Jump to content
ville1

proteiini kogus-dieet, ning massi kasvatamine!

Recommended Posts

Käisin arstil kuna mul on maksaga probleeme. Päris siis minu toitumise kohta. Rääkisin et tegelen jõutreeningutega ning tarbin umbes 2-2,5 g valku ühe keha kg kohta e siis umbes 150-200 g päevas. Samuti tuleb ette aastat korra kaks dieedi perioodi kus valgukogus võib püsida stabiilselt 2,5g või isegi üle selle. Selle jutu peale vangutas kohe pead ja ütles et nii valgurikas menüü koormab maksa ja on isegi ohtlik kui sellega on niigi probleeme. Ei tea mida nüüd uskuda hakka või valgukogust piirama, arsti arvates oleks ok 0,8 g mitte rohke ühe keha kilogrammi kohta mis haakub teada tuntud ja vb iganenud soovitusega tavainimestelel kes treeningutega ei tegele. Küsimus siis selline et kust algab see valgukogus ,alates millest on võimalik lihasmassi kasvatada. Kas on võimalik üles ehitada dieeti, kui soov ikkagi lihasmassi säilitada, kus valgukogus ei läheks nii lakke. Vb asendada see heade rasvadega. Tänagi tõin poest kreekapähkli õli, linaseemne õli, ning viinamarja oma et äkki õnnestub nendega asendada üleliigne valgukogus. Võibolla on arsti arusaamad ikkagi iganenud ja ta jaga seda valguteemat ikkagi päris lõpuni. Kimbatus on ikkagi.!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina küsiks nõu veel mõnelt arstilt. Kui 3-4 arsti ühte ja sama ütlevad siis hakka neid uskuma. Kui nad kõik eri juttu ajavad siis palju õnne Eesti arstidele.

Endal oli väiksena üks intsident, kus kukkusin põlve puruks ja ka pool jalga oli tugeva marrastusega ja kuna plaan oli mere äärde perega minna siis küsisime ka ujumise kohta. Üks arst väitis, et mitte mingil juhul ei tohi vette minna, sest siis läheb asi ainult hullemaks. Jalg oli nädal aega mädane ja mitte inimsilmale kõlbulik. Lõpuks juhuse peale läksime teise arsti juurde sidumisele ja see vastas, et KOHE VETTE, Jalg oli 2 päeva pärast peaaegu täielikult paranenud ( olgu õnnistatud merevesi :D ). Kui ma merre ujuma ei oleks läinud, ei tea kui kaua see oleks veel paranenud ja ei tea, mis arm oleks jäänud.

Lihtsalt soovitan tänu enda kogemusele kuulata ka teist arvamust. ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma ei ole küll arst, kuid olen pädev ütlema, et see on aegunud arusaam. Uuemas teaduses öeldakse, et ei ole ühtegi kindlat asitõendit, et suur valgukoguse tarbimine peaks rikkuma maksa või neere. Ma usun, et varsti Holger loeb ka seda ja tal kohe uuringud varnast võtta selle tõestuseks :).

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Käisin arstil kuna mul on maksaga probleeme. Päris siis minu toitumise kohta. Rääkisin et tegelen jõutreeningutega ning tarbin umbes 2-2,5 g valku ühe keha kg kohta e siis umbes 150-200 g päevas. Samuti tuleb ette aastat korra kaks dieedi perioodi kus valgukogus võib püsida stabiilselt 2,5g või isegi üle selle. Selle jutu peale vangutas kohe pead ja ütles et nii valgurikas menüü koormab maksa ja on isegi ohtlik kui sellega on niigi probleeme. Ei tea mida nüüd uskuda hakka või valgukogust piirama, arsti arvates oleks ok 0,8 g mitte rohke ühe keha kilogrammi kohta mis haakub teada tuntud ja vb iganenud soovitusega tavainimestelel kes treeningutega ei tegele. Küsimus siis selline et kust algab see valgukogus ,alates millest on võimalik lihasmassi kasvatada. Kas on võimalik üles ehitada dieeti, kui soov ikkagi lihasmassi säilitada, kus valgukogus ei läheks nii lakke. Vb asendada see heade rasvadega. Tänagi tõin poest kreekapähkli õli, linaseemne õli, ning viinamarja oma et äkki õnnestub nendega asendada üleliigne valgukogus. Võibolla on arsti arusaamad ikkagi iganenud ja ta jaga seda valguteemat ikkagi päris lõpuni. Kimbatus on ikkagi.!

