Jump to content

kalmer87

Kasutajad
  • Content count

    220
  • Joined

  • Last visited

Everything posted by kalmer87

  1. Puhkus

    Tahtsin küsida, et kui tihti ja kui pikalt endale trennist puhkust lubate? Huvitab veel, et mis on teid selleks ajendanud (väsimus, motivatsioonipuudus, jõuetus) ja kuidas puhkus on mõjunud? Mida puhkuse ajal lõõgastavat tegite (näiteks ujumine, jalutamine, saun, masaaš...)?
  2. Toidulisandid

    Hera80 on üks populaarsemaid valgupulbreid. Palju söövad, ma ka! Kaerahelbed on süsivesikute allikas. Söö kõrvale parem kohupiima või jogurtit või võileib juustuga vms.
  3. Toiduainete kaalumine

    Poes on selliseid helbeid ka kuhu valad lihtsalt keeva vee peale ja valmis. Iseasi muidugi, et mis toiteväärtus neil näiteks täisterahelvestega võrreldes on. Suht selline löga tuleb ka, minule väga ei maitsend aga kui kiire ajab asja ehk ära. Need mida mina sõin olid AXA kiirkaerahelbed. 35g pakk (erinevad maitsed) 100g kohta 360kcal, 63.4g sv, 10.7g valku ja 5.2g rasva.
  4. See on küll puhas jama mida sa räägid. Värskes õhus kõndimine on organismile igati kasulik tegevus.
  5. Hommikupuder

    Vabandan, kui väljendasin ennast valesti - ma ei mõelnudki glükoosi manustamist, vaid glükoosi kui algprodukti vms. Mõtlesin just, et näiteks mingil teoreetilisel äärmuslikul juhul oletada, et kogu energia (va vajalik valgukogus) saada rasvadest või siis teisel äärmuslikul juhul (süsivesikutes) mis siis juhtub? Kuhu maani rasvadest saadud energia ja süsivesikutest saadud energia on võimelised üksteist katma ja mis osas ning mahus on kehal just vaja konkreetselt ühte või teist.
  6. Hommikupuder

    Kasutaks juhust ja küsiks siinkohal teadjamatelt. Kas süsivesikutest saadud energiat vajab keha AINULT füüsiliseks koormuseks või on sel ka muud otstarbed? Ise olen kuulnud, et lisaks intensiivsele füüsilisele tegevusele vajab näiteks aju ja närvisüsteem glükoosi energiaks. Mis vahe on üldse rasvadest saadud energial ja süsivesikutest saadud energial? Olen kuulnud, et rasvade kasutamine energiaks nõuab korralikult hapniku, sellepärast ei ole see intensiivse füüsilise koormuse ajal võimalik. Aga kui rääkida mitte liikumisest ja lihastööst vaid organismi energiatarvitamisest terviklikult.
  7. Algaja ootab abi!

    Ma ise olen kasutanud näiteks seda lehte aga Fitnessis on Tööriistade all ka Kaloriarvuti. Natuke tegemist on aga päris täpselt on nii võimalik teada saada.
  8. Dragon flag

    No kui on selliseid probleeme, siis tuleb muidugi ikka mõistusega asja võtta ja mitte endale liiga teha.
  9. Algaja ootab abi!

    Õnnistatud inimesed.
  10. "sangadest" vabanemine

    Kui mõtled rasvavolte külgede peal siis põleta rasva vähemaks. Selleks pead toidust vähem energiat (kcal) saama, kui päevas kulutad. Väga palju vähem ei ole samuti hea. Kui näiteks iga päev tarbid 500kcal vähem energiat, kui ära kulutad, siis võtad nädalas kuskil 0,5kg alla. Mõistagi ei ole see 100% rasv aga suures osas. Teine võimalus on energiakulu tõsta, selleks on sobilik aeroobne treening (jookse, sõida rattaga, kõnni, uju, sõua...).
  11. Algaja ootab abi!

