Jump to content
jorsik

Piim on kole, milk is evil, mkay?

Recommended Posts

Esimene pilt juba siit käis läbi. Seda kassi on ilmselgelt piimaga toidetud ja kass on sellega harjunud, mitte et see tema jaoks kuidagi hea ja kasulik oleks.

Mina näiteks oma kasse piimaga ei ole mitte kunagi toitnud. Aga kohe kui mõni lehmapiimatoode jääb korraks järelvalveta on ta jaol. Mina seda harjumust talle tekitanud ei ole aga loom ise tunneb huvi ja laseb hea maitsta.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kõige lahedamad vaidlused sünnivad neil teemadel, millest mitte keegi kohalviibijatest lõplikku tõde ei tea.

See kehtib nii sauna eesruumis kui avalikus foorumis.

Lõplikku ja absoluutset tõde ei ole nagunii olemas.

Jood piima - võid ära hoida ühed haigused, aga võid saada teised. Ei joo piima - hoiad ära teised haigused, aga võid saada esimesed. :)

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ekstremism on tihtipeale rohkem seotud seda propageeriva inimese psüühikaga, kui et loogika põhjal põhjalikult analüüsitud tõenditega.

Enamus kaldub meist eelarvamuste suunas ning objektiivselt erapooletu on väga raske olla. Ning sõltuvalt sellest, mis tüüpi tõendusmaterjalidega meid on peibutatud kõige enam, kipume me selles suunas ka automaatselt mõtlema.

Küll aga aitab selle vastu näiteks teadlikult enda uskumuste vastaste materjalide lugemine. Näiteks, kui ma olen väga kindel milleski - siis ma sellegi poolest üritan vastupidist tõestada, proovides leida vastupidised tõendeid. Tihtipeale originaalselt pikalt kirjutatud postitus läheb kustutamisele, sest ma leian konfliktseid tõendeid ja ei suuda enam oma originaalseid mõtteid tõestena aksepteerida.

Usun, et kui "Marianna" käituks vahelduseks samamoodi, oleks ka tema mõttemaailm veidi enam avatud. Hetkel tundub, et inimene on sattunud valdavas enamikus ainult ühte suunda näitavate tõendite meele-valda. Ning kui veeta aega lehel, mis kutsub end "No-milk" nimega siis pole see ka imestavapanev. Kui propageeritakse ühte mõtte-viisi, siis enamasti tehakse seda ühte suunda näitavate tõendite reklaamimisega, jättes välja konfliktsed tõendusmaterjalid.

Sattudes konfliktsete tõendite meeldevalda kipub suur osa inimesi asuma kaitsepositsioonile. Kui inimese uskumused ja teadmised pannakse kahtluse alla tekib enamikel vajadus end kaitsta, tõestada just oma maailma-vaate õigsust, sest inimesed peavad oma unikaalsust tihti just uskumuste poolt defineerituks. Ehk, kui rünnatakse inimese maailma-vaadet ja uskumusi, siis inimestel jääb mulje nagu rünnatakse nende "olemust". Nende eksistentsi ennast. Ning oma arvamuste/uskumuste muutmist peetakse alla-andmiseks, oma unikaalsuse kaotamiseks. Surmaks.

Tundub radikaalne, aga lähemalt vaadates on see tihti tõsi. Leidke keegi, kes on väga kitsas valdkonnas tegelenud aastakümneid. Leidke nende uskumustes viga või miski, mis on vaieldav. Enam, kui kindel on, et see inimene ei muuda oma arvamusi ka raudkindlate ja vettpidavate tõendite esitlemisel. Nad ei ole võimelised aksepteerima, et nende "olemus" on olnud aastakümneid vale ja nende unikaalsus neilt röövitakse. Kõik mille nimel nad on töödanud/elanud/mida saavutanud pannakse rünnaku alla ning sellest tekib lihtsalt SÕDA.

Olen seda kogenud lugematutes foorumites, kus sõna võtnud. Ma ei väidagi, et ise kõike-teadja olen. Kuid inimeste reaktsioon tõenditele, mis lähevad nende uskumuste vastu on väga sarnane kõikjal. Harva leiab inimesi, kes on tõsimeele huvitatud enda uskumuste muutmisest tõendusmaterjalide põhjal. Selliseid inimesi on väga, väga vähe.

