Soovitage head NO toodet

[Bosskardo 1]

Tere

Küsimus millist NO toodet kasutada jalgrattavõistlusteks (pikkus 2-3h), et suurendada lihaste hapnikutarbimist? Mis on olulisemad komponendid, mida see peaks sisaldama?

Ise olen kasutanud üht toodet, mille nimi meelde ei tule, aga oli väikeses ampullis ja sisaldas l-arginiini ja l-ornithiini. Need peaks olema kõige suurema mõjuga toimeained, sest see toode mõjus hästi?

Olen vaadanud ka teisi tooteid ja nendes on ka mõningaid teisi koostisosasid nagu beeta alaniin, kreatiin (ma usun, et see ei ole vastupidavusvõistluseks kõige parem, sest ta seob vett?), l-karnitiin (olen kuulnud, et aitab lihaste väsimust edasi lükata, aga kui mõjus see on?)või l-glutamiin (kas see võistluse ajal mingit mõju avaldab?). Millised neist on kõige tähtsamad või on veel mingi koostisosa, mis võiks sees olla?

Ja kas oskate ehk ka soovitada häid tooteid. Usun, et kreatiini võik neis olla vähe või üldse mitte, sest kahtlen selle mõjus võistluse ajal. Ja kofeiini võiks ka olla vähem (osadel toodetel olen näinud isegi 100-200 mg portsioni kohta ja see on kindlalt palju).

Tänan

[gmaster 303]

Keegi võiks välja tuua mingi uuringu, kus see "lihase hapnikutarbimise suurendamine" ka reaalselt vastupidavust parandas, sest mina selliseid näinud pole, olen isegi mõnda vastupidist näinud.

Ära usu tootja juttu, usu reaalseid numbreid ja uuringuid

Ise soovitaks SV, vitamiinid-mineraalid ja BCAA.

[Akrapovic 71]

Copin siia selle aasta magistritööst ühe väljavõtte ( kõikke ei hakka igaksjuhuks panema pärast fitshopis käive kukub )

Arginiin

Arginiin on asendamatu aminohappe. Arginiin aitab potentsiaalselt parandada jõuvõimeid,

tõsta võimsust ja aitab lihastel kiiremini taastuda, mis kõik on seostatud aeroobse- ja

jõutreeninguga. Väidetavalt põhjustab arginiin veresoonte laienemist treeningul tõstes

lämmastikoksiidi (NO) tootmist aktiivsetes lihastes parandades sellega jõuvõimeid ja lihaste

taastumist, suurendades substraatide kättesaadavust ja jääkainete, nagu laktaadi ja

ammoniaagi, eemaldamist. Viimased uuringud arginiinist on püüdnud tõestada hüpoteesi, et

arginiin on aktiivne komponent lämmastikoksiidi veresooni laiendavas efektis. Leiti ainult 5

uuringut, mis räägivad L-arginiini lühiajalise manustamise mõjudest kehalisele töövõimele,

millest kolm näitasid olulist paranemist. Pikaajalise arginiini manustamise mõjusid uurivaid

uuringuid leiti 8, millest 4 näitasid sooritusevõime paranemist ja 4 näitasid, et arginiin ei oma

mõju kehalisele töövõimele (Alvares jt., 2011).

Arginiini kasutatakse kliiniliselt vasodilataatorina ja vereringe parandamiseks, põhinedes

eeldusel, et L-arginiini manustamine mõjutab lämmastikoksiidide vabastamist. Viimastel

aastatel on mitmeid uusi toidulisandeid välja töötatud, mis sisaldavad L-arginiini ja teisi

komponente (eelkõige arginiin-alfa-ketoglutaraadi ehk AAKG), mis on märgitud, kui

sooritusvõimet parandav abivahend, kuna arginiin omab veresooni laiendavat ja

lämmastikoksiidi taset tõstvad funktsiooni. AAKG poolt suurendatud vasodilatatsioon ja

vereringe paranemine töötavates lihastes jõutreeningu ajal annab väidetavalt veelgi parema

tulemuse suurendades lihasmassi ja jõudu, kui treenides ilma selle toidulisandita (Willoughby

jt.,2011).

