale. Pole nii lihtne, kui võib kõlada. Kolmanda harjutusena on sääre anterioorsete lihaste tugevdamine teemaks. Seda saab teha erinevates asendites, vaja on just hüppeliigese dorsaalfleksiooni ehk siis tõuse kandadele. Ja viimane harjutus on kõige lõbusam ning mida tehes on praegu kõige paremini aru saada erinevus vasaku ja parema hüppeliigese vahel. Harjutus on "mündi ja pliiatsi harjutus". Harjutust annab teha nii istudes kui ka seistes. Võta üks münt, mingi...20- või 50-sendine täiesti piisab ning pane see suure varba päka alla. Seejärel võta pliiats ning pane see otsapidi enda pikivõlvi alla (see võlv, millest räägitakse, kui on lampjalad. ). Harjutus ise - suru mündile peale, samal ajal pliiatsi pealt pinget ära võttes. Kõlab lõbusalt ju! Kuigi alguses võib tunduda see võimatuna, on see imelihtne, kui nipi kätte saad. Kui enda jalga vaadata ka, siis peaks kohe täitsa arusaadavalt nägema ka, kuidas hüppeliiges tõmbab end paika. Siinkohal ka minu jalgade erinevus. Kui vasaku saab naks-naks paika, siis parem läheb ja läheb ja läheb ja läheb paika. See on täpselt selline harjutus ka, mida annab teha igal pool ja igal hetkel. Lõpuks pole vaja seda münti ega pliiatsit ka. Töölaua taga väga kasulik harjutus, mida proovida, nii et kui sul on hüppeliigesega, siis soovitan seda julgelt teha. Aga ikka, kuidas see trauma tekkis ning miks ma ei võistle? Ei tea, kuidas tekkis. Hiljuti hakkasin natuke rohkem poksima ning viimasel ajal üritan aretada just sellist liikuvamat stiili. Võib-olla ühel hetkel jäi liigese stabiliseerimine liigutusest natuke maha ning krõkskrõks jama lugu. Võistlemise poole pealt ei julge ma püstises asendis väga midagi teha, ei poksida, maadleda jnejne, sest kuna praegu on hüppeliigese stabiilsus niigi nõrgem, siis äärmuslikud situatsioonid, mis nõuavad lisastabilisatsiooni, võivad asja hoopis hullemaks ajada. Long story short, kardan, et see hüppeliigese jama võib kergelt hullemaks minna ning olen äge põdejas. Lisanduvalt, kuigi ma ei saa võtta Classic Judo Cupist, siis 1. novembril võib mind siiski kohata A. le Coqi spordihoones, kus esitlen Fasti tooteid.
  5. VÕIMLA

    Uuuh! Hilinesin küll, aga lõpuks jõudsin muljetada enda Finnish open no-gi võistlustest enda isiklikus blogis. Traditsiooniliselt teen väikse tl;dr variandi ka: - kaal 78.3, pool kilo vähem võrreldes eelmise aastaga. - esimene matš oli mustriga möödumine-turtle-spin-möödumine-turtle-spin. Suva, ma võitsin kägistusega. - teise matši kaotasin sirge jalalukuga. - tunnistan vigu, mida pean trennis drillima hakkama. Oeh. Võistlustel oli kaasas (jälle traditsiooniliselt) Intra (seekord mustsõstramaitseline) ning Giant batoon. Jätaksin aga need korraks kõrvale ning räägiksin hoopis millestki uuest ja huvitavast - FAST pannkoogijahu! Kahjuks pole mingit head pildimaterjali, sest ma olen hetkel jõudnud neid vaid ühe korra teha, kuid järgmiseks korraks on mul üks nõuanne või nipp olemas. Khm... Tasub pigem teha pisikesed pannkoogid kui ülepannipannkoogid. Muidu olen väga lõdva randmega flippija ning loopija, kuid...noh. Väga tihti ma suutsin teha pannkoogi asemel taignahunniku lõpuks. Ärge saage valesti aru, see "taignahunnik" maitses ikka väga hästi, aga esimene söömine toimub siiski silmadega ning sile pannkook on kenam kui kokkukortsutatud pannkook. Mina kasutasin sel korral maitsestamata pannkoogijahu, mille tulemuseks olid...head pannkoogid. Tõesti, kui võtta tükk seda pannkooki ilma moosita ja kõige muu kraamita, mida muidu pannkoogi peale paneks, siis ei teinud sel ning tavalisel pannkoogil väga vahet. Seda muidugi heas mõttes! Järgmine kord tahan kindlasti teisi maitseid ka proovida, nagu nt banaani-toffee omad, mida tüdruksõber valmistas loomulikult siis, kui mind kodus ei olnud ja mina maitsta ei saanud tänks onju, ning kiitis. Üldiselt leian, et Fasti tooted klapivad minuga väga hästi muu magusa asendamisel - valgupuding on kõhtu täitev ning viib mõtte šokolaadi pealt ära, pühapäeva hommikul on hea teha valgupannkooke tavaliste nisujahust tehtud pannkookide asemel ning mainimata ei saa jätta ka Fasti valgubatoone, mille puhul piisab ühest-kahest ampsust, et magusaisu ära katta. Lugemiseni!
