Kõrge vererõhk noorelt ja kergema treeninguga alustamine

[niwooboss 0]

Tere

Olen 26-aastane noormees ning soovin alustada kerge treeninguga, mõtlen jooksmist, kiirkõndi, rattasõitu jms. Mulle ei meeldi jõusaalitreeningud. Alustan siis oma looga sellest, mil otsustasin kerge treeningu kasuks jne.

Veebruari lõpus käisin ma Munamäel lumelauaga sõitmas. Olin umbes kümme aastat tagasi mitu hooaega omajagu sõitnud ning sõita ma täitsa oskan. Aga see umbes 6 tundi seal mäel hüppamist ja kargamist oli minu treenimata organismile vist aga liig. Päev-paar hiljem hakkasin ma tundma nagu kerget valu vasakul pool rinnus (selline imelik tuim) ja ka ekstrasüstoleid (hiljem selgus, et need on supraventrikulaarsed, mis ei pidavat tavaliselt ohtlikud olema. Nüüdseks ei ole mul neid juba peaaegu kolm nädalat esinenud). Mõni päev lasin sellel õrnalt niimoodi valutada - ega ta suurt ei häirinud - enne kui perearsti juurde läksin. Perearst mõõtis vererõhku - süstoolne oli seal mul ca 160 mmHg vist. Aga ma olen hirmus närveerija ka ja "valge kitli sündroomi" all kannataja. Tegi mulle ka EKG, mis midagi halba ei näidanud. Rohkem muretses ta loomulikult vererõhu pärast ja sain endale 24 tunniks holteri külge. Kogu see aeg, mis ta mul küljes rippus olin ma hirmus närvis ja pabistasin loomulikult, iga kord, kui mõõtmine algas, kargasid ihukarvad püsti. Ilmselgelt tuli keskmiseks umbes 150-160/80-90 mmHg rõhk. Nüüd võtan siis rohte juba peaaegu kaks kuud. Vahepeal kaks nädalat ei võtnud katseks (kuigi keegi ei luba sellist asja teha), kõrgeks ta igatahes jälle läks, ise hakkasin ka aru kaotama ja mõõtsin päevas seda mingi 30 korda (õhtuti ja hommikuti oli tegelt normi piires peaaegu kaks nädalat). Praegu rohtudega (rohi on Noliprel, 5/1.25 mg) on rõhk päeva jooksul umbes 70-80/120-135 mmHg.

Suurest hirmust tegin ka südame ultraheli, mis oli korras (kuigi ma ei tea, kuidas see radioloog selle ca 10 minutiga selgeks tegi, need testid pidid vist kauem ikka kestma?), ja ka koormustesti. Koormustesti tulemus oli alla keskmise, nagu mulle arst rääkis - 5,5 METi. Südame löögisageduse taastumine aeglane, vererõhk reageeris testil normaalselt, taastus ka normaalselt. Arst aga ütles, et see on treenimatusest. Ja seda ma tõesti olen - ma pole eluaeg peaaegu et trenni teinudki - nagu eelnevalt mainitud paar lumelauahooaega ja suviti rulaga sõitnud (ja need olid siis, kui ma olin 15-17-aastane).

Ma olen nüüd peaaegu kaks kuud ka sellist kiiremat kõndi teinud umbes 30 minutit päevas (pulss tavaliselt selle ajal 125-140 l/min pulsikella järgi). Nüüd olen viimase nädala jooksul korra teinud ca 16 km rattasõitu ja käinud kaks korda 30 minutit sörkimas. Nüüd ma hakkan lõpuks ka oma poindile lähemale jõudma. Mul tekib jooksu alguses ikka nagu mingi kerge valu vasakul pool, mis vaikselt ära kaob, kui edasi jooksen. Ma ei saa aru, mis see on, kas ikka tõesti mingi südamehäda? Teine häda on see, et mu pulss kipub sörkides ka üsna ruttu sinna 175 juurde ronima, mis on selle 220-vanus valemi järgi peaaegu 90% minu ealisest maksimumist. Seepärast peangi vahel kõndima - panin kella piiksuma 175 peal. Huvitav on aga see, et ma saan samal ajal täitsa veel rääkida oma sõbraga, kellega koos jookseme, ma lihtsalt ise ei taha seda pulssi liiga kõrgeks ajada, sest kardan infarkti vms. Pulss on sitaks kõrge, aga ise nagu suudaks vabalt veel niimoodi joosta - imelik. Samuti on mul tunne, et need vererõhuravimid on mu rahusoleku pulsica 10 l/min kiiremaks teinud (kui see on üldse võimalik, toimeained on AKE-inhibiitor ja diureetikum).

