Jump to content
tereummikust

Intermittent fasting

Recommended Posts

Kui süüa mitu korda päevas, ehk üle 3 korra, siis sellega koormad magu ja soolestikku rängalt (5, 6, jne korda - julm mida see seedetraktile teeb; sellist koormust ei tohi anda kui on huvitatud heast tervisest). Ja magamise ajast, siiski ei piisa et magu ja sool saaks piisavalt puhatud ja piisavalt terveks päevasest seedimisest, et järgmine päev normaalselt saaks uuesti pihta hakata.

Kui seedetrakt on pidevalt ülekoormatud mitmete ja mitmete söögikordadega päeva jooksul, siis on halvendatud soolest toitainete imendumine, eriti mineraalide suhtes. See teeb tuju halvaks ja närviliseks ja kergesti vihale minevaks. Kui vaadata "mapo" ja siukeste kommentaare, siis närvilisust, vihkamist, negatiivsust on need rängalt täis... rääkimata võimetust ratsionaalselt mõelda (ehk siis magneesiumi defitsiit, mis ka tekib kui soolestik häiritud; millest niikuinii on enamik inimesi mingil määral defitsiidis)

Mitu korda päevas süüa on väga suure mõjuga.

Ja toit muidugi peab olema võimalikult kvaliteetne. Kes väidab vastupidist ei tea tervisest ega toitumisest, ja nende kahe otsesest seosest põhimõtteliselt mitte midagi, ja seega nende juttu pole mõtet tõsiselt võtta.

Kui süüa vähemkvaliteetset toitu, ehk toit mis kas on toitainete poolest vaesem, või on mürke täis, või mõlemad korraga.

Kui toitainete vaesem, siis ilmselgelt peab rohkem sööma et sama koguse vajalikke aineid kätte saada.

Kui on mürke täis, siis peab ka rohkem sööma, et saada vajalikke aineid kätte. Sest kui palju peab keha toitaineid kulutama, et neutraliseerida ja kehast välja viia neid mürke?

Kui mõlemad koos, nagu enamik poes müüdavad toidud on... siis... no pole keeruline välja mõelda mis siis. Jäädki mugima, alati sööd, kätte ikka vajalikku ei saa. Mürke kuhjub, tervis halb. Siis tuju halb, enesetunne halb, närviline, vihale läheb kähku, jne (ehk selline käitumine nagu see mapo ja muud trollid siin näitavad).

Ise söön kaks korda päevas, väga harva kolm ja väga harva ühe korra. Üks söögikord 2-3 tunni jooksul. Niimoodi siis kuid juba... et kogemust küll.

Kohe pärast ärkamist süüa pole hea, sest seedetrakt veel "magab", ja kui kohe pärast ärkamist midagi makku sundida... ei ole hea. Et süüa alles 1-3 tundi pärast ärkamist (tühja kõhu tunne on märgiks et on aeg; kui söögikordi muuta, siis peab arvestama et on üleminekuperiood, sest keha peab kohanduma) ja viimane söögikord oleks hea 3-5 tundi enne magamaminekut. Kui magada 8 tundi (tegelikult on 8 tundi natuke palju; 6 peaks täpsem olema, kui kõik korras ja paigas, mitte ainult toitumise osas; oleneb ka individuaalist), siis tuleb 12-16 tundi vahet. Päeval jääb vahele 5-8 tundi.

Oluline on individuaalsus, sest inimesed on erinevad, aga et leida mis parim on ja mis tegelikult ka kõige paremini töötab, selleks peab vaatama kuidas inimese keha on arenenud tuhandete aastate jooksul töötama. Ja see siiski ei ole päevläbi mugimine ja seedimine... Me ei ole arenenud päevläbi mugima ja seedima, ehk kui seda teeme, ja teeme järjepidevalt, siis tekivad terviseprobleemid.