Enamik inimesi lihtsalt elavad minimaalselt muutuvas rollis elu lõpuni. Roll pannakse paika lapsepõlves läbi vanemate kasvatuse, mõjutatakse veidi muude kesk-konna tegurite läbi ning enamvähem elatakse nii elu lõpuni. Mõned inimesed suudavad oma rolli kergemini muuta, mõned väga raskelt. Kuid raske on ta tegelikult kõigile.

Antud teemal võin kasvõi ise-ennast analüüsida ning selgelt võin öelda, et kipun ka eelarvamusele. Olen piima joonud kogu elu ja seda nautinud. Minu põhiline nö. "default position" on see, et piim on hea, kuna enamik elu olen nii arvanud ja nii on öeldud. Marianna poolt välja toodud tõendid on konfliktsed, tekitavad minus kaitse-reaktsiooni.

Aga, viimaste aastatega olen ma palju õppinud tõendusmaterjalide kohta - ning seetõttu olen lugenud ka palju materjali erinevatel teemadel. Ning piim ei ole esimest korda teema mille kohta loen või sõna võtan. Seega antud juhul on minu "kaitse-reaktsioon" mõnes mõttes sobilik - kuna tõendusmaterjal millega olen kokku puutunud on vastandlik, mis ei toeta kumbagi ekstreemsust. "By default" olen endiselt piima poolt, kuid aksepteerin, et see võib olla vale piisava tõendusmaterjali esitlemise põhjal - ning samamoodi ei ole ma valmis aksepteerima teist ekstreemset vaatapunkti, et piim on täiesti paha kuna jällegi - tõendid on konfliktsed.

Need, kes suudavad kohaneda kõige paremini on evolutsiooni mõistes kõige edukamad indiviidid. Kui me õpime oma uskumusi ja arvamusi hoidma avatuna uutele suundadele piisavate tõendusmaterjalide olemasolu puhul, oleme me paremini võimelised elu muudatustega kohanema ning meid on raske nurka ajada. Samas tuleb õppida olla enesekindlad ja objektiivsed, et mitte olla liiga suurel määral uute tuulte meelevallas. Sellist tasakaalu on päris raske leida. Kaitsta enda uskumusi ja maailma-vaadet seni kuni just piisav hulk tõendusmaterjali letti lüüakse, et üles kaaluda seniseid tõendeid. Raske. Antakse alla kas liiga vara või liiga hilja...

Mnjah. Pole pidanud vist väga netti ronima peale ühe psühholoogia-raamatu läbi lugemist. Kohe tekkis mölapidamatus. :blink:^_^

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ekstremism on tihtipeale rohkem seotud seda propageeriva inimese psüühikaga, kui et loogika põhjal põhjalikult analüüsitud tõenditega.

Enamus kaldub meist eelarvamuste suunas ning objektiivselt erapooletu on väga raske olla. Ning sõltuvalt sellest, mis tüüpi tõendusmaterjalidega meid on peibutatud kõige enam, kipume me selles suunas ka automaatselt mõtlema.

Küll aga aitab selle vastu näiteks teadlikult enda uskumuste vastaste materjalide lugemine. Näiteks, kui ma olen väga kindel milleski - siis ma sellegi poolest üritan vastupidist tõestada, proovides leida vastupidised tõendeid. Tihtipeale originaalselt pikalt kirjutatud postitus läheb kustutamisele, sest ma leian konfliktseid tõendeid ja ei suuda enam oma originaalseid mõtteid tõestena aksepteerida.

Usun, et kui "Marianna" käituks vahelduseks samamoodi, oleks ka tema mõttemaailm veidi enam avatud. Hetkel tundub, et inimene on sattunud valdavas enamikus ainult ühte suunda näitavate tõendite meele-valda. Ning kui veeta aega lehel, mis kutsub end "No-milk" nimega siis pole see ka imestavapanev. Kui propageeritakse ühte mõtte-viisi, siis enamasti tehakse seda ühte suunda näitavate tõendite reklaamimisega, jättes välja konfliktsed tõendusmaterjalid.

Sattudes konfliktsete tõendite meeldevalda kipub suur osa inimesi asuma kaitsepositsioonile. Kui inimese uskumused ja teadmised pannakse kahtluse alla tekib enamikel vajadus end kaitsta, tõestada just oma maailma-vaate õigsust, sest inimesed peavad oma unikaalsust tihti just uskumuste poolt defineerituks. Ehk, kui rünnatakse inimese maailma-vaadet ja uskumusi, siis inimestel jääb mulje nagu rünnatakse nende "olemust". Nende eksistentsi ennast. Ning oma arvamuste/uskumuste muutmist peetakse alla-andmiseks, oma unikaalsuse kaotamiseks. Surmaks.

