Pump ja toitumine

[kaya 0]

Tere

Olen viimased 8 aastat juba oma kaaluga maadelnud (pigem lugeda - lihtsalt leppinud ja mitte midagi teinud). Nüüd aga avastasin enda jaoks BodyPumpi. Olen käinud seal regulaarselt kaks kuud 3-4 korda nädalas. Supper mõnus!!

Kaal pole grammigi langenud, sentimeetreid on vähemaks küll jäänud - just vöö koht, ülejäänud on kehal on mõõdud samad (tean, sest mõõtsin ennast ära, kui alustasin trennis käimist). Räägitakse küll mulle, et ega kaal ei peagi langema, pekk põleb ja tuleb muskel. Aga minu kaalu juures peaks ikka reaalselt kaal ka langema.

Õigesti toitumist õpin alles, sest infot on nii palju ja ei oska kohe kuskilt otsast eriti alustada.. kõik need protsendid, valgud ja rasvad on mul segamini. Aga arvan, et olen juba põhitõed endale selgeks teinud.
Hetkel tarvitan päevas kuskil 1200-1500kcal. Kas seda on vähem, arvestades et teen 3-4 korda nädalas trenni? Olen kuskilt lugenud, et kui liiga vähe kaloreid, siis keha lülitab ennast säästurežiimile ja kaal hakkab hoopis tõusma? Kui mitme kalori eest ma peaks siis päevas sööma, et tulemusi ka näha oleks.

Andmed:

Pikkus 178cm
Kaal 87kg (kahjuks)
Vanus 26
Sugu: N

[Archangel 482]

Nii madala kaloraaži puhul langeb kaal ja põleb pekk enamasti isegi siis, kui päev otsa ainult diivanil lösutada. See säästurežiim on reaalne, kuid tema mõju väike.

Paar võimalust:

1) Soovitan toidukogused uuesti üle mõõta, kasuta ka köögikaalu. Niisama "umbes" 1200-1500kcal võib vabalt paljude puhul tähendada, et pooltel päevadel komistatakse üldse 2000kcal kanti ning seetõttu kaal ei langegi. Pane siia kirja ka oma toitainete kogused. Palju valke, rasvu ja süskareid.

2) Teine variant on see nagu sa ka ise pakud - kuna lihasmassi suureneb, samuti ka glükogeenivarud ja vee mass koos sellega, siis sealt tulebki sul stabiilselt kaalu-lisa, olgugi, et pekk põleb. Selles suhtes on see huvitav nähtus algajate puhul. Kaalunumber ei ole seetõttu kõige täpsem mõõdupuu ning kehakaalu ei tasuks üle tähtsustada. Kui vorm paraneb, siis mis vahet on sellel palju kaalud?

Muudetud Jaanuar 26, 2014 kasutaja Archangel poolt

[Okk 39]

Olen kuskilt lugenud, et kui liiga vähe kaloreid, siis keha lülitab ennast säästurežiimile ja kaal hakkab hoopis tõusma?

Tundub, et sellest on tulemas uus "korraga imendub ainult 30g proteiini" müüt...

[Archangel 482]

Tundub, et sellest on tulemas uus "korraga imendub ainult 30g proteiini" müüt...

Eks see on fitnessi maailmas juba aastaid levinud ja juuri alla võtnud. Usun, et robleemiks on olnud see, et kuna liialt madala kaloraaži peal on vormi saamine mitmel põhjusel raskendatud, kaalu kõikumised võimendatud ning samas tõesti eksisteerib teatud mahus ainevahetuse aeglustamine, siis muude teadmiste puududes ongi inimesed uskuma hakanud, et see ainevahetuse aeglustumine ongi ainupõhjus miks vorm ei parane või hoopis kehveneb. Reaalsuses on see "näljarežiim" vaid üks pisike osa tegelikest põhjustest, mis vormi saamist keeruliseks muudab.