Kui elada pikki aastaid terviseprobleemidega (või lihtsalt valedes tingimustes), siis üks hetk sa enam ei märkagi et sul probleeme on. Kui lapsest saati valedes tingimustes, siis kasvades õpid neid valesid tundma tõe ja reaalsuse all selles mõttes et nii peabki olema. Seda olen ka enda peal kogenud päris rängalt... Kui omal toitumise korda löin, siis kadusin sümptomid mis selle ajani arvasin et olid osa sellest kes ma olen... sümptomid ehk haigused mida pidasin "normaalseks". Nüüd tean kõvasti paremini.

See "MaPo" ongi troll, kelle eesmärgiks ongi tekitada negatiivsust ja agressiivselt suruda peale valesid ja kahjulikke mentaliteete ja infot vähemalt tervise ja toitumise koha pealt (ja ega ta ise teagi kuidas lood tegelikult on, sest pole mitte kunagi järele uurinud ega ise läbi mõelnud ega ise järele proovinud). Ta eesmärgiks on naeruvääristada tegelikku tõde ja õiget infot, ja neid kes otsivad tõde. Ta on ränga ajupesu ja valede ohver, ehk siis fanaatik. Ta pole ainuke siuke individuaal siin, neid on siin nii mõnigi... nagu lühikese aja jooksul tuli välja...

Kui nad midagi absurdset ütlevad, siis lihtsalt see fakt, et nad midagi absurdset on öelnud, selgelt välja tuua. Sest ilmselge on ilmselge...

Share this post


Link to post
Share on other sites

IF võib olla väga sobiv mõnedele inimestele mõnel ajal - mõnele lühemaajaliselt, mõnele pikemalt :) Tuleb lihtsalt jälgida ja katsetada, mis sobib ning kuidas (misiganes) toitumisrežiim mõjutab kehalist, psüühilist ja sotsiaalset (! - hea näite tõi Janika - kui keegi peab hiljem üles tõusma, sest ta ei suuda teiste inimeste elu-söömist hästi kannatada, siis see vbla on mõtlemise koht :) ) toimimisvõimet!

Naljakas on jah see, et mõned inimesed esitavad siin teemas kaalutletud ja põhjendatud arvamusi, tsiteerivad allikaid, räägivad ENDA kogemusest väga viisakalt (alati märkusega, et see on lihtsalt minu kogemus, it is what it is)...

...ja siis tuleb ikka mingi tüüp, kelle põhjendusoskus on tasemel "SEST SEE ON KAHJULIK SEST ON!" "SEST TÜÜBID X ja Y ON LOLLID SEST ON!"

P.S. Nummile - evolutsiooniline hüpotees IF kohta EI PEA PAIKA, sest on kultuure ja perioode inimajaloos, kus söömissagedus oli VÄGA SAGE - viljakal aastaajal /regioonis korilus-tüüpi toiduotsimiskäitumise puhul.

P.P.S. Nummile - Sellest kuidas ja miks enesejälgimine ka väga tugevalt tajutud sümptomite suhtes EI OLE adekvaatne, sellest on ka siin foorumis varasemalt päris häid näiteid toodud - inimestel lihtsalt on kalduvus uskuda seda, mida nad tahavad uskuda, siis seda käitumisega võimendada (ka alateadliku käitumisega) ning siis veel tugevamalt uskuda :) Klassikaline platseeboefekt on siin vaid üks tahk - neid on veel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Naljakas on jah see, et mõned inimesed esitavad siin teemas kaalutletud ja põhjendatud arvamusi, tsiteerivad allikaid, räägivad ENDA kogemusest väga viisakalt (alati märkusega, et see on lihtsalt minu kogemus, it is what it is)...

Kõrvaliste allikate toomine on kellegi teise arvamuse toomine. Mina annan oma enda arvamust ja kirjeldan oma enda kogemust, ja seda mida ma reaalselt ka õppinud olen. Kui ma tooksin mingi kõrvalise lingi, siis see ei ole enam minu isiklik arvamus. Miks peaksin ma tooma kellegi kõrvalise arvamuse??

Kui ma peaksin ise hakkama detailsemalt lahti seletama, siis ma jääksin päris pikalt kirjutama. Ehk lihtsam on, kui te ei tea, nagu te ei tea, siis iseseisvalt asjad järele uurida.