Tang uuris probleemi, kuidas mõjutab arginiini manustamine lämmastikoksiidi sünteesi,

lihaste vereringet ja valgusünteesi skeletilihastes. Uuringus osales 8 harrastuspordiga

tegelevat noort meest, kelle keskmine vanus oli 22 aastat. Kõik osalejad läbisid kaks katset,

üks tarbides 10g asendamatuid aminohappeid koos L-arginiiniga ja teine katse, kus tarbiti

platseebot. Katsete vahele jäi vähemalt üks nädal taastumiseks. Tulemused näitasid, et

22

vereplasma arginiini tase tõusis 300% arginiini tarbides. Lämmastikoksiidi sünteesi markerite

vereplasma kontsentratsioon ei tõusnud kummagi katse ajal. Vereplasma kasvuhormooni tase

tõusis arginiini tarbimisel tunduvalt. Kasvuhormooni tase arginiini tarbimisel enne treeningut

oli 3.20g/L ja 30min pärast treeningut 16.1g/L, platseebo tarbimisel oli kasvuhormooni tase

enne treeningut 3.06g/L ja 30min pärast treeningut 9.45g/L. Vereringe kiirus paranes kuni

270% algtasemest mõlemal katsel, seega ei olnud vahet kas tarbida arginiini või mitte.

Kokkuvõttes näitasid tulemused, et arginiin ei suurenda lämmastikoksiidide sünteesi ega

paranda vereringet lihastes. Lisaks leiti, et arginiin tarbimine ei suurenda lihasvalkude

sünteesi puhkeolekul ega ka pärast jõutreeningut rohkem kui siis, kui ei tarbita arginiini (Tang

jt., 2011).

Kontrastiks nendele leidudele on mitmed uuringud näidanud, et arginiini veeni kaudne

manustamine parandab vasodilatatsiooni ja vereringe kiirust tervetel vaatlusalustel. Seda

efekti nähti ainult kõrgete arginiini dooside juures 30g arginiini manustamise korral, aga mitte

väikeste annuste suukaudsel manustamisel. On leitud, et arginiini tase vereplasmas tõuseb

ligikaudu 70% pärast suukaudset manustamist. Vaatlusalustele Tangi uuringus manustati

suukaudselt 10g arginiini, mis tõstis vereplasma arginiini taset 300%, mis teeb umbes

225μmol/l. See on tunduvalt madalam taseme tõus, kui see, mis saavutati 30g arginiini veeni

kaudsel manustamisel, mis oli 6223μmol/l. Sellest võib järeldada, et vasodilatatoorse mõju

saavutamiseks tuleb tunduvalt suurem kogus arginiini tarbida (Tang jt., 2011).

Zhangi uuris L-arginiini mõju lihase anabolismile kasutades katseloomadena kataboolses

seisundis jäneseid. Zhang leidis, et pärast aminohapete ja arginiini manustamist lihasvalkude

balanss muutus positiivseks lihasvalkude sünteesi suurenemise tagajärjel. Kuid siiski ei olnud

see anaboolne efekt seotud lämmastikoksiidide tõusu või vereringe kiiruse muutustega

(Zhang jt., 2008).

Anaboolse efekti saavutamiseks tuleb ületada või hoida teatud vereplasma arginiini taset.

Lihasvalkude sünteesi aktiveerimiseks on vaja saavutada 14 kordne vereplasma arginiini

taseme tõus. 4 kordne tõus, mida näitas Tangi uuring, ei omanud mingit mõju lihasvalkude

sünteesile (Tang jt., 2011).

Campell uuring koosnes kahest eraldi katsest. Esimene oli selleks, et testida arginiin-alfaketoglutaraadi

(AAKG) ohutust ja teine katse oli mõeldud uurimaks, kas AAKG manustamine

mõjutab kehalist töövõimet. Esimeses katses osales 10 terve meest, kelle vanus jäi 30 ja 50

aasta vahele. Katse algas 4g AAKG manustamisega, mis manustati erineva kiirusega

imenduvate kapslite abil. Vaatlusalustelt võeti seejärel 8 vereproovi iga tunni tagant, et

hinnata AAKG mõju. Teises katses osales 35 treenitud meest, kelle vanus pidi jäi samuti 30 ja

23

50 aasta vahele. Mehed jaotati kahte gruppi, kus ühele grupile manustati kolm korda päevas

4g AAKG-d ja teisele grupile platseebot. Vaatlusalused läbisid 8 nädalase 4 korda nädalas

treeningprogrammi. Neid testiti enne katse algust ning neljandal ja viimasel nädalal

(Campbell jt., 2006).

Esimene katse näitas, et ei ole olulist vahet sellel, kui kiiresti AAKG imendub maost. Teine

katse näitas, et 8 nädalane jõutreening koos AAKG tarbimisega, kus päevane annus oli 12g

parandas oluliselt tulemusi rinnalt surumise kordusmaksimumis, Wingate testil saavutatud

tippvõimsuses, vereglükoosi ja vereplasma arginiini tasemes. Gruppide vahel ei olnud

erinevusi keha koostises, lihasvastupidavuses ega aeroobses võimekuses. Kokkuvõttes

näitasid tulemused, et AAKG manustamine on ohutu ja mõjutab positiivselt jõuvõimeid, aga

mitte kehakoostist ega aeroobset võimekust (Campbell jt., 2006).