Kõigepealt see:

Mina küsiks nõu veel mõnelt arstilt. Kui 3-4 arsti ühte ja sama ütlevad siis hakka neid uskuma. Kui nad kõik eri juttu ajavad siis palju õnne Eesti arstidele.

Lihtsalt soovitan tänu enda kogemusele kuulata ka teist arvamust. ;)

Edasi kui tõesti maksaga probleeme - siis tõesti, suur valgu-tarbimine on üldiselt vastunäidistatud. Tervete organite puhul pole valk probleemiks. Aga, kui mingil põhjusel on maks/neerud haiged siis kulturismi mõistes valgukogused võib olla liig. Seda peab arst täpsustama.

Sinu õnneks pole harrastajale vajalikud valgukogused üldsegi mitte nii suured. Samuti võib kenasti mängida vähese valgukoguse puhul paremini ajastusega. Ürita tarbida enamik päeva valgust trenni-aja ümber ning ülejäänud jagada võrdsemalt päeva vahel ära. Nii tagad selle, et hetkel, kus valku väga vaja on ta olemas ning samuti see vähene, mis sa saad süüa on alati ajal mil ta leiab täies mahus kasutust.

Seega söö see 0,8g kehakilo kohta, mis on üldiselt küll väga vähe kulturistile/jõutreenijale, aga arengut annab hea treeningu ja muu toitumise puhul teha kenasti ka sellega. Soovitaksin sinu puhul tegelikult ka BCAA ja/või EAA lisandeid. Selle asemel, et siin suuri koguseid tavalist valku sisse ajada - saad nende lisanditega tarbida koguseliselt palju vähem valku, aga ometigi saad kätte justnimelt neid aminohappeid, mis otseselt osalevad lihasmassi arengus kõige enam.

Näiteks tarbid selle 0,8g kehakilo kohta tavatoitu päeva peale - aga siis trenni-aegade ümber, enne trenni, trenni ajal ja peale trenni siis näiteks 5g BCAA/EAA-d. Kolm doosi siis. Ei ole rahaliselt veel tappev aga ikka parem, kui ainult selle 0,8 peal tiksuda ja samas on see 15g ka niivõrd väike kogus, et ma ei usu, et see enam erilist koormust organitele annaks.

Aga muidugi räägi arstiga läbi kindlasti. Sest ma ju ei tea täpselt, mis haigus või probleemid sul on.

Mis veel. Tarbi koos valkudega alati ka süsivesikuid suuremas mahus, sest kaloreid jääb sul kindlasti nüüd üle, kui valke alla võtad. Rasvu võid ka muidugi lisada. Aga süsivesikuid just koos valkudega, et vähendada valkude kasutamist puhtalt energiavajaduste rahuldamiseks niipalju kui võimalik.

Sööksin normaalse eine nii 2-3h enne trenni, kus vbl mingi 15-20g valku siis näiteks 5g bcaa/eaa + 25g süskareid vahetult enne trenni paarkend minti. Siis trenni ajal ja peale trenni näiteks. Siis mingi 20-30g valku võiks olla nii 1-2h peale trenni kindlasti. Palju sul seda tava-valku nüüd üle jääb, vbl 2x 15g saad veel ülejäänud päeva peale jagada enam vähem võrdsete vahedega. Et kui trenn mingi kell 17-18.30 ja seega eine koos valguga mingi 20-21 siis ma tegelikult vbl sööksin selle 15g veel enne magama jäämist koos süsikutega nagu ikka ning siis see viiamne 15g mis veel jäänud (Näiteks eksole) peale ärkamist mõni tund. Et kõige suurem paus valgu tarbimisse jääbki siis hommiku ja selle lõuna vahele - aga see polegi mingi väga suur probleem IMO.

Seega, saad kokku vbl koguseliselt ligi poole vähem valku, kui keskmine kulturist/jõutõstja - aga peaks olema suht maksimiseeritud valgu kasutamine.

Ma ei ole küll arst, kuid olen pädev ütlema, et see on aegunud arusaam. Uuemas teaduses öeldakse, et ei ole ühtegi kindlat asitõendit, et suur valgukoguse tarbimine peaks rikkuma maksa või neere. Ma usun, et varsti Holger loeb ka seda ja tal kohe uuringud varnast võtta selle tõestuseks :).

Noh eks mõned uuringud on - aga nagu ülal mainisin, siis tervete organite puhul probleeme pole. Aga juba haigete organite puhul on vastunäidistus olemas, sest haige organ ei suuda enam tõesti normaal-tasemel aineid töödelda ning võib toksilisus tekkida küll.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina küsiks nõu veel mõnelt arstilt. Kui 3-4 arsti ühte ja sama ütlevad siis hakka neid uskuma. Kui nad kõik eri juttu ajavad siis palju õnne Eesti arstidele.