    Ega sellist ühte head kava vast polegi. Proovi mõnda ja vaata milline sulle rohkem sobib ning see võtagi, sellest alguses vast täitsa piisab. Ajapikku hakkad aru saama millised harjutused töötavad ja millised mitte (see on mõneti individuaalne), siis saad ise muuta ja proovida midagi uut ja nii. Baasharjutused nagu näiteks kükk või lamades surumine võiks muidugi kindlasti kavas olla. Kui raha rohkem siis võid ju ka spetsialistilt tellida kava. Palju sa kcal poolest päevas sööd? Koguse poolest palju ei pruugigi tegelikult palju olla, eriti kui aktiivne inimene oled. Selleks, et lihas kasvaks pead sa toidust saama rohkem energiat, kui ära kulutad (kuid mitte palju rohkem, siis lähed lihtsalt paksuks). Kreatiin pidavat jah jõudu juurde andma, kuid olen kuulnud, et alguses pole seda isegi väga mõtet võtta, kuna alguses pidavat areng niigi hea olema. Lihase- ja jõutreeningu seisukohalt on väga tähtis valgu kogus toidus. Kui see pole piisav (soovitatakse vähemalt 1,5g keha kg kohta), siis võid toidulisandina valku juurde süüa. Ise võtan näiteks peale trenni taastusjoogina suhtes 1-2 valku ja süsivesikuid segatuna vee või piimaga.
  12. Dragon flag

    No kui harjutused muutuvad liiga lihtsaks võta 10 kg ketas rinnale (kui on võimalik). Sageli pole ka viga harjutuses vaid hoopis tehnikas - proovi rahulikult teha mitte rapsida. Hinga sügavalt, tunneta lihast harjutuse ajal (mõtle kõhulihase tööle!) ja negatiivses faasis ära lase lihtsalt plarts maha. Igasuguste keretõstete ajal olen taibanud, et aitab näiteks, kui vaadata pigem üles lakke, mitte ette. Istesse tõusude ajal võid proovida nii, et ei jäta puhkemomenti üleval- ja allasendis sisse. Päris hea on teha ka nii topeltharjutust, et hoiad tagumiku peal tasakaalu ja liigutad jalgu keha poole ja keha jalgade poole samal ajal (ingl. double crunch). Alakõhule on igasugu jalgade tõsted päris tõhusad (nii lamades, kui rippes). Algul võid proovida põlvi tõsta 90 kraadi, kui see on liiga lihtne tõsta sirgeid jalgu, kui see jääb ka lihtsaks proovi rippes ilma hoota tõsta jalgu päris üles käte juurde. Ise olen teinud ka nii, et võtad veel 2,5 või 5 kilose hantli jalgade vahele. Muidugi on tähtis ka vaheldus. Kõhulihas harjub ühte asja tehes suhteliselt kiirelt.
  13. Küsimus

    No kui sa jõusaalis oled käinud ja muuhulgas kõhulihaseid korralikult treeninud ja rasvaprotsendi nii alla viid nagu tollel tüübil seal pildil siis tõenäoliselt tekib sul sinna sarnane rant.
  14. Jogurt hommikusöögi kõrvale?

    Süsivesikud on hea energiaallikas. Peale selle on süsivesikud kalorivaesed, mis tähendab et neid saab koguse poolest rohkem süüa sama energia kogust silmas pidades - tekib täiskõhu tunne. Muidugi on oma tähtis koht menüüs ka rasvadel ja valkudel. Olen kuulnud, et protsendid võiksid olla normaaltoitumise juures umbes sellised SV: 45-65, VALK: 10-20; RASV: 20-30. Mõistagi vajab lihast kasvatav sportlane kohati natukene rohkem valku, eks seda saab süsivesikute arvelt hõlpsasti korrigeerida. Siiski ei tohiks alahinnata süsivesikute tähtsust energiaallikana ja noh 20% peale seda lasta ja kogu energia praktiliselt rasvast võtta - sellist asja ma pole enne näinud. Eks igaühel on omad arusaamad!
  15. Jogurt hommikusöögi kõrvale?

