Jump to content
peugeot

Eesti kulturismi ajalugu...

Recommended Posts

Klassikuid läbi aegade:

Ott, Indrek, Olev

Screen Shot 2017-05-20 at 8.06.58.png

 

K.P. , Olev

 

Screen Shot 2017-05-20 at 8.28.35 copy.jpg

 

Samal pildil Innar Mardo, Ben Weider, Olev Annus, Ervin Liebert

 

Screen Shot 2017-05-20 at 11.00.55.png

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

EKFL teenetemärgiga "1966 - 2016"  austatud Pranas Mickevicius

1988-1999 Eesti Kulturistide Liidu president

592bf21fb3c0d_IMG_5146(1).thumb.jpg.f3bf084e8507f9f961628c5ffc27361d.jpg

 

...ja kaks endist presidenti koos

592bf21b87a6a_IMG_5148(1).thumb.jpg.e711c3e6b9c058170e1aa7f07c99c235.jpg

 

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Olev Annus on Eesti kulturismi legend (sündinud 26. aprillil 1951 Kohtla-Järvel), kelle saavutatud sportlik tase ja võidud ootavad siiamaani Eesti kulturistide poolt ületamist. Intervjuus lähme ajas veidi tagasi ja teeme juttu sellest, kuidas kõik alguse sai, kulturismikarjäärist ja paljust muust, millest meie nooremal generatsioonil on kindlasti põnev lugeda. kliki

Pilt on olnud kunagise kohaliku kulturistide kultusajakirja "Atleet" kaanel

Screen Shot 2017-06-07 at 20.34.33.png

 

Olev oma karvaste sõpradega koduaias 2015 a. talvel. 

Screen Shot 2017-06-08 at 11.01.14.png

 

Olev oma lemmik mundris 2014 a. suvel

Screen Shot 2017-06-10 at 16.45.54.png

 

Olev mõned nädalad pärast  Mr.Pro.Universe võitmist 1987 a.

Screen Shot 2017-06-10 at 16.39.53.png

 

 Olev pärast Finnish Grand Prix võistlusi.

Screen Shot 2017-06-10 at 16.46.31.png

 

3 nädalat pärast  Mr.Pro.Universe 1987.a. võitmist.

Screen Shot 2017-06-10 at 16.47.43.png

 

Autasutamine Euroopa meistrivõistlustel 1986.a.Varsavis. Võitja, Olevi kätt tõstab Ben Weider isiklikult.

Screen Shot 2017-06-10 at 16.48.23.png

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mr. Universe 1984 -  Tulla selliste meeste järgi kolmandak. Kõva värk. 

 

Mõlemad Berry Demey ja Mike Christian on eri aastatel Mr. Olympial III koha saanud ;) 

 

 

02148457916f.thumb.jpg.a4838b570ad85acd741729e1e4eae28f.jpg

 

Siin koos kuulsa Danny Padillaga 1994 a. Masters Olympial, selles duellis Olev võitis 

tumblr_o4p746YgYN1ut2zt9o1_1280.thumb.jpg.491f4ddf177b8269014d05321d92b2fc.jpg

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Budapestis pärast absoluutse võitmist 1979 a.

Screen Shot 2017-06-10 at 16.48.00.png

 

Leedus, Nõukogude Liidu MV 70.-nendate lõpus

Screen Shot 2017-06-10 at 17.19.22.png

 

Päras Mr.Pro.Universe võittu 1987.a.

Screen Shot 2017-06-10 at 17.19.58.png

 

Olev 1991.a. Austria metsades 

Screen Shot 2017-06-10 at 17.20.12.png

 

Tänasel päeval oma antiigi kogu uurimas

Screen Shot 2017-06-10 at 17.20.41.png

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Olev Annus väisas 23.08.2017 Tallinnat. Tegime mõned ülesvõtted väärilistega...

 

Olev Annus ja Peep Reinart

 

IMG_4288 (1).jpg

 

Karl Saare ja Olev Annus

 

 

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Nii sai alguse üks oluline etapp minu elus, EKAS e tänase EKFL i asutamisest 20. aastat tagasi

 

Screen Shot 2017-10-02 at 8.03.16.png

 

Nii sai see 20-ne aastane etapp väärikalt ja jätkusuutlikult lõpetatud,

EKFL i presidendikella üleandminsega Ergo Metslale 25.09.2017.