Kui keegi ütleb midagi millest mina varem kuulnud ei ole, siis ma ei küsi allikaid, vaid ma uurin ise järele (ehk ma ka praktiseerin mida korduvalt öelnud siin olen). Kui ma ise juba tean päris hästi teemast, aga näen et keegi ajab selle kohta mingit jama, siis ma tahan et nad ennast lahti seletaksid ja ära põhjendaksid, et miks nad niimoodi arvavad - ja selle juures nende endi isiklikke arvamusi, mitte mingeid kõrvalisi ja teiste inimeste arvamusi.


P.S. Nummile - evolutsiooniline hüpotees IF kohta EI PEA PAIKA, sest on kultuure ja perioode inimajaloos, kus söömissagedus oli VÄGA SAGE - viljakal aastaajal /regioonis korilus-tüüpi toiduotsimiskäitumise puhul.

Väga sage on see olnud üliharva, kui üldse. Ja enamiku aastast on ikka toitumine korralike vahedega olnud, et 1-3 korda päevas. Ka perioode kus mõni päev mitte mdagi ei ole saanud. Oleneb ka kliimavöötmest, kuna soojematel aladel aastaringi puuviljad ja taimed kasvavad. Aga meie kliimas aastaringi, kui poleks tehnoloogiat ja mida kõike, päevläbi mugida lihtsalt ei oleks võimalik, ja ei oleks ka võimalik süsivesikuid palju süüa, sest neid lihtsalt ei kasva siin sellises koguses.

Keha prioriteet on seedida ära toit, mis tähendab kui mugida päevläbi, siis keha pidevalt seedib. Kui keha pidevalt seedib, siis trenni jaoks jääb vähem energiat ja kehapoolset kontsentratsiooni, seega trenn ei tule nii efektiivne.


P.P.S. Nummile - Sellest kuidas ja miks enesejälgimine ka väga tugevalt tajutud sümptomite suhtes EI OLE adekvaatne, sellest on ka siin foorumis varasemalt päris häid näiteid toodud - inimestel lihtsalt on kalduvus uskuda seda, mida nad tahavad uskuda, siis seda käitumisega võimendada (ka alateadliku käitumisega) ning siis veel tugevamalt uskuda :) Klassikaline platseeboefekt on siin vaid üks tahk - neid on veel.

On ikka küll adekvaatne. Kuidas ma muidu ennast tundma paeksin õppima? Küsima kellegi kõrvalise käest? Aga kas mitte see keegi kõrvaline ise ei usu mida ta uskuda tahab? Ja siis jään ise tema öeldud jama uskuma, sest tahan et see kõrvaline arvamus oleks tõsi ja kehtiks minu kohta? Mitte keegi ei tunne mind minust paremini ja ei saagi tunda mind minust paremini, mis tähendab kui tahan teada kuidas ja mis minu puhul töötab, siis pean ise järele proovima ja oma enda keha kuulama ja vaatama.

Ma olen ka lugenud päris palju, ka teiste kogemusi. Ja olen järele proovinud.

Kalduvus uskuda mida tahavad... Paljud inimesed jah, aga ma pole üks neist. Ma tean väga hästi mis asi see uskumine on, ja milliseid erinevaid vorme sellel on. "Negatiivset" uskumist (mis sest et sa ei tea mida selle all täpselt mõtlen) minu puhul ei eksisteeri, sest ma olen selle lihtsalt välja juurinud. Ja kui peaks juhtuma et millegi suhtes see tuleb sisse jälle, siis ma ei saa seda mitte märgata. Ma märkan väga hästi mis minus sees toimub, ja põhjusi miks see niimoodi on. Kui sa tahad uskuda et see ei ole võimalik, siis aga palun, aga tea et mina TEAN ja NÄEN teisiti.

Ma olen väga paljudest "tahkudest" teadlik. Ma ei räägiks kui ma ei teaks ega näeks. Ja kui ma ei teaks ega näeks ja ikka räägiks, siis ma vihjaks et ma ei tea ega näe kindlalt või täpselt, et tõenäoliselt või võimalik et on muudki.

