Ilus teooria? I osa

[Arnold 76]

Tagasi artikli juurde

Elus on tihti nii, et mõni asi kõlab teoorias suurepäraselt ja on justkui toimiv, kuid üritades neid teoreetilisi plaane praktikasse rakendada, siis tõdeme, et see võib osutuda enam kui võimatuks.

Jõutreening oma metoodikate ja lähenemistega ei ole selles osas erand. Olles ise tõsisemalt jõusaalitreeningutega tegev juba peaaegu seitseteist aastat, olen mõningates asjades, mis toimivad ja mis mitte, üsna kindlal seisukohal.

Räägin täna lähemalt korduse sooritamise kiirusest või seeria tempost.

Tuntud treener Fred Antson ( tunuim õpilane Taavi Koovit) kasutab kõneall oleva süsteemi juba ammu kindlasti ta väidab vastupidist...

[Janar Rückenberg 172]

Täiendan ennast veel, et olen 100 protsenti veendunud, et korduste ajaline määratlus ja pinge kestusega manipuleerimine korduse erinevates faasides toimivad, kuid seda on praktikas väga raske, suisa võimatu teostada. Õigupoolest seeria summaarne kestus ehk pinge kestus, mil lihas pinge all on määravadki lihase vastuse treeningstiimulile ja seda on oluline sõltuvalt oma eesmärkidest (kas plahvatus, hüpertroofia või jõud) arvestada, kuid korduste sedavõrd detailne tükeldamine...seda ei ole normaalne inimene treeningu ja pingutuse käigus võimeline rakendama. Kas see järeleandev faas oli nüüd täpselt ikka 3 sekundit või 5 sekundit...nii peenelt ei suuda seda keegi eristada, rääkimata veel üksi treenides...Väidangi seda, nagu artikli lõpus ütlen, et peaksime sooritust korduste alusel iseloomustama pigem mitte nii detailselt. Räägime pigem kas siis negatiivididest, väga suure rõhuga negatiividest, kiiretest (plahvatuslikkudest) kordustest või keskmisest tempost umbes 2 sekundit alla, 2 sekundit üles jne.

[ROtter 198]

Kas see järeleandev faas oli nüüd täpselt ikka 3 sekundit või 5 sekundit...nii peenelt ei suuda seda keegi eristada, rääkimata veel üksi treenides...

Saad ju mõtetes lugeda 3 - ni või 5 -ni, esialgu on tülikas, aga teostatav.

[Arnold 76]

BodyPump-is kasutatakse samuti erinevaid temposid - muusika rütmi jälgides pole mingit probleemi etteantud harjutuste tempos püsimisega.

Juhul muidugi, kui elevant pole kõrva peale astunud

[Janar Rückenberg 172]

Probleem number 1:

Teeme katse, teeme esimesel juhul biitsepstõsteid kangiga seistes ja seeria iga kordus tuleb teha ilma stopperita, järeleandvas faasis ajalise kestusega 5 sekundit.

Teisel juhul teeme jälle biitsepstõstet, jälle 10 kordust, kuid nüüd tuleb iga korduse negatiivne faas teha kestusega 7 sekundit.

Mis te arvate, milline oleks tulemus??? Ise küsin, ise vastan, voorus, kus negatiivne faas peaks kestma täpselt 5 sekundit tuleks reaalselt nende kümne erineva korduse korral negatiivseid faase kestusega nii 5, 8, 4, 3, 8 kui 6 sekundit. Milline kõikumine, kas pole??? Kuidas läheks katse teises voorus...tulemus korduste negatiivsete faaside ajaliste kestuste vareerumist silmas pidades oleks täpselt sama. Nii ongi, inimene ei suuda elu sees iga korduse igat negatiivset faasi teha sekundi pealt või ok, siis kasvõi 1 sekundise kõikumisega. Samas, kui korduse üleskirjutus juba sekundi täpsusega antakse, miks see siis antakse??? Eks ikka selleks, et seda ka järgida! Kui see sekundilise täpsusega üleskirjutus harjutuse taga juba on, siis peaks seda ka ju enam - vähem sekundilise täpsusega ka jälgima. Kui eeskirjas on 3 sekundit negatiivne faas, kuid meie paneme juba 2 sekundiga üle, siis on see juba praktiliselt pool üle ja see on sellise väikese aja korral juba ju väga suur möödapanek. Kui Poliquin teeb kaks kava, ühes on biitsepstõsted kangiga, tempos 4-0-3-0, teises 3-0-2-0, siis peaks seda ka ju järgima. Vastasel korral, miks sedavõrd väikest erinevust üldse võtta vaevaks välja tuua???

Probleem number 2:

Praktikas ei saa me alati igaks trenniks omale kunagi sellist "kellameest" kõrvale, kes meie negatiivid alati aitaks ära fikseerida.

[ROtter 198]

Probleem number 2:

Praktikas ei saa me alati igaks trenniks omale kunagi sellist "kellameest" kõrvale, kes meie negatiivid alati aitaks ära fikseerida.

Mina lugesin omal ajal nii: üks-kaks-kolm-neli-viis; kaks-kaks-kolm-neli-viis; kolm-kaks-kolm-neli-viis, neli-kaks.... Esimene arv tähendas kordust seerias, sest muidu läheb sassi. Muidugi peab enne lugemist harjutama, et lugedes viieni, oleks kestus ka ajaliselt 5 sekundit, mitte 3 või 8 sek.