  6. VÕIMLA

    Ei olnud väga ludri! 3D Rull toimus ning kõige sitemini ei esinenudki! ...no okei, 4 matši ning 4 kaotust, aga ausalt, vastased olid väga tugevad ja vähemalt ei saanud kõikides matšides alistusi ja [vabandus] ja siis veel [vabandus]! Võistlustele kohaselt kirjutasin natuke pikemat ning detailsemat juttu, et mitte risustada siinset blogi lausetega a la "Sisemise De la Riva konksuga spinnides ei pannud ma käsi raamiks ette, mille tõttu sai Harto tihti minu kaitsest peaaegu mööda." jne. Keda aga huvitab - palun väga! Traditsiooniliselt teen tl;dr variandi ka - neli matši, neli kaotust, see-eest oli tegu ilusate matšidega. Võin endaga rahule jääda. Võistlushommikul 78.3 (limiit 79.5kg) ning abiks nagu ikka mustsõstramaitseline FAST Intra ja FAST Giant valgubatoon. See kombo on viimastel võistlustel mul kogu aeg kaasas. Kohe pärast kaalumist läheb Intra käiku ning matšide vahel on Giant ja Intra lihsalt imelised. Matšide ajal ei ole kuidagi raske olla, midagi ei jää puudu, midagi ei jää üle. Järgmine planeeritud võistlus on siis juba-kohe-varsti-nüüd kahe nädala pärast, 20. septembril Nogi Finnish Open. Vahepeal käis mõte läbi, et võib-olla proovida seal ikka -73.5kg kaalukategooriasse end pressida, kuid tänahommikuse kaalumise järel vaatan, et ei. Ei, Martin, ei. Need kaks nädalat oleksid sel juhul päris stressirohked ning läheks vastu minu üle-kolme-kilo-kaalu-ei-võta mentaliteediga. -73.5kg (-76kg kimonoga) on siiski taaskord eesmärk, kuid hea suvi oli hea ning see peaks olema natuke pikem protsess. Lugemiseni!
  7. VÕIMLA

    Viimase seitsme nädala jooksul olen mina sellest puhanud neli. Ja puhkuserežiimil olen ma laisk. Väga laisk. Mis on tegelikult õige kah! Puhkama peab! Puhkuse vältel oli alguses plaan jõuda SBG Euroopa suvelaagrisse, mis toimus augusti alguses, kuid logistilistel ning muudel põhjustel jäin mina Tartusse kindlust valvama ning trenne andma. Trennide andmisest rääkides - suvine maasvõitluse baaskursus lõpetas!! (Murdjad valmis!!) Sellega sai ka Võimla suvine hooaeg läbi, lähme tagasi nö "tõsise töö režiimile" ning trennid kolivad tagasi Jakobi tänavale - suvi otsa sai oldud A le Coqi spordihoones ning Tamme staadioni maadlussaalis (pildil). Sellega üritan ka ise saada tagasi trennilainele, sest nagu ütlesin - puhkuse ajal võtan ma veidi vabamalt. Vähem konkreetset drillimist, rohkem lõbusaid, skrämbleid täis rulle (ja trennide andmist). Inspiratsiooni fuck-around-sparring jaoks sain hiljuti toimunud ürituselt Metamoris 4, mis on BJJ (ning üldiselt grappling) üritus. Kui muidu toimuvad BJJ võistlused turniiriformaadis ning matšid kestavad sõltuvalt vöötasemest 5-10 minutit, siis Metamorise eelis on eelnevalt paikapandud matšid, 20 minutit kestust ning submission only lähenemine. Ehk kui 20 minuti jooksul alistust ei ole, siis asi lõppeb viigiga, mingeid punkte ei arvestata. Ja inspiratsioonist rääkides - daamid ja härrad, Jeff Glover vs Baret Yoshida. Võib-olla spoilin osade jaoks tulemuse, aga see matš kestiski 20 minutit ning oli täis ülilahedaid skrämbleid ning dünaamilisi asendivahetusi. Kes soovib BJJ'ga lähemat tutvust teha, soovitan selle matši üles otsida ning vähemalt 5 minutit seda vaadata. ...okei, teen elu veel lihtsamaks. Kõik matšid on SELLEL lehel vaadatavad. Isiklikult soovitav veel kindlasti vaadata Kit Dale vs Garry Tonon