Tundub radikaalne, aga lähemalt vaadates on see tihti tõsi. Leidke keegi, kes on väga kitsas valdkonnas tegelenud aastakümneid. Leidke nende uskumustes viga või miski, mis on vaieldav. Enam, kui kindel on, et see inimene ei muuda oma arvamusi ka raudkindlate ja vettpidavate tõendite esitlemisel. Nad ei ole võimelised aksepteerima, et nende "olemus" on olnud aastakümneid vale ja nende unikaalsus neilt röövitakse. Kõik mille nimel nad on töödanud/elanud/mida saavutanud pannakse rünnaku alla ning sellest tekib lihtsalt SÕDA.

Olen seda kogenud lugematutes foorumites, kus sõna võtnud. Ma ei väidagi, et ise kõike-teadja olen. Kuid inimeste reaktsioon tõenditele, mis lähevad nende uskumuste vastu on väga sarnane kõikjal. Harva leiab inimesi, kes on tõsimeele huvitatud enda uskumuste muutmisest tõendusmaterjalide põhjal. Selliseid inimesi on väga, väga vähe.

Enamik inimesi lihtsalt elavad minimaalselt muutuvas rollis elu lõpuni. Roll pannakse paika lapsepõlves läbi vanemate kasvatuse, mõjutatakse veidi muude kesk-konna tegurite läbi ning enamvähem elatakse nii elu lõpuni. Mõned inimesed suudavad oma rolli kergemini muuta, mõned väga raskelt. Kuid raske on ta tegelikult kõigile.

Antud teemal võin kasvõi ise-ennast analüüsida ning selgelt võin öelda, et kipun ka eelarvamusele. Olen piima joonud kogu elu ja seda nautinud. Minu põhiline nö. "default position" on see, et piim on hea, kuna enamik elu olen nii arvanud ja nii on öeldud. Marianna poolt välja toodud tõendid on konfliktsed, tekitavad minus kaitse-reaktsiooni.

Aga, viimaste aastatega olen ma palju õppinud tõendusmaterjalide kohta - ning seetõttu olen lugenud ka palju materjali erinevatel teemadel. Ning piim ei ole esimest korda teema mille kohta loen või sõna võtan. Seega antud juhul on minu "kaitse-reaktsioon" mõnes mõttes sobilik - kuna tõendusmaterjal millega olen kokku puutunud on vastandlik, mis ei toeta kumbagi ekstreemsust. "By default" olen endiselt piima poolt, kuid aksepteerin, et see võib olla vale piisava tõendusmaterjali esitlemise põhjal - ning samamoodi ei ole ma valmis aksepteerima teist ekstreemset vaatapunkti, et piim on täiesti paha kuna jällegi - tõendid on konfliktsed.

Need, kes suudavad kohaneda kõige paremini on evolutsiooni mõistes kõige edukamad indiviidid. Kui me õpime oma uskumusi ja arvamusi hoidma avatuna uutele suundadele piisavate tõendusmaterjalide olemasolu puhul, oleme me paremini võimelised elu muudatustega kohanema ning meid on raske nurka ajada. Samas tuleb õppida olla enesekindlad ja objektiivsed, et mitte olla liiga suurel määral uute tuulte meelevallas. Sellist tasakaalu on päris raske leida. Kaitsta enda uskumusi ja maailma-vaadet seni kuni just piisav hulk tõendusmaterjali letti lüüakse, et üles kaaluda seniseid tõendeid. Raske. Antakse alla kas liiga vara või liiga hilja...

Mnjah. Pole pidanud vist väga netti ronima peale ühe psühholoogia-raamatu läbi lugemist. Kohe tekkis mölapidamatus. :blink:^_^

Inimesed vajavad kindlust. Kui seda pole, luuakse see ise. Mõnel on abiks teadus, mõnel religioon, mõnel eelarvamused. Mu arvates pole vahendis suurt vahet, kui see inimesele tõesti midagi annab ja abiks on ning ei kahjusta seejuures teisi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Inimesed vajavad kindlust. Kui seda pole, luuakse see ise. Mõnel on abiks teadus, mõnel religioon, mõnel eelarvamused. Mu arvates pole vahendis suurt vahet, kui see inimesele tõesti midagi annab ja abiks on ning ei kahjusta seejuures teisi.