 

IMG_5868.JPG

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Täna, 27.11.2017 a. täitub 20. aastat toona EKAS - e, täna EKFL -i asutamisest ! 

Suured tänud kõikidele asutajatele ja kaasteelistele tähtpäeva puhul!

Eraldi tänud meie esimesele sponsoriele AS Divec Erik Vallaste !

Palju õnne Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit!

 

Screen Shot 2017-11-27 at 8.19.57.png

 

 

Screen Shot 2017-11-27 at 8.29.23.png

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Liidu moodustamine oli väga vajalik. Veel 1997 aasta kevadel toimusid Eesti kulturismi Karikavõistlused vene keeles... Puudus igasugune kontroll võistlejate ja kõige muu üle sellega seoses. Palju on selle 20-e aastaga muutunud. Palju õnne meile kõigile! B)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tänane õhtulehe artikkel Olev Annusest. 

Kes tahab saab siin foorumis tasuta lugeda...

https://sport.ohtuleht.ee/849852/meie-oma-schwarzenegger-eesti-aegade-parima-kulturisti-metsik-elu-kaklus-kgbga-valeabielu-ning-mr-universumi-tiitel 

5a4de387e0fe9_ScreenShot2018-01-04at10_18_36.png.5e58f7240d8d9b5299388fc94ecc8b64.png

Pole ilmselt palju eestlasi, keda võiks märulikangelasest poliitiku Arnold Schwarzeneggeriga samasse nimekirja sättida. Ja kui peaks sellise mõtteharjutuse üle nuputama, siis vaevalt, et lipsaks üle huulte nimi Olev Annus (66). Pikalt Soomes elanud Eesti aegade ühel andekaimal ja parimal kulturistil on seljataga seiklusterohked ajad, kust ei puudu jõuorganitega jagelemine, võltsabielu, andunud austajad ning tiitlid.

Kulturism oli Nõukogude liidus populaarne, kuigi võim seda ei soosinud. Võistlused olid pooleldi põrandaalused ning ettenägelikumatel korraldajatel oli varrukast võtta varusaal, juhuks kui KGB-mehed uksele koputama tulid. Hallid olid võistluste ajal tavaliselt puupüsti täis ning kõigile soovijatele lihaste vaatamise mõnu ei jätkunudki.

„Leedus olid kulturistid päris tuntud,“ meenutab Olev Annus. „Kord pärast võitmist sõitsime Klaipedas suure ülekiirusega ja miilits pidas kinni. Üks vaatas autosse, ütles „Annus jedet“ (Annus sõidab – S.K.) ja trahvi ei tulnud.“

 

Ei lubatud võistlema

Idee Soome emigreeruda hakkas mehel idanema 1980ndate alguses. Lagi tuli ette ning Nõukogude Liidust laia maailma pääsemine oli üüratult keeruline. Eesti kulturismi üks isadest Innar Mardo organiseeris küll turismiviisad võistlustele Poolasse ja Ungarisse , aga Annus soovis enamat.

Teda kutsuti Filipiinidel toimunud IFBB (rahvusvaheline kulturismiliit) MMile, kuid viisat ta ei saanud ning KGB tundis huvi mehe tutvuste ja kirjavahetuse üle. Samuti ei lubatud teda USA ning maailma koondise mõõduvõtule muskleid demonstreerima. Siis oli selge – midagi tuleb ette võtta! Kuna tal oli kaks last, siis ei soovinud ta sildu põletada ning salaja end teise riiki nihverdada.

Talle koduses treeningsaalis Tartu maanteel käisid aeg-ajalt külas Soome kulturistid. Üks neist rääkis oma õele augu pähe ning sündis fiktiivne abielu! Pärast seda algas näitemäng KGBle. Ta helistas aeg-ajalt postkontorist Soome. Võltsabikaasa külastas teda. Oli ju vaja võimudele kuidagi selgeks teha, et armastus on tõeline! Kuigi ei olnud. Luba riigist lahkuda aga ei tulnud ega tulnud.

 

aklus KGBga?