ning Keenan Cornelius vs Vinny Magalhaes matši. Kui treeningutega pean jälle tõsisemalt tegelema hakkama, siis sama asi on tegelikult ka toitumisega. Pikad ööd, reismised siin-seal, puhkuserežiim. Ei ole kõige parem kombinatsioon. Abiks on aga olnud Hera80, seekord cookies&cream maitsega! (Koos uue ja ilusa shakeriga!) Laimi ja valge šokolaadi valk / juustukoogi puding on imemaitsvad, kuid cookies&cream valgu puhul on tunne, nagu jooks...noh...küpsiseid piimaga! Võistlusplaanidest: Esimene võistlus, kust sooviks osa võtta sügisel, on 3D Rull (nogi), mis toimub 6. septembril. Kindlasti pean muidugi enne seda vaatama, kuidas vorm ning enesetunne on, sest kuigi võistluskogemus on alati hea, ei soovi päris ludrina sinna minna ka. Kindlasti peab vorm olema tip-top 20. septembriks, kui toimub Nogi Finnish Open Helsinkis. Eelmine aasta sain sealt enda kaalukategoorias pronksmedali, seekord sooviks võrdväärset või paremat tulemust.
  8. VÕIMLA

    Suur suvelaager on selleks korraks läbi! MMA tiimi jutud-muljed jätan teistele poistele, aga BJJ tiimi kohta jagan ikka paar mõtet. Treeningute poolest meeldis kõik väga - hommikul viieminutilised drilliringid, õhtul 10-minutilised rullid. Koormus oli küllaltki suur ning pärast paari laagripäeva oli juba tunne, et keha hakkab alla andma. Pole häda, natuke puhkust, natuke taastumist, sain sama tempoga edasi lasta. Selle laagri ajal mõistsin küll ühte asja - OI KUIDAS KIMONOGA TRENNID IMEVAD. Miks, küsivad kõik lugejad. Sõrmed, sõrmed, sõrmed. Kui teha mitu trenni järjest, kus üritad tugeva haardega kellegi kraest kinni hoida ning siis see haare rebitakse jõuga lahti (ja nii mitu-mitu-mitu korda järjest), siis pärast on sõrmed ikka kohutavalt kanged ning valusad. Mis ma selle vastu tegin? Võtsin kasutusele nö riisiämbri. Osta enda kohalikust Pärnu Maximast väike ämber (€0.99) ning kolm kilo riisi (3x€.079) ning sina saad ka teha endale päris oma Riisiämbri! Juhendid: 1) Võta ämber. 2) Pane riis sinna sisse. 3) Asu uhama. Jah, uhamaasumine on kõige õigem sõna vist. Pane käsi riisi sisse ning hakka igatpidi sõrmi liigutama - tõmba sõrmed rusikasse, siruta välja, tee randmeringe, pigista üks korralik peotäis riisi kokku jne. Vähem kui viieeurine investeering haarde säilitamiseks, minu arust hea diil. Võite Google'i pildiotsinguga otsida ka "bjj fingers", et aru saada, missuguseks nad võivad tõmmata. Kes guugeldada ei viitsi - Need on Joao Miyao (sünd. 1991) sõrmed. Tema ja ta venna Paulo kohta öeldakse, et praeguse generatsiooni ühed parimad jitsijad. Keda huvitab rohkem - loe aga. Praegu läksin aga kahjuks laagriteemast natuke kõrvale. Laagris olid abiks Intra, beeta-alaniin, laimi ning valge šokolaadi Hera80, GIANT batoonid ning nüüd ka FAST BCAA, mille suhtes on mul erinevaid ootusi. Lisaks sellele olid abiks minu imelise tüdruksõbra isetehtud valgubatoonid. Nendest saab lähemalt lugeda SIIT. All in all, jooksvalt kirjutades ei tulegi midagi väga suurt ja põnevat enam meelde laagri kohta. Laager nagu laager ikka, kui tead, et homme on trenn, siis homme on trenn. Järgmine laager on nüüd augustikuus SBG Euroopa laager Tallinnas, mis algab 4. augustil. Kuna uuriti ka minu nö esimese bloki harjutuste kohta, siis üritan nendest ka natuke kirjutada. Disclaimer: need harjutused on enda järgi paika pandud, erinevad päevast päeva ning on vahepeal rohkem