Jump to content
Kristel Koitla

personaaltreeningud.com - kelle elu on personaaltreener muutnud?

Recommended Posts

Kui oled kunagi personaaltreeneri abi kasutanud - mõtle hetkeks, kas ja mida sa temalt õppisid või mis sinus muutus.

Kui oled ise personaaltreener - tuleta meelde, mida sinu inimesed sulle tagasisidena rääkinud on - kas oled suutnud nende elus kas või ühe väikse positiivse muudatuse teha?

Jätke mulle oma kommentaar - jagame häid kogemusi!

Paljude inimeste jaoks võib sõna personaaltreener luua silme ette pildi karjuvast halastamatust ideaalses vormis lihaselisest ulme-inimesest, kes ise ei libastu kunagi, ei jäta vahele ühtegi trenni, kes toitub vaid munadest, kanarinnast, valgukokteilidest ja porganditest ning kelle teenuste kasutamine on kui rahakoti tolmuimejaga puhastamine.

Tegelikult ei ole esimeses lõigus kirjeldatud siiski mitte tõsielu. Vähemalt minu puhul mitte. Mina olen tavaline inimene, nagu iga teinegi, lihtsalt minu eluvaldkonnaks on treenimine, inimkeha ning selle muutumise jälgimine ajas vastavalt treeningule ning toitumisele. Mitte miski pole võrreldav tundega, kui sulle tullakse ütlema, et tead Kristel, viimasel jooksuüritusel tundsin, kuidas jõuan nüüd hoida oma keha palju paremini üleval või nüüd jõuan tõsta vabalt oma koera 10kg-seid toidukotte autost esikusse või nüüd mu alaselg ei valuta enam tööl arvuti taga istudes või nüüd jaksan joosta hingeldamata trollile, kuna olen kaalus ala võtnud.

Enamus mu kliente ootavad mõistvat suhtumist, abi, mõtete vahetusi, jutuajamisi, arusaamist ning hoolimist. Kõike seda olen alati üritanud ka pakkuda. Iga väike samm mõnusama elu suunas on oluline ja ma ei leia, et kõike tuleks ette võtta korraga - treeni rohkem, söö tervislikult, maga palju, liigu palju jne. Liiga suur hüpe ühest dimensioonist teise võib viia hoopis läbikukkumisele. Alustame koos väikeste sammudega.

Minu motoks on, et asjad tuleb hoida lihtsana ning minu treenitavad peavad olema suutelised uued harjumused oma igapäevaellu lülitada, muidu ei ole minu sõnadel tähtsust.

Tule külasta mind mu kodulehel ning pisut interaktiivsemalt Facebooki lehel.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Hea treener vist peaks olema hea psühholoog/psühhiaater. Kui oskad mõjutada inimest osavalt heale teele, siis ka saavutab edu. See aga on keerukas. Näiteks väiksele lapsele öelda, et mine mängi õues, ei toimi. Selle saavutamiseks võib sobida efektiivsemalt öelda vastupidist, et öelda, et ta on tubli laps, et ohutult kodus istub, selletulemusena laps lähebki ootuspäraselt õue hoopis. Et siis osav oskab mõjutada heade võtete abil.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Hea treener vist peaks olema hea psühholoog/psühhiaater. Kui oskad mõjutada inimest osavalt heale teele, siis ka saavutab edu. See aga on keerukas. Näiteks väiksele lapsele öelda, et mine mängi õues, ei toimi. Selle saavutamiseks võib sobida efektiivsemalt öelda vastupidist, et öelda, et ta on tubli laps, et ohutult kodus istub, selletulemusena laps lähebki ootuspäraselt õue hoopis. Et siis osav oskab mõjutada heade võtete abil.

Hea treener ei saa olla hea psühholoog / psühhiaater. Need on mõlemad elukutsed, mille õppimiseks kulub baasõppes 5-6 aastat + täiend. Pealegi psühholoogid ja psühhiaatrid enamus keskenduvad ikka psüühikahäiretele, nendega kaasnevatele või neid põhjustavatele probleemidele.

Treenerid loodetavasti tegelevad enamasti ikka vaimselt tervete inimestega.

Nn "tagurpidi psühholoogia" täiskasvanute peal õnneks või kahjuks enam nii üheselt hästi ei toimi kui pisikeste peal, kes enda vasttärganud iseseisvust käskudest-soovitustest ohustatuna tunnevad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Hea treener ei saa olla hea psühholoog / psühhiaater.

Kui müüd osavalt turul tomateid, siis oled hea müügimees, olenemata mõiste "müügimees" teaduslikust tähendusest ja olenemata haridusest.

Hea psühholoog on kooliõpetaja, kelle tund meile kõige rohkem meeldis.