Seega võiks seda nähtust aksepteerida, kui reaalset olukorda, mis võib tekkida - kuid samas harida end ka laiemalt pilti nägema ning mõistma, et see on vaid üks tükk puslest.

[Siim Kelner 91]

Tundub, et sellest on tulemas uus "korraga imendub ainult 30g proteiini" müüt...

Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba

[ROtter 198]

Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba

Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.

[Archangel 482]

Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.

Kui ma ei eksi, siis see väide põhineb ühele vanale uuringule, kus leiti, et ca. 20-30g valku tühja kõhu peale tõstab valgusünteesi max. tasemeni paariks tunniks. Sealt peaks pärit olema ka see müüt, et rohkem, kui 20-30g korraga ei imendu - lihtsalt aegamööda on uuringu algne sisu hoopis teiseks tõlgendatud. Ning kuna paari tunni möödudes sünteesi tase uuesti langeb, siis ongi "hea", uus laks 20-30g võtta ja valgusüntees uuesti üles pressida. See peaks olema peamine põhjendus lisandiäride ning enamike jõusaalitüüpide soovitustele mitu korda päevas väikseid valgukoguseid tarbida.

Nii - aga huvitav on see, et tegelikult me teame, et valgusünteesi tõstavad spetsiifilised aminohapped nagu näiteks leutsiin ning max. valgusünteesi taseme võime ka paari grammiga saavutada.

Veel on huvitav ka see, et aminohapete poolt stimuleeritud valgusüntees peab langema baastasemeni, enne, kui saab uuesti tõusta. Pidev aminohapete juurdevool valgusünteesi kõrgel ei hoia, keha kaotab tundlikkuse aminohapetele. See on aga tugev löök mitmete väikeste einete tarbijatele - kuidas teada, kas kehasisene toidu poolt mõjutatav valgusüntees on juba baastasemele langenud või mitte, kuidas teada kas aminohapete tundlikkus on taastunud? Kaua peab peale valgurikast einet ootama? Ega ei teagi. Mida mitmekülgsem on toitumine, mida rohkem tahkeid toite, seda kauem toit seedib ja imendub. Ehk - isegi väikese valgu koguse puhul võib toit mitmeid tunde seedida ning tihedalt süües võib uus valgulaadung siis saabuda, kui eelmine alles aminohappeid verre saadab - see aga tähendab, et valgusüntees ei tõuse.

Tore jutt eksole.

Minu arvamus on, et praktikas on tulemuse vahe niivõrd minimaalne, et pole mõtet tähelepanu pööratagi. Toidu poolt stimuleeritav otsene valgusüntees tundub olevat suhteliselt väikese mõjuga pikemas plaanis. Tunduvalt tähtsam on jõutreeningu poolt pakutav valgusünteesi tõus, mis kestab kuni 48h, ja kohanemine/taastus/kasv mikrotraumadele. Toidu poole pealt tundub olevat kordades tähtsam kogu päeva valgutarbimise hulk.

Ma ei väida, et toiduga valgusünteesi manipuleerides ei saaks kasu lõigata - Dr. Layne Norton on väga suur uskuja sellesse, aga hetkel on meil liiga vähe inffi, et täpselt teada, kui suur see kasutegur olla võiks. Samuti võib see olla praktikas äärmiselt raskesti teostatav.

Muudetud Jaanuar 27, 2014 kasutaja Archangel poolt

[Okk 39]

Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.

Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba

mis asi on valgusünteesi trigerdamine?

Kui ta on see millena ta kõlab, siis ma julgen väita,

et selleks piisab ka näiteks 5 grammist.

[Ciisuc 0]

Soovitaks Sul esialgu ühe pumpi trenni vahetada mõne aeroobse trenni vastu. Käid ilmselt spordiklubis. Vaheta üks pump nt mõne tantsutrenni vastu. Vaata mis siis juhtub

[Kang08 97]

Soovitaks Sul esialgu ühe pumpi trenni vahetada mõne aeroobse trenni vastu. Käid ilmselt spordiklubis. Vaheta üks pump nt mõne tantsutrenni vastu. Vaata mis siis juhtub

Miks sa nii arvad?

