Moger

Möödunud sügisel hakkasin tegema hüppevõimet suurendavat kava. Sain üsna lühikese ajaga üle 10cm vertikaali juurde, pidasin ka blogi: http://forums.fitness.ee/index.php?automod...blogid=202& Paraku läksin nii hoogu, et sain ületreeningust säärelihase põletiku. Pärast seda jätsin teema talveks katki. Plaanin nüüd kevadel asja uuesti üles võtta.

Isver VJB autor (hüppevõime 47", mis on siis inimeste ühikustes umbes 1m 20cm) räägib raamatu lõpus oma arenguloo ja ütleb seal, et 1m peale on hea lihtne ja mõnus hüpata, aga maksimumi võtmine on sõna otseses mõttes väga valus tegevus. Jõud, mis sellise hüppe hetkel ja maandumisel mõjuvad on liigestele ikka laastavad. Aga keda huvitab minu treeningu käik, siis, nagu lubatud, hakkasin BLOGI tegema oma selle kohta.

Eks näis, mul hetkel eilsest kükkimisest jalad nii väsinud, et iga liigutus tundub ületreenimisena Annan siin teada oma edusammudest või tagasilöökidest.

Okei. sain ka endale selle VJB ja lugesin nö teooria poole läbi ja sisetunne ütleb, et makes sense. Treeningkavad paistavad koostatud olevat eri tüüpi vajadustele - kas pigem jõudu juurde või pigem nö plahvatuslik jõu rakendamine. Mul on üsna tõsine plaan seda programmi järgima hakata (teen vast mingi blogi ka selle kohta), minu mure antud hetkel on aga ületreening. Nimelt on kava mõeldud teha 2x nädalas ja vähemalt 2 puhkepäeva vahel. Kuivõrd nüüd hakkab jälle võrkpalli hooaeg, siis 2x nädalas käiks võrku ka mängimas. st jalad saavad 4 päeva nädalas vatti (paaril päeval ülakeha ka saalis) Ületreening vist kerge tulema niimoodi.

Toon selle teema uuesti üles. Nimelt otsin endale treeningkava, kuidas oma väga väikest hüppevõimet suurendada. Hakkasin siis surfama netis ja leidsin, et hunniku papi eest on võimalik saada igasuguseid erinevaid kavasid (Air Alert, The Jump Manual, Vertical Jump Bible, The Vertical Project, Power Vertical jnejne). Kusjuures mõni neist on lausa nii küüniline, et garanteerib tulemusi raha tagasi garantiiga (küsimus jääb muidugi, kuidas sa tõestad, et sa ikka täpselt programmi järgisid, mitte kodus mune ei süganud treenimise asemel). Foorumites surfates jääb mulje, et käib verine andmine kahe põhimõttelise lähenemise vahel: polümeetriline treening ja plahvatuslik jõud. Esimene koolkond väidab, et kõrgele hüppamiseks peab tegema miljon väikest hüpet (nagu siin viimane postitus soovitab, et tee 1000 hüpet hüppenööriga). Teine koolkond väidab, et kõrgele hüppamiseks peab treeningus tegema vähe kordusi, aga suure intensiivusega - iga kordusega hüpata maksimaalselt kõrgele või siis kasutada suuri raskusi (kükk, jõutõmme, rinnale võtt, kangiga üles hüpped jms.) Ma ise olen näinud ainult AirAlert2hte, mis on tüüpiline vaid polümeetriline treening - väikese intensiivsusega kestvustreening. Kujutan ette, et minusugusele algajast hüppevõime arendale annaks see isegi tulemusi, kuna treeniks suunatult just hüppamiseks vajalikke lihaseid, aga laiemas ja pikemas perspektiivis ei saa ma loogikast aru. Sprinter treenib ju ikka põhiliselt 100m joostes ja maratoona treenib põhiliselt pikka maad joostes, mitte vastupidi. Minu arust treenib hüppenööriga 1000 korda 5cm kõrgusele hüppamine (peamiselt) seda, et ma suudan 1000 korda 5 cm kõrgusele hüpata mitte seda, et suudaksin siis ühe korra 5000cm kõrgusele hüpata!?!? usun, et tõde on hall ja kusagil vahepeal. Ja tõe kokku panek on juba treeningprogrammide koostajate ülesanne. Aga milline treeningprogramm võtta? Kas leidub kedagi, kes oleks mõnda neist proovinud ja oskab öelda, et vot see töötab? Võin muidugi silmad kinni suvalisele osutada ja selle ära osta ja nähtavasti algajale töötavad kõik mingil määral, aga olen niipalju maksimalist, et kui ma juba asja pihku võta, siis võiks ikka viimase välja pigistada Parimat, Mox