Mõistan, kuid osad asjad on sellised, mis mõjutavad inimkonda üldisemalt pikema ajaperioodi peale. Religioon võis olla vajalik nähtus tuhandete aastate eest, kus meie arusaamine universumist oli kesine ning igapäevaeluga toimetulekuks oli usk suuremasse võimu ja seaduspärasusse paljudele vajalik.

Nüüdsel ajal on meie arusaam maailmast tunduvalt parem. Ma ei vaja enam religiooni sellisel määral. Lisaks olema õppinud seda mitte vajama ka asjade puhul mida me ei mõista. Sest ajalugu on näidanud, et asjad mida me ei mõista on ajutised ning ajapikku oleme õppinud. Seega mis mõtet on käituda sellisel viisil nagu me ei saakski kunagi mõistma? Pole ju mõtet. Kannatust on vaja ning olla rahul sellega, et mõneks ajaks piirdume vaid küsimuste küsimusega ning vastuste otsimisega ning peame olema ilma vastusteta.

Aga jällegi - su point õige. Paljud vajavad "Kindlust". Ei suudeta elada maailmas, kus puuduvad vastused. See on üks paha asi. Vastuste otsimine peaks olema kõigi eesmärk, kuid me ei tohiks vastuseid kerge-käeliselt ise välja mõelda kuna ei ole piisavalt pädevad neid teaduslikult leidma. :)

Ma olen küll aksepteerinud fakti, et mõnes asjas ma ei tea vastust. Ning kuigi ma otsin, ma ei leia seda. Ma aksepteerin, et olen veel loll ning jätkan otsimist. Mul ei teki juba mõnda aega mingit soovi lihtsalt mõnda lampi seisukohta võtta kuna see on "mugav" ja annab vastused mu küsimustele. Ma ei näe sellel mõtet. Kergekäeliselt aksepteeritavad vastused on ju võltsid ja vildakad. Vastused nõrkadele minu meelest.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mõistan, kuid osad asjad on sellised, mis mõjutavad inimkonda üldisemalt pikema ajaperioodi peale. Religioon võis olla vajalik nähtus tuhandete aastate eest, kus meie arusaamine universumist oli kesine ning igapäevaeluga toimetulekuks oli usk suuremasse võimu ja seaduspärasusse paljudele vajalik.

Nüüdsel ajal on meie arusaam maailmast tunduvalt parem. Ma ei vaja enam religiooni sellisel määral. Lisaks olema õppinud seda mitte vajama ka asjade puhul mida me ei mõista. Sest ajalugu on näidanud, et asjad mida me ei mõista on ajutised ning ajapikku oleme õppinud. Seega mis mõtet on käituda sellisel viisil nagu me ei saakski kunagi mõistma? Pole ju mõtet. Kannatust on vaja ning olla rahul sellega, et mõneks ajaks piirdume vaid küsimuste küsimusega ning vastuste otsimisega ning peame olema ilma vastusteta.

Aga jällegi - su point õige. Paljud vajavad "Kindlust". Ei suudeta elada maailmas, kus puuduvad vastused. See on üks paha asi. Vastuste otsimine peaks olema kõigi eesmärk, kuid me ei tohiks vastuseid kerge-käeliselt ise välja mõelda kuna ei ole piisavalt pädevad neid teaduslikult leidma. :)

Ma olen küll aksepteerinud fakti, et mõnes asjas ma ei tea vastust. Ning kuigi ma otsin, ma ei leia seda. Ma aksepteerin, et olen veel loll ning jätkan otsimist. Mul ei teki juba mõnda aega mingit soovi lihtsalt mõnda lampi seisukohta võtta kuna see on "mugav" ja annab vastused mu küsimustele. Ma ei näe sellel mõtet. Kergekäeliselt aksepteeritavad vastused on ju võltsid ja vildakad. Vastused nõrkadele minu meelest.

Ma mõtlen, et inimesed on väga erinevad. On neid, kes ei taha kogu aeg otsida vastuseid küsimustele, kes ei taha võib-olla üldse küsida. Vastuste otsimisega kaasneb mu meelest ka alati ebakindlus, (isikliku mugavuse) ohverdamine. Inimene võiks olla õnnelik. See, kes liiga pingsalt vastuseid otsib, ei saa kunagi olema samal kombel õnnelik nagu see, kes on leidnud rahu enda jaoks mõnest, kellegi teise jaoks võib-olla liiga lihtsana tunduvast asjast. Ma arvan, et inimene ei saa usuta elada, aga igaüks usub erineva asja sisse, kes religiooni, kes teadust.