[Archangel 482]

Jutu lisaks. Kui räägime lihaskasvust - kas on mõtet end lõhkuda? Pigem ei ole ning selle asemel, et põikpäiselt proovida maast 300kg lahti sikutada (Janar ) ning end võibolla ribadeks seejuures tõmmata - on reaalne sama lihaskasv ka näiteks 200kg-se tõmbega saavutada, eeldades, et korrektselt kasutatakse tehnikat, sealjuures negatiive ning lihastunnetust. Alles siis kui tehnika on ideaalne ning soovitud korduste vahemik on saavutatud ka ülimalt hästi kontrollitud ja pikkade negatiividega ja lihastunnetusega - tasub lähemalt raskusi vaatlema ja muutma hakata. (muidugi siinkohal on erandeid olenevalt lihastest ning ka üldisest arengust - teinekord mustalt veidi ehmatada pole paha)

http://www.youtube.com/watch?v=7cq7bBCrDVk&list=UUpJzlyBdPgGrArwn6Ov6MaA&index=19&feature=plcp

Muudetud Jaanuar 5, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Janar Rückenberg 172]

Archangel, see 300 kg (kusjuures saan näitest hästi aru, mida silmas pidasid), see tehnika, see ambitsioon ja taotlused selle alistamiseks on juba hoopis teine teema. Teadsin juba toona kuidas ja miks ma neid asju tegin (ja kuidas võiks või saaks teha), miks ma neid nii tegin, nagu tegin. Muide, selle 300 kg eest pandi mulle tol korral kohe pärast tõmmet 3000 krooni kohe lauale, mis oli 2007. aastal, arvestates minu selle perioodi elujärge minu jaoks terve varandus.

Aga progressioon ja koormuse progressiivne rakendamine on ka minule tõsiselt huvipakkuv ja uuritud asi. Olen ka meie lehel, oma artiklites sellest juba ammu märku andnud. Õigupoolest ongi optimaalse treeningjaotuse leidmine ja oskuslik progressioonivõtete rakendamine need kaks, mis on minu silmade läbi üldse resultatiivsuse ja arengu võtmeteks jõu ja lihasmassi arengut silmas pidades. Pajatan põhjalikumalt neist asjust ka oma, loodetavasti kunagi ilmuvas raamatus.

Aga antud juhul lähme juba teemast veidi mööda. Progressioon on oluline ja hea, kuid hetkel ei haaku see aktuaalsena oleva artikli põhiprobleemiga. Pinge kestus ja selle progressiivne suurendamine läbi süstemaatiliselt kasvavate treeningraskuste on ülimalt oluline, isegi võtmetähtsusega, kuid ikkagi, ütleme otseselt, seeria iga korduse tükeldamine neljaks faasiks ja igale faasile anda sekundilise täpsusega kestus, see ei toimi...Räägime parem üldistatumalt, nii nagu tõin näite varasemas postituses ja peame pinge kestuse peale ajalist arvet pikem terve seeria perspektiivis.

[ROtter 198]

Archangel, see 300 kg (kusjuures saan näitest hästi aru, mida silmas pidasid), see tehnika, see ambitsioon ja taotlused selle alistamiseks on juba hoopis teine teema. Teadsin juba toona kuidas ja miks ma neid asju tegin (ja kuidas võiks või saaks teha), miks ma neid nii tegin, nagu tegin. Muide, selle 300 kg eest pandi mulle tol korral kohe pärast tõmmet 3000 krooni kohe lauale, mis oli 2007. aastal, arvestates minu selle perioodi elujärge minu jaoks terve varandus.

Seda jõutõmmet 300 kg oli lausa valus vaadata, ma kujutan muidugi hästi ette, mida sinu alaselg sel ajal tegi.

[Fred Antson 0]

Kui võtta pähe, et midagi on praktikas väga raske, seega ka võimatu teostada, siis täpselt nii ka on! Kahuks jäävad siis ära tempoga manipuleerimisest saadavad kasud nagu treeningute mitmekesistamine ja platoodest ülesaamine. Ma pole sekundite mittelugemise vastu, niimoodi on parim viis liigutada suuri raskuseid, kuid ei maksa visata last koos pesuveega välja.

Kui inimesel on vähe kiireid lihaskiude ja ta treenib kiirusega 1010 (nii vehib teha enamus!), siis tehes 10 kordust jääb ära soovitud lihasmassi juurdekasv, sest pinge all oleku aeg on 20s, aga vaja oleks seal olla umbes poole kauem või rohkemgi veel. 20 korduse korral on raskus aga massikasvatamiseks väike. Jääb üle varieerida tempot ehk teha 3010 või 4010. Kui korduste vahel on mõtekas teha pause või näeb seda ette kava, siis saab sellevõrra vähendada negatiivse faasi pikkust. Võimalusi on palju..

Ei maksa juuksekarva lõhki ajada – umbes saab tempot igaüks lugeda, peaaegu täpselt aga muidugi koos kontseptsiooni õppinud kogenud treeneriga.

[rait83 26]

ma saan aru kui negatiivset faasi pikendada, aga kas kontsentrilises faasis ei peaks raskust tõstma nii kiiresti kui seda on võimalik korralikult teha. Pole ju mingit mõtet tõsta raskust teadlikult aeglasemalt kui sa seda tegelikult oled võimeline tegema?

[Fred Antson 0]

Plahvatust, mida tähistatakse X, kasutatakse loomulikult kiirusjõudu arendavate harjutuste korral, väga harva aga mujal. Mida teeksid liigesed ja lihaste kinnituskohad, kui pidevalt plahvataksime?

Kui Sa aga ei pidanud silmas plahvatuslikku raskuse ületamist, siis oleme ühes paadis.