Annus meenutab üht vahejuhtumist, mille taga usub ta olevat KGB, kes teda tollal igal viisil mõjutada üritas. Ühel õhtul sättis ta end marsruuttaksos bussijuhi taha. Tema kõrvale istutas end tätoveeritud käega venelane ning üle vahekäigu veel üks venelane. Lõpp-peatuses olid masinasse jäänud vaid tema, juht ning kaks potentsiaalset kaaki. Annus soovis väljuda, kuid kahtlased tegelinskid olid teel ees. Kui värske õhu kätte jõuti, läks löömaks nagu parimas märulifilmis. Spetsnazi koolituse läbinud ning ülikooli ajal karatetrennis Annus sai oma võimeid näidata.

„Astusin paremale, et lööki vältida,“ alustab atleet, kes kulturismi leidis pärast maadlustrennis saadud vigastust. „Mees ei saanud mulle pihta ja minule suunatud löögi võttis vastu takso. Mehel oli käes ilmselt nukid või midagi muud. Minul endal mingit relva ei olnud ja ära ma ei jooksnud. Ründasin siis, kui mees pilgutas silmi. Kiire löök jalaga külgsuunas, kohe järgi sekundi murdosa jooksul löök käega külgsuunas, ja enne kui mees maha kukkus, jõudsin veel korra lüüa, sest maaslamajat ju ei lööda.“

Pärast seda vajutas sohver gaasi põhja ning Annus võttis maha teisegi kodaniku.

„KGB oli saatnud valed mehed,“ nendib ta.  

1984. aasta jaanuaris sai Annus teate, et tal on kaks nädalat aega Eestist lahkumiseks. Kuna just sel ajal oli remondis parvlaev „Georg Ots“, lendas ta uute koduriiki Leningradist. Soome võttis ta kaasa kuldsõrmuse, veidi üle 600 marga, spordikoti riietega, kaks põhjanaabrite kulturisti poolt Eestisse hoiule jäetud messingust vaasi ning paar pudelit šampanjat, mis pagasitöötajate karmidele kämmaldele vastu ei pidanud.

 

Kihutav Porsche

Võõral maal seadis ta end algselt sisse Jyväskylässe, kus elas tema fiktiivne abikaasa, kuid juba varsti kolis ta kohaliku kulturismiliidu presidendi kutsel Helsingisse ning hakkas seal muskleid vormima. Järgnesid võistlused üle Euroopa. Kord Itaaliast naastes märkas ta, et inimesed käituvad imelikult ning väldivad teda. Peagi selgus tõde – Alex Lepajõe ja Raivo Roosna olid just röövinud Helsingis juveelipoodi ning Roosnat oli artiklites nimetatud Eesti kulturistiks. Kõigest hoolimata oli maailm lahti, Annus käis näiteks Los Angeleses treenimas ning Las Vegases võistlemas.

1986. aastal triumfeeris mees Varssavis IFBB EMi raskekaalus. Oma sünnipäeval. Tšornobõli tuumakatastroofiga samal päeval. Veider ajastus. Kummaline oli ka see, kuidas mees üldse sellele võistlusele pääses. Soome kulturismiliit nõudis Annuselt osavõttu Jyväskylas toimunud EM-valikvõistluselt, kuigi tema enda sõnutsi oli kindel, et konkurente talle ei leidu.

Hommikul kell 8 pidi ta kaalumisel olema, kuid kell 6 pesitses ta veel Helsingis ning vaevles WCs kõhuhäda käes. Kahe linna vahel on kilomeetreid umbes 270. Siililegi selge, et oli kiire. Annust autoga oodanud sõber Jari oli aga rahulik.

„Ära muretse, küll jõuame, kükita edasi,“ sõnas ta Olevile.

„Lõpuks pääsesin autosse, panin seljatoe magamisasendisse ja Porsche läks liikvele,“ kirjeldab Annus. „Paha on olla, mingil ajal kergitan end, heidan pilgu spidomeetrile – kiirus 230 km/h – ja võtan taas magamisasendi. Jõudsime kohale veidi enne kaheksat. Kulturismiliidu president ütles, et ta oli ka kiirust ületades Jyväskylä suunas sõitnud, kui äkki nägi tahavaatepeeglist suurtükikuulina lähenenud autot, mis temast nagu postist mööda sõitis.“

 

Mister Universum!