Oled puberteedi eas ja kehas toimuvad tohutud muudatused. Kaasaarvatud lihaste arengu järsk kiirenemine. Paanikasse ei tasu sellest tõesti satuda ja mingi erilise treeninguga sa erinevust ei kõrvalda. Loodetavasti läheb erinevus ise aja jooksul ära. Ma ei tahak sind ära ehmatada, aga see võib sul vabalt ka nii jääda, nagu minul. Minu puhul ei ole erinevus mitte lihaste suuruses vaid lihase peal olevas koes. Käisin arsti juures u 15a tagasi kui see tekkis (umbes samas vanuses kui sul) ja käisin igaks juhuks arsti juures ka u. aasta tagasi (igaks juhuks kontrollimas) ja vastus oli sama - tegemist on põhiliselt rasvast koosneva lisakoega ja see lihtsalt on ühe rinnalihase peal suurem kui teisel. <- punkt. Igaks juhuks võiksid siiski arsti juurest läbi käia, aga nagu alguses öeldud, tõenäoliselt on tegemist lihtsalt puberteedi eas toimuvate muutustega ja kõik normaliseerub aja jooksul, aga igaks juhuks proovi mõelda võimalusele, et see jääbki nii - ära veel võistleva kulturisti karjäärile mõtle Jõusaalis võid oma rinnalihased ikkagi suureks pumbata

Toitumiskava tehakse vastavalt sinu füüsilisele koormusele. Põhimõtteliselt saab alla võtta ka üldse mingit treeningut tegemata, lihtsalt päevane kaloraaz peab olema vastav. Mida rohkem trenni teed, seda rohkem tohid süüa või pead sööma. Väga kiiresti ei ole ka tervislik alla võtta, organismile peab kohanemiseks aega andma, samuti on probleem see, et mida kiiremini alla võtad, seda rohkem kaotad lihasmassi - ehk siis kaalulangus ei tulene ainult rasva põletamisest. Kui treeningkava ei soovi koos toitumiskavaga tellida, siis mõningat nõu üldise treeningu läbiviimise kohta võid oma kava koostajalt vast siiski küsida.

Mis ajaks siis hooaja tippvorm sihitud on?