Treeneri psühholoogilisi võimeid saab ka hinnata, mida apremad need on, seda paremini ta mõjutab treenitavaid.

Need on mõlemad elukutsed, mille õppimiseks kulub baasõppes 5-6 aastat + täiend.

Kraad tõestab koolitusprogrammi läbimist ainult. Need mitmed, kes läbivad, on tõestanud, et nad on psühholoogiliselt siiski üsna manipuleeritavad, käituvad ootuspäraselt- olgugi, et võiks eeldada, et nende kraad annaks osavust juurde. Et kraad on, aga psühholoogina nõrgad.

Ja hea treener siis omabki head osavust psühholoogiliselt mõjutada ja mõista.

Treenerid loodetavasti tegelevad enamasti ikka vaimselt tervete inimestega.

Toitumis-häire on minuarvates tavaline psüühiline häire, ja enamik treenitavaid ongi selle häirega.

Ega arvamused ei pea ühtima, et avaldage mitmesugust arvamust, sünteesige teemat. :)

Muudetud kasutaja Sügiskülv poolt
  • Upvote 2
  • Downvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Toitumis-häire on minuarvates tavaline psüühiline häire, ja enamik treenitavaid ongi selle häirega.

Toitumishäiretega inimesed pöörduvad ka psühhiaatrite poole.

Enamus ülekaalulise hädasid on siiski teadmiste puudumine ja see on see, mida personaaltreener pakub - oma teadmisi! :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Toitumishäiretega inimesed pöörduvad ka psühhiaatrite poole.

Enamus ülekaalulise hädasid on siiski teadmiste puudumine ja see on see, mida personaaltreener pakub - oma teadmisi! :)

Ainult nö fakti-teadmiste üleandmine ei anna tulemust enamasti. Vaja on oskuslikult serveerida neid. Ja see ongi nö psühholoogia osa.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ainult nö fakti-teadmiste üleandmine ei anna tulemust enamasti. Vaja on oskuslikult serveerida neid. Ja see ongi nö psühholoogia osa.

Ma liigitaks selle oskuslik suhtlemise alla ja ennast hästi väljendada.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma liigitaks selle oskuslik suhtlemise alla ja ennast hästi väljendada.

+ motiveerimine. Eks psühholoogilist taipu ka veidi vaja. Seda on vaja igal pool.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Nujah. Oleneb, kuidas siis nimetada.

Võib ka öelda "hea inimeste tundja". Ses mõttes, et ta hetkega näeb inimtüübi ära ja teab oletada, kuidas too reageerib erinevatele metoodikatele. Et siis- tunneb hästi inimesi.

Leidub ka termin "coaching psühholoogia":

http://www.coachingpsychologist.net/WhatIs/

Seal nagu antakse mõista, et treener siiski puutub psühholoogiaga kokku küll mõneti vist.

Muudetud kasutaja Sügiskülv poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Muidu eesti ajaloos hakati ka kooliõpetajat vaatlema "teenindaja" vaatenurgast, kunagi 10a tagasi, varem seda ei tehtud. Kirjutati rohkelt arvamusi kasutades sõna "teenindaja".

Eks see ole treeneri osas ka nii siis- hea treener, on hea teenindaja.

Muidu empaatia võime on kõikidel inimestel olemas minuteada, puudub aga loomadel ja sotsiopaatidel/psühhopaatidel. Ses mõttes peaasi, et treener oleks inimene, ja ilma diagnoosita.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina ei näe, seost hea teenindaja ja empaatiavõime vahel.

Hea teenindaja (empiirilise teadmise põhjal, arenenud 'euroopalikes' riikides, vähemalt) on see, kes ei unusta hetkeksi, et "klient on kuningas", isegi siis, kui klient ei käitu kuningana. Lühidalt: üritab müüa iga hinna eest, näol naeratus. Mask.

Empaatiavõimega ei ole siin vähimatki pistmist.

Muudetud kasutaja Marxengel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Ega see empaatia mõiste on ka mulle ebaselge- et mis see ikkagi on, ja kas seda treeneril on vaja.

Sest empaatia on see, kui osatakse ennustada midagi hästi vist? Et osatakse ennustada, kuidas teine inimene mingile asjale reageerib vist?

Seega selline "elutarkus" nö?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Pisut psühholoogi peab treeneris tõesti olema või vähemalt kainet analüütilist mõistust kombineerituna kuulamisvõimega ning uudishimuga oma kliendi suhtes.

Selge on see, et kõik inimesed omavahel ei sobi ning üksi õpitud "trikk" ega "nipp" neid sobima ei pane.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui müüd osavalt turul tomateid, siis oled hea müügimees, olenemata mõiste "müügimees" teaduslikust tähendusest ja olenemata haridusest.

