6-1x0+2/2= ?

[Rebane 102]

Ma lisan ka ühe tekstülesande: ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja. Küsimus: mitmel inimesel see mees habet ajab?

Vastus - mitte kellelgi.

Tõenäoliselt on tegemist kohaliku indiaanlasega lõuna ameerikast, kes on sattunud kalastusretkel üksikule saarele. Kuna sealtpoolt pärit indiaanlastel eriline karvakasv näos puudub (ja lahenduskäigus välja pakutud indiaanlasel puudub see kohe päris kindlasti), ei ole vajadust ka habet ajada. Et räme soov võib olla ju. Aga kui ei kasva, pole ka midagi ajada. Ja sileda karvatu põse katmine seebivahuga ja siis terava noaga sellest põsest üle sõitmine ilma karvade eemaldamiseta pole habeme ajamine.

Nii et. Palun. Ülesanne lahendatud hindele viis pluss?

[ville1 0]

Asi on lihtne 0 ei saa olla kunagi väärtuses -0 ja sealt edasi juba teise klassi mata!

[htilga 95]

Vastus - mitte kellelgi.

Tõenäoliselt on tegemist kohaliku indiaanlasega lõuna ameerikast, kes on sattunud kalastusretkel üksikule saarele. Kuna sealtpoolt pärit indiaanlastel eriline karvakasv näos puudub (ja lahenduskäigus välja pakutud indiaanlasel puudu see kohe päris kindlasti), ei ole vajadust ka habet ajada. Et räme soov võib olla ju. Aga kui ei kasva, pole ka midagi ajada. Ja sileda karvatu põse katmine seebivahuga ja siis terava noaga sellest põsest üle sõitmine ilma karvade eemaldamiseta pole habeme ajamine.

Nii et. Palun. Ülesanne lahendatud hindele viis pluss?

Ei ole õige, hakkasid omategevust aretama

Ülesande kohta on teada täpselt niipalju, kui selle kohta on kirjeldusse lisatud ja nende andmete põhjal tuleb see ka lahendada. Vastus stiilis, et "tema saart külastavad kord kuus piraatide laev, kus on 30 meremeest, kellel kõigil ta habet ajab" ei puutu asja.

---

"Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil, kes endal ise habet ei aja."

Niisiis on saar, kus elab inimene, täpsemalt mees, üksinda. Pole vahet kuidas ta sinna sai, millest ta toitub, mida ta vabal ajal teeb või kes ta esivanemad on.

On teada, et ta ajab inimestel habet ja jällegi pole vahet kuidas ta seda konkreetselt teeb või mida ta selleks kasutab. Samuti on täpsustuseks teada see, et ta ajab habet ainult nendel, kes endal ise habet ei aja.

Muudetud Veebruar 27, 2013 kasutaja htilga poolt

[Smuki 0]

On teada, et ta ajab inimestel habet...

Ülesande tekstist ei saanud küll teada, et ta just inimestel habet ajab. Kuna seal elavate ahvide arv on teadmata, jääb selle tehte vastuseks "x"

[htilga 95]

Ülesande tekstist ei saanud küll teada, et ta just inimestel habet ajab. Kuna seal elavate ahvide arv on teadmata, jääb selle tehte vastuseks "x"

Siis täpsustame: "Ühel saarel elab ainsa inimesena mees, kes ajab habet kõigil meestel (inimesed), kes endal ise habet ei aja."

---

Ja kuna sulle meeldib error'eid leida, siis proovi see järgnevas tuvastada (ma tean, et järgnev on suht ajukas)

"Ma väidan, et liikumist pole olemas, sest selleks, et teatud vahemaa läbida, tuleb kõigepealt läbida pool sellest vahemaast. Samuti selleks, et läbida pool sellest vahemaast, tuleb kõigepealt veel omakorda läbida ka pool sellest vahemaast (esimese poolituse tulemusel saadud poolest vahemaast omakorda pool) ja nõnda tuleb läbida lõputult palju kordi kõigepealt pool sellest vahemaast, mida läbima asutakse. Seega tuleks läbida lõpmata palju teepikkusi, milleks kulub lõputult palju aega. See aga pole võimalik, kuna meile antud aeg sünnist surmani on lõplik. Järelikult pole võimalik üleüldse liikumine ega mingi vahemaa läbimine."