Esitad ühes teemas kasks väga mahukat küsimust: Tsükliline süsivesikudieet ja kuidas arvutada kaloreid. Nii sa ei saa mõistlikku vastust. Pealegi on tsükliline süsivesikudieet juba nö teist järku raskusastmega dieet ja pead kulukaluri maailmas juba piisavalt ujuda oskama. Seetõttu vastan siin vaid sinu teisele küsimusele, kuidas arvutada kaolreid. 1kcal (kilokalor) on energia hulk, füüsikaliselt on see defineeritud kuidagi nii, et 1kcal on energia hulk, mis on vajalik 1l vee temperatuuri tõstmiseks 1C kraadi võrra või midagi taolist. Kilokalor on siis energia hulk. Energiat saame toidust. Toitained on laias laastus jaotatud kolme gruppi: süsivesikud, valgud ja rasvad. Kui organism neid toitaineid lagundab, siis vabaneb energia (seda vabanenud energiat mõõdetaksegi kilokalorites). Erinevad ained sisaldavad erinevas koguses energiat. Näiteks 1g valke ja 1g süsivesikuid sisaldavad mõlemad u. 4kcal, 1g rasva aga sisaldab 9kcal. Ehk kui sa sööd ära 1g rasva siis sa saab üle kahe korra rohkem energiat kui süües ära näiteks 1g süsivesikuid. See kcal hulk, mis toiduainete pakenditel on on tavaliselt 100g selle toote energia sisaldus, kus on juba kokku võetud nii rasvadest, süsivesikutest kui ka valkudest saadav energia kogus. Ja enamasti on toodete pakendil eraldi välja toodud süsivesikute, valkude ja rasva kogused 100g toote kohta. Näiteks 100g 2,5% piimas on: valke 2,9g; rasvasid 2,6g ja süsivesikud 4,9g. tehes nüüd eelkirjutatu põhjal lihtsa arvutuse 2,9*4+2,6*9+4,9*4=54,6kcal Erinevate tootjate piimade näitajad võivad natuke erineda, aga põhimõte jääb alati samaks. Aga see on alles esimene samm dieedi mõistmisel - nö. tähtede selgeks õppimine. Nüüd tuleb veeta päevi ja päevi artikleid ja uurimusi lugedes. Lihtsaim ja efektiivseim viis on tellida omale toitumiskava http://shop.fitness.ee/product_info.php?cP...products_id=151 ja siis järgida juba ette antud dieeti, mis arvestab sinu vajadusi.

Täpselt nii ongi. Kunagi aastaid tagasi käisin ühes "keldri saalis", kus oli suhteliselt vähe seadmeid ja nii pidigi improviseerima. Sai siis ka plokile lisa kettad peale riputatud ja istudes eest taha tõmbeid tehtud kui tross katkes .. veeresin ilge kolina saatel saali teise seina.

mida sa sellega mõtled? Kas kahju, et vahele jäi või kahju, et tarbis keelatud aineid?

Hea meel, et nii läks! Nagu eelkõnelejate jutust välja tuli peab seljaga siiski väga ettevaatlik olema. Elu ei saa muidugi elamata jätta sellepärast, et midagi võib juhtuda, aga treenides pigema vöö peale panna kui panemata jätta. edu paranemisel!

Kui sa oled mitu päeva oodanud ja valu ei ole taandunud, siis pead kiiremas korras arsti juurde minema!

Tüüpiline seljavigastus on selgroo ketta väljasopistumine. Selgroo ketas (disk) on tugeva kestaga vedelikuga täidetud "tihend" selgroo lülide vahel - see annab selgroo lülidele võimalise kokku suruda ja pikemaks venid ja teineteise suhtes liikuda. Erinevatel põhjustel, kaasa arvatud koormuse all selgroo kõverdumine võib põhjustada selle, et disk sopistub selgroo lülide vahelt välja ja hakkab suruma seljanärvi peale, millega kaasneb väga tugev ja terav valu - tihtipeale "kiirgab" valu ka jalgadesse. Üldjuhul peaks valu taanduma päeva - paariga ja ketas läheb oma kohale tagasi. Igal juhul ei tohi selga mingil moel koormata - ööpäeva peaks olema voodis. Kui valu ei taandu siis peab tingimata minema arsti juurde, vajadusel tehakse seljast pilt, et selgitada mis vigastusega täpsemalt tegu on. Loe ka http://www.tiitilves.ee/topic/index.html seal on nii selgroo ehitus, seljavalude põhjused ja anatoomi ning samuti taastusravi - harjutused ja nõuanded kuidas liikumist taastada. Aga põhiline hoiatus: are tee midagi, mis suurendab valu!

Kuna pikema aeroobse treeningu ajal hakkab keha energiavajaduse täitmiseks lihaseid lõhustama, siis oleks küsimus, kuidas seda protsessi võimalikult takistada ning et taastumine oleks kiire? Käin kaks korda nädalas võrkpalli mängimas u. 1,5h korraga ja kolm korda nädalas jõusaalis. Kas pallimängu puhul peaks panustama ainult nö spordijoogile või lisama ka mingit proteiini pulbrit ja millises suhtes. Enne-, pärast-, trenni ajal?