Ka nn "teadlased", mis sa mõtled kust nemad oma info saavad? Nad teevad katsed, siis nad hakkavad kirjeldama, oma arvamuste põhjal (arvestades et nad üldiselt kirjeldavad etteantud reeglite põhjal - reeglid mis koostatud ka kellegi teise poolt; siis tegelikult nendele reeglitele alludes nad kirjeldavad hoopis kellegi teiste arvamuste põhjal). Millest sa järeldad et nemad ei kirjelda mida nad tahavad uskuda?

Aga kes sina oled? Kas ise tead kes oled? Kas keegi kes tahab midagi uskuda, või keegi kes reaalselt ise näeb ja tunneb?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nummi, alustuseks soovitaksin sulle ühe väga toreda eelmisel aastal ilmunud raamatu läbi töötamist: "Uurimismeetodid psühholoogias". See on parim "teadusmetodoloogia alused" tekst, mis eesti keeles ilmunud minu teada. Seejärel mõne füsioloogia baasõpiku läbi töötamist... Kuldne tsitaat: "Originaalsete ideede rohkus on vähese lugemuse viga" ;) (rakendub ka mulle endale väga tihti).

Teaduse iva ongi see, et paratamatut subjektiivsust püüakse viia miinimumini niivõrd kui see on võimalik. Näiteks läbi juhusliku vea tõenäosuse arvestamise ja hindamise. Läbi muutujate teadliku kontrollimise. Sina aga kirjutad justkui sa prooviks seda subjektiivsust hoopis maksimumi viia ning oled selle üle veel uhke ka :D Ei oskagi rohkem selle peale midagi öelda.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lisaks enda kogemusest. Ei pruugi olla põhjuslikku seost, kuid ...

Sõin 2 aastat nüüdseks praktiliselt 1x päevas. 1. aasta rangelt 1x päevas.
Selle aasta talvel aga arvan, et ühe mõjuna hakkas tunda andma tõesti mõningane ainevahetuse aeglustumine õhtuks.
Külmatunne muutus väljakannatamatuks. 0 kraadi juures tekkis õhtupoolikul väga vastik lõdisema võttev külmatunne isegi paksude riietega.

Samas, kui peale lõunat sõin, siis seda ei esinenud nii tuntavalt.
Võib aga ka olla, et mõningane külmatundlikkus on tekkinud juba väga madalale langenud rahuoleku pulsist, istudes 38-40. Lamades kuskil 35.

Ei tea.
2 aastase eksperimendi tulemusena võin öelda - toimib. Aga kas see midagi väärt on?
Kas peab püüdma elada nagu koopas, kui toit on normaalselt kättesaadav? See ei tähenda, et peaks sisse ajama kõike, mida toidutööstus pakub. Kuid juurikad on igas poes olemas, kas peab nende söömises siis tingimata 24h vahet pidama?

Share this post


Link to post
Share on other sites

"Evidence-Free" fitness and nutrition.

Where there's never been proof of what someone says other than the fact that they say it and it sounds fancy.

Share this post


Link to post
Share on other sites

JungaTroll, nüüd kus sa mainid siis olen ka seda külmatunnet täheldanud, eriti kui mingil põhjusel on 1 toidukord päevas olnud, aga isegi kahe toidukorraga tekib.

Mulle pole fasting väga mingi piin või väljakannatamatu asi, kuna enamasti söön niikuinii ainult rasvu ja valku, selle peal on lihtne päeva õhtusse saata vahepeal söömata, ma ei oska ainult öelda kuidas oleks kui oleks rohkem süskarite ja valgu peal..

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nummi, alustuseks soovitaksin sulle ühe väga toreda eelmisel aastal ilmunud raamatu läbi töötamist: "Uurimismeetodid psühholoogias". See on parim "teadusmetodoloogia alused" tekst, mis eesti keeles ilmunud minu teada. Seejärel mõne füsioloogia baasõpiku läbi töötamist... Kuldne tsitaat: "Originaalsete ideede rohkus on vähese lugemuse viga" ;) (rakendub ka mulle endale väga tihti).