Vähe uurimustöid on avaldatud, mis tõestavad tootjate väiteid, et arginiin omab

vasodilatoorset ja sooritusvõimet parandavat mõju. Fahs ja tema kolleegid uurisid L-arginiini

lühiajalist mõju koos jõutreeninguga arterite funktsionaalsusele noortel meestel. Tulemused

näitasid, et 7g L-arginiini tarbimine enne jõutreeningut ei omanud mingit mõju vereringele,

hemodünaamikale ega veresoontele (Fahs jt., 2009).

Bode-Böger leidis, et 6g L-arginiini suu või veenikaudne manustamine ei omanud mingit

mõju vererõhule, südamelöögisagedusele ega südame minutimahule (Willoughby jt., 2011).

Sarnase tulemuse sai ka Liu oma uuringus, manustades 6g päevas kolme päeva jooksul. Larginiini

suukaudselt manustamine ei omanud mingit mõju vereplasma lämmastikoksiidide

tasemele ega anaeroobsel tööl saavutatud võimsusele treenitud meessportlastel (Willoughby

jt., 2011).

Väidetavalt arvatakse, et AAKG manustamine suurendab lämmastikoksiidide tootmist,

millega kaasneb omakorda veresoonte laienemine. Tõestamaks seda uuris Willoughby oma

uuringus 7 päeva AAKG manustamise mõju vereringele, vereplasma L-arginiini tasemele,

lämmastikoksiidide ainevahetusele ja asümmeetrilisele dimetüülarginiinile (ADMA) pärast

jõutreeningut. 24 treeninguga aktiivselt tegelevat meest läbisid 7 päevase AAKG

manustamise koos kaks korda päevas jõutreeninguga. Katsealused jaotati kahte gruppi, kus

ühele grupile manustati 12g AAKG päevas ja teisele grupile platseebot. Katsealuseid testiti

kaks korda: esimene kord enne AAKG manustamist ja peale AAKG manustamist viimasel

päeval. Jõutreening koosnes kolmest seeriast 15 kordusega küünarnuki painutamisest masinal

70-75% kordusmaksimumist. Tulemused näitasid, et tõusis südamelöögi sagedus ja vererõhk

ning paranes vereringe kiirus mõlemas grupis, aga gruppide vahel erinevusi polnud.

Vereplasma L-arginiini tase tõusis 104.17μmol/l kuni 179.33μmol/l AAKG-d tarbinud grupis.

24

Lämmastikoksiidide tase oli kõrge mõlemas grupis kohe pärast treeningut. 30 min pärast

treeningut, aga gruppide vahel erinevust ei olnud. ADMA tase ei muutnud testide vahel, kuid

AAKG tarbinud grupis ADMA ja L-arginiini suhte vahekord muutus. Tulemustest võib

järeldada, et AAKG manustamine tõstis küll L-arginiini taset vereplasmas, aga ei omanud

mingit mõju teistele näitajatele. Lämmastikoksiidide tõus tuleb omistada siiski ainult

jõutreeningule (Willoughby jt., 2011).

Siiamaani ei ole ükski uuring näidanud, et väiksema kui 15g L-arginiini lühiajaline suukaudne

manustamine omab mingit efekti veresoonte laienemisele. Ilmselt omab L-arginiin mingit

mõju ainult veenikaudsel manustamisel ja suuremate dooside juures kui 15g päevas. Lisaks

veel tuleb arvesse võtta L-arginiini kättesaadavust organismis. Arginiin imendub peensooles,

sealt ta transporditakse maksa, kus enamus kasutatakse sellest hepaatilises uurea tsüklis, kuid

väike osa L-arginiini, mis läbi pääseb, kasutatakse substraadina lämmastikoksiidide tootmises

(Willoughby jt., 2011).

Seda seisukohta edasi illustreerides näitas Bode-Böger, et 6g L-arginiini suukaudsel

tarbimisel oli arginiini biokättesaadavus umbes 68% (Willoughby jt., 2011).

On täitsa mõeldav, et madalate dooside L-arginiini tarbimine ei suurenda piisavalt L-arginiini

kätte saadavust, et stimuleerida lämmastikoksiidide sünteesi. Seega võib arvata, et

Willoughby ei saavutanud oma uuringus mingit mõju vereringele AAKG manustamisega,

kuna L-arginiini biokättesaadavus ei ole piisavalt suur ja suurema kui 12g AAKG tarbimisega

oleks saavutatud positiivsem tulemus (Willoughby jt., 2011).