    Ei ole ju tingimata välja selekteeritud. Täistera kaerahelvestes on 7% rasva. Leivana võid kasutada näiteks seemneleiba, kus on oma 10% rasva. Lahja sink ei pruugi tähendada ka päris rasvatut sinki. Lahjas juustus on ka oma 15% rasva. Jne. Kui arvestada asjaolu, et umbes 25% energiat võiks saada rasvast, siis 700kcal kohta on see 175kcal ehk 175/9= ~19g rasva. 125g täisterahelbeid = ~8g + 2 viilu seemneleiba = ~7g + 2 viilu juustu = 3g + muu = 1g. No minu loogika igatahes on selline. Selleks, et päevast rasvakogust kätte saada ei pea sa tingimata majoneesi sööma ja õli jooma. Maitsestamata jogurt annab sulle lihtsalt sama kcal koguse juures rohkem valku (kui sinu eesmärgiks on sealt valku saada). Hapukoort valgu pähe süüa kipub rasvade kogus väga kõrgeks minema (100g 20% hapukoore kohta sa saad 20g rasva ja ainult 3g valku ja samas üle 200kcal; 100g maitsestamata jogurti kohta sa saad 2-3g rasva, 3g valku ja ainult ~50kcal ehk siis sama kcal koguse juures saad sa 4x rohkem valku maitsestamata jogurtist, kuna kogus on suurem saad ka kõhu rohkem täis ja saad ka mõistliku koguse rasva).
  16. Massilisajad

    Üks eesmärk. Erinev hind. Erinevad tootjad. Mõneti varieerub kindlasti ka koostis.
  17. Söögiisu piiramine

    Söö korraga vähem aga selleeest tihedamalt. Juba see mõte, et sa järgmised 5-6 tundi midagi suhu pista ei tohi teeb kõhu tühjaks. Säti võimaluse korral omal toidukorrad nii, et iga 1,5-3 tunni tagant sööd miskit nats juurde. Kui asi ikka väga hulluks läheb siis osta omale mingit kalorivaest snäkki. Ise olen krõmpsutand näiteks näkileiba. Parim söögiisu piiraja on muidugi motivatsioon. Kui ikka oma unistuste vorm sihikul ja tulemused tajutavad, küll see söögiisu ka väheneb.
  18. Jogurt hommikusöögi kõrvale?

    Ise olen jogurtit tihti pannud hommikupudru peale. Tavaliselt teen nii umbes 100-125g täisterakaerahelbeid ja peale umbes 150g väherasvast (rasvata) jogurtit. Puder annab nii umbes 400kcal, 75g süsivesikuid + nats valku ja rasva. Jogurt annab umbes suurusjärgus 100kcal, 20g süsivesikuid ja 5g valku ning muidugi ka maitseelamus mis sa sealt saad (paljast veega tehtud putru omale näost sisse ajada iga hommiku on ikka suht tüütu). Kõrvale paar võileiba (näiteks leib + lahjem sink või juust) ja kohv. Kokku suurusjärgus kuskil 700 kcal. Korralik mõnus hommikusöök, hea algus päevaks.
  19. Treenerid.

    Minul on olnud pigem just vastupidiseid kogemusi. Kui midagi silma-riivavalt valesti teen tuleb ikka treener juurde ja näitab ette, mitte lihtsalt ei irvita nurgas. Sellest on ka palju abi olnud. Õpetusi olen saanud näiteks seoses kükiga, bloki alla surumisega ja alaselja harjutustega. Eks muidugi on ka palju selliseid jõusaali külastajaid, kelle ego on liiga suur, et teadjaid kuulata. Pikapeale kaob treeneritel isu igaühte õpetada - eriti selliseid 1-2 kuu külastajaid. See muidugi ei tähenda seda, et päris irvitama kah peaks. Õige tehnika omandamine nõuab paratamatult aega ja kannatust, see ei tule üleöö. Ja noh, eks nii igal jõusaalil kui ka treeneritel endil on oma hierarhia. Kui probleem on tõsine ja korduv on tark ehk sellekohane märkus teha kõrgemal istuvatele onudele-tädidele. Kas anonüümselt foorumisse kirjutamine just see kõige parem lahendus on - kaheldav.
×