Kui me usume leitud vastustesse, siis meie jaoks on need ju tõelised, valed on need kellegi teise jaoks. Ja see vastus, mida omab teine, on vale meie jaoks. Kui meie vastus (misiganes see ka poleks) teeb meid õnnelikuks ja rahulikuks, siis oleme me ju ka tugevad?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Huvitav arutelu siin nyyd :)

Selgituseks, et piimast ja piimatoodetest loobusin u. 5 aastat tagasi justnimelt peale pikaajalist uurimist ja kaalutlemist. Ja see otsus oli igati õige minu puhul. Paljud asjad mu tervises ja välimuses paranesid. Muidugi võib ju öelda, et see on kokkusattumus, aga ei saa olla ju kokkusattumus absoluutselt iga inimese puhul, kellel olen soovitanud piimast loobuda! Ma nimelt tegelen oma stuudios krooniliselt haigete inimestega, peale piimast loobumist on kadunud või oluliselt vaibunud sellised haigused nagu diabeet, artriit, lupus, astma, akne, MS, krooniline väsimus, suur ülekaal, krooniline kõhukinnisus. Kõik teevad korralikult trenni ka, nii et head tulemused on tingitud mõlemast, nii trennist kui dieedist. Kuid dieedil on suurem tähtsus kui trennil. Nt. on mul üks klient, kes oli hädas artriidiga põlves. Umbes iga paari kuu tagant ta põlv paisus suureks nagu õhupall ja see oli väga valulik. Esimesed 3 aastat ta ei tahtnud ega suutnud piimast loobuda, kuigi tegi trenni, artriit oli sama nagu varem. Siis kui lõpuks loobus piimast minu pideval pealekäimisel, nüüd pole väga pikka aega artriit põlves välja löönud ega kuidagi tunda andnud. Ta on nii õnnelik ja tänulik ega saa kuidagi aru miks ta mind varem kuulda ei võtnud. :rolleyes: Huvitav on veel see, et kui ta oma arstile sellest rääkis, siis arst noogutas ja nõustus, et piimavaba dieet ongi parim artriidi puhul. Miks ta aga ise siis seda varem ei soovitanud? Ma kahtlustan, et ei julge ja ei tohi. FDA on siin USA-s seadnud reeglid, mida tuleb järgida. Toidupüramiid on üks neist. Tegelikult polegi ühegi mu kliendi arst vastu vaielnud piimavabale dieedile, vastupidi soosivad seda. Aga ise ei soovita. Nt. see mu lupusega klient, veel üks teine artriidiga, üks vähijärgne klient jne.

Ma võin käe südamele panna ja vanduda, et mitte ühelgi kliendil ei ole piimast loobudes tervis halvenenud, paremaks on aga läinud kõigil.

Seega ma ei ole saavutanud oma arvamust piimast mitte ainult loetu põhjal, vaid oma kogemuste põhjal. MInu instinktid ja loogika vaid kinnitavad seda. :rolleyes:

Muudetud kasutaja Marianna poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sa oled kohe päris dr Nigul siis ju :) . Aga seda, et diabeeti piimast loobumisega ravitakse kuulen kyll päris esimest korda.

Piim mõjutab insuliini ja veresuhkrut küll. Kas just sellega mängimisega ravida saab, aga mingi mõju kindlasti.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kurat, ma mõtlesin et ma siia flamewari vahele oma küüneviha ei aja, aga näe ikka sõrmed kibelevad.

Kui keegi ütleb mulle, et "Ainest X loobumine tõi mulle tervise ja paljudele teistele ka", siis minu peast käivad läbi järgmised mõtted.

1) Platseeboefekt on meil sõimusõna, aga tegelikult on ilmselt inimese uskumustel, optimismil ja soovidel suurem jõud kui ravimitööstus seda tahaks. Teadlased pole siiani suutnud usutavalt selgitada, millel platseeboefekt ikkagi põhineb, kugi see on inimeste tervenemises (ja ravis) ülioluline aspekt. Moeasi on see tundmatu tegur oletuslikult kirjutada geneetika arvele. Kuni mingi ajani kasutas teaduspõhine meditsiin teadlikult ka platseeboefekti inimeste raviks.