[Ciisuc 0]

Kuna kaalulangetamisele aitab hästi kaasa aeroobne trenn.

[Sarge 385]

Kuna kaalulangetamisele aitab hästi kaasa aeroobne trenn.

Miks?

Bodypumpis on energiakulu suurem ja lihastreening aitab ka dieedi ajal lihaseid säilitada.

[Ciisuc 0]

Minu meelest pulss eriti lakke ei tõuse pumpis, aga ma pole mingi ekspert ka. Minul aitas kaalu langetada aeroobne trenn ja tervislik toit. Lihastreeningu võtsin kõrvale hiljem, et keha vormida. Eks igaüks talitab nii nagu talle sobilik

[Kang08 97]

Minu meelest pulss eriti lakke ei tõuse pumpis, aga ma pole mingi ekspert ka. Minul aitas kaalu langetada aeroobne trenn ja tervislik toit. Lihastreeningu võtsin kõrvale hiljem, et keha vormida. Eks igaüks talitab nii nagu talle sobilik

Kui kaloraaz on paigas,võid metsas jalutades ka kaalu langetada. Nagu ise vastad - igaüks talitab nii nagu talle sobilik.

[Ciisuc 0]

Just!

[gmaster 303]

Toidu poole pealt tundub olevat kordades tähtsam kogu päeva valgutarbimise hulk.

Arvan samuti ja olen seda juba paar aastat harrastanud, vist isegi üsna edukalt..

Muudetud Jaanuar 27, 2014 kasutaja gmaster poolt

[Archangel 482]

Arvan samuti ja olen seda juba paar aastat harrastanud, vist isegi üsna edukalt..

Sama siin. Päris tihti möödub hommik+päev mingi 10-20g valguga, nii umbes 15h vältel. Ning siis 2h enne und keeran 120-150g valku sisse. - Muidugi ei saa väita, et muud moodi paremini ei saaks, aga ilmselgelt mingi meeletult määrava tähtsusega asi see ei ole.

[ROtter 198]

Sama siin. Päris tihti möödub hommik+päev mingi 10-20g valguga, nii umbes 15h vältel. Ning siis 2h enne und keeran 120-150g valku sisse. - Muidugi ei saa väita, et muud moodi paremini ei saaks, aga ilmselgelt mingi meeletult määrava tähtsusega asi see ei ole.

Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?

[Archangel 482]

Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?

Enamuses samadest asjadest ma pakuks.

http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html

About 75% of fecal weight is made up of water. The other 25% is composed of solid matter which contains :

• Undigested fiber and solidified components of digestive juices (30%)
• Bacteria (30%)
• Fat (10% to 20%)
• Inorganic matter (10% to 20%)
• Protein (2% to 3%)

Või isegi suurem osakaal bakterimassil:

http://jmm.sgmjournals.org/content/13/1/45.full.pdf+html

The results obtained from this fractionation technique show that the faecal bacterial mass is larger than previously thought. If bacteria are 80% water, 55% of the dry weight becomes an even larger proportion of the wet stool, about 75%. P

[ROtter 198]

Ja bakterid koosnevad samuti 75–85% ulatuses veest ning valkudest, süsivesikutest ja lipiididest.

[ROtter 198]

Enamuses samadest asjadest ma pakuks.

http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html

Või isegi suurem osakaal bakterimassil:

http://jmm.sgmjournals.org/content/13/1/45.full.pdf+html

See on tavalise inimese v/h, kelle toidus on valku 10 -15%, rasvu 25-30%, s/v 60%. Aga kui toidus on valku 30 -40 %, milline on v/h koostis siis?

[Archangel 482]

See on tavalise inimese v/h, kelle toidus on valku 10 -15%, rasvu 25-30%, s/v 60%. Aga kui toidus on valku 30 -40 %, milline on v/h koostis siis?

