Jump to content
kristen.

lihaskasv

Recommended Posts

Kui mitu kilo lihast suudab üks inimene aastas peale panna eeldades et toitumine ja treening on paigas. Tean et see sõltub veel geneetikast ja treening staazist aga üle üldiselt?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Maestro Otsuse raamatust

Inimesed on loomulikult erinevad, aga räägime
“keskmiselt andekast” mehest. Tuleb igati rahul olla
lihasmassi (mitte samastada kehakaaluga!) järgmise
juurdekasvuga: esimesel treeningaastal 5 kg, teisel 3
kg, sealt edasi 1–2 kg aastas ja suure tõenäosusega
on 6–8 aastaga piir käes. See on reaalsus! Keskmisest
viletsamate eeldustega meestel ja enamikul
naistel on need numbrid poole väiksemad.
Kas kulturisti areng võib jätkuda ka lihasmassi
kasvu lõppedes? Teatud määral kindlasti. Selle näiteks
on paljud rahvusvahelise tasemega kulturistid,
kes võistlevad aastaid ühes ja samas kaalukategoorias,
parandades oma kohta tiitlivõistlustel.
Lihaste kvaliteet (separatsioon) paraneb veel
aastaid pärast massi kasvu lõppu. Tegelikult takistab
lihasmassi kasv sageli kvaliteedi saavutamist ja
õige lihaste “tihedus ja puhtus” saabub massi
stabiliseerudes.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

tundub muljetavaldavalt väike

Jah, väike. Liiga väike isegi. Mina Otsusega siinkohal ei nõustuks ning väidaks pigem, et täiesti algaja on võimeline esimesel aastal väga korraliku trenni ja toitumisega ka ligi 2x suurema lihaskasvu endast välja võluma. Täpsed detailid on muidugi kinni inimese geneetikas ja stardipunktis. Mõni eriline diivanil lösutama harjunud kribu suudab kindlasti rohkem kasvatada kui see, kes enamuse elust juba on füüsilise tööga tegelenud.

Muu jutuga nõus, et iga järgnev treeningaasta toob suure tõenäosusega 2x väiksemad numbrid lihaskasvus kui eelmine. Ca. 5 aastaga on regulaarselt korralikult treeninud ja toitunud sportlane tõesti oma naturaalse lihasmassi potentsiaali enamuses saavutanud ja edasine areng saab olema teosammul grammihaaval arenenemine ning lihaste separatsiooni ning tiheduse parandamine. Visuaalselt suudab kindlasti ka juba pika staažiga sportlane end kõvasti paremaks treenida/toituda, kuid see ei saa toimuma märgatava massi kasvu pealt - kui just steroide ei kasuta.

Siinkohal tuleb muidugi mainida, et sportlased, kes aastas mitu korda võistlusdieete peavad, neil võtab potentsiaali saavutamine massi osas kindlasti kauem aega. Võistlusdieet kestab sageli mitmeid kuid ning sellega tõmmatakse ju põhimõtteliselt igasugusele lihasmassi kasvule pidur peale.

Seetõttu on minu üks soovitus see, et lavale ei olegi liiga vara mõtet regulaarselt ronima hakata. Lükkad konkurentsivõimelise massi saavutamist liiga tihti edasi. Varbad võib nö. vahest märjaks teha, kuid esimese täispika võistlushooajaga võiks IMO oodata ja väga noorelt piirduda siis kas kevade või sügisega ja mitte mõlemaga. Muidu tiksutaksegi suht samal tasemel liiga pikalt.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Siinkohal tuleb muidugi mainida, et sportlased, kes aastas mitu korda võistlusdieete peavad, neil võtab potentsiaali saavutamine massi osas kindlasti kauem aega. Võistlusdieet kestab sageli mitmeid kuid ning sellega tõmmatakse ju põhimõtteliselt igasugusele lihasmassi kasvule pidur peale.

Seetõttu on minu üks soovitus see, et lavale ei olegi liiga vara mõtet regulaarselt ronima hakata. Lükkad konkurentsivõimelise massi saavutamist liiga tihti edasi. Varbad võib nö. vahest märjaks teha, kuid esimese täispika võistlushooajaga võiks IMO oodata ja väga noorelt piirduda siis kas kevade või sügisega ja mitte mõlemaga. Muidu tiksutaksegi suht samal tasemel liiga pikalt.