2) Kui inimene teeb oma elus mingeid muudatusi, siis need reeglina ei käi üksi. Oletame, et ülekaaluline ja/või haige inimene võtab vastu mingi radikaalse otsuse ("loobun ainest X") siis samas ta harilikult - võibolla eneselegi teadmata - muudab ka muid aspekte oma elus. Edaspidine tervise paranemine kirjutatakse selle teguri arvele, mida inimene ise usub, et kõige suuremat efekti andis. Mitte aga tegeliku põhjustaja arvele. Näiteks kui sa piimatoodetest loobumisega samal ajal (vali üks: loobusid suitsuste diskoteekide külastamisest/vähendasid alkoholi joomist/hakkasid regulaarsemalt magama/hakkasid rohkem trenni tegema/ostsid uue voodi/kolisid uude korterisse) ei saa sa tegelikult iial kindel olla, et mis siis midagi põhjustas. Inimene kahjuks pole selline mudel, mida ainult üks tegur mõjutaks.

3) Tänapäeva meedias avaldatavad teaduslikud tööd põhinevad suures mahus just ameerika rahva hulgas tehtud uuringutel. Samas on näiteks sellesama piima kohta teada, et mingi arengu vingerpussi tõttu seedivad skandinaavlased üldiselt piima kergemini kui kõik ülejäänud. Kui suur on skandinaavia geenide hulk ameerika (üle pooled on värvilised ja üle 10 prossa aafrika päritolu) või maailma rahvastikus? Tühiselt väike. Aga eestlase hulgas, või konkreetselt sinu esivanemate hulgas - väga raske öelda, eks ole, oleme ju väga segatud verega rahvas. Aga seetõttu ei saa läänemaailma uuringuid 1:1 eestlaste peale üle võtta. See pole ainult piimaga nii. Eri paigus on inimesed kohanenud erineva söögiga, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Traveler's_diarrhea on üks huvitav nähtus.

4) Inimene on kõigesööja ja sellest ei olegi võimalik lõpuni aru saada, mis sellele kõigesööjale siis kõige õigem söök on. Ilmselt kõigesööjad seedivadki kõike nii 50/60 ja mitte midagi ideaalselt. Siga näiteks laseb ilmselt just sel põhjusel ühe ja sama söögi kaks korda seedetraktist läbi. Võibolla paleoliitikumi inimene tegi seda ka - tegelikku tõendusmaterjali pole kahjuks säilinud. Aga lääne inimene muidugi ei taha sellist võimalust uskuda.

5) Tõde on mitmesugust, oleneb, kuskohast vaadata. Jäägu sulle sinu usk ja mulle minu oma. Ma parem enda isiklikku arvamust piimast siia ei lisa. See pole ju oluline.

Muudetud kasutaja salasilm poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kurat, ma mõtlesin et ma siia flamewari vahele oma küüneviha ei aja, aga näe ikka sõrmed kibelevad.

Kui keegi ütleb mulle, et "Ainest X loobumine tõi mulle tervise ja paljudele teistele ka", siis minu peast käivad läbi järgmised mõtted.

1) Platseeboefekt on meil sõimusõna, aga tegelikult on ilmselt inimese uskumustel, optimismil ja soovidel suurem jõud kui ravimitööstus seda tahaks. Teadlased pole siiani suutnud usutavalt selgitada, millel platseeboefekt ikkagi põhineb, kugi see on inimeste tervenemises (ja ravis) ülioluline aspekt. Moeasi on see tundmatu tegur oletuslikult kirjutada geneetika arvele. Kuni mingi ajani kasutas teaduspõhine meditsiin teadlikult ka platseeboefekti inimeste raviks.

2) Kui inimene teeb oma elus mingeid muudatusi, siis need reeglina ei käi üksi. Oletame, et ülekaaluline ja/või haige inimene võtab vastu mingi radikaalse otsuse ("loobun ainest X") siis samas ta harilikult - võibolla eneselegi teadmata - muudab ka muid aspekte oma elus. Edaspidine tervise paranemine kirjutatakse selle teguri arvele, mida inimene ise usub, et kõige suuremat efekti andis. Mitte aga tegeliku põhjustaja arvele. Näiteks kui sa piimatoodetest loobumisega samal ajal (vali üks: loobusid suitsuste diskoteekide külastamisest/vähendasid alkoholi joomist/hakkasid regulaarsemalt magama/hakkasid rohkem trenni tegema/ostsid uue voodi/kolisid uude korterisse) ei saa sa tegelikult iial kindel olla, et mis siis midagi põhjustas. Inimene kahjuks pole selline mudel, mida ainult üks tegur mõjutaks.

