Raske trenn ilma soojenduseta

[visahing1 2]

Eile k2isin j6usaalis ja unustasin soojendust teha enne trenni. Peale trenni tundus nagu k6ik OK ,aga j2rgmine p2ev oli valu nii tugev et ei saanud kohe voodist pystigi.Valu on ainult all-vasakul selja pooles, nii kui pysti t6usen v6i k6nnin, siis valu l2heb v2ga tugevaks. See valu on mul olnud juba 2 p2eva. T2na proovisin kreemi m22rida oma selja peale - loodan et selg saab kiiresti korda.
Soovitusi?

[IN4R3K 6]

Soojendus vast nii suur probleem pole. Aga kas sa lihaseid venitasid peale trenni? Üldjuhul see valu peaks max nädala jooksul ära kaduma, kui sai korralik trenn tehtud üle pika aja.

[Archangel 482]

Puhkust, sooja, masseerimist. Põletikuvastast kreemi, tablette kui on - kasvõi tavaline ibukas, tõmbab valu ka vähemaks. Ringiliikumiseks oleks mingi toetav vöö, elastikside vms ka kindlasti abiks. Kui valu hakkab järgi andma, siis kerget võimlemist juurde, et vereringet ja tervenemist veelgi stimuleerida.

Lihaste tavapärane venitamine ei oma erilist pointi. Mõnus on, aga vigastuste vältimiseks vms tolku pole. Dünaamilisi venitusi võib soojenduseks teha ning taastava võimlemise ajal.

[Tragl 79]

Lihaste tavapärane venitamine ei oma erilist pointi. Mõnus on, aga vigastuste vältimiseks vms tolku pole. Dünaamilisi venitusi võib soojenduseks teha ning taastava võimlemise ajal.

Ei oma pointi? Mida mõistad tavapärase venitamisena?

[Sarge 385]

Ei oma pointi? Mida mõistad tavapärase venitamisena?

Staatilist, ma usun.

[Archangel 482]

Ei oma pointi? Mida mõistad tavapärase venitamisena?

Staatilist, ma usun.

Jah, just. Tavapärane staatiline venitamine on paindlikkuse arendamiseks, dünaamiline soojenduseks. Paindlikkust on vaja aga vähestel ning jõusaalihundid võiksid tugevaid staatilisi venitusi pigem vältida, kuna ta võib jõudu vähendada ja vigastusteohtu hoopiski suurendada. Niisama trenni lõpus end veidi sikutada muidugi võib. See on hea tunne ning paneb nö. "i"-le täpi, aga vajalik see pole.

[Nesatur 10]

Kunagi lugesin, et staatiline venitamine enne trenni vähendab jõudu ~30% võrra.

Sellest alates, teen enne trenni ainult dünaamilisi venitusi, ja peale trenni staatilisi.

[visahing1 2]

Suur t2nu teile k6igile!

T2na p22risin ibuprofeeni selja peale ja olen terve p2eva oma selga soojas hoidnud. Ikka annab veel tunda ,aga loodan ,et see l2heb varsti yle.

Katsun oma vigadest 6ppida ......

[Tragl 79]

Jah, just. Tavapärane staatiline venitamine on paindlikkuse arendamiseks, dünaamiline soojenduseks. Paindlikkust on vaja aga vähestel ning jõusaalihundid võiksid tugevaid staatilisi venitusi pigem vältida, kuna ta võib jõudu vähendada ja vigastusteohtu hoopiski suurendada. Niisama trenni lõpus end veidi sikutada muidugi võib. See on hea tunne ning paneb nö. "i"-le täpi, aga vajalik see pole.

Millele need väited tuginevad? Kas siin pole oluline mitte see, mida tegema hakatakse? Jõutreeningus on liigutused nii loiud ja minimaalsed, et enne trenni mingit kahju staatilise venitusega vast ikka ei kaasne. Olen vaadanud, et kirjanduses peetakse staatilist pärast trenni lausa kohustuslikuks vooruks, aitab lihasel lõdvestuda. Jõu vähenemine - vähendab küll, aga treeningu efektiivsuse mõttes ei oma see kadu mingit olulist efekti.

