Massilisaja võtmine, kui trenni ei tee

[KiluKalur 0]

Tere!

22-aastasel noormehel on selline mure, et kuigi ta sööb korralikult ja arstide väitel on terve, langeb kaal pidevalt ja ta tundis huvi, kas oleks mõtet massilisajaid võtta, kuigi ta trenni ei tee. Mis mõju neil oleks? Kas see tekitaks pigem kaalutõusu rasva arvelt, kui inimene on täiesti passiivse elustiiliga?

Muudetud Detsember 25, 2012 kasutaja KiluKalur poolt

[Angelo 51]

100% rasv

[gmaster 303]

Kas see tekitaks pigem kaalutõusu rasva arvelt, kui inimene on täiesti passiivse elustiiliga?

Jah. Lisaks on see sellisena korralik raharaisk.

Ma soovitaks toitumiskava.

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Kui ta tõesti ei jõua piisavalt tahket toitu sisse ajada, siis vedelal kujul on kaloreid massilisajast lihtsam kätte saada.

Kaalu massilisaja tõstab kui piisavalt tarbida, aga loomulikult ei ehita ainult see trennita lihast rohkem kui tavatoit.

[ROtter 198]

Tere!

22-aastasel noormehel on selline mure, et kuigi ta sööb korralikult ja arstide väitel on terve, langeb kaal pidevalt ja ta tundis huvi, kas oleks mõtet massilisajaid võtta, kuigi ta trenni ei tee. Mis mõju neil oleks? Kas see tekitaks pigem kaalutõusu rasva arvelt, kui inimene on täiesti passiivse elustiiliga?

Kui söödud ja kulutatud energia on tasakaalus, siis kaalulangust ei tohiks olla. Tuleb lihtsalt välja arvestada päevas kulutatud energia kogus ja sellest rohkem süüa, et kehakaal tõuseks. Kui vaatamata sellele toimub siiski kaalulangus, peab uuesti arstide poole pöörduma.

[kapott2 0]

Mis arstide väitel ta täiesti terve on, ehk kas peale perearsti veel keegi teda uurinud on?

[KiluKalur 0]

Eesti parim neuroloog olevat teda uurinud ning terveks tunnistanud. Perearstil andis vereanalüüsi, mis oli korras. Ükski arst ei kirjutanud talle saatekirja, et üldse seda jama edasi saaks uurida. Vbl on tal sooleussid, et kaal langeb?

[ROtter 198]

Eesti parim neuroloog olevat teda uurinud ning terveks tunnistanud. Perearstil andis vereanalüüsi, mis oli korras. Ükski arst ei kirjutanud talle saatekirja, et üldse seda jama edasi saaks uurida. Vbl on tal sooleussid, et kaal langeb?

II tüüpi diabeedi ja kilpnäärme ületalitluse tunnuseks võib ka olla kaalulangus, muidugi vereanalüüsiga saab need välistada. Sooleussid saab ka prooviga kindlaks teha.

[bbmania 90]

Tere!

22-aastasel noormehel on selline mure, et kuigi ta sööb korralikult ja arstide väitel on terve, langeb kaal pidevalt ja ta tundis huvi, kas oleks mõtet massilisajaid võtta, kuigi ta trenni ei tee. Mis mõju neil oleks? Kas see tekitaks pigem kaalutõusu rasva arvelt, kui inimene on täiesti passiivse elustiiliga?

Kindlasti tuleks kaalu juurde rasva arvelt,kui füüsilist ei tee.Massilisaja on ikka mõeldud aktiivsele inimesele,kes ikka põletab ka seda,mida endale sisse ajab. See oleks täielik raha raiskamine.

[Archangel 482]

Tere!

22-aastasel noormehel on selline mure, et kuigi ta sööb korralikult ja arstide väitel on terve, langeb kaal pidevalt ja ta tundis huvi, kas oleks mõtet massilisajaid võtta, kuigi ta trenni ei tee. Mis mõju neil oleks? Kas see tekitaks pigem kaalutõusu rasva arvelt, kui inimene on täiesti passiivse elustiiliga?

Sellist juttu kuuleb tihti. Aga valdav enamus ülekaalulisi alahindab tarbitud toidu koguseid ja kõhnad kipuvad ülehindama.