Endal oli väiksena üks intsident, kus kukkusin põlve puruks ja ka pool jalga oli tugeva marrastusega ja kuna plaan oli mere äärde perega minna siis küsisime ka ujumise kohta. Üks arst väitis, et mitte mingil juhul ei tohi vette minna, sest siis läheb asi ainult hullemaks. Jalg oli nädal aega mädane ja mitte inimsilmale kõlbulik. Lõpuks juhuse peale läksime teise arsti juurde sidumisele ja see vastas, et KOHE VETTE, Jalg oli 2 päeva pärast peaaegu täielikult paranenud ( olgu õnnistatud merevesi :D ). Kui ma merre ujuma ei oleks läinud, ei tea kui kaua see oleks veel paranenud ja ei tea, mis arm oleks jäänud.

Lihtsalt soovitan tänu enda kogemusele kuulata ka teist arvamust. ;)

Tavaline jõe-, järvevesi või merevesi, seal on väike vahe sees ja see väike vahe sinu probleemi lahendas. Oleksid sa läinud jõkke või järve ujuma, oleks tulemus olnud teine.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tavaline jõe-, järvevesi või merevesi, seal on väike vahe sees ja see väike vahe sinu probleemi lahendas. Oleksid sa läinud jõkke või järve ujuma, oleks tulemus olnud teine.

Ei, me just ka arstile ütlesime, et " olime just mere äärde minemas kui näed poiss kukkus"(traumapunktis) ja siis arst selle peale ütleski: " ei ei, vette ei tohi kindlasti minna. Imeline Võsu rand ;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tänud Archangelile põhjalikuma soovituse eest. Ise mõtlesin umbes sama et 0,8 vb isegi 1-1,2gr,( sellest ka küsimuse üks poole et kui palju on minimaalselt vajalik valku tarbida, et oleks lihas kasvu ja jõu kasv tagatud?). ning ülejäänud vajaka tulev energia tarbiksin headest rasvadest ja süsivesikutest. BCAA on hea mõte iseenesest aga kas mitte seal sees pole samad aminohapped mis on tavalisteski proteiinides, ehk et vahet ju ei ole siis maksa jaoks, v on need happed juba nö eraldatud ja mingit lisakoormust nende töötlemiseks organismil pole.?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tänud Archangelile põhjalikuma soovituse eest. Ise mõtlesin umbes sama et 0,8 vb isegi 1-1,2gr,( sellest ka küsimuse üks poole et kui palju on minimaalselt vajalik valku tarbida, et oleks lihas kasvu ja jõu kasv tagatud?). ning ülejäänud vajaka tulev energia tarbiksin headest rasvadest ja süsivesikutest. BCAA on hea mõte iseenesest aga kas mitte seal sees pole samad aminohapped mis on tavalisteski proteiinides, ehk et vahet ju ei ole siis maksa jaoks, v on need happed juba nö eraldatud ja mingit lisakoormust nende töötlemiseks organismil pole.?

See palju valku vaja on sõltub mitmetest teguritest ja ühest vastust ei ole. Aga üldjoontes võib järeldusi siiski teha palju on nö. "parem" ja mis tingimustes. Aga ma ei teagi mingit miinimum-piiri mida lihas arenguks vajaks. Mis on areng eksole? Kilo liha aastas on ka areng ja mõne jaoks suur areng. Sõltub seega - üldiselt mingil määral suudab keha lihast ehitada ka väga väikeste valgu-koguste juures, sest kohanema peab vastavalt koormusele ning kui ikka täiesti istuva eluviisiga inimene trenni hakkab tegema siis tuleks liha ma arvan ikka väga minimaalse valgu puhul ka juurde - eeldades, et trenn ja muidu toit on piisav.

BCAA-d/EAA-d on jah tavalises valgus ka piisavalt. Aga kui räägime lihaskasvu maksimeerimisest madala valgukoguse puhul siis on meil vaja hoida kõrgel justnimelt BCAA-de sisaldus menüüs, mis stimuleerib kõige enam valgusünteesi. BCAA-sid on vist tava-valkudes mingi 25% vist? Ma peast ei mäleta hetkel - ühesõnaga kui sööme piisavalt valku päevas siis pole BCAA-l erilist mõtet. Aga kui meil on valku vähe, siis lisa-BCAA muutub loogilisemaks.