[gmaster 303]

Millele need väited tuginevad? Kas siin pole oluline mitte see, mida tegema hakatakse? Jõutreeningus on liigutused nii loiud ja minimaalsed, et enne trenni mingit kahju staatilise venitusega vast ikka ei kaasne.

Kaasneb ikka. Suureneb vigastuse risk, jõutreeningus on seega üsna suured panused mängus. Väited tuginevad teaduslikele uuringutele.

Olen vaadanud, et kirjanduses peetakse staatilist pärast trenni lausa kohustuslikuks vooruks, aitab lihasel lõdvestuda. Jõu vähenemine - vähendab küll, aga treeningu efektiivsuse mõttes ei oma see kadu mingit olulist efekti.

Oleneb, mis aastast kirjandus on. Kas see siis pole oluline efekt, kui suudad näiteks 5% vähem suruda, ehk treeningu peale kokku näiteks 500 kg?

[Archangel 482]

Millele need väited tuginevad? Kas siin pole oluline mitte see, mida tegema hakatakse? Jõutreeningus on liigutused nii loiud ja minimaalsed, et enne trenni mingit kahju staatilise venitusega vast ikka ei kaasne. Olen vaadanud, et kirjanduses peetakse staatilist pärast trenni lausa kohustuslikuks vooruks, aitab lihasel lõdvestuda. Jõu vähenemine - vähendab küll, aga treeningu efektiivsuse mõttes ei oma see kadu mingit olulist efekti.

Uurisin eelmine nädal teemat veidi lähemalt, viited artikli lõpus: http://www.kaalustalla.ee/blogi/sokk-uudised-venitustest/

Staatiline venitus ei oma tavapärase treeningu juures mingit pointi. See ei soojenda lihaseid, ta ei paranda sooritustulemust, ei aita vähendada vigastusi. Pigem vastupidi. Seega mis on eesmärk? Mõte on staatilisi venitusi teha siis, kui treening või tegevus hõlmab painutamisi. Gümnastika, võitluskunstide jms jaoks võib kasu saada. Jõusaalis... ei näe pointi.

[rennu21 13]

. Olen vaadanud, et kirjanduses peetakse staatilist pärast trenni lausa kohustuslikuks vooruks,

Kirjanduses öeldakse, et istessetõuse kõhulihastele tuleb teha maas ja keha ning jalad sirged. Jalad sirgelt ees ja muudkui aga tõuse istesse. Tänaseks on see harjutus paraku üks ohtlikemaid kuna puusades ja nimepiirkonnas tohutud ülepinged. Kirjanduses on, et lõuatõmbeid tehes tee ka kuklataha siis saad hea tugeva selja. Tänaseks on selge, et see on ka üks tohutu ohtlik harjutus kuna õlavöötmes ja kaelas tohutu ülepinged. Ja kui norida seda kirjanduse teemat edasi siis naised ka sünnitasid kartulivagude vahel ise samal ajal atra lükates

[eesti mees 15]

Nii palju kui mina olen lugenud ajakirjasid ja vaadanud netist ,soovitatakse enne trenni ennast soojaks võimelda ja peale trenni venitada.

Võimlemisest soovitatakse igasuguseid harjutusi kerepööretega ja väljaastetega ja isegi star jump-i.

Info pärineb raamatutest: How to run, Running, Solitari Fitness ja Jõutreening kodus.

Peale trenni kogu keha venitus ehk siis staatiline.

Muidugi kõike asju tuleb teha mõistusega , sest ka võimeldes või venitades võib endale liiga teha.

Mina ise olen tähendanud, et kui peale trenni ei venita siis keha on järgmine päev kuidagi puine ja kui külmade lihastega hakkan ikka TRX jändama siis lihased on kuidagi tuimad, pole seda värskust. Võib olla ma lihtsalt vana ja pussu .

[Archangel 482]

Nii palju kui mina olen lugenud ajakirjasid ja vaadanud netist ,soovitatakse enne trenni ennast soojaks võimelda ja peale trenni venitada.