3) Tänapäeva meedias avaldatavad teaduslikud tööd põhinevad suures mahus just ameerika rahva hulgas tehtud uuringutel. Samas on näiteks sellesama piima kohta teada, et mingi arengu vingerpussi tõttu seedivad skandinaavlased üldiselt piima kergemini kui kõik ülejäänud. Kui suur on skandinaavia geenide hulk ameerika (üle pooled on värvilised ja üle 10 prossa aafrika päritolu) või maailma rahvastikus? Tühiselt väike. Aga eestlase hulgas, või konkreetselt sinu esivanemate hulgas - väga raske öelda, eks ole, oleme ju väga segatud verega rahvas. Aga seetõttu ei saa läänemaailma uuringuid 1:1 eestlaste peale üle võtta. See pole ainult piimaga nii. Eri paigus on inimesed kohanenud erineva söögiga, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Traveler's_diarrhea on üks huvitav nähtus.

4) Inimene on kõigesööja ja sellest ei olegi võimalik lõpuni aru saada, mis sellele kõigesööjale siis kõige õigem söök on. Ilmselt kõigesööjad seedivadki kõike nii 50/60 ja mitte midagi ideaalselt. Siga näiteks laseb ilmselt just sel põhjusel ühe ja sama söögi kaks korda seedetraktist läbi. Võibolla paleoliitikumi inimene tegi seda ka - tegelikku tõendusmaterjali pole kahjuks säilinud. Aga lääne inimene muidugi ei taha sellist võimalust uskuda.

5) Tõde on mitmesugust, oleneb, kuskohast vaadata. Jäägu sulle sinu usk ja mulle minu oma. Ma parem enda isiklikku arvamust piimast siia ei lisa. See pole ju oluline.

Aitähh sinu sõrmedele. See oli kokkuvõtvalt hea :)

(a su link ei tööta)

Muudetud kasutaja Leegi-H poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

..... Beebi tunneb oma ema piimalõhna ka teise toa otsa. Neid eksperimente on palju tehtud.

Sama ka loomapoegadega, neil on piimavajadus ja nad tunnevad piimalõhna, sellepärast vastsündinud pimedad loomapojad leiavad alati ema rinna üles. See tugev piimalõhna tundmine aga kaob, täiskasvanud inimesed seda ei tunne (sest neil pole enam piima vaja), ka mitte täiskasvanud loomad. Ka kaob ära rinnaimemisinstinkt, enamus täiskasvanud inimestest hakkaksid oksele kui peaksid lehma udarast piima imema.

.....

Sa oled ikka osav nende järelduste tegemisel. :) Oletame ,et t6epoolest on see piima l6hn mida imik teise tuppa tunneb jne..las ta olla. Aga järeldada , et kuna inimese v6i loomapoeg muud toitu ka tarbima hakkab ja "piimainstinktist" v66rdub siis tähendab see , et ta enam piima ei vaja (mis on iseenesest tobe lause sest t6epoolest pole piim hädavajalik , nagu ka muud toidud) v6i koguni , et see talle lausa kahjulik oleks, on muidugi k6rgem pilotaaz. Ehk on p6hjus hoopis proosalisem ? Näiteks pägariku iseseisvaks eluks ette valmistamine , et ta poleks ainult emast s6ltuv?

NB! Rinnaimemise instinkt pole vähemalt minu puhul kyll kuhugi kadunud. T6si kyll, objekt ja eesmärk on teised..

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sa oled ikka osav nende järelduste tegemisel. :) Oletame ,et t6epoolest on see piima l6hn mida imik teise tuppa tunneb jne..las ta olla. Aga järeldada , et kuna inimese v6i loomapoeg muud toitu ka tarbima hakkab ja "piimainstinktist" v66rdub siis tähendab see , et ta enam piima ei vaja (mis on iseenesest tobe lause sest t6epoolest pole piim hädavajalik , nagu ka muud toidud) v6i koguni , et see talle lausa kahjulik oleks, on muidugi k6rgem pilotaaz. Ehk on p6hjus hoopis proosalisem ? Näiteks pägariku iseseisvaks eluks ette valmistamine , et ta poleks ainult emast s6ltuv?

NB! Rinnaimemise instinkt pole vähemalt minu puhul kyll kuhugi kadunud. T6si kyll, objekt ja eesmärk on teised..