Kulturismimaailm on killustatud ning erinevaid organisatsioone mitmeid. Kuna IFBB Soome alaliit heitis Annusele pidevalt kaikaid kodaratesse, kolis mees NABBA (1950. aastal Inglismaal loodud kulturismiliit) võistlustele. 1987. aastal sai temast nii NABBA maailmameister kui ka Mr. Universe'i võistluse tšempion professionaalide klassis. Sama tiitli viis aastatel 1968-1970 koju ei keegi muu kui legendaarne Arnold Schwarzenegger.

5a4de38a22bed_ScreenShot2018-01-04at10_18_24.png.1da7672c1137f581e01ddf0f20b07272.png

 

„Lennukis tunti mind ära, Soomes oli lennuväljale vastu tulnud suur bussitäis inimesi, kes kohtlesid mind nagu oma, mitte kui kodakondsuseta välismaalast,“ kirjeldab Annus võidujärgseid sündmusi.

Annus sai IFBBlt eluaegse võistluskeelu (etteruttavalt öeldes tühistati see varsti, kuid sarnaseid keelde sai ta hiljemgi), ajalehed ja ajakirjad käisid teda intervjueerimas, sattus telekassegi.

„Tuli ka naissoo esindajatelt fotosid ja kirjakesi sooviga tulla minu tüdruksõbraks,“ mäletab Annus, kelle võltsabielu kestis alla kolme aasta. „Kust nad aadressi said?“

Mees lõpetas tõsisema võistlemise 1991. aastal ning puhtalt tulemustele otsa vaadates oli 1987. aasta tema karjääri võimsaim. Pärast kulturismikarjääri tegeles mees toidulisanditega ning hetkel elab pensionär Annus kristlasena juba ligi 20 aastat Lahti lähistel.

5a4de38ccad4c_ScreenShot2018-01-04at10_18_44.png.38839896403d45a4da8255fdfc3d9829.png

 

Millised olid tollal lood dopinguga? Kas Annus tegi? Kas teised tegid?

„Kulturimis on andekaid ja ebaandekaid, Jumal on mulle andnud palju suurema mõõduga keha kui paljudele teistele harrasjajatele,“ sõnab Annus. „(Tõste- ja maletreener) Ervin Liebert ütles minu kohta kord, et ma olen kulturismis geenius, ja ta ei ole mees, kes meelitab. Skelett, millest sõltub õlgade laius, puusade laius, sirged või kõverad jalad, lihaste kuju, proportsioonid ja sümmeetria – kui see annab ideaalse võimaluse kulturismis tippu jõuda, siis seda edumaad on raske kinni joosta ka dopinguga.“

Olev Annus

Sündinud: 28. aprillil 1951 Kohtla-Järvel

Kasvas üles Tallinnas ning tegeles vabamaadlusega

Elab aastast 1984 Soomes

Suurimad saavutused kulturismis:

1984 – IFBB MMi raskekaalu pronks

1985 – IFBB EMi raskekaalu hõbe, maailmamängude raskekaalu pronks

1986 – IFBB EMi kuld

1987 – NABBA Mr. Universe võistluse võitja, NABBA MMi kuld

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Screen Shot 2018-01-29 at 20.33.05.png

Lastekodupoiss, tsirkuseartist, meremees, atleetvõimleja, poliitvang, treener kelle elust võiks vabalt vändata põnevusfilmi.

 

Nõukogude Liidu kulturismi isaks peetakse eestlast Georg Tennot – mitut keelt vallanud erudiiti, poliitvangi, kirjanik Aleksandr Solženitsõni sõpra, kellele kirjanik oma raamatus „Gulagi arhipelaag” pühendab pika peatüki. Möödunud sügisel möödus tema surmast 50 aastat .

Georg Tenno kohta leiab venekeelsest internetist sügavat lugupidamist väljendavaid mälestuskilde ja isegi talle pühendatud luuletuse. Eesti spordi biograafilises leksikonis on tema kohta lakooniline sissekanne: "Sporditegelane Tenno sündis 1911. aasta 20. septembril Peterburis ning suri 1967. aasta 22. oktoobril."