Võimlemisest soovitatakse igasuguseid harjutusi kerepööretega ja väljaastetega ja isegi star jump-i.

Info pärineb raamatutest: How to run, Running, Solitari Fitness ja Jõutreening kodus.

Peale trenni kogu keha venitus ehk siis staatiline.

Muidugi kõike asju tuleb teha mõistusega , sest ka võimeldes või venitades võib endale liiga teha.

Mina ise olen tähendanud, et kui peale trenni ei venita siis keha on järgmine päev kuidagi puine ja kui külmade lihastega hakkan ikka TRX jändama siis lihased on kuidagi tuimad, pole seda värskust. Võib olla ma lihtsalt vana ja pussu .

Soojaks võimlemine on hea soovitus, valmistab tugevamaks koormuseks ette ning aitab vigastusi vältida. Peale trenni venitamine aga jah, suurt midagi ei aita. Mõnus ta on, vaielda ei saa, kuid uuringud ei toeta seda, et ta midagi kasulikku teeks. Ka DOMS'i vastu ei tee midagi, olgugi, et anekdotaalselt on just see asi mida temaga enim seostatakse.

Kuna venitamine mõjutab peamiselt seda, kuidas sa TAJUD oma lihaste paindlikkust, siis võib mõnes mõttes olla loogiline, et regulaarne venitamine vähendab teatud inimestel erinevaid valu ja ebamugavustundeid. Aga see on vaid teooria. Vabalt võib tegemist olla ka platseeboga, kus inimene juba põhimõtteliselt usub, et venitamine on kasulik ja seega mõtleb trennijärgsetel päevadel enesetunde paremaks.

[lkv 362]

Eilne Ringvaade

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=10556#.Ut98k7X8KIU

Mikk Pärn on füsioterapeut, kes venitamisse ei usu. Venitamine on tema sõnul ajast ja arust tehnika, mille asemel võiks tänapäeval kasutada muid vahendeid. Ühe ideena pakub ta välja vahurulli kasutamise, mille peal võiks ennast venitamise asemel rullida.

Lihaste venitamine vähendab Pärna sõnul nende tundlikkust, nii et inimene ei tunne seda valu, mille on endale trenniga lihastesse tekitanud.

[Archangel 482]

Eilne Ringvaade

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=10556#.Ut98k7X8KIU

Mikk Pärn on füsioterapeut, kes venitamisse ei usu. Venitamine on tema sõnul ajast ja arust tehnika, mille asemel võiks tänapäeval kasutada muid vahendeid. Ühe ideena pakub ta välja vahurulli kasutamise, mille peal võiks ennast venitamise asemel rullida.

Lihaste venitamine vähendab Pärna sõnul nende tundlikkust, nii et inimene ei tunne seda valu, mille on endale trenniga lihastesse tekitanud.

Kaalustalla artikli põhjal kutsuti ka saatesse osalema, aga otsustasin mitte. See teema ei ole mulle nii sügavuti selge, et riigitelevisioonis rusikaga vastu rinda taguda. Internet vähe teine teema, kus saab arendada aktiivset arutelu lugejaskonna ning teiste ekspertidega.

Aga põhimõtteliselt jah, Pärn rääkis suht sama juttu. Hetke seisuga on uuringud toetamas seda arusaama, et regulaarne venitamine harjutab sind paremini taluma venituse pinget, valu ning ebamugavustunnet, vähendab tundlikkust ning see võimaldab lihastel paremini lõdvestuda ning sujuvalt venida. Aga trenni tegemiseks või taastumiseks kasu ei paku, kui just paindlikkus trennide/spordi osa ei ole.

Vaharull on tõesti tunduvalt parem variant millega treeninguid lõpetada ning mida iga kasvõi igapäevaselt kodus kasutada, et parandada taastumist ning vähendada lihaspingeid.