shits-and-giggles jaoks, et keha tegevuses hoida ning uusi asju katsetada. Alustan tavaliselt lihtsalt kätekõverdustega, pärast igat kordust on mingi väike lisa - nt superman plank, groiner, "tuvi" jne, et saada puusad paremini kohe käima. Jätkub puusapainutajate ning reie tagumiste lihaste vahelduv venitamine - ühest asendist sujuvalt teise. Järgnevad clamshell, küljeplangus keskmise tuharalihase tugevdamine (sõltuvalt tujust on alumine jalg kas sirge või põlvest kõverdatud), ühel jalal kükid, L-sit ning erinevad pisemad-lühemad harjutused siit-sealt kangete kohtade parandamiseks. Selliseid kindlaid teen-igal-korral harjutusi võib veel olla, kuid need on need olulisemad, mis tulevad meelde. Pärast seda hakkab tavaliselt fun tulema. Joogast tuttav crow pose, seotud kätelseisudega jms, ka külili asendis. Viimasel ajal proovin rohkem nö skorpionipoosi stabiilselt kätte saada nt. Põhimõtteliselt see fun osa saab üles ehitatud nii, et näen netis midagi huvitavat ja mõtlen "Ohhoo, seda tahaks proovida!"
  9. VÕIMLA

    Suvi edeneb jõudsalt! Uus baaskursus areneb jõudsalt, uued õpetusmeetodid toimivad ning ise tegelen peamiselt keha puhkamisega. Kuigi vahepeal läks igapäevane harjutuskava täiesti metsa (peamiselt viitsimatus, koolistress jnejne), olen sellega taaskord alustanud, eesmärgiks keha korrashoid - trenni on kehv teha, kui kuskil on mingi nõrk lüli. Mõtlesin, et kirjutan seekord enda kodusest harjutuskavast veidi täpsemalt. Harjutuskava on kolmeks osaks jaotatud. Esimene osa on 11 minutit (varem 10) ning selle käigus keskendun rohkem kehatüvelihastele, vaagna stabiliseerimisele ning puusade mobiliseerimisele. Kava erineb päeviti ning vahepeal jääb minut või kaks ka "lollitamiseks", kus saab tegeleda kätelseisuga ning erinevate jooga- ja akrobaatikaharjutustega. Mis teha, paganama lõbus on. Teine osa kestab 5 minutit ja 30 sekundit (varem 5). See on nö õlablokk - erinevad harjutused rotaatormanseti tugevdamiseks ning õlaliigese mobiliseerimiseks. Kui päev-kaks-kolm jääb vahele, siis parem õlg on kõige esimene koht, mis annab teada, et pikk paus on olnud. Kasutusel on kummilint, harjavars, Powerball jms. Kolmas osa on pikkuselt sama kui teine. Selle käigus keskendun pöidadele, hüppeliigestele ning tallavõlvidele. Harjutuste alla lähevad igasugused varvastega haaramised (monkey style!), ühel jalal seismised ebastabiilsel pinnal jne. Kokku kestab see võimlemiskava 22 minutit. Kuigi võiks kõiki harjutusi pikemalt teha, sebida aega juurde, on minu jaoks olulisem järjepidevus - pigem igapäevaselt ~20 minutit kui võib-olla kaks korda nädalas tund...kui viitsin...aga samas päris hea film tuleb telekast... 4. juulil algab suur suvelaager!!, kus mina olen BJJ võistlustiimis. Teatavasti tuleb seal rohkelt kimonoga treenimist, mille tõttu muretsen kõige rohkem enda sõrmede pärast. Kimonohaarded on niigi tõprad ning kui keegi rebib neid veel lahti...oeh. Pean varuma korralikult teipi kaasa ning tünni riisi. (Kiire seletus - ei, ei kavatse riisi ära süüa, hoopis "riisiharjutused" on sõrmede jaoks üllatavalt head. Suur tünn riisi, suru käsi sisse, aja sõrmi laiali ning rusikasse jms liigutused. Panen tulevaste teemade nimekirja, et lähemalt neist rääkida. ) Seni aga veel võib natuke suve nautida! Rannailma pole, aga vahepeal päike pistab ikka pea pilve tagant välja, tuleb sedagi hinnata!