Aga edasi läheb kirjeldus üksjagu segasemaks ja salapärasemaks: Tenno kasvas Venemaa lastekodudes. Töötas nii tsiviil- kui ka sõjalaevadel, oli NSV Liidu mereväes komandör. Valdas vabalt inglise keelt. Teise maailmasõja ajal töötas sideohvitserina Inglise mereväes. Tegeles raskejõustiku, akrobaatika ja atleetvõimlemisega (NL-is esimesi selle spordiala harrastajaid). Pärast sõda arreteeriti koos abikaasaga, süüdistati salakuulamises ning mõisteti 25 aastaks sunnitööle. Saadeti Kasahstani Žezkazgani vangilaagrisse. Vabanes 1957 amnestia korras. Seejärel püüti teda värvata sõjaväe vastuluuresse. Sealt pääsemiseks teeskles vaimuhaiget. Asus tööle Moskva kehakultuuriinstituuti. Olles oktoobris 1967 teel Tallinna, haigestus raskelt ja viidi lennukiga tagasi Moskvasse, kus ta suri. Aastail 1970–1989 ning 2001 korraldati Eestis tema mälestuseks atleetvõimlemisvõistlust."

„Tenno on legend. Teda peetakse õigusega NSV Liidu kulturismi isaks,” ütleb aastaid Eestis atleetvõimlemist vedanud Arnold Tokko (52). Ta lisab, et kuna tänavu tähistab Eesti raskejõustik 130. sünnipäeva, on plaanis välja panna selleteemaline näitus ning Georg Tennol on seal kindlasti oma koht. Täpsemalt soovitab ta uurida mõne raskejõustikuveterani käest.

„Ei mäleta, et ma oleks seda meest näinud ilma lipsu ja valge särgita, millal ja kus iganes me kokkusaamine ka ei toimunud. Ta oli intelligent selle sõna kõige paremas tähenduses. See väljendus kõiges - tema käitumise takt ja viis, mis moodi ta ennast esitles, mis moodi üht või teist probleemi lahkas,” kirjeldab Tennot teenekas tõstespordiveteran Taimu Viir (81), kes juhuse tahtel temaga aastakümnete eest kokku puutus. „Tenno tahtis, et temaga kõnelev inimene saaks maksimaalselt teada ainest, mis teda huvitab. Omakasupüüdmatu asjatundja, kes midagi kartmata ja millegi peale kade olemata jagas kõike, mida teadis.”

Sarnase mõttearendusega liitub teenekas raskejõustikuentusiast Ervin Liebert (78). „Päris kindlasti ei liialdata, kui nimetatakse Tennot Nõukogude Liidu kulturismi isaks, seda vaatamata asjaolule, et ala oli nõukariigis pidevalt n-ö poolpõrandaalune. ”

Justkui nende sõnade kinnituseks avaldas Vene suurim spordileht Sovetskij Sport möödunud aasta lõpus ülevaateloo kulturismi ajaloost sealmail. Ajaleht kirjeldab Georg Tennot kui atletismi alusepanijat ja nimetab teda koguni ala patriarhiks. Ajaleht ütleb paljutähenduslikult, et Tenno näol on tegu inimesega, kelle elatud elust jätkunuks mitmele.

„Minu arvates valdas ta nelja-viit keelt. Inglise, saksa ja prantsuse keelt, vene keelest rääkimata. Hoolimata sellest, et elas ja tegutses Venemaal, rääkis ka korralikult eesti keelt,” ütleb Taimu Viir.

„Kas teate, et varasemas elus oli Tenno keeletundjana Arhangelskis tõlgiks, kui sõja ajal toodi sealtkaudu Inglismaalt ja Ameerikast Venemaale sõjakaupa? Ja nagu kõik, kes toona vähegi välismaalastega kokku puutusid ja suhtlesid, saadeti temagi vangilaagrisse istuma,” osutab oma küsimusega Tenno minevikule Eesti üks esimesi kulturiste, siinne pikaajalisim kulturismikohtunik Liebert.