Pärast võistlusi on tõenäosus, et saad lihasmassi juurde nn inertsi pealt. Pool aastat pärast dieeti on päris suur lihasmassi taastamine ja ka juurdekasv. Pärast seda juba muutub see aeglaseks ja kui on aasta möödas viimasest võistlusdieedist, siis on massi kasvatamine veel raskem. Aastas korra dieeditamine tuleb lihaskasvule isegi kasuks.

PS! Igal juhul, kui üle aasta jätad pausi võistlustest, siis on suur tõenäosus, et sa enam ei jõuagi lavale tagasi.

Muudetud kasutaja Sarge poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Pärast võistlusi on tõenäosus, et saad lihasmassi juurde nn inertsi pealt. Pool aastat pärast dieeti on päris suur lihasmassi taastamine ja ka juurdekasv. Pärast seda juba muutub see aeglaseks ja kui on aasta möödas viimasest võistlusdieedist, siis on massi kasvatamine veel raskem. Aastas korra dieeditamine tuleb lihaskasvule isegi kasuks.

PS! Igal juhul, kui üle aasta jätad pausi võistlustest, siis on suur tõenäosus, et sa enam ei jõuagi lavale tagasi.

Noh, eks osaline dieeditamine tuleb kindlasti kasuks, sest paljud on tõesti rääkinud ka sellest, et lihaskasv on parem siis, kui rasvaprotsent on seal 10% kandis, võib-olla veidi rohkem, aga mitte üle 15%. Seega ennast pekki süües võib tõesti edasine kasvamine raskemaks muutuda. Ning muidugi ainult kasvamine aasta, aasta järel ei oma ka väga suurt pointi, sest siis kui lõpuks dieedile vaja minna, siis pead end ogaraks dieeditama.

Kuid kas korra aastas peaks just võistlusdieeti pidama... selles ma päris kindel ei ole. Aga jooksvalt dieedi perioode võiks muidu olla küll.

Mis aga võistlemispausi puutub, siis vast oskad sa tõesti paremini kommenteerida ning ma ei saa väga vastu vaielda. Siiski arvan, et ka minu jutus on point sees. Kas on väga algajatest noortel mõtet kohe lavale ronida, kui reaalselt ei ole mingit erilist massi demonstreerida? Ja nii aasta, aasta järel? Võib-olla võistluspaus ei ole jah niiväga hea mõte ja parem oleks üldse tõsta lavale mineku standardeid? See oleks seega pigem treenerite ülesanne mitte liiga vara poisse lavale saata...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Noh, eks osaline dieeditamine tuleb kindlasti kasuks, sest paljud on tõesti rääkinud ka sellest, et lihaskasv on parem siis, kui rasvaprotsent on seal 10% kandis, võib-olla veidi rohkem, aga mitte üle 15%. Seega ennast pekki süües võib tõesti edasine kasvamine raskemaks muutuda. Ning muidugi ainult kasvamine aasta, aasta järel ei oma ka väga suurt pointi, sest siis kui lõpuks dieedile vaja minna, siis pead end ogaraks dieeditama.

Kuid kas korra aastas peaks just võistlusdieeti pidama... selles ma päris kindel ei ole. Aga jooksvalt dieedi perioode võiks muidu olla küll.

Mis aga võistlemispausi puutub, siis vast oskad sa tõesti paremini kommenteerida ning ma ei saa väga vastu vaielda. Siiski arvan, et ka minu jutus on point sees. Kas on väga algajatest noortel mõtet kohe lavale ronida, kui reaalselt ei ole mingit erilist massi demonstreerida? Ja nii aasta, aasta järel? Võib-olla võistluspaus ei ole jah niiväga hea mõte ja parem oleks üldse tõsta lavale mineku standardeid? See oleks seega pigem treenerite ülesanne mitte liiga vara poisse lavale saata...