Mul selliseid tuttavaid terve posu, kes enda vältel söövad rohkem, kui kogu ülejäänud pere kokku - aga millegi pärast iga kord, kui nendega väljas söömas käin siis mõtlen, et kas nad juba nälga ei sure, kui kogu lõuna on üks pisike juustuburger vms. Nagu nende aju ei registreeriks fakti, et reaalselt söövad nad vähe.

Kunagi ammu sai üks selline kõhn tegelinski jõusaali veetud ning paar kuud järjest iga kord peale trenni tirisin ta Selveri grill-leti juurde ning lasin tal paraja rasvase sealiha kintsu osta ning hapukoort ka. Paari kuuga võttis ta pea 10kg juurde ning surumisele tuli 50% juurde. Siis aga jäi tal trenn pooleli ja nüüd on jälle mitu aastat sama jutt olnud, et sööb nagu metsaline aga juurde ei võta.

Jama jutt.

Seega, jah - las ostab massi-lisaja, kui kohe ühegi valemiga tavatoit suhu ei sobi. Kui trenni ei tee siis otseloomulikult saab enamus kaalutõusu olema peki arvelt. Mingit lihasmassi tuleb ka kindlasti, kui valgu ja kalorite hulk tõuseb, aga siiski minimaalselt.

Kui ta soovib lihtsalt normaal-kaalus lodev inimene olla siis võib ta ju nii teha, kui soovib. Eks ise teab, kas olla kõhn ja nõrk või kergelt pekine ja nõrk.

Muudetud Detsember 28, 2012 kasutaja Archangel poolt

[KiluKalur 0]

Ta ütles, et tema poolest võib kaalutõus ka rasva arvelt tulla, peaasi, et juurde võtab. Visuaalsel vaatlusel ta liiga kõhn ei tundu, pigem tavaline peenike noormees. Selles vanuses ongi tavaline olek kõhnus. Võib olla ta tõesti sööb tegelikult vähe, sest ta elustiil on selline, et magab kella 03-ni päeval, siis valmistab mitu tundi lõunat, seejärel sööb ühe taldrikutäie liha ja kartulit ning järgmine toidukord, enamasti praekartulid, on alles kella 12-ajal öösel.

[Invention 35]

Ta ütles, et tema poolest võib kaalutõus ka rasva arvelt tulla, peaasi, et juurde võtab. Visuaalsel vaatlusel ta liiga kõhn ei tundu, pigem tavaline peenike noormees. Selles vanuses ongi tavaline olek kõhnus. Võib olla ta tõesti sööb tegelikult vähe, sest ta elustiil on selline, et magab kella 03-ni päeval, siis valmistab mitu tundi lõunat, seejärel sööb ühe taldrikutäie liha ja kartulit ning järgmine toidukord, enamasti praekartulid, on alles kella 12-ajal öösel.

Ja see on korralik toitumine? Ma pole küll teab, mis ekspert, aga enam rohkem valesti pole vist võimalik toituda....

[KiluKalur 0]

Võimalik, et ta sööb nende kahe korra vahepeal ka, aga ma ei ole sellega nii täpselt kursis. Kas ta sellise toitumisega mitte hoopis paksuks ei peaks minema? Sumomaadlejad pidid 2 x päevas suure portsjoni sööma, et rasva arvelt massi juurde võtta.

[Archangel 482]

Võimalik, et ta sööb nende kahe korra vahepeal ka, aga ma ei ole sellega nii täpselt kursis. Kas ta sellise toitumisega mitte hoopis paksuks ei peaks minema? Sumomaadlejad pidid 2 x päevas suure portsjoni sööma, et rasva arvelt massi juurde võtta.

Toidukordade arv päevas ei oma otsest tähtsust. Paksuks teeb üleliigne kaloraaž, mitte see mitu korda sa suu avad ja toitu makku saadad.

Ning jah, tundub, et su tuttaval ongi tavaline kõhna inimese mentaliteet, kus üks taldrikutäis toitu on nädala aja norm ning ka seda peetakse massiliseks õgimiseks.

[Invention 35]

Toidukordade arv päevas ei oma otsest tähtsust. Paksuks teeb üleliigne kaloraaž, mitte see mitu korda sa suu avad ja toitu makku saadad.

Ning jah, tundub, et su tuttaval ongi tavaline kõhna inimese mentaliteet, kus üks taldrikutäis toitu on nädala aja norm ning ka seda peetakse massiliseks õgimiseks.