Mida siis teie kui eksperdid soovitate? Kas need väiksed valud võivad ikka olla südamest, mis justkui natuke tunda annavad treeningu alguses? Kas ma ei tohiks joosta, kui pulss nii kõrge on?

Üks asi veel meenus, mille kohta nii kardioloog kui ka perearst ütlesid, et see ei ole oluline, aga mine sa tea. Mul on südames kerge süstoolne kahin, mis pidi olevat väiksest vere tagasivoolust. Aga see pidi kolmandikul inimestest olema, nii et ma ei tea, kas on oluline või mitte. Arstide sõnul siiski mitte.

Tänan ette, kes viitsis mu eepose läbi lugeda ja ehk ka nõuda anda

[gmaster 303]

Ütlen lühidalt: ära pushi

Ära mõned kuud veel koormust tõsta, aeroobse treeningu mõju tuleb pika aja jooksul.

Ma pigem pikendaks selle kiirkõnni distantsi kui suurendaks kiirust, 45 min vms. Sörki hakkaks lisama mingi aja pärast 5min kaupa.

[ROtter 198]

Alustuseks loe siit:

http://www.vomax.ee/?head=8&pageid=79&language=estonian

[Marxengel 26]

Labiilne närvisüsteem.

[niwooboss 0]

Ma ise loodan ka, et äkki saan selle vererõhu ühelt hetkel ka ilma ravimiteta alla. Kas kellelgi on kogemust, kui palju kehakaalu langetamine aitab rõhku langetada? Olen kuulnud, et iga langenud kilo eest umbes 1 mmHg süstoolsest rõhust. Ise olen u 177 cm pikk ja kaalun umbes 86 kg. Musklimees just ka ei ole.

[gmaster 303]

Joogasse

Kaal mõjutab veidi jah, täpseid arve praegu peast ei oska öelda

[ROtter 198]

Vererõhu tõusu põhjustab ka närvisüsteemi pingeseisund. Sul esineb nn. valge kitli sündroom. Harjuta oma närvisüsteemi pideva vererõhu mõõtmisega, selleks, paned aparaadi ümber randme, ei mõõda kohe, vaid ootad paar-kolm minutit ja kui tunned, et oled rahunenud , alles siis mõõdad. Katseta ja vaata, mis näidud siis aparaat fikseerib.

[gmaster 303]

Vererõhu tõusu põhjustab ka närvisüsteemi pingeseisund. Sul esineb nn. valge kitli sündroom. Harjuta oma närvisüsteemi pideva vererõhu mõõtmisega, selleks, paned aparaadi ümber randme, ei mõõda kohe, vaid ootad paar-kolm minutit ja kui tunned, et oled rahunenud , alles siis mõõdad. Katseta ja vaata, mis näidud siis aparaat fikseerib.

Lisaks võiks paar korda järjest mõõta, mõneminutise vahega ja mõõtmise ajal aparaadi näitu pidevalt mitte vahtida (pöörata eemale).

[ROtter 198]

Lisaks võiks paar korda järjest mõõta, mõneminutise vahega ja mõõtmise ajal aparaadi näitu pidevalt mitte vahtida (pöörata eemale).

Juhendis ongi nii ette nähtud, et mõõta tuleb paar korda järjest. Unustasin mainimata, jah.

[niwooboss 0]

Tänud nõuannete eest. Ma tavaliselt mõõdangi mitu korda ja alati läheb ta madalamaks järjest. Samas olen lugenud, et kui kohe uuesti mõõta, siis on veresooned kokku surutud vms ja näit tuleb juba sellepärast madalam. Ei teagi nüüd, mida uskuda.

Üks lugu veel, mis mind just päris ära ehmatas. Koormustesti ajal mõõdeti iga paari minuti tagant mul vererõhku loomulikult. Süstoolne muudkui tõusis ning diastoolne isegi veidi langes kõige kõrgemal koormusel, mis peakski justkui õige olema. Praegu aga tulin just umbes 45-minutiliselt kõnnilt, mille otsa lisasin veel 5 minutit sörki. Mõõtsin umbes viis minutit pärast treeningut vererõhku ja see oli 139/100 mmHg. See ju ometi normaalne ei ole. Tundub, et südamega vist midagi ikka mäda.

[saastavaba 4]

kuidas lood mandlitega on? talvel ringi karates on mandlipõletikku väga kerge saada. vahel oli endal mingi ajutine valu rinnus, paar tablakat ibuproffeni ja mandlid pole enam mädased, ning rinnus ka ei kummita.

[niwooboss 0]

Mandlitest ei tea midagi, pole justkui kunagi probleeme olnud. Mul tüdrukul on nendega kogu aeg häda. Eks ta saaks kohe aru, kui mul ka midagi nendega oleks.