No, eks rasvaprotsendiga on see, et mida kõrgem see on, seda madalam on testosterooni tase näiteks. Lisaks see, et siis on rohkem rasva, mis tähendab pikemat dieeti. Kui kiirustada, siis kaotad lihast, jääd pehmemaks ja kokkuvõttes pead dieeditades rohkem kannatama, kuigi tulemus tuleb arvatavasti kehvem. Parem natuke rohkem kontrollida ennast off-seasoni ajal ja endal pärast lihtsam.

"Kasvamine" aasta-aasta järel võib viia inimest ebaausate võteteni. Ebaaus sellepärast, et siiski ronitakse lavale, kus on need võtted keelatud. Teistes liigades krõbistagu palju tahavad :P.

Noortel tõesti ei ole mõtet kohe lavale ronida nagu ma ise tegin. Mitte, et ma kahetseksin seda - usun, et saingi siis tuule tiibadesse :). Mariusega tegime nii, et aasta aega ikka kasvasime ka, kui esimene kord lavale ronis. Aga samal ajal sai mujal võistlemas käidud - jõutõstmine ja athletic fitness. Et oleks mingi motivatsiooni laks ikka pidevalt. ;)

PS! Teemasse ka natukene. Siis enda näitel võin öelda, et mul kaal langes isegi pärast 2-3 aastat treeninguid, kuid lihasmass suurem ja detailsem.

Muudetud kasutaja Sarge poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Laval olles saadki oma vormi võrrelda teiste võistlejatega. Peegli ees ja kodus on tore ja lahe, aga täispildi saad ikka siis silme ette kui laval reas ollakse. Saad mingigi aimduse, et kas oled suur või väike. Iseennast kõrvalt hinnates on ikka väga raske teada saada, et kas ma võrreldes teistega milline ma olen.

Esimene võistlus ongi kogemuse ja koha leidmine sellel alal. Muidugi ei peaks noored siin kaks korda aastal võistlema (3 kuud kasvamist - 3 kuud dieeti). Kord aastas saad jälle pildi selgeks ka selle kohapealt, et kui palju on arenenud keha. Saad võrrelda eri aastate pilte ja omi järeldusi teha. Esimene võistlus ei tohikski olla meeletu võidusooviga vaid just kogemuse kui ka arengu määramisel ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

PS! Teemasse ka natukene. Siis enda näitel võin öelda, et mul kaal langes isegi pärast 2-3 aastat treeninguid, kuid lihasmass suurem ja detailsem.

Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda. :D

100kg VS 88kg :D

s338y9.jpg VS 2n8yfxt.jpg

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda. :D

100kg VS 88kg :D

s338y9.jpg VS 2n8yfxt.jpg

Kett ei mahu enam kaela ymber ara ve ? :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Heh, kaal on jah naljakas värk. Tasapisi kehasisene ja ka nahaalune rasvamass kaob ning lihas ikka suuremaks ja tihedamaks. Kaal võib meeletult langeda aga kokkuvõttes särk ja püksid võivad hoopis kitsamaks jääda. :D

100kg VS 88kg :D

s338y9.jpg VS 2n8yfxt.jpg

post-29847-0-49619200-1398845507_thumb.p

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kett ei mahu enam kaela ymber ara ve ? :)

Ausalt öeldes ei mahtunud ta ennegi eriti hästi ümber, sai liiga lühike ostetud. Praegu vast läheks paremini isegi, kael pole nii pekine. :D - Lihtsalt kodus ei viitsi niisama heast peast ehteid kanda. Esimene paksukese pilt tehtud ühel Bonsuna üritusel peale jõusaali. Siis sobis kanda. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Saan rääkida vaid oma kogemusest:

- Läksin esimest korda jõusaali 19 aastaselt pärast keskkooli lõppu, olin siis umbes 75kg. Veidi üle aasta hiljem olin 100kg ehk kasv 25kg. Kas kasv oli puhtalt lihas? Ei, kindlalt mitte, kuid mingit õllekõhtu ka ette ei tekkinud. Palju siis võis seal lihast olla? Ei oska öelda, võibolla 15-20kg.

- 22 aastaselt läksin ajateenistusse, kaotasin 2 kuuga umbes 10kg kuid siis järgneva 6 kuu jooksul sain 5kg tagasi.