Teaduse iva ongi see, et paratamatut subjektiivsust püüakse viia miinimumini niivõrd kui see on võimalik. Näiteks läbi juhusliku vea tõenäosuse arvestamise ja hindamise. Läbi muutujate teadliku kontrollimise. Sina aga kirjutad justkui sa prooviks seda subjektiivsust hoopis maksimumi viia ning oled selle üle veel uhke ka :D Ei oskagi rohkem selle peale midagi öelda.

Ma pigem loeksin originaalkeeles, ja kui selleks oleks Inglise keel, siis väga hea... Aga ma muidugi ei loe seda... niikuinii tean juba praegu väga hästi kuidas mõistus töötab, ja mis seda mõjutada saab, jne. Ja üldse, see raamat on teiste inimeste arvamus, mitte minu, ja praegu ma küll ei ole huvitatud nende inimeste arvamusest kes selle raamatu koostanud on. Isegi selle raamatu mainimine on kõrvaline ja ebaoluline selle suhtes millest siin juttu olnud.

Mina annan oma arvamusi ja oma teadmisi, vastaselt eeldan sama. Kui mõtled et sinu arvamused ja teadmised on kellegi teise arvamuste ja teadmiste esindamine... ?? Ise ka aru saad mida teed? Suhtlus ei ole minu, ja läbi sinu kellegi teise vahel. Vaid minu ja sinu vahel.

Ongi ainult subjektiivsus (tegelikult on võimallik ehtne objektiivsus... aga see kaugem ja sügavam teema...). Aga kui lähedal see subjektiivsus on tegelikule reaalsusele? See on oluline. Aga et hinnata kui lähedal on, selleks peab ise reaalsust suht hästi tundma... et siis ise näha oma enda subjektiivsust ja seega seda vähendada.

See mida mina räägin, see baseerub väga suurel hulgal materjalide lugemisel (teiste kogemused, "teaduslikud" tekstid, nende võrdlemine), ja enda kogemusel. Ja siis enda kogemuse ja loetud materjalide võrdlemisel. Väga suurel hulgal järele mõtlemisel. Ja muudki.

Minu puhul on subjektiivsus, erinevalt sellest kuidas sina seda uskuda tahad et mul on, minust ikka väga kaugel.

Enese vead. Neid ma märkan. Ja kui märganud, siis neid ma korrigeerin ja suunan täpsemaks.

Too välja kasvõi üks koht kus ma olen öelnud et olen uhke millegi üle... Siin pole uhkusega mitte midagi pistmist.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Toit seeditakse 12 tundi vähemalt. Osad kauem. Fisaloogilselt pole vahet kas 2x süüa või rohkem.

Harjub ära ruttu kui elu sunnib 2 toidukorda. Trennid ok, rasv% sõltub nädala kaloraashist, aine vahetus kiirus ei muutu.

Seedumise tunnid:

http://www.fitness.ee/artikkel/445/fusioloogia-viii-osa-/1

Sooles seedib jah umbes 12 tundi. Aga trenni suhtes oluline pole mitte see kaua sooles seedib, vaid see kaua maos seedib. Kui süüa pidevalt, siis magu pidevalt töötab, ja see hajutab energiat ehk kui maos seedib, siis trenn ei tule nii efektiivne kui saaks või peaks.

Ja on ikka väga suur vahe kas süüa 1-3 korda, või näiteks 4-8 korda. Väga suur vahe.

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks - ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme...).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sooles seedib jah umbes 12 tundi. Aga trenni suhtes oluline pole mitte see kaua sooles seedib, vaid see kaua maos seedib. Kui süüa pidevalt, siis magu pidevalt töötab, ja see hajutab energiat ehk kui maos seedib, siis trenn ei tule nii efektiivne kui saaks või peaks.

Ja on ikka väga suur vahe kas süüa 1-3 korda, või näiteks 4-8 korda. Väga suur vahe.