Hea psühholoog on kooliõpetaja, kelle tund meile kõige rohkem meeldis.

Treeneri psühholoogilisi võimeid saab ka hinnata, mida apremad need on, seda paremini ta mõjutab treenitavaid.

Kraad tõestab koolitusprogrammi läbimist ainult. Need mitmed, kes läbivad, on tõestanud, et nad on psühholoogiliselt siiski üsna manipuleeritavad, käituvad ootuspäraselt- olgugi, et võiks eeldada, et nende kraad annaks osavust juurde. Et kraad on, aga psühholoogina nõrgad.

Ja hea treener siis omabki head osavust psühholoogiliselt mõjutada ja mõista.

Toitumis-häire on minuarvates tavaline psüühiline häire, ja enamik treenitavaid ongi selle häirega.

Ega arvamused ei pea ühtima, et avaldage mitmesugust arvamust, sünteesige teemat. :)

Kui sa turul müüd tomateid siis sa oledki müügimees! Sa ju müüd tomateid.

Psühholoog ja psühhiaater on kutsestandardiga määratud ametid. Psühhiaater rohkem, psühholoog vähem. Kasuta väljendit "inimeste tundja ja mõistja" ja oled täpsem.

Söömishäire (ei ole olemas toitumishäiret - inglise keeles on ju ka eating disorder mitte feeding või nutritional disorder) on täpselt nii tavaline nagu ta on - statistika on olemas kasvõi Wikipedias. Enamik treenitavaid õnneks selle häirega ei ole ja kindlasti ei saa oodata treeneritelt pädevust selle häire ravis, hea kui oskavad tähele panna ja edasi suunata.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

No vot siis. Huvitavad aspektid igatahes.

Ja milline on teiste arvamus selles küsimuses?

Muudetud kasutaja Sügiskülv poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Liiga suur hüpe ühest dimensioonist teise võib viia hoopis läbikukkumisele. Alustame koos väikeste sammudega.

Tundub, et osades eluvaldkondades BabySteps tempo ei ole vist ikkagi hea- näiteks suitsetamise mahajätus.

Ka Eesti riik läks 90ndate alguses üle uuele süsteemile väga järsult ja kiire hüppega.

Muidu aga väikesed sammud on psüühikale vist üldiselt paremad. Sest kui teha väga suur hüpe, siis võib tekkida suur stress ja trauma.

Fitness-elustiili siseneda sobiks vast just väikeste sammudega enamikele. Näiteks kui vaadata treening- ja toitumiskavasid, siis tänase päevani valdavalt on esinenud kavad, mis päeva pealt alustavad uut elukorraldust. Koheselt esimesel nädalal sätestab kava 4-5 trenni ja seda ühtemoodi ka kõigi järgnevate kavade osas. Tegelikult esimese nädala esimene trenn on suur šokk, ja peale seda poleks vaja rohkem üldse treenida, alles järgmisel nädalal võiks kavandada ühe treeningu rohkem. Tänaseni kavad seda pole aga teinud minumeelest? Toitumis-plaani osas sama jutt. Kas oleks mõtet ka neisse asjadesse hakata BabySteps metoodikat sisse lisama nüüdsest?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kas parem on see, et muudad üks-kaks asja oma harjumustes paremuse poole ja suudad seda teha järjepidevalt, kuna see ei muuda su elu tundmatuseni või siis alustada "uut elu" ning avastada paari nädala pärast, et ei suuda selle kõigega kaasa minna ning kõik-või-mitte-midagi suhtumise tõttu täiesti loobuda? Mina panustaks esimesele, mis pikemas perspektiivis võib välja viia selleni, et kogu elu ongi tundmatuseni muutunud.

Aga eks on inimesi, kes tõepoolest suudavad suurema stressita oma elu kardinaalselt muuta ja sel juhul - miks mitte alustada suure hüppega.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kas parem on see, et muudad üks-kaks asja oma harjumustes paremuse poole ja suudad seda teha järjepidevalt, kuna see ei muuda su elu tundmatuseni või siis alustada "uut elu" ning avastada paari nädala pärast, et ei suuda selle kõigega kaasa minna ning kõik-või-mitte-midagi suhtumise tõttu täiesti loobuda? Mina panustaks esimesele, mis pikemas perspektiivis võib välja viia selleni, et kogu elu ongi tundmatuseni muutunud.

Aga eks on inimesi, kes tõepoolest suudavad suurema stressita oma elu kardinaalselt muuta ja sel juhul - miks mitte alustada suure hüppega.

Sellega on nii ja naa. Mõned uuringud viitavad, et toitumis- JA liikumisharjumiste muutmine korraga toimib psüivamalt kui ainult üks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×