  10. VÕIMLA

    Siniseks, roosaks, kollaseks ja mis iganes muuks värviks, mida loobiti Wow Runil, mis toimus eile Tartus. Tegu oli siis 5km jooksuüritusega (mitte võistlusega!), kus iga kilomeetri tagant loobiti sind mingi uue värviga. Sattusin sinna kursaõdede moosimise tõttu - meeskonnast oli üks liige puudu. Osavõtt sai lubatud juba paar kuud tagasi ning kui reede õhtul tuletati meelde, et näe, pühapäeval jookseme, siis...noh, ega ei olnud meeles küll. Aga üritus oli tore! Pildi seletuseks - kursavennaga mõtlesime, et niisama 5km joosta on igav, pigem sadat sorti kino teha. Võimalikult värvilised/nilbed riided selga (jalas on UK tootja Scramble "vikerkaareliibukad", ülimõnusad trennis kandmiseks), võimalikult nilbed-rõvedad tantsuliigutused selgeks (abiks ) ning võimalikult lärmakas-energiline osavõtt. Kui oleks olnud võimalik seda üritust kinni panna, siis me oleksime seda teinud. Intervjuu Õhtulehega, parimate kaasaelajate (lärmajate?) auhind, peamine fotoobjekt jne. Ütleme nii, et mina kui tähelepanuhoor jäin rahule. Pärast sellist üritust peab muidugi endale midagi preemiaks ka lubama, tol hetkel valisin Fast GIANT batooni. Julgen öelda, et see on üks minu lemmikumatest toodetest - alati käepärast, maitseb hea, täidab kõhtu ning hoiab seda täis. (Promoshot like a boss!) Nüüd järgmisel päeval....kurat, see roosa värv ei taha kuidagi maha tulla. #raskeelu Lisaks sellele toimus loomulikult 3D Liiga Tartus, nagu Alar juba rääkis. Minupoolne panus jäi jälle kätesidumise ning nurgameeskonna tasemele. Kõik meie võistlejad olid debütandid ning ürituse vältel nägi väga meelelahutuslikke matše. Pean ka välja tooma, et Alari poolt mainitud Võimla vs Võimla matšis olin mina vastasmeeskonna nurgameeskonna "pealik". Teate küll. Selle võitva meeskonna. Siinkohal naeran stiilis "Hohhhohhhhohhh", hoides kahe käega kõhust kinni. Inspiratsiooni ammutasin , kuigi tegu on veidi..noh...vale aastaajaga.Eelneval nädalal alustas ka uus suvine maasvõitluse baaskursus. Meie mustavöösensei Martin Aedmaga sai kokku pandud ka uuendatud kava baaskursuslaste õpetamiseks - alati ikka paremuse poole! Täpsemaks! Lihtsamaks! Arusaadavamaks! /viimase aja kokkuvõte
  11. VÕIMLA

    Tuhat vabandust lugejate ees! Olen lubanud rohkem õlaharjutustest kirjutada, multifidustest kirjutada jne, aga huiatkI! Käisin võistlustel ning sain ühe ülistressika nädala osaliseks, nii et praegu ei ole tootlikkus see kõikseparem. Mis siis täpsemalt. Käisin ju võistlemas! Eesti Meistrivõistlused brasiilia jiu-jitsus! Teeme ikka tl;dr ka - enne võistlusi kimonoga 75.5, enda kaalukategoorias üks võit ja üks kaotus (kuldmedalistile!) ning absoluudis üks kaotus. #raskeelu. Lisaks sellele oli kiire õppimisnädal. Stresirohke jne. Abiks olid Fast pudingud ning Giant valgubatoonid! Sai proovitud uusi pudingumaitseid, Cookie Cream ja Lime&Cheesecake! Mulle meeldivad pudingud kõige rohkem keefiriga ning nendega sai siis ka neid mekitud. Vaheotsus enne järgmist proovimist - mõlemad on head, aga kui pean valima, siis PIGEM Cookie Cream keefiriga. Võistluste koha pealt veel nii palju, et enne matše oli abiks ka maasika HT-R, mis oli nii minul kui ka Jorgenil shakeri sees. (#nom, pilt Mariel Mõisavald) Mis aga edasi? Suvel on plaanis mitu laagrit läbida - suur suvelaager Pärnus juuli algul ning SBG Euroopa laager Tallinnas augustis. Mõlema laagri jaoks on töö juurest puhkus ja puha. Lähematest plaanidest on aga sel laupäeval 3D Liiga Tartus, kus plaanin ise taaskord nurgas karjuda mitmesuguseid naljakaid asju, nagu "Ära lase!" ja "Tule ära sealt!" Üritus toimub Ujula 4 poksisaalis, kõik vaatama!