Muudetud Jaanuar 22, 2014 kasutaja Archangel poolt

[eesti mees 15]

Vahurulli kasutan mina ka , et lihastest valulike punkte välja saada. Ma olen teiega täitsa nõus et venitamine on omal kohal kui sa tahad nende tundlikust vähendada. Kui vaadata neid raamatuid mille põhjal ma seda väitsin siis kaks on jooksjate kirjutatud, üks isegi Paula Radcliffe oma ja üks vangi poolt kes kannab eluaegset karistust.

Eks neil oma treenimis moodused ja omad nõudmised lihastele.

[Tragl 79]

Kirjanduses öeldakse, et istessetõuse kõhulihastele tuleb teha maas ja keha ning jalad sirged. Jalad sirgelt ees ja muudkui aga tõuse istesse. Tänaseks on see harjutus paraku üks ohtlikemaid kuna puusades ja nimepiirkonnas tohutud ülepinged. Kirjanduses on, et lõuatõmbeid tehes tee ka kuklataha siis saad hea tugeva selja. Tänaseks on selge, et see on ka üks tohutu ohtlik harjutus kuna õlavöötmes ja kaelas tohutu ülepinged. Ja kui norida seda kirjanduse teemat edasi siis naised ka sünnitasid kartulivagude vahel ise samal ajal atra lükates

Sellest, millest räägid, kirjutati viimati nii 90-ndatel. Ei pea lugema nii vanu asju.

Selge see, et eilsed teadmised pole tänastega võrreldavad ning autori ja autori vahel võib olla suur erinevus. Samas on kirjandus (nii raamatud, mis ka uutena on arengust pidevalt sammu võrra maas, kui teadusartiklid, mis annavad edasi arengu viimast sõna) ainuke tõeliselt kindel viis omandada enam-vähem adekvaatseid ja professionaalseid teadmisi. Veebist võib leida pärleid, kuid ühe tera jaoks tuleb rinda pista 10 sõklaga ja vajaliku ning õige asja leidmiseks peab omama süvendatud teadmisi. Nii, et ma soovitaks küll lugeda. Ja miks mitte vahel ka vananenud kirjandust lugeda - annab hea pildi, kuidas süsteem areneb.

Venituse kohta on mul näiteks kohe riiulist võtta 2009. aastal Soomes, 2010. aastal Eestis välja antud "Venitusharjutused". Aasta järgi ei ütleks, et väga vana on. Autorid on spordifüsioterapeut Seppo Pehkonen ja treener ja spordimassöör Markku Leppänen.

[IN4R3K 6]

Ise võimlen ja jooksen enne treeningut ja peale treeningut teen staatilisi venitusi. Minu puhul on küll kasu olnud venitustest peale treeningut, taastun paremini järgmiseks trenniks. Juhul kui venitusi ei tee, tunnen järgmisel päeval, et lihased on veidi kangemad. Omal kohal on ka saun peale trenni ja kodus kasutan massaaži tooli, mis selja hästi lahti mudib.

[visahing1 2]

p2ev m66das ja selg hakkab juba paremaks minema. olen siiamaani kasutanud ibuprofeeni ja paratsetamooli. Asi hakkab paremaks minema.

[külaline12345 0]

Tere. Lugesin antud postitust, ning kuna olen ka selline pooleldi algaja veel, siis tahaksin oma teadmisi täiendada. Loen siin staatilisest ja dünaamilisest venitusest nii jõutrenni alguses, kui lõpus. Kas saaks palun keegi selgitada, mis tähendab staatiline venitamine ja mis dünaamiline, millised venituse liigid neisse kuuluvad ja mis vahe neil on ?

aitäh

[Sarge 385]

Tere. Lugesin antud postitust, ning kuna olen ka selline pooleldi algaja veel, siis tahaksin oma teadmisi täiendada. Loen siin staatilisest ja dünaamilisest venitusest nii jõutrenni alguses, kui lõpus. Kas saaks palun keegi selgitada, mis tähendab staatiline venitamine ja mis dünaamiline, millised venituse liigid neisse kuuluvad ja mis vahe neil on ?

aitäh

1:05 hakkab

[Marxengel 26]

1:30 ikka hakkab