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks - ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme...).

Sa ajad lihtsalt täielikku jama... kui viimane lõik oleks tõsi, siis ketogeensel dieedil olevad inimesed (nt inuitid või muud põhjarahvad), neil rasvaprotsent tiksuks lihtsalt vaikselt nulli... ja siis miinustesse. Aga see ju ei ole nii.

Ja põhiline viga "ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks" see on lihtsalt lausvale suure algustähega. Sissesöödud rasvast just tehaksegi rasva ka rasvarakkude tarvis. Süsivesikute olemasolul JA kaloriliias ollas tehakse seda lihtsalt rohkem. Pigem võiks väita seda, et SÜSIVESIKUTEST otse rasva tegemine on keeruline.

Kui keegi tahab rohkem nullist teada (ma ei usu, et Nummi vaevub üldse mõtlema, et ta võiks eksida, aga võibolla keegi uus huviline huvitub päriselt füsioloogiast), siis lihtne algus on näiteks siin: http://science.howstuffworks.com/life/cellular-microscopic/fat-cell1.htm

Share this post


Link to post
Share on other sites

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks - ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme...).

Uskumatu tüüp. Teadmata midagi, ajab lihtsalt jura. Sõltumata teadmistest võiks ju vähemalt elementaarset tervet mõistust omada. Kui seda ka pole, siis ma hääletaks selle poolt, et nummi teeks enda peal näitliku katse ja toituks rasvast ja valgust mitmekordses koguses ja näitaks, et ei lähe ise rasva.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sooles seedib jah umbes 12 tundi. Aga trenni suhtes oluline pole mitte see kaua sooles seedib, vaid see kaua maos seedib. Kui süüa pidevalt, siis magu pidevalt töötab, ja see hajutab energiat ehk kui maos seedib, siis trenn ei tule nii efektiivne kui saaks või peaks.

Ja on ikka väga suur vahe kas süüa 1-3 korda, või näiteks 4-8 korda. Väga suur vahe.

Rasvaprotsent sõltub ainult suhkrute ja sissesöödud mürkide kogusest.

Rasv mida ise sisse süüa ei anna keha rasvaprotsendile grammigi juurde. Aga rasv, kalorite järgi, on suhkrutest 2 korda suurem.

Põhjus on lihtne miks - ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks. Sellist protsessi ei eksisteeri. Ehk võid süüa isegi 4000 kalori väärtuses rasva päevas, aga keharasva sellest juurde ei saa (selline kogus muidugi tekitaks muid probleeme...).

The time taken for food or other ingested objects to transit through the gastrointestinal tract varies depending on many factors, but roughly, it takes less than an hour after a meal for 50% of stomach contents to empty into the intestines and total emptying of the stomach takes around 2 hours. Subsequently, 50% emptying of the small intestine takes 1 to 2 hours.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh kõigile teistele kirjutajatele siin teemas. Kui üks häälekas tüüp tahab mingit jama uskuda (!) siis teda ümber veenda on raske, aga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab arutluse ja argumentide kvaliteedist aru, kes jaurab niisama ja kellel on faktipõhist infot.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh kõigile teistele kirjutajatele siin teemas. Kui üks häälekas tüüp tahab mingit jama uskuda (!) siis teda ümber veenda on raske, aga vähegi mõtlemisvõimeline inimene saab arutluse ja argumentide kvaliteedist aru, kes jaurab niisama ja kellel on faktipõhist infot.