Leia viga korrektselt argumenteerides

Muudetud Veebruar 27, 2013 kasutaja htilga poolt

[Archangel 482]

Ja kuna sulle meeldib error'eid leida, siis proovi see järgnevas tuvastada (ma tean, et järgnev on suht ajukas)

"Ma väidan, et liikumist pole olemas, sest selleks, et teatud vahemaa läbida, tuleb kõigepealt läbida pool sellest vahemaast. Samuti selleks, et läbida pool sellest vahemaast, tuleb kõigepealt veel omakorda läbida ka pool sellest vahemaast (esimese poolituse tulemusel saadud poolest vahemaast omakorda pool) ja nõnda tuleb läbida lõputult palju kordi kõigepealt pool sellest vahemaast, mida läbima asutakse. Seega tuleks läbida lõpmata palju teepikkusi, milleks kulub lõputult palju aega. See aga pole võimalik, kuna meile antud aeg sünnist surmani on lõplik. Järelikult pole võimalik üleüldse liikumine ega mingi vahemaa läbimine."

Leia viga korrektselt argumenteerides

Korrektselt argumenteerides? Kurat antud apooria on peavalu põhjustanud tuhandeid aastaid ning sa tuled siin sportlastelt sellist argumentatsiooni küsima.

Aga olgu, mõned võimalikult mõtted/lahendused.

1) Esiteks antud apooria looja Zenon eeldab, et kahe punkti vahele jääb kindlalt veel üks punkt. Seega, kui kahe punkti vahel on vaid piiratud arv punkte siis ei saagi kaheks jagamist toimuda lõpmatult ja paradoks ongi lahendatud. Tänapäeva füüsika mõisted Planck'i aeg ja Planck'i pikkus on kirjeldanud võimalikke väiksemaid vahemaid ja ajavahemikke, millest veel väiksemad ei oma enam füüsikalist tähendust ja seega võib arutleda, et antud paradoks on lahendatud kuna kahe punkti vahele ei jää lõpmatult jagatavat vahemaad. Samuti ei saa olemas olla lõpmatult väikest füüsiliselt mõjuvat ajavahemikku.

2) Ülalmainitud jätkates - Zenon eemaldas oma ülesandest ühe tähtsa komponendi. Millest koostneb liikumine? AEG ja RUUM. Liikumine on määratletud kiirusega. Kiirus on v= s / t . Seega on Zenon pm. amputeerinud ühe tähtsaima osa: AJA. Juba Aristotle märkis, et Olgugi, et vahemaad jagatakse lõpmatult kaheks ja aina väiksemateks arvudeks siis samamoodi väheneb ka ajaühik mille jooksul vahemaa läbitakse. Seega ta arvas, et tuleb eristada kahte asja. Lõpmatus piiride suhtes ning lõpmatus jagatavuse suhtes. Lõpmatult pikka vahemaad ei saa tõesti lõpliku ajavahemikuga läbida. Küll aga saab lõputult jagatavat, kuid piiridega lõplikut vahemaad siiski lõpliku ajvahemikuga läbida just sellepärast, et samamoodi lõputult on jagatav ka aeg.

Ehk sul ei saa kunagi aeg otsa. Kuna mingi kindla vahemaa läbimiseks kulub kindel hulk aega. Sa läbid pool vahemaad ja pool on ees. Nüüd järgneva poole läbimiseks kulub poole vähem aega, seega läbid ka selle. Ükskõik, kui palju sa ka ei jagaks vahemaad väiksemaks, sul on alati aega see läbida. - Ehk ei kulu lõpmatult palju aega. Kulub fikseeritud hulk aega, mida vaatleme vaid lõputult väikeste ühikutena. Ehk jah - mõnes mõttes on see Probleem ajukas.

Mingi hetk, meile teadmata hetkel vahemaa siiski läbitakse kuna aeg jaguneb ju vahemaaga kogu aeg võrdselt kuni mingis punktis toimub kokkusaamine.