Imanipour uuris arginiini tarbimise pikaajalist mõju lämmastikoksiididel ja anaeroobsele

võimekusele. Uuringus osales 30 kulturismiga tegelevat sportlast. Sportlased jaotati

juhuslikkuse alusel kahte gruppi, kus ühele grupile manustati 12g arginiini päevas ja teisele

grupile platseebot ning seda 6 nädala jooksul. Tulemustest selgus, et gruppide tulemuste vahel

ei olnud olulisi erinevusi katse vältel. Mõlema katse puhul leiti, et lämmastikoksiidide tase

tõusis tunduvalt kõrgemale treeningu ajal ja oli veel kõrgel ka 6min pärast treeningut

võrreldes algtasemega. See uuring näitas, et pikaajaline arginiin tarbimine ei omanud mingit

mõju vereplasma lämmastikoksiidide tasemele hästi treenitud sportlastel (Imanipour jt.,

2011).

Tsai uuris treeningujärgse arginiini suukaudse manustamise mõju ainevahetusele. 12 judoga

tegelevat sportlast jagati kahte grupi. Neil tuli läbida üks 60 minutiline jooksu treening 75%

VO2max-ist jooksurajal. Pärast treeningut katsealustele anti, kas 0.1g/kg arginiini või

platseebot. Testi korrati kaks nädalat hiljem selle vahega, et nüüd manustati arginiini saanud

grupile platseebot ja vastupidi. Uuriti glükoosi, insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli,

25

laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsiooni enne testi ja

kuni 2 tundi pärast treeningut. Tulemustest leiti, et gruppide vahel ei olnud vahet glütserooli,

laktaadi, ammoniaagi, kreatiini kinaasi ja lämmastikoksiidide kontsentratsioonis. Kuid

glükoosi tase oli tunduvalt kõrgem arginiini tarbinud grupis 15 min pärast test lõpu, kui

platseebot tarbinud grupis. Lisaks oli veel insuliini kontsentratsioon tunduvalt kõrgem

arginiini tarbinud grupis 30 min pärast testi lõpu võrreldes platseebo grupiga. Leiti ka seda, et

vabade rasvhapete tase oli madalam arginiini tarbinud grupis 30-ndal ja 45-ndal minutil pärast

testi lõpu. Tulemused näitavad, et arginiini tarbimine pärast treeningut suurendab glükoosi ja

insuliini kontsentratsiooni ning langetab vabade rasvhapete kättesaadavust veres (Tsai jt.,

2009).

L-arginiini veenikaudsel manustamisel puhkeolekus tõusevad vereplasma insuliini,

glükagooni, kasvuhormooni, prolaktiini, adrenaliini ja noradrenaliini kontsentratsioonid.

Mitmete aminohapete veenikaudne manustamine stimuleerib insuliini sekretsiooni, millest

aga L-arginiin on kõige tugevama toimega. Vereplasma insuliini taseme tõus põhjustab

üldiselt glükoosi tootmise vähenemist maksas, kuigi see oleneb ka vereplasma glükagooni

taseme tõusust, mis stimuleerib glükoosi tootmist. Hea aeroobse võimekusega indiviididel

väheneb arginiini poolt stimuleeritud insuliini taseme tõus, aga mitte arginiini poolt

stimuleeritud kasvuhormooni ja glükagooni taseme tõus (McConell, 2007).

Füsioloogilisest seisukohast on oluline, et suukaudne L-arginiini manustamine omab palju

väiksemat efekti kui L-arginiini veenikaudne manustamine. See on tõenäoliselt põhjustatud Larginiini

madalast biokättesaadavuses suukaudsel manustamisel ja ka sellest, et arginiini

lagundatakse osaliselt soole limaskesta poolt (McConell, 2007).

Kuigi L-arginiini manustamine veeni kaudu mõjutab vererõhku, südamelöögisagedust ja

vereringet on mitmed uuringud näidanud, et L-arginiin ei oma mingit mõju hemodünaamikale

treeningu ajal. Näiteks on leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt tervetele

inimestele treeningu ajal või südame isheemiatõvega patsientidele ei oma mingit mõju

vererõhule ega südamelöögisagedusele võrreldes soolalahuse manustamisega. Lisaks veel on

leitud, et L-arginiini manustamine veenikaudselt ei mõjuta vereringet treeningu ajal

(McConell, 2007).