  12. VÕIMLA

    Trenni poolest jäi minu nädal nüriks, semester hakkab lõpupoole jõudma ning õppimine on prioriteet. Siiski jõudsin mõnel korral ikka BJJ trenni ka, sest 24. mai on Eesti meistrivõistlused brasiilia jiu-jitsus., mis toimuvad Tallinnas, Kristiine Judokeskuses. Võistlema lähen -76kg kaalukategoorias, sest kaal oli mõnusalt alla tõmmanud. Hommikuti ärkasin üles vahemikus 75.8-76.3. Et saada kaalu, pean muidugi kimono kaalu jagu (~2kg) veel alla võtma, kuid see kaaluvõtmine on juba üsna nohu. (Nng jääb enda "max 3kg kaaluvõtmist" limiidi alla.) Muidugi nädal aega puhast õppimist ja hooletut söömist jätsid jälje – emadepäeva hommikul näitas kaal numbreid 77.6. Ma muidugi ei usu, et ma võtsin nädalaga suvalt lihtsalt poolteist kilo juurde. Pigem on see hea meeldetuletus, et nädala vältel võib see number kaaluekraanil muutuda kõvasti nii ühes kui ka teises suunas. Lisaks söömisele tegin veel natuke teadust sel nädalal!...olles katsealune muidugi. Käisin vana kursavenna magistritöö katsetel, mille eesmärk oli hinnata multifidus lihaste aktiveerimist kehatüve stabiliseerimisel (seljavaluga) meestel. Kuna minul selg ei valuta (kui kõrvale jätta kangus pärast paaritunnist autosõitu), siis mina läksin kontrollgruppi. Katse ise oli lihtne – elektroodid peale, vastaskäsi-vastasjalg sirutus toengpõlvituses koos kiloste raskustega ning hoia suutlikkuseni. (Elektroodid olid suurel tuharalihasel, kõhu sirglihasel, kõhu välimisel põikilihasel ning selja peal L2 ja L5 tasemel (2. ja 5. nimmelüli tasemel).) Tulemused olid huvitavad. Jõudsin hoida parem käsi – vasak jalg 3 minutit täpselt, vasak käsi – parem jalg 2.20. Selg ja jalg oli kõik ok, aga õlad olid just need osad, mis andsid alla. Õla rehab jätkub, pole midagi! Aga lähen teemast kõrvale – tulemused olid huvitavad, sest L2 ja L5 taseme lihaste aktivatsioon oli mul seljavalutajatega sarnane. St L5 tasemel oli aktivatsioon madal, L2 tasemel oluliselt kõrgem. Töötan valesti, noh! Eks see näitab, et mul on mingi potentsiaal seljavaludeks ikka olemas, aga ptui-ptui-ptui, jätkame samas vaimus ja võtame ikka õlga(sid) kui kõige suuremat probleemi. Sellest tingituna tuli inspiratsioon kirjutada lähemalt multifidustest, nende rollist ning nende tugevdamisest, kuid see peab kahjuks ootama järgmist korda. Täna on ikka emadepäev!