Seega maksa jaoks suht sama värk aga lihtsalt vähem on vaja tarbida, et lihast kasvule stimuleerida.

Pakuksin, et need valgu megakogused (üle 2 g/kg) on korporatsioonide suunamise vili.

Tegelikult ei ole. Uuringut näitavad, et raskelt treeniv võistlus-kulturist rangel võistlus-dieedil võib kasu lõigata isegi 2,5-3g valku kehakilo kohta tarbides. Aga jah - rangel dieedil võistlus-kulturist on ikka väga haruldane asi tegelikult üldiselt võttes. Tavaline harrastaja jah - 2g kehakilo kohta on okei, aga rohkem läheb suht mõttetuks puhtalt lihaskasvu koha pealt. Tarbida ju võib kui endale meeldib ja sobib. Aga lihaskasvu jaoks on enamasti 2g kehakilo kohta enam, kui küll.

Või noh - sain su mõttest aru küll. ÜLDISES mõttes on jah, toidulisandi firmade raske promo vili see, et valku massiliselt tarbitakse. Räägitakse seda ju igas ajakirjas, artiklis ja uudises pidevalt, reklaam käib 24/7 ja pole ime, et iga algaja on sellest mõjutatud.

Aga siiski minu point on selles, et teatud olukordades see on siiski mingil määral põhjendatud. Aga need olukorrad on haruldased. Kindlasti mitte ei pea suuri koguseid igaüks tarbima. Kõige vähem tavalised harrastajad, kes lihtsalt rahulikult areneda tahavad. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tegelikult ei ole. Uuringut näitavad, et raskelt treeniv võistlus-kulturist rangel võistlus-dieedil võib kasu lõigata isegi 2,5-3g valku kehakilo kohta tarbides. Aga jah - rangel dieedil võistlus-kulturist on ikka väga haruldane asi tegelikult üldiselt võttes. Tavaline harrastaja jah - 2g kehakilo kohta on okei, aga rohkem läheb suht mõttetuks puhtalt lihaskasvu koha pealt. Tarbida ju võib kui endale meeldib ja sobib. Aga lihaskasvu jaoks on enamasti 2g kehakilo kohta enam, kui küll.

Või noh - sain su mõttest aru küll. ÜLDISES mõttes on jah, toidulisandi firmade raske promo vili see, et valku massiliselt tarbitakse. Räägitakse seda ju igas ajakirjas, artiklis ja uudises pidevalt, reklaam käib 24/7 ja pole ime, et iga algaja on sellest mõjutatud.

Aga siiski minu point on selles, et teatud olukordades see on siiski mingil määral põhjendatud. Aga need olukorrad on haruldased. Kindlasti mitte ei pea suuri koguseid igaüks tarbima. Kõige vähem tavalised harrastajad, kes lihtsalt rahulikult areneda tahavad. :)

Tegelikult oli mu mõte veel ketserlikum - pakun, et korporatsioonid suunavad ka teadlasi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tegelikult oli mu mõte veel ketserlikum - pakun, et korporatsioonid suunavad ka teadlasi.

Ei ole vale mõte. Nii ka on, ja väga suures mahus isegi. Mitte ainult ei suuna, vaid paljud need "teadlased" töötavad lausa toidu-lisandi firmades. "Töötavad välja" tooteid. Ja ma ei kahtle, et paljud neist on üllaste eesmärkidega seda tööd tegemas, aga siiski ei saa selliseid uuringuid alati täie tõsidusega võtta, mis nende kohalikest laboritest välja tuleb.

Liiatigi on paljud need uuringud jubedate protokollidega - väga mööda on katsegrupid, piirangud, mõõtmisvahendid jne.

Aga mitte kõik teadlased ei ole selliselt mõjutatud. On ka palju erapooletuid tegijaid ja uuringuid. Kõik siiski ära osta ei anna ning kes otsib, see leiab netist nii mõndagi. :)

Üks suur probleem on see, et Kulturism kui üks kõige vähem populaarsemaid sporte üldse - pakub üldiselt väga vähe huvi teadlastele. Uuritakse küll valku, trenne jms päris tihti - aga et luubi alla võetaks võistlev kulturist? Äärmiselt harv juhus. Seega on juba raske täpseid soovitusi anda. Peab üldiselt väga suure ringiga kokku sobitama uuringud valkude kohta, sportlaste kohta üldiselt, vähesed uuringud kulturistide peal, detailselt lugema olemasoleva füsioloogia materjale jne. Raske.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×