Siin vist oleks põhjust anda sõna Aleksandr Solženitsõnile, kes oma „Gulagi arhipelaagis” Tennost pikalt kirjutab: „Tema (Tenno) keeruline elulugu ei mahu siia raamatusse. Aga põgenemistung oli tal juba kaasa sündinud. Lapsena põgenes ta Brjanski internaatkoolist „Ameerikasse”, see tähendab paadiga mööda Desna jõge. Pjatigorski lastekodust põgenes ta talvel – ronides aluspesus üle raudvärava – vanaema juurde. Ja mis on omapärane: tema elus põimub meresõiduliin tsirkuseliiniga. Ta lõpetas merekooli, sõitis madrusena jäälõhkujal, pootsmanina traallaeval ja tüürimehena kaubalaevastikus. Lõpetas sõjaväelise võõrkeelte instituudi, sõja ajal oli Põhja-Jäämere laevastikus, käis sideohvitserina Inglise konvoilaevadel Islandil ja Inglismaal. Aga tegeles lapsest peale ka akrobaatikaga, esines NEP-i ajal ja ka hiljem meresõitude vahel tsirkuses; oli tõstesporditreener; esines „mnemotehnika” arvude ja sõnade „meeldejätmise” numbritega ja „mõtetelugemisega”. Tsirkus ja sadamaelu aga viisid teda ka põgusasse kokkupuutesse platnoide maailmaga: ta oli omandanud midagi nende keelest, avantürismist, võtetest ja uljusest... Istudes pärast platnoidega korduvalt ühes kongis, ammutas ta neilt veel ja veel üht-teist. See kõik kulub samuti põhimõttelisele põgenejale ära...”

Neid ridu lugedes süveneb üha mõte, et sellest mehest ja tema elust saaks suurepärase filmi. Ainest on, seiklust ja salapära samuti.

„Olen Tennoga paar korda kohtunud, kui ta käis Tallinnas. Toona oli raskejõustikumaja Rataskaevu tänaval Rootsi-Mihkli kirikus. On meeles, et me vestlesime põgusalt ja ta ütles mulle, et ära sa liiga palju pinguta. Mind tunti toona kui liiga fanaatilist harjutajat,” meenutab Liebert. „Kuigi me mõlemad olime raskejõustiku entusiastid, olime mõlemad kaunis kiitsakad ja pikka kasvu. Ta meenutas mulle pigem intelligenti. Oli selgelt paljulugenud inimene,” meenutab spordiveteran.

Vana raskejõustiklane meenutab, et toona, 1950-1960-ndatel, polnud kulturism võimude poolt sugugi soositud – kehaesteediga tegelemist ja musklite kasvatamist ei peetud nõukogude inimesele vääriliseks harrastuseks. „Vastuolu oli palju. Mitte üksnes võimude tasemel. Ka rahva seas ei olnud see just arusaadav ala – poolpaljad mehed näitavad muskleid. Kahtlane,” kirjeldab Liebert. „Ma ei tea, kuidas Tenno, aga enda kohta julgen küll öelda, et see tundus olevat kuidagi nõukogude korra vastane tegevus. Ja seda paeluvam. Praegu võib see tunduda üksjagu lapsik ja arusaamatu, aga toona oli surve üsna metsik.”

Ka teenekas tõstespordiveteran Viir on sama meelt, et NSV Liidus võeti atleetvõimlemist väga suure kõrvalmaiguga . „Kulturism ei kuulunud nõukogude kultuuri hulka, seda käsitleti äärmuslikust vaatevinklist. Võimude silmis oli see inimese mõttetu arendamine ühes suunas. Serveeriti seda ka niimoodi: jah, ilusad musklid, aga millise töö ja milliste vahendite arvelt selleni jõutud on, see olevat küsitav.”

Viir mäletab, et kohtus Tennoga Moskvas ühel kevadeti toimunud rahvusvahelisel tõstevõistlusel. Tenno oli siis juba Moskva kehakultuuriinstituudis õppejõud ning väljaande Sport Zarubežom toimetaja. „Mina temast suurt midagi ei teadnud, suhtlesin lihtsalt intelligentse inimesega. Oleks teadnud toona ta minevikust, oleks kahtlemata rohkem osanud küsida,” kirjeldab Viir. Küll ütleb ta, et Tenno toimetatud Sport Zarubežom oli ainuke ajaleht, kus trükiti rahvusvaheliselt tunnustatud materjale atleetvõimlemisest. Kirjeldati tolleaegsete kuulsate tegijate treeninguid ja nende menüüsid. „Olin sellest inimesest, tema tegudest ja mõtetest sisse võetud. Tegu oli inimesega, kes valdas materjali. Uuris seda, serveeris seda arusaadavalt ja inimesi sütitavalt. Ta oli kahtlemata oma ala meister.”