Ma isiklikult arvan,et see on see Sügiskülvi-härra,või Trojan Vegan,või Lpf ...vms ta iganes oli.Kirjastiil on lihtsalt liiga sarnane.Võin ka eksida muidugi. :) Selline ajab jama jama ajamise pärast.Talle meeldib lihtsalt kui s.tt ventilaatorisse lendab.Midagi mõistliku sealt ei tule. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma isiklikult arvan,et see on see Sügiskülvi-härra,või Trojan Vegan,või Lpf ...vms ta iganes oli.Kirjastiil on lihtsalt liiga sarnane.Võin ka eksida muidugi. :) Selline ajab jama jama ajamise pärast.Talle meeldib lihtsalt kui s.tt ventilaatorisse lendab.Midagi mõistliku sealt ei tule. :)

Aga on väga tore, kui trolli tõttu koguneb ports materjali, millest nn "tühja koha" pealt teemasse tulijal on midagi õppida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sama härra tundub olevat jah, ma B foorumist lasin jalga selle kodaniku pärast, loodetavasti saab siit jälle banni. Mees on väga osav, väga raske on ignoreerida. Teksti järgi kahtlustan kanepist põhjustatud skisofreeniat.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga asjakohast juttu ka paastumine kohta. Oma uurimistöös analüüsides teadusuuringuid selgus ka üks päris põnev asi. Nimelt, vahelduv paastumine säilitab paremini dieedil olles lihasmassi, võrreldes tavalise kalorite piiramisega. Loomulikult allikaid on vähe ning sellest perspektiivist tuleks asja edasi uurida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sa ajad lihtsalt täielikku jama... kui viimane lõik oleks tõsi, siis ketogeensel dieedil olevad inimesed (nt inuitid või muud põhjarahvad), neil rasvaprotsent tiksuks lihtsalt vaikselt nulli... ja siis miinustesse. Aga see ju ei ole nii.

Ja põhiline viga "ei eksisteeri protsessi kus toidust saadud rasva keha töötleks ümber keharasvaks" see on lihtsalt lausvale suure algustähega. Sissesöödud rasvast just tehaksegi rasva ka rasvarakkude tarvis. Süsivesikute olemasolul JA kaloriliias ollas tehakse seda lihtsalt rohkem. Pigem võiks väita seda, et SÜSIVESIKUTEST otse rasva tegemine on keeruline.

Kui keegi tahab rohkem nullist teada (ma ei usu, et Nummi vaevub üldse mõtlema, et ta võiks eksida, aga võibolla keegi uus huviline huvitub päriselt füsioloogiast), siis lihtne algus on näiteks siin: http://science.howstuffworks.com/life/cellular-microscopic/fat-cell1.htm

Ajan jama? Tõesti?

Huvitav küll kust kohast näiteks inuitid saaksid omale keharasva... On teada et nende dieet on umbes 99% loomne. Just kalad ja veeimetajad. Et siinkohal uuri veeimetajate kohta natuke järele ja kuidas nendel kehas suhkruga lood on ja milleks neil seda vaja on. Ja inuitid sõid neid vee loomi kellel loomsed suhkrud kehas. Ei tea küll kust nad seda saaksid... Täiesti haige... Räägid, aga ise ei tea mitte midagi... Ja ise hoopis ajad täielikku jama...

Siis, ka valkudest keha toodab suhkrut, kui seda muust kohast kätte ei saa... Seda ikka tead et inuittidel on 2 korda suurem maks kui teistel inimestel. Uuri järele miks...

Ja loomne rasv, otse loomalt, töötlemata, sisaldab ka valkusid natuke.

Et... jah...

Et kes siin siis tegelikult jama ajab? Enne kui millestki rääkima hakkad, tee omale teema piisavalt selgeks. Sa just tõestasid et sa absoluutselt ei tea millest sa räägid. Aga ei, vastu vaidlema ikka peab, mis sest et ise ei tea mitte midagi. Kas endal hale ei hakka sellist jama ajades?

Uuri järele...

"Sissesöödud rasvast just tehaksegi rasva ka rasvarakkude tarvis" -- WOW, VAU! Ohsa kuidas sa oskad reaalsusest mööda panna... Vähemalt milleski oled osav...

Ei eksisteeri protsessi siin planeedil kus toidust saadud rasva keha töötleb ümber keharasvaks!

Keha saab toota keharasva ainult süsivesikutest. Veel täpsemalt, ainult suhkrutest. Kõik keharasv mis inimestel on, on kõik toodetud suhkrutest. Hämmastav et üks inimene ei tea üht kõige elementaarsemat...