-------------

See on tänapäeva füüsikat kasutades lahendatav ülesanne aga mu teadmised on veidi piiratud keerulisemate valemite mõistmisel, kuidas täpselt lõpmatuid ühikuid tänapäeva Aja ja Ruumi teooriates käsitletakse. Üks huvitav lause:

"There is another detail of the Dichotomy that needs resolution. How does Zeno complete the trip if there is no final step or last member of the infinite sequence of steps (intervals and goals)? Don’t trips need last steps? The Standard Solution answers “no” and says the intuitive answer “yes” is one of our many intuitions that must be rejected when embracing the Standard Solution."

[Invention 35]

Üritate ajusid musklisse saada või ?

[htilga 95]

Jah, Archangeli mõttekäik on täiesti võimalik lahendus probleemsituatsioonile. Tegelikult lahendasid mingis mõttes selle paradoksi juba antiikaja atomistid, kes väitsid esimesena, et on korrektne öelda tühja ruumi kohta, et see on olemas. Sellele toetuvalt saab võtta omaks oleva jagatavuse, kuna eelnevalt lähtuvalt ei saa enam väita, et olevate osadest kokkuliitmisel peavad need olema oleva kaudu üksteisest lahutatud ja nii kuni lõpmatuseni. Atomistide järgi on olevate paljusus olemas läbi selle, et nad on üksteisest lahutatud tühja ruumi kaudu. Tühja ruumi olemasolu eeldamine tegi niisiis võimalikuks liikumise mõeldavuse.

Mõistagi polnud sellega asi lahendatud, vaid lihtsalt samm jällegi edasi astutud (ning ka selle teooria ümberlükkamine jätkus).

---

Süsteem toimib umbes nõnda:

Eelteadus →. normaalteadus → kriis → revolutsioon → uus normaalteadus → j.n.e.

Kusjuures, et miski võiks üleüldse kandideerida uueks normaalteaduseks, siis tal peabki olema küllalt palju lahtisi otsi, et sellelt saaks kunagi kuhugi edasi liikuda. Pean seda oluliseks välja tuua just seetõttu, et tänapäeval on moes otsida nö. lõplikku tõde, mille leidmine tegelikkuses ei vii mitte kuhugi. Tegelikult see on oluline moment, mida tuleb teadvustada.

Muudetud Veebruar 27, 2013 kasutaja htilga poolt

[Rebane 102]

Kas sama asja ei saaks kokku võtta mõttega, et vahemaad lähevad nii väikeseks et nende läbimiseks kuluv aeg on samamoodi niivõrd väike, et seda pole mõetet isegi mõõta ega selle peale mõelda? Et toetudes sõnakäändudele - Vähem möla pikem samm.

[htilga 95]

Kas sama asja ei saaks kokku võtta mõttega, et vahemaad lähevad nii väikeseks et nende läbimiseks kuluv aeg on samamoodi niivõrd väike, et seda pole mõetet isegi mõõta ega selle peale mõelda? Et toetudes sõnakäändudele - Vähem möla pikem samm.

Ei saa. On väga palju eeldusi, mis tuleb lahti kirjutada. Kõik peab olema kõigile üheselt mõistetav. Ei saa eeldada (isegi kui miski näib ilmselge), et see ka tulevikus kõigile samamoodi ilmselgelt mõistetav on. Juhtivad paradigmad on muutuvad ja et kellegi väidetut ei peetakse ~1000 aasta pärast tobedaks lahmimiseks, mida väga tõsiselt ei võeta, on tarvilik väiksemgi detail välja kirjutada.

Ma küll redigeerisin liiga hilja aga see mõte sobib päris hästi siia vastuseks teisele ideele, mis su postist välja kumab:

Süsteem toimib umbes nõnda:

Eelteadus →. normaalteadus → kriis → revolutsioon → uus normaalteadus → j.n.e.

Kusjuures, et miski võiks üleüldse kandideerida uueks normaalteaduseks, siis tal peabki olema küllalt palju lahtisi otsi, et sellelt saaks kunagi kuhugi edasi liikuda. Pean seda oluliseks välja tuua just seetõttu, et tänapäeval on moes otsida nö. lõplikku tõde, mille leidmine tegelikkuses ei vii mitte kuhugi. Tegelikult see on oluline moment, mida tuleb teadvustada.

Muudetud Veebruar 27, 2013 kasutaja htilga poolt