[gmaster 303]

Tänud nõuannete eest. Ma tavaliselt mõõdangi mitu korda ja alati läheb ta madalamaks järjest. Samas olen lugenud, et kui kohe uuesti mõõta, siis on veresooned kokku surutud vms ja näit tuleb juba sellepärast madalam. Ei teagi nüüd, mida uskuda.

Peale mõõtmist lased manseti lõdvaks või eemaldad.

Üks lugu veel, mis mind just päris ära ehmatas. Koormustesti ajal mõõdeti iga paari minuti tagant mul vererõhku loomulikult. Süstoolne muudkui tõusis ning diastoolne isegi veidi langes kõige kõrgemal koormusel, mis peakski justkui õige olema. Praegu aga tulin just umbes 45-minutiliselt kõnnilt, mille otsa lisasin veel 5 minutit sörki. Mõõtsin umbes viis minutit pärast treeningut vererõhku ja see oli 139/100 mmHg. See ju ometi normaalne ei ole. Tundub, et südamega vist midagi ikka mäda.

Peale sellist koormust selline vererõhunäitaja on kehvavõitu.

Rohtudega on su vererõhk peaaegu norm päeva jooksul.

[niwooboss 0]

Aga mida see kehvavõitu tähendab? Hakkan maha surema või?

[Archangel 482]

Aga mida see kehvavõitu tähendab? Hakkan maha surema või?

Kõigepealt rahune. Vererõhk selliste numbrite puhul ei ole kiire tapja. Hüüdnimigi on "silent killer". Ehk sümptomeid tihtipeale ei olegi enne kuni mitme, mitme aasta või aastakümne pärast lõpuks südamerabandus suurema tõenäosusega kohale jõuab.

Aga kindlasti on see kõrge. Mul oli endal ka mingi aeg suhteliselt kõrge aga noh, 10kg kaalu vähemaks, igapäevane aeroobne ning stressivabam ellusuhtumine on selle probleemi kaotanud. Lühiajaliselt sain abi ka Aroonia tablettidest. Hea kerge meetod mida enne ravimeid võid proovida näiteks. Ei tea kuidas see siis mõjuks, kui juba ravimid peal muidugi.

Aga jah, rasvaprotsenti veidi langetada. Regulaarne aeroobne koormus, veidi jõusaali ka kindlasti paha ei tee. Stressivabam ellusuhtumine. Noh, jooga nagu Gmaster ütles.

Muudetud Mai 9, 2013 kasutaja Archangel poolt

[niwooboss 0]

Kõigepealt rahune. Vererõhk selliste numbrite puhul ei ole kiire tapja. Hüüdnimigi on "silent killer". Ehk sümptomeid tihtipeale ei olegi enne kuni mitme, mitme aasta või aastakümne pärast lõpuks südamerabandus suurema tõenäosusega kohale jõuab.

Aga kindlasti on see kõrge. Mul oli endal ka mingi aeg suhteliselt kõrge aga noh, 10kg kaalu vähemaks, igapäevane aeroobne ning stressivabam ellusuhtumine on selle probleemi kaotanud. Lühiajaliselt sain abi ka Aroonia tablettidest. Hea kerge meetod mida enne ravimeid võid proovida näiteks. Ei tea kuidas see siis mõjuks, kui juba ravimid peal muidugi.

Aga jah, rasvaprotsenti veidi langetada. Regulaarne aeroobne koormus, veidi jõusaali ka kindlasti paha ei tee. Stressivabam ellusuhtumine. Noh, jooga nagu Gmaster ütles.

Heh, tänud lohutuse eest. Rahulolekus on mul praegu rõhk selle väikse rohuga täitsa OK, lihtsalt just pärast seda koormust viskas diastoolse nii üles, mis ei tohiks nagu normaalne olla. Samas mõnest kohast võib lugeda, et ka see võib tõusta koormuse ajal. Koormustesti ajal mõõtis mul arst rõhku selle manuaalse aparaadiga, kodus on elektrooniline. Aga no vaevalt nad nii erinevad muidugi on.

[johann 0]

Oluline on ka toitumist jälgida. Väga soolased ja rasvased toidud tõstavad vererõhku.

http://www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule_juhendid/Korge%20vererohk_final.pdf

[Archangel 482]

Oluline on ka toitumist jälgida. Väga soolased ja rasvased toidud tõstavad vererõhku.

http://www.haigekass...erohk_final.pdf

*Võivad tõsta. Võivad ka mitte.

Soolatundlikkus on ca. 30% elanikkonnast või nii. Seega kindlasti on see asi mille peale mõelda aga mitte alati probleem. Ma ei tea kas otseseid teste selle jaoks on, seega seda peab arvatavasti inimene ise katsetama. Kui on soolatundlikkus siis oleks jah targem tarbimist piirata. Kuigi pigem ei olegi see niiväga ainult soola tundlikkus vaid soola, kaaliumi ja magneesiumi tarbimise koguste omavahelise vahekorra teema. Seega võib alustada näiteks sellest, et tarbida rohkem kaaliumi ja magneesiumi alustuseks.