- Kaitseväest vabanemisel olin umbes 97kg. Algas teine suur õgimisvoor minu elus ja umbes 9 kuud hiljem olin 110kg ehk kasv 13kg või siis umbes 1.5kg kuus. Puhas lihas? Kindlalt mitte, kuid omajagu tuli seda ikka ka.

Küll aga olen täheldanud seda et aktiivselt treenides on kaalu kaotus palju lihtsam kui kaalu tõus. Kuid kui sööd piisavalt, küll seda lihast ka kasvab.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Saan rääkida vaid oma kogemusest:

- Läksin esimest korda jõusaali 19 aastaselt pärast keskkooli lõppu, olin siis umbes 75kg. Veidi üle aasta hiljem olin 100kg ehk kasv 25kg. Kas kasv oli puhtalt lihas? Ei, kindlalt mitte, kuid mingit õllekõhtu ka ette ei tekkinud. Palju siis võis seal lihast olla? Ei oska öelda, võibolla 15-20kg.

- 22 aastaselt läksin ajateenistusse, kaotasin 2 kuuga umbes 10kg kuid siis järgneva 6 kuu jooksul sain 5kg tagasi.

- Kaitseväest vabanemisel olin umbes 97kg. Algas teine suur õgimisvoor minu elus ja umbes 9 kuud hiljem olin 110kg ehk kasv 13kg või siis umbes 1.5kg kuus. Puhas lihas? Kindlalt mitte, kuid omajagu tuli seda ikka ka.

Küll aga olen täheldanud seda et aktiivselt treenides on kaalu kaotus palju lihtsam kui kaalu tõus. Kuid kui sööd piisavalt, küll seda lihast ka kasvab.

Suht sama keiss, mis mul. Keskkooli lõpetades võis kaal olla mingi 80kg ning aasta hiljem vbl 85kg. Peale esimest jõusaalirallit jõudsin ühe aastaga isegi 108kg-ni. :D Ehk päris korralik kaalutõus. Ilmselgelt kõik liha ei olnud, kuid kindlasti rohkem liha, kui see 5kg, mida Otsus maksimumiks pakub.

15-20kg on veidi palju loota samas, pigem 10-15kg, kus 15kg on väga andeka mehe tulemus. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma arvan et Otsuse jutus on r6hk lauseosadel "keskmiselt andekas mees" ja "tuleb igati rahul olla"....Kui arvad , et aastas 25 lisakilost 20 on puhas lihas siis oled teemast ikka vaga kaugel....(naturaalide teemas pysides ikka)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma arvan et Otsuse jutus on r6hk lauseosadel "keskmiselt andekas mees" ja "tuleb igati rahul olla"....Kui arvad , et aastas 25 lisakilost 20 on puhas lihas siis oled teemast ikka vaga kaugel....(naturaalide teemas pysides ikka)

Ma ütleks, et keskmiselt andekas mees ja isegi alla keskmise andekas mees, ei peaks kumbki olema 5kg lihasmassi kasvuga esimesel aastal rahul. Kui ikka korralikult treenida ning sealjuures 25kg massi juurde võtta, siis olen täiesti kindel, et lihasmass võib vabalt ka 10kg võrra suureneda. Märgatavalt üle selle oleks küll tõesti väga kõva saavutus... selle vastu ei vaidle. 20kg liha on puhas ulme, see pole tõesti reaalne, isegi kui 50kg juurde võtta. Kuid 25-st kilost 10kg, see on veel reaalne IMO. Esimesel aastal küll.

Aga peab mainima veelkord, et sõltub alguspunktist. Kui rääkida mõnest 50kg kaaluvast 180cm+ pikast kribust, kes esimest korda korralikult sööma ja treenima hakkab - noh, tema puhul saab kindlasti kasv tunduvalt kiirem ja suurema potentsiaaliga olema. Kes aga juba korralik paksuke ja eluaeg füüsilist kergelt teinud - temal ei tasu nii suurt arengut loota.

Seega eks ta ausalt öeldes selline keeruline teema ole. Ei saa raudkindlaid numbreid välja käia, sest liiga palju sõltub inimesest.