Tenno koostatud raamat „Atletism” oli üks esimesi vähestest omataolistest, mille järgi nõukogudemaa kulturistid harjutasid. „Minu enda raamat ilmus 1968 – see oli Eestis esimene. Ega suurt midagi polnudki. Ilmselt Tenno tegi oma raamatu ehk pisut varem,” arutleb Liebert.

Aastatel 1970-1989 Tallinnas toimunud Georg Tenno mälestusvõistlused olid Tokko teada üle terve NSV Liidu kõige prestiižikamad kulturismivõistlused. Lieberti sõnul korraldas neid võistlusi Eestis kulturismi vedanud Innar Mardo, kes korduvalt kutsus üritusele aukülalisena ka vanameistri proua. „Need olid tõepoolest kõige prestiižsemad võistlused terves Nõukogude Liidus,” kinnitab Liebert.

Tokko ütleb, et koos NSV Liidu lagunemisega hääbusid ka Tenno mälestusvõistlused. „Aga veel üheksakümnendate lõpus käidi Venemaalt ja mujaltki uurimas, et millal taas Tenno võistlused tulevad. Nende jaoks on Georg Tenno nimi ja tema mälestusvõistlused ikka pühad,” räägib Tokko.

Pean tunnistama, et põgusad mälestuskillud ei ava Georg Tennot just liiga palju. Vestluskaaslased ütlevad, et kõik see osa elust, mis puudutab tema laagriaastaid, saigi teatavaks alles Solženitsõni „Gulagi arhipelaagist”. Anname veelkord sõna kirjanikule, kes on Tennole pühendanud peatüki „Põhimõtteline põgeneja”: „Kõigist võitlusvahenditest näeb ta (Tenno) vaid ühte, usub ainult ühesse, teenib ainult ühte – põgenemist! Ta lihtsalt ei saa teisiti! Ta on niimoodi loodud. Nagu lind ei saa loobuda aastaajalisest rändest, nii ei saa põhimõtteline põgeneja jätta põgenemata. Kahe ebaõnnestunud põgenemise vahel küsisid rahulikud laagrielanikud Tennolt: „No miks sa ei või paigal püsida? Mis sa jooksed? Mis sa sealt väljast leiad, eriti praegusel ajal?” Kuidas mis?” imestas Tenno. „Vabadust. Üks päev taigas ilma ahelateta - see ongi vabadus!” Niisugune oli Tenno. Uues laagris (ja teda veeti sageli mööda tappe) oli ta algul rusutud, kurb – kuni tal küpses põgenemisplaan. Kui plaan oli valmis, läks Tenno üleni särama, ja tema huultele ilmus võidukas naeratus.”

 
Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kes on Eesti viimase 100 aasta parim kulturist?

lisa infot siit

 

Screen Shot 2018-02-24 at 23.53.36.png

Olevi tähtsamas võidud pärast kolimist Soome:

1986 Põhjamaade meister raskekaalus (absoluutset  ei valitud) ,
1986 Euroopa meister raskekaalus (absoluutset ei valitud)
1987 amatööride absoluutne Maailmameister.
1987 elukutseliste Mr.Universe (kõik võistlejad samas kategooria: pikad, lühikesed, kõhnad ja paksemad)
1991 elukutseliste Maailmameister (kõik võistlejad samas kategoorias)
1994 Jan Tana Classic Professional men, winner (kõik võistlejad samas kategoorias. See oli valikvõistlus Masters Mr.Olympiale)
Lisaks hõbe- ja pronksmedaleid EM/MM:lt ja World Games võistlustelt nii amatööride kui ka proffide võistlustelt.
Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Eesti Raskejõusikumuuseum ilmutas tänavu esimest korda kalendri, kus on ära toodud kõikide legendaarsete raskejõustiklaste 2019 a. ümmargused sünnipäevad.

Ärge unustage sünnipäevalapsi õnnitlemast!

Screenshot 2019-03-21 at 19.30.49.png

Screenshot 2019-03-21 at 19.31.27.png

Screenshot 2019-03-21 at 19.31.51.png

Screenshot 2019-03-21 at 19.32.08.png

Screenshot 2019-03-21 at 19.32.38.png

Muudetud kasutaja Arnold poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×