Ma olen aru saanud, et ka toidukordade arv on siiski tähtis. Kui süüa päevas 1-2 korda ja vastavalt siis näiteks 1500-3000kCal korraga, siis ei jõua magu lihtsalt kõike ära seedida ning osa ladestub rasvaks. Selleks oleks kasulik jagada söömine 5-... toidukorraks päevas, iga paari tunni tagant. Või pole see nii?

[Archangel 482]

Ma olen aru saanud, et ka toidukordade arv on siiski tähtis. Kui süüa päevas 1-2 korda ja vastavalt siis näiteks 1500-3000kCal korraga, siis ei jõua magu lihtsalt kõike ära seedida ning osa ladestub rasvaks. Selleks oleks kasulik jagada söömine 5-... toidukorraks päevas, iga paari tunni tagant. Või pole see nii?

Kui magu ära seedida ei jõuaks, kuidas siis toit rasvaks saaks "ladestuda"? - Kui ära ei seedi, siis tuleb ikka teisest otsast seedimata välja, mitte ei ladestu kehasse.

Selleks, et toit rasvana ladestuks peab ta kõigepealt siiski seedeprotsessid läbima. Ning ka siis ladestub rasvadena peamiselt ainult sisse-söödud rasv. Süsivesikud/valgud lähevad energiaks ja muudeks protsessideks ning ladestuvad rasvadena vaid tunduva ülekaloraaži ja väga suurte koguste puhul.

Ma ei usu, et enamik inimesi on võimelised tarbima niivõrd suurt kogust tavatoitu, et see ületaks meie keha seedevõimaluste piirid. Vbl vedela toidu puhul on see reaalne. Tahke toidu puhul aga hakkad enne oksele, kui suudad niipalju toitaineid enda süsteemi viia, et keha enam hakkama ei saaks.

Seedeprotsessid on kohanduvad. Ehk mida rohkem toitu sa tarbid, seda enam kulub ka aega, et toit ära seedida. Kehale ei meeldi toitaineid raisata, see oleks evolutsiooni koha pealt lollus. Seega seede-süsteem korrigeerib end vastavalt toidu kogusele ja koostisele. Suurte einete puhul, mis on tihti rasva ja kiduainete rikkad aeglustub seedimine omajagu, et võimaldada toidumassi adekvaatset töötlemist.

Muudetud Detsember 30, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Invention 35]

Okei, aga milleks siis soovitatakse süüa rohkem kordi väiksema kogusega päevas?

[ROtter 198]

Kui magu ära seedida ei jõuaks, kuidas siis toit rasvaks saaks "ladestuda"? - Kui ära ei seedi, siis tuleb ikka teisest otsast seedimata välja, mitte ei ladestu kehasse.

Selleks, et toit rasvana ladestuks peab ta kõigepealt siiski seedeprotsessid läbima. Ning ka siis ladestub rasvadena peamiselt ainult sisse-söödud rasv. Süsivesikud/valgud lähevad energiaks ja muudeks protsessideks ning ladestuvad rasvadena vaid tunduva ülekaloraaži ja väga suurte koguste puhul.

Ma ei usu, et enamik inimesi on võimelised tarbima niivõrd suurt kogust tavatoitu, et see ületaks meie keha seedevõimaluste piirid. Vbl vedela toidu puhul on see reaalne. Tahke toidu puhul aga hakkad enne oksele, kui suudad niipalju toitaineid enda süsteemi viia, et keha enam hakkama ei saaks.

http://www.fitness.ee/artikkel/445/fusioloogia-viii-osa-

Pühade puhul on toidu seedimisega paljudel inimestel probleeme.

[ROtter 198]

Okei, aga milleks siis soovitatakse süüa rohkem kordi väiksema kogusega päevas?

Organismile meeldib regulaarsus ja selleks, et seedesüsteemi mitte korraga ülekoormata.

http://naistekas.delfi.ee/joululeht/joulud/et-aastalopusoomingud-haiglas-ei-loppeks.d?id=65469032

[renku 54]

Organismile meeldib regulaarsus ja selleks, et seedesüsteemi mitte korraga ülekoormata.

http://naistekas.del...s.d?id=65469032

Erinevad koolkonnad soovitavad erinevaid toitumisi. Rohkem rasva, vähem söögikordi, rohkem süsivesikuid, rohkem söögikordi. Mina eelistan pigem viimast ja ei ole nö "toiduori"

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Tulemust võib teha jah erineva metoodikaga. Inimesed (ja eesmärgid) on erinevad ja neile sobivad erinevad lähenemised.