Ma ei vaevu mõtlema? Olen demonstreerinud järjepidevalt et vaevun ikka küll, ja kuidas veel... kõvasti rohkem kui sina ja teised sinusugused siin kõik kokku pannes.

Miks sa valetad?

Võtta USA näiteks. Seal on üks keskmine inimene suht rasvane tüüp. Seal üks keskmine inimene "teab" mida? Ta "teab" et rasv teeb paksuks... seega ta väldib rasva elueest. Mida ta siis sööb? Süsivesikuid, suhkruid... Ja ta on paks... räigelt paks... kui samas väldib rasva ja rasvaseid toite... Et... tule mõistusele...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Uskumatu tüüp. Teadmata midagi, ajab lihtsalt jura. Sõltumata teadmistest võiks ju vähemalt elementaarset tervet mõistust omada. Kui seda ka pole, siis ma hääletaks selle poolt, et nummi teeks enda peal näitliku katse ja toituks rasvast ja valgust mitmekordses koguses ja näitaks, et ei lähe ise rasva.

Aga palun, nagu olen ka eelnevalt öelnud. Selle asemel et süüdistada ja mida muud samaväärset. Selle asemel põhjenda lahti mis sulle ei meeldi ja miks sulle ei meeldi.

Kas sa ei ole võimeline ennast lahti seletama?

Share this post


Link to post
Share on other sites

The time taken for food or other ingested objects to transit through the gastrointestinal tract varies depending on many factors, but roughly, it takes less than an hour after a meal for 50% of stomach contents to empty into the intestines and total emptying of the stomach takes around 2 hours. Subsequently, 50% emptying of the small intestine takes 1 to 2 hours.

Suus toimub närimine, siis toit neelatakse. Neelamisega jõuab toit makku. Maos seedib toit kuni 4 tundi, olenevalt toidust ja kogusest. Pärast seda läheb toit edasi soolde kus seedub edasi. Et toit soolest väljuks, selleks peab mööduma, olenevalt toidust, umbes 12-24 tundi (oletades et soolestik ja sealsed bakterid on tervise juures, ja oletades et üldse toitud piisavalt õigesti...).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma isiklikult arvan,et see on see Sügiskülvi-härra,või Trojan Vegan,või Lpf ...vms ta iganes oli.Kirjastiil on lihtsalt liiga sarnane.Võin ka eksida muidugi. :) Selline ajab jama jama ajamise pärast.Talle meeldib lihtsalt kui s.tt ventilaatorisse lendab.Midagi mõistliku sealt ei tule. :)

Ja algusest peale, kes andis infot ja vastuseid? Ja kes ennast lahti seletamata lihtsalt vastu vaidles, süüdistas, ja sõimas?

Mina seletan ennast lahti. Sina ja sinusugused pole mitte kordagi ennast lahti seletanud mitte vähimalgi viisil.

Et, kuidas oleks kui lõpuks ometi hakkaksid ennast ehtsalt ka lahti seletama? Selle asemel et süüdistada ja sõimata... Kas mõistus ei võta nii vähest?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sama härra tundub olevat jah, ma B foorumist lasin jalga selle kodaniku pärast, loodetavasti saab siit jälle banni. Mees on väga osav, väga raske on ignoreerida. Teksti järgi kahtlustan kanepist põhjustatud skisofreeniat.

Kui võrrelda minu antud tekste, ja sinusuguste antud tekste, siis on ilmselge kes siin trollib.

Kanep ja skisofreenia?? Ikka sõimamine ja süüdistamine, ilma et ennast reaalselt ka lahti seletaks... Täiesti haiged olete... Sa sellest ka ei ole teadlik et kanep ei saa tekitada skisofreeniat? See lihtsalt ei ole võimalik. Et miks sa peaksid üldse proovimagi solvata mind mingi täieliku absurdsusega?

Oh mitu vastust siin andnud olen...

Aga kuidas oleks et te lõpuks ometi ükskord ennast ära põhjendaks?? Seda ei taha teha?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×