Soola piiramine on üldiselt päris tüütu tegevus kuna väga palju toiduvalikut jääks kõrvale. Just pakendatud valmistoitu/eelmaitsestatud kraami.

Muudetud Mai 9, 2013 kasutaja Archangel poolt

[Marxengel 26]

Soola piiramine on üldiselt päris tüütu tegevus kuna väga palju toiduvalikut jääks kõrvale. Just pakendatud valmistoitu/eelmaitsestatud kraami.

Hea, et saite selle esimese lause teise lisamisega paika pandud;) Toiduvalikut piirata eelvalmistatud/pakendatud poolfabrikaatidega, karm. Selle kõrvale jätmine EI SAA halvasti mõjuda. No ei ole nii kiire, ei ole, et ei leia seda tunnikest per päev!

[Archangel 482]

Hea, et saite selle esimese lause teise lisamisega paika pandud;) Toiduvalikut piirata eelvalmistatud/pakendatud poolfabrikaatidega, karm. Selle kõrvale jätmine EI SAA halvasti mõjuda. No ei ole nii kiire, ei ole, et ei leia seda tunnikest per päev!

Saab.

Mugavus maksab. Nii mõneski mõttes. Enda mugavuse piiramine võib ka tervisele mõjuda, asi pole nii must-valge nagu mõned arvavad. Ei ole päris nii, et ela nagu looduslaps, kogu toidulaud olgu värsketest toorainetest enda köögis kokku klopsitud ning tervis ja kogu olemine ongi 5+.

Kui mulle nii elada ei meeldi, siis on tulemus pigem vastupidine. Ma ei naudi kokkamist. Mul on tõesti päevas 1-2h vaba aega vahest ning taipohh aga toidu tegemine on viimane asi millele ma seda raisata tahan. Juba sellele mõtlemine ajab vererõhu üles ning närvi mustaks. Kui mingi pakenditoidu valmistamine mikrouunis aitab mul omada rohkem vaba aega, kasvõi lõunauinakuks siis on kokkuvõtes mõju tervisele pigem positiivne ja õigustatud. Rääkimata sellest, et mõnikord jõuangi trenni ainult siis teha, kui kokkamised ära jätan.

Tean nii mõndagi inimest kes on oma kaalu-langetamised ja muud plaanid kuu peale saatnud, sest enamik treenereid oskavad ainult seda laulu laulda, et päevas 5-6x regulaarset, "puhast" toitu - ükskõik kus oled ja mida teed.

Mina isiklikult olen seda meelt, et mistahes toiduvalikud, mistahes toitumisplaanid omavad pikema-ajalist positiivset mõju vormile ja tervisele vaid siis kui inimene seda elustiili naudib. Kui ei naudi siis on esiteks väiksem lootus vormi saavutada - ja kui ka saavutatakse siis vaevalt väga pikaks ajaks. Ning sama ka tervisega-, kui elustiili ajab pigem närvi ja tekitab masendust siis on veidi liiast loota, et tervisest pakatama hakkaksid. Ja kui ka üldine "tervis" on parem kui varem, siis mis selle tervisega peale hakata kui meel mõru ja üldine enesetunne on selline, et torka või nuga silma?

Arvatavasti peaks sellel teemal Jorgen Matsiga rääkima. Tema vist üks neid vähestest, kes proovivad kõrgemal tasemel psühholoogiat ja treening/toitumisteadust ühendada. Risto Uuk ka vist, kuigi ta vist rohkem hobikorras. Usun, et just sellel lähenemisel on kõige enam tulevikku. Toitumise/treeningu effektiivsuse mõistmiseks ja parimate tulemuste saamiseks. peame hakkama rohkem mõistma inimpsüühikat ning õppima seda ka arvesse võtma.

Lähimineviku "kaalul on rohkem kui elu" telesaade illustreeris minu arust seda vaat-et kõige paremini. Oli inimesi, kes olid väga range distsipliiniga harjunud ja polnud probleemi vormi saada. Ning oli neid, kes ei viitsinud, kellel polnud motivatsiooni ning ei suudetud seda uut elustiili omaks võtta ja seega tulemusi polnudki. Ning ma ei imestaks, kui mõni neist edukatest inimestest samuti vanade harjumuste juurde tulevikus tagasi pöörduks.

Aga okei, läheb teemast kõrvale. Aga noh, see selleks. Veidi jutustada ikka võib vahest. Foorumid ju selle jaoks ongi.

Muudetud Mai 9, 2013 kasutaja Archangel poolt