Pahatihti üritavad aga mingi uudse lähenemise järgijad seda kui absoluutset tõde serveerida ja kõiki, kes seda ei järgi, rumalateks tembeldada.

Ise järgin üldtunnustatud toitumispõhimõtteid ja ei ürita nö jalgratast leiutada. Mingil määral olen kaotanud nö suurte einete ja väiksemate vahepalade süsteemi. Suht kõik toidukorrad on võrdse aja tagant ja võrdse mahuga. Nii ei teki mul ka liigset nälga ega vastupidi liigset raskustunnet ja unisust pärast suurt toidukorda. Veresuhkur püsib normis ja sportlase keha on pidevalt toitainetega varustatud. Pluss mulle meeldib süüa.

Kuigi osad sportlased on ka nn fastingu pealt tulemusi saavutanud, on alati raske öelda, kas tulemus on saavutatud tänu või hoolimata metoodikast andeka sportlase puhul.

Imre on oma imevormid põhiliselt valgubatoonide ja sheikide abiga saavutanud, samas ma ei soovitaks ka seda kellelegi, kuigi mõõdetav tulemus on ju olemas, mitte ainult teooria.

Sulle, Rene, töötas vist isegi 0 süsivesikuga dieet? Olen isegi pidanud erinevaid koguseid katsetama, kuid väga madala süsivesikukoguse juures oli olemine kehv. Eriti kui tugevat trenni ka tahta teha, siis lihtsalt ei jätku energiat selleks.

Üldiselt soovitan keskmisele algajale inimesele normaalset üldtunnustatud lähenemist. Kui me ei räägi võistlusvormist või mingist erijuhtumist, siis ei pea ühte või teise äärmusesse langema.

[ROtter 198]

Erinevad koolkonnad soovitavad erinevaid toitumisi. Rohkem rasva, vähem söögikordi, rohkem süsivesikuid, rohkem söögikordi. Mina eelistan pigem viimast ja ei ole nö "toiduori"

Tuleb vaadata, kui pädevad need koolkonnad on. "Iseõppinud koolkondi" on terve internet täis, mõned on ka siin saidil enda arust tegijad. Varem või hiljem lõpevad igasugused eksperimendid, mis ei arvesta inimese füsioloogilist eripära ja vajadusi suurema või väiksema ebaõnnestumisega, et mitte öelda katastroofiga.

[Archangel 482]

Mingi koolkonna soovituste effektiivsust on raske millegagi mõõta, sest pea kunagi pole võimalik kindlaks teha, kui suur osa oli inimese enda panusel nende tulemuste saavutamisel või puudumisel. Mõni ei suuda vormi teha pm. mitte ühegi valemiga kuna on laisk ja puudub järjepidevus. Mõni teine võib lavavormi teha ka läbi usim'nni lähenemistega, sest järjepidevus ületab kõik takistused.

Siinkohal tulekski analüüsida meetodite teaduslikku alust, kus sellised muutlikud faktorid on rangema kontrolli all. Anekdotaalseid kogemusi ei saa eriti uskuda kuna nüansse on lugematu hulk, mis tulemusi ühel või teisel moel mõjutanud on.

Kahjuks on tavaliselt just kõige populaarsemad lähenemised need, mida peetakse kõige effektiivsemateks. Demagoogia, aga raske midagi teha, et siin midagi muuta.

Muudetud Detsember 31, 2012 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Mingi koolkonna soovituste effektiivsust on raske millegagi mõõta, sest pea kunagi pole võimalik kindlaks teha, kui suur osa oli inimese enda panusel nende tulemuste saavutamisel või puudumisel. Mõni ei suuda vormi teha pm. mitte ühegi valemiga kuna on laisk ja puudub järjepidevus. Mõni teine võib lavavormi teha ka läbi usim'nni lähenemistega, sest järjepidevus ületab kõik takistused.

Õigem oleks rõhutada inimese organismi võimekust, sest vajalike eelduste puudumisel tulemusi ikka ei sünni, isegi mitte läbi ussim`nni.

[salasilm 66]

Okei, aga milleks siis soovitatakse süüa rohkem kordi väiksema kogusega päevas?

Et veresuhkru tase püsiks võimalikult stabiilne.