  13. VÕIMLA

    SomethingSomethingEluOnKiire. Asjalik aeg jälle olnud! Kui koolitöö ja muu elu kõrvale jätta, siis muidugi peab mainima Raju 13 ja 3D Rulli! Rullist ma ei hakka siin pikalt rääkima, pigem panen siia enda blogi lingi (kus ma kirjutan igast matšist lähemalt), tl;dr variandi ning väheke illustreeriva pildi. Siit saab lähemalt lugeda. Tl;dr : 1 võit, 2 kaotust, kaalusin -79.5kg kategoorias 76.7kg, enesetunne hea. Enda kategoorias hõbemedal. Kaaluvõtmist polnud, kuid abiks.... (NOM! NOM! NOM! Also, täpne kaalumine on elu alus.) Lähemalt võtaksin aga kokku VÕIMLA esitluse Raju 13'l. Nagu Jorgen tõi väga vinge faktikese välja - viimasel kolmel Eesti MMA üritusel on olnud VÕIMLAl kõige suurem meeskond. Raju 13'l tähendas see päevasel üritusel 5 amatööri, õhtusel üritusel aga 3 amatööri ning 3 professionaali. Päevasel üritusel suutsime võtta kaks võitu alistustega, kuid see tähendas kahjuks kolme kaotust. Õhtusel üritusel aga võitsid kõik meie amatöörid alistustega ning professionaalid tõid koju kaks võitu ning ühe kaotuse. Ise piirdusin sel Rajul tagasihoidliku kätesiduja rolliga (olles ka ühe matši ajal nurgameeskonnas abiks), mille tõttu ma ei pea sündsaks hakata väga palju lähemalt kirjutama selle ürituse kohta (jätaks selle teistele poistele, kes olid päeva jooksul palju olulisemad jupikesed Raju jaoks), kuid selle võrra sai rohkem kaasa elatud! Pean välja tooma ka matšidele eelneva ülipositiivse meeleolu, mis valitses meie riietusruumis. Peamatši teinud Henri Hiiemäe kiitis meie riietusruumi külastades seda õiget higilõhna ning nalja, mis seal toimus. Kokku 7 võitu ning 4 kaotust ühe ürituse peale. Pole üldse paha, või mis?
  14. VÕIMLA

    Elu, miks sa segad nõnda kirjutamist? Nagu eelmises postituses lubasin, kirjutan natuke täpsemalt enda õlast. Praegu olen saanud päris hea joone peale, tegeledes igapäevaselt enda õlaga, peamiselt tehes eelnevas postituses mainitud harjutusi. Nagu ütlesin, kummilint on alati kaasas ning kergelt kottivisatav. Mis siis praegu muutunud on? Siserotatsioon on oluliselt parem ning palju pisikesi asju on paremaks läinud. Siinkohal peab paar näidet tooma. Kui varem köögilaua alt juhet pistikupesast ära võttes kadus käest jõud ära ning tekkis kerge valu, siis nüüd seda enam ei esine. Kui varem ei saanud/tahtnud parema külje peal magada, teades, et see lööb õla kangeks, siis nüüd saan magada parema külje peal + tüdruksõber on ka veel kaisus. Win-win. Seljakotti selga pannes ei pea enam tegema naljakat nägu, kui üritan paremat kätt sellest...noh...kurat...seljakotipaelast läbi panna. Aga elu pole kunagi lill! KUNAGI! Üle-eelmisel kolmapäeval (st. 2. aprill) sain teada, et teen kahejalahaardega mahaviimist täiesti valesti. Mis on veidi nukker, sest seni on see päris hästi toiminud mul. Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja, kes teeb laupäevasel Rajul ka ise matši!) imestas ka, et ma võtan praeguse minekuga enda mahaviimiselt jõu ära, aga ikka suudan ära lõpetada. Mis ikka. Mis sitasti, see....see vajab harjutamist. Hakkasin harjutama ning aeglaselt-rahulikult tegema. Ning siis ühel hetkel oli reie nelipealihases kerge valu. Ei mõelnud sellele väga midagi, aga kui järgnevatel päevadel proovisin ka sama harjutust, siis see valu ikka püsis.Eelmisel kolmapäeval oli õudne hetk - harjutasime plahvatusega kahejalahaardeid ning esimene katse mul lõi sellesama valu oluliselt hullemaks. Valu on nõnda konkreetse koha peal ning vajab ägestumiseks teatud venituse ja puraka vahekorda, et kõike muud lubab teha - elada, kõndida, lukumaadlust teha(!) - aga kui üritan minna mahaviimist tegema, siis tõusen kohe püsti ning kekslen ühe jala peal seina poole, et seda rusikaga lüüa. Rõve valu, rõve valu. Mida ma siis sel puhul teen? Kinesioteip, venitused, vahurull. Kergelt jätkan trennidega ka, aga baaskursusega maadlust kaasa ikka praegu ei tee - teisipäevane katsetus lõppes ka üsna nukralt. Lubasin ka rohkem pildi-videomaterjali harjutuste kohta, kuid kahjuks (nagu postituse alguses mainisin), elu segab kahjuks. Aga igav vähemalt ei hakka! Sest juba sel laupäeval on Tallinnas Saku Suurhallis RAJU 13, kus minu roll jääb seekord "vaid" käte sidumise peale - meie treenerid Jorgen Matsi ning Martin Aedma on nurgameeskonnas. Pärast seda on siin teemas kindlasti palju lugeda, küsida, uurida ning tähistada. Peale selle on 26. aprill 3D Rull (nogi), kus plaanin võistelda kehakaalus 79.5. Õnneks seekord ei pea (loodetavasti) üldse kaalu tõttu muretsema, sest igahommikune kaal tiksub praegu 78-79 vahel, mõnikord näidates kaaluekraanil isegi 77,__. Köögiviljad aitavad.(Spargelkapsas, mu motivatsioon.)