Nii ütlegi, et asi on toote pakendis. :unsure:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No kui me ameerika piimast räägime, siis see on hoopis teine teema. Seal on kõigil lehmadel kiip küljes, kui lehm tuleb lüpsmast, siis olenevalt sellest, kuipalju piima andis, avaneb talle värav, kuhu minna. Üks värav viib magama-sööma, teine värav viib veterinaari juurde, kus saab mehise glükoosisüsti.

Pole ime, et niimoodi saadud piima mittejuuest diabeeti ravitakse.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kusjuures, ma siin käin crossfitis ja crossfit soovitab paleo dieeti, kus piimatooteid välditakse. Ja meil on seal üks kutt, endine kulturist, praeguseks on ta teinud pool aastat crossfitti. Tal on esimese grupi diabeet ja selle poole aastaga, mis ta crossfitis on käinud ja paleo dieeti järginud, on ta diabeet poole paremaks läinud. Varem pidi ta kindlasti iga päev insuliini süstima, vahel veel mitu korda päevas. Nyyd aga systib ta vaid mõned korrad nädalas ja enesetunne on paranenud mitmekordselt. Enam pole tal selliseid päaevi, kus ta sõna otses mõttes voodis peab vedelema, sest pole jaksu pystigi t6usta. Tema muidugi räägib, et muutus on toimunud ta tervises crossfiti tõttu, aga mina ütlen, et hoopis dieedi tõttu, sest piimatooted välja jättis. Sest kuidas saab crossfit niimoodi tervist parandada niigi varemgi väga aktiivsel inimesel? Samuti yhel naisel crossfitis on allergiad täitsa ära kadunud. Ma ytlen, et see ons amuti dieedist.

Ei, ma ei usu, et tegu on vaid ameerika piimaefektiga. Siin on samuti mahepiim ja –tooted saadaval. Kui Eesti piim oleks nii puhas ja kasulik, siis miks on Eesti sydame–veresoonkonnahaiguste ja vähi poolest maailmas esirindel, samuti nagu USA–gi?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kusjuures, ma siin käin crossfitis ja crossfit soovitab paleo dieeti, kus piimatooteid välditakse. Ja meil on seal üks kutt, endine kulturist, praeguseks on ta teinud pool aastat crossfitti. Tal on esimese grupi diabeet ja selle poole aastaga, mis ta crossfitis on käinud ja paleo dieeti järginud, on ta diabeet poole paremaks läinud. Varem pidi ta kindlasti iga päev insuliini süstima, vahel veel mitu korda päevas. Nyyd aga systib ta vaid mõned korrad nädalas ja enesetunne on paranenud mitmekordselt. Enam pole tal selliseid päaevi, kus ta sõna otses mõttes voodis peab vedelema, sest pole jaksu pystigi t6usta. Tema muidugi räägib, et muutus on toimunud ta tervises crossfiti tõttu, aga mina ütlen, et hoopis dieedi tõttu, sest piimatooted välja jättis. Sest kuidas saab crossfit niimoodi tervist parandada niigi varemgi väga aktiivsel inimesel? Samuti yhel naisel crossfitis on allergiad täitsa ära kadunud. Ma ytlen, et see ons amuti dieedist.

Ei, ma ei usu, et tegu on vaid ameerika piimaefektiga. Siin on samuti mahepiim ja –tooted saadaval. Kui Eesti piim oleks nii puhas ja kasulik, siis miks on Eesti sydame–veresoonkonnahaiguste ja vähi poolest maailmas esirindel, samuti nagu USA–gi?

Kui ta paleodieedile yle laks, kuidas saab sellest jareldada, et diabeet just tanu piimatoodete arajatmisele on paremaks lainud?

Confirmation bias?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

sest k6ike muud s88b ta samamoodi nagu varemgi. Diabeedi t6ttu ei saanud ta varemgi syya rämpsu ega magusat vms. Ainus dieedi vahe ongi piimatoodete ärajätmine.

Siis nii kirjutagi. Eelmisest postist jai mulje, et laks paleodieedile yle, mitte ei jatnud ainult piimatooteid menyyst valja.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Läkski ju paleodieedile üle. Paleodieet ei soosi ka liigsete süsivesikute söömist, mida ta oma haiguse tõttu vältis nagunii.

Ma mõtlesin, et kui sa paleo-dieedi kohta kommenteerid, et vähemalt tead, millest see koosneb.

Muudetud kasutaja Marianna poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×