Hiljuti leiti, et manustades L-arginiini 0.5g/min 60 minuti jooksul veenikaudsel suurendab see

glükoosi kättesaadavust pikaajalisel treeningul vastupidavusala sportlastel võrreldes

soolalahuse manustamisega. Arvestades seda, et eelnevad uuringud on näidanud L-arginiini

veenikaudse manustamise vähest mõju vereringele treeningu ajal ja ka vähest mõju

vereplasma insuliini kontsentratsioonile, arvatakse, et L-arginiini manustamine suurendab

26

lämmastikoksiidi tootmist skeletilihastes, mis omakorda suurendab glükoosi omastamist

(McConell, 2007).

Pikaajaline L-arginiini tarbimine parandas aeroobset võimekust hüperkolesteroleemiaga ja

normaalsetel rottidel jooksurajal joostes. Seda seostati suurenenud endoteliaalse

lämmastikoksiidide funktsiooniga. Inimkatsetel on tulemuse olnud vastuolulised, aga on

leitud siiski, et L-arginiini pikaajaline suukaudne tarbimine parandab töövõimet

südamehaiguse,

südame paispuudulikkuse ja hüpertensiooniga patsientidel (McConell, 2007).

Edited September 4, 2013 by Cyonara

[Sarge 385]

Ehk siis tuleb veel rohkem seda süüa!!!

Just käive tõuseb. Varsti näeme süstivaid naturaale ka riietusruumides.

[maekivi 0]

Keegi, kes teab mõnda head hästi töötavat NO lisandit, mida oled ntx ise kasutand ?

[martinkink 209]

Citrulline Content

Watermelon rind contains a compound known as citrulline, according to a study published in the June 2005 issue of the "Journal of Chromatography." Citrulline might serve up a range of medicinal benefits. Evidence in the March 2011 edition of the "Journal of the Science of Food and Agriculture" suggests that the citrulline in watermelon rinds gives it antioxidant effects that protect you from free-radical damage. Additionally, citrulline converts to arginine, an amino acid vital to the heart, circulatory system and immune system, says researchers from Texas A&M's Fruit and Vegetable Improvement Center. These researchers speculate that watermelon rind might relax blood vessels and have a role in treating erectile dysfunction.

Read more: http://www.livestrong.com/article/408893-benefits-of-watermelon-rinds/#ixzz2dvwwvVZz

Tee arbuusi koorest mahla ja joo enne trenni ära

[strato 4]

Cialis

[Bosskardo 1]

Aga kas keegi teab täpsemalt l-arginiini ja beeta alaniini erinevustest. Minu mäletamist mööda seostati BA-i väsimuse edasilükkamisega pikal pingutusel. Aga kas see mõjub ka NO tootmise suurendamisel sarnaselt l-arginiiniga? Kas sel juhul oleks mõistlikum kasutada tooteid kus rohkem BA?

NO tooteid ei kasuta ma nii vastupidavuse suurendamise eesmärgil vaid olen pidem tundnud, et nad parandavad anaeroobilist tegevust kui keha on juba väsinud võistluse lõpuosas.

[Sarge 385]

Beta-alaniin täiendab verepuhversüsteeme ja tänu sellele suudab tõrjuda mingil määral laktaadi teket, kuna ta muudab verd aluselisemaks. Aga no, puhversüsteeme on umbes 9, nii, et võta näpust jälle.

[Bosskardo 1]

Lisaks küsiks ka, kas kreatiin on võistlusel pigem kasulik või kahjulik? Ma tean, et ta parandab vastupidavusaladel taastumist intensiivsematest lõikudest, aga samas ta seob ju vett. KAs see veekogus mida kratiin seob võib võistluse ajal hoopis kahju tuua? Küsin sellepärast, et paljudel NO toodetel on kreatiin sees.

[gmaster 303]

Ühekordne kasutamine küll suurt midagi ei seo.. küsitav on see, kui palju see ühekordne kasutamine sulle annab..

[inimene83 4]

Augustis tegin ühe väikse jalgrattasõidu 65km milleks kulus 2,5h. Võtsin enne seda 4g bcaa, 1,2g l-karnitiini ja 2,5g kreatiini, kogu kupatusele läks 0,8l vett ja 20g süsivesikuid peale.Veepudeli unustasin sõidule kaasa võtmast 55 km-l hakkas väike väsimus tulema ja kurk kuivama, muidu oli kõik hea. Kuna tööpäeviti sõidan

jalgrattaga tööle ja tagasi kokku 30km ning käin jõusaalis siis on võimalik kogu see kompott võib mulle teistmoodi mõjuda kui sulle. Eks targemad oskavad rohkem öelda