  15. VÕIMLA

    Hei! Vabandust, et vastamisega nõnda hilja peale olen jäänud, kuid lootsin leida kooli kõrvalt hetke, kus saaks pilte teha. Kahjuks seda hetke ei tekkinud ning koolitöö nõudis ka rohkem aega kui algul arvasin. Selle tõttu kasutan vana hea guugli abiga leitud pilte. No hard feelings, loodetavasti. Disclaimer: Need harjutused on mul jooksvalt enda hädade ja probleemide põhjal kokku pandud ning ei pruugi kõigile sobida. Kõige kindlam variant on lasta end lähemailasuva füsioterapeudi poolt üle hinnata ning tema käest spetsiifilisemad harjutused saada. Igatahes! Nagu mainisin, siis peamiselt tegelen rotaatormanseti lihastega ning abaluu stabiilsusega. Parim sõber on sel puhul kummilint, mida on lihtne visata kotti ja kaasas tassida. Esimene harjutus on band pulldowns (Pilt: http://www.thera-bandacademy.com/elements/clients/images/11-4408-9__072708_183718.jpg) Harjutuse ajal keskendun ülemises osas sujuvale laialitõmbele ning alla tõmmates abaluude sümmeetrilisele liikumisele. Paljud harjutused ongi sellised tunnetuse poolest paika pandud mul, st väiksem koormus, aga hästi kontrollitud tegevus. Teine on supraspinatuse tugevdamine (PIlt: http://www.nhs.uk/Livewell/fitness/PublishingImages/lateral-raise.jpg) Minu variant on küll 45-kraadise nurga alla, peopesad ees ning isomeetrilise hoidmisega, kuid pilt ja põhimõte jäävad samaks. Infraspinatuse jaoks on õlavarre välisrotatsioon (Pilt: http://img.webmd.com/dtmcms/live/webmd/consumer_assets/site_images/media/medical/hw/h9991473_002.jpg) Ise hoian peopesa üleval ning teen seda harjutust kummilindiga mõlemas käes. Seletan täpsemalt - käed küünarnukist 90 kraadi, peopesad lae poole, võtan kummilindist kinni ning mõlemapoolselt välisrotatsioon. Lisaks sellele meeldib seda harjutust seina ääres teha - saan enne välisrotatsiooni abaluud "paika sättida" ning siis jälgida, kuidas stabilisatsioon hoiab. Subscapularis läheb ka kummilindi kapsaaeda. (Pilt: http://www.active.com/AssetFactory.aspx?did=43282 VASAKPOOLNE) Mulle ei meeldi küünarnukk-keha-kõrval siserotatsioon, kuna leian, et väga lihtne on rinnalihasega hakata sohki tegema.Kui pole mingit kõrgemat kohta abiks võtta, kuhu kummilint siduda, siis on võimalusi ka kummilindi ümber käe sidumiseks, et sama efekti saavutada. Kahjuks on mõistus nädalavahetusest üsna väsinud ning kardan, et ma hakkaksin siin sogast ajama. Need on peamised harjutused, mida ma kummilindiga teen igapäevaselt. Paar korda nädalas (see on vabama graafikuga) teen läbi ka veidi kõvema treeningu õlgadele, kus on sees sangpommi rebimine ja tõukamine ning erinevad harjutused kätelseisus. Jällegi, väldin intensiivsusele keskendumist, vaid pigem jälgin, kuidas abaluu töötab sel hetkel. Tunnen, et kui ma sellele ei keskenduks, siis hakkangi kohe (vabandust väljenduse pärast) poole persega neid harjutusi tegema. Loodan, et said vähemalt mingigi vastuse enda küsimusele, lähipäevil üritan kirjutada osadest harjutustest ning enda õla seisukorrast veidi täpsemalt, hea õnne korral ka lisan pildimaterjali!
×