Siin ühte ja õiget vastust niivõinaa ei leia. - Kogu toitumise ülesehitus, toiduvalikud, seedesüsteemi eripärad, aktiivsuse tasemed jne kõik mõjutavad. Muidugi on loogiline, et mida suuremaks lähevad toidukogused, seda suurem osa toitaineid läheb kaotsi. Kiudainete osakaal võib väga suure kaloraaži puhul päris korralik olla ning veelgi segada valkude imendumist näiteks...

Ausalt öeldes ei saagi ma enam aru mille üle me arutleme. - Kes mida väidab või tõestada või diskusseerida tahab.

[ROtter 198]

Ausalt öeldes ei saagi ma enam aru mille üle me arutleme. - Kes mida väidab või tõestada või diskusseerida tahab.

Et kui palju oleks optimaalne valgukogus korraga ja päeva jooksul tarvitada, et võimalikult vähe läheks WC-sse ja selle arvel raha säästa.

[Archangel 482]

Et kui palju oleks optimaalne valgukogus korraga ja päeva jooksul tarvitada, et võimalikult vähe läheks WC-sse ja selle arvel raha säästa.

No, kui rääkida raha säästmisest, siis kindlam variant on siiski odavamalt toitu osta ning arukamalt valmistada. - Kuna nüansse, mis valkude omastamist ja kasutamist ning väljutamist mõjutavad on omajagu ning nii mõnigi teema valkude ümber on ka teaduse mõistes alles lapsekingades, siis kardan, et võimegi teoretiseerima jääda. Optimaalseid soovitusi sellel teemal me vist lähiajal anda ei oska. Vähemalt mitte selliseid, mida igaühele kõlbaks ette serveerida. Üldiseid vahemikke pigem.

Kui rääkida valgukogustest korraga, siis peame esiteks paika panema terve hunniku parameetreid. Näiteks mis valgust jutt on. Kas mõni lisand või tavatoit? Kas süüakse eraldi või millegagi koos? Kas inimene on paastunud või mitte? Millised on inimese näitajad? Milline elustiil ja aktiivsus? Milline ülejäänud toitumine?

Kui rääkida kogu päeva peale, siis samamoodi laias laastus kõik samad küsimused. Juurde veel see, kas iga päev saab samasugune olema? Kuidas toiduvalikud päevade lõikes erinevad? Jne jne.

Krt see ei ole lihtne teema. Ning kokkuvõttes on point ka selles, et reaalne kasutegur tundub, vähemalt mulle, olevat niivõrd piiratud, et vaid professionaalse sportlase jaoks on selle optimaalsuse taga-ajamine aja/vaeva kulu suhtes mõttekas. Mitte, et harrastaja kasu ei võiks lõigata, aga lihtsalt ma kardan seda, et neid harrastajaid kelle jaoks selline jebimine mingit eesmärki omab on väga vähe. Enamikel on kümme muud asja oma treeningute ja toitumise juures paigast ära ning viimane asi mille peale energiat kulutada on grammi täpsusega valku lugeda, kindlat valgu tüüpi kasutada ning õigesti veel ajastada ka.

Layne Nortoni poolt mõned sõnad.

Veel kaks maailmatasemel valguspetsialisti:

https://www.youtube.com/watch?v=SFObr7rc1kA

https://www.youtube.com/watch?v=Heoo4bXw8Tk

Muudetud Jaanuar 28, 2014 kasutaja Archangel poolt

[eesti mees 15]

Ma küll ei ole toitumise alal ekspert aga ma vaatasin mingi aeg Athlean X videot toitumise kohta, seal väideti et päeval tarbida süsikaid ja mõõdukalt valku ja 1h enne magamaheitmist teha korralik valgu sheik , selleks et laadida keha korralikult ja toimuks max kasvamine ja taastumine magades.

Muidugi tema treeningvideote eesmärk on anda sportlik sale keha. Keha ehitajatest on tema treening videod kaugel.