Ühes uuringus leiti näiteks seda, et piisas ainuüksi valguratsiooni tõstmisest, et lihasmass kasvama hakkaks. Polnud isegi trenni vaja. Samal teemal on minu teooria selles, et igal inimesel on nö. geneetiliselt keskmine lihasmassi hulk mida piisav toit ja normaalses mahus füüsiline aktiivsus toetaks. Kui aga inimene on tänapäevase mugava elustiili juures toitunud allapool normaalseid koguseid ning ka olnud vähem aktiivne, siis võibki esmane lihasmassi areng olla puhtalt geneetilise normaaltaseme saavutamine, mis peaks toimuma väga kiiresti. Seevastu, kes on juba normaalse lihasmassi juures kuna on toitunud ja liigutanud end piisavalt - tema peab alustama nö. "ebanormaalse" massi arendamist ning see saab olema raskem ja aeglasem.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No, eks rasvaprotsendiga on see, et mida kõrgem see on, seda madalam on testosterooni tase näiteks. Lisaks see, et siis on rohkem rasva, mis tähendab pikemat dieeti. Kui kiirustada, siis kaotad lihast, jääd pehmemaks ja kokkuvõttes pead dieeditades rohkem kannatama, kuigi tulemus tuleb arvatavasti kehvem. Parem natuke rohkem kontrollida ennast off-seasoni ajal ja endal pärast lihtsam.

Olen tähendanud ,et liiga madal rasvaprotsent viib testo alla (libiido).

Samas Janar R. On kirjutanud kui rasvaprotsent alla 10 % ,siis lihast on väga raske kasvatada.Inimene ei ole loodud nii madala rasvaprotsendiga olema.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma arvan et Otsuse jutus on r6hk lauseosadel "keskmiselt andekas mees" ja "tuleb igati rahul olla"....Kui arvad , et aastas 25 lisakilost 20 on puhas lihas siis oled teemast ikka vaga kaugel....(naturaalide teemas pysides ikka)

No 20kg puhast lihast ehk mitte, kuid ma arvan et 15kg võis seda küll olla. Olen 189cm pikk ning lihaste kasvatamise alguses ei olnud ma veel üldse sportlik mees.

Ma lihtsalt arvan et kui eesmärgikindlalt tegutseda, teades mida on vaja teha (süüa süüa süüa!) siis saab lihast ikka omajagu kasvatada küll. Ei ole kunagi endale mingit süstalt sisse toppinud või värvilise pille söönud.

Küll aga olen täheldanud et kui juba 100kg täis siis sealt edasi on juba palju raskem lisakilosid saada. Kehakaal on juba päris suur ja treeningkoormus ka, et seda baaskalorite hulka ületada on vaja nii meeletult süüa et täiendav kaalutõus jääb kinni nende toidukoguste taha mida sa suudad endale sisse ajada.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Küll aga olen täheldanud et kui juba 100kg täis siis sealt edasi on juba palju raskem lisakilosid saada. Kehakaal on juba päris suur ja treeningkoormus ka, et seda baaskalorite hulka ületada on vaja nii meeletult süüa et täiendav kaalutõus jääb kinni nende toidukoguste taha mida sa suudad endale sisse ajada.

post-29847-0-09862400-1398854945_thumb.j

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

YEAR OF PROPER TRAINING

POTENTIAL MUSCLE GAINS

1

20-25 pounds

2

10-12 pounds

3

5-6 pounds

4+

2-3 pounds

Mis siuksest asjast arvate?

Umbes sama mida ma pakkusin. Esimesel aastal ca. 10kg ning edasi iga järgnev aasta jaga number kahega ning ca. 5 aastaga oled suht loomuliku maksimumi lähedal kustmaalt muutub lisanduva lihasmassi märkamine väga raskeks. Mõned sajad grammid aastas heal juhul.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mnjah, ei mõistagi miks otsus siukest ulmet selle raamatus kirjutas. Võrreldes enda arengut olen kindlalt kiiremini arenenud kui otsuse raamatust võiks välja lugeda. Enda arvates olen ka nö. keskmine inimene, mitte mingi geneetiline friik.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×