Jump to content
enesearmastaja

Pöidla-, randmetrauma. Halb paranemine!?

Recommended Posts

Tere,

kuna minu vigastus on sportlik (juhtus löögiga vasti poksiautomaadi poksikotti (see, kuhu raha paned sisse ja saad testida oma löögitugevust), siis tahan uskuda, et ka nõualast abi saaksin spordifoorumist.

Olen 24-aastane naisterahvas aga see vast midagi siin ei loe. Igaksjuhuks mainisin ära :)

Ühel sünnipäeval siis, 23. novembril, mõtlesin, et "not nüüd panen ühe hea paugu ära ja kus nüüd punktid tulevad!" :D See viimane ja saatuslik löök läks aga nii nihu, et hetkega muutus mu käsi randmest väga-väga valusaks ja lausa töövõimetuks. Öösel oli valu pärast väga raske magada ja ei jõudnud ära oodata kuni traumapunkti jõuan. Uskusin, et leitakse rohkem kui ühe mõrakese mu randmeluudest. Aga ei - öeldi, et tugev põrutus. Hakkasin emotsioonidetulvas muidugi kohe nutma kui seda öeldi - eks valust ja pahameelest (uskusin, et nad liiga lihtsakäeliselt saadavad mind ära ning ei märka midagi, mis tõsisem on kui lihtne põrutus). See, et ma nutu juures mainisin, et väga-väga valus on ja kas tõesti lihtne põrutus!?, see ei liigutanud kellegi südant ega ei saadetud mind edasiuurimisele :(

Mul oli käsi ca 4 päeva maksimaalselt valus, ma ei saanud öösiti korralikult magada ja elasin sel ajal valuvaigistite peal (mina, kes ma võtan tavaliselt rohtusid alles viimases hädas!). Siis hakkas vaikselt paremaks minema...

Mul ei olnud käe lihaste ja tunnetuse üle erilist kontrolli - need ei funktsioneerinud lihtsalt. Sain kätt hoida ainult kas püstiasendis (sõrmed taeva poole) või allapoole rippu (arvatavasti surve tõttu veidi valulikum kui ülespidi hoidmine). Kui hoidsin kätt sõrmed taeva poole ning kui kätt kallutasin (ükskõik, millises suunas), siis käsi "kukkus" randmest väga suure valuga (pisarateni valuga). "Kukkus" st paindus omavoliliselt, ilma minu kontrollile allumata (mul puuduski täielik kontroll!)... Saate aru ju, mis ma mõtlen!? :))

Tänaseks on traumast möödas 2 nädalat + 2 päeva. Ülejäänud ranne, mis enne oli täiestükis haige, on saanud peaaegu terveks, aga pöidlapoolne randme osa on ikka veel väga valus. Töösse ei saa ma pöidla tõttu seda kätt ikka rakendada. Ma ei saa näiteks tasse pesta (see survetavaldav keerutav liigutus ei sobi hetkel mu käele) ega ühtegi tegevust, mis avaldab survet või jõudu sellele käele. Nimetan oma paremat kätt varumeheks ja vasakut põhimeheks, kui tegelikult peaks see vastupidi olema :)

Ma paneksin peale seda pikka juttu lühidalt minu käe (randme ja pöidlaosa) sümptomid siia, 2ndlt + 2päeva pärast traumat (!):

*ei tunneta (tema liigutusi ja tööd) kätt 100%

*käsi paindub randmest tahapoole 40-45 kraadi (!!!), kui samalajal terve käsi paindub 90 kraadi

*väga ebamugav tunne käelaba seljakul (e välimisel küljel)

*käsi ohtralt ragiseb

*käevalu, mis ei lase kätt rakendada töösse ning tavaliselt maksab VÄGA VALUSALT kätte kui proovin seda teha - lööb nutmaajava valu pöidlapoolsesse randmeluusse(?) sisse. Kui käsi rahulikult on, siis ta ei valuta enam.

Mida arvate mu käe tervislikust seisundist ning paranemisprotsessist? Osati pole see, minu arust, väga edukas.

Kas ma peaksin uuesti pöörduma traumapunkti?

Kui traumapunktis öeldakse jälle, et see on põrutus ja see on okei, kuidas mul hetkel lood käega on, siis mis võiks olla minu trump nende vastu, et siiski rohkem kätt uuritaks jne... ?

Aitäh !!!

Maarja

:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Traumapunkte on erinevaid. Kõigis pole alati pädevad inimesed. Võid proovida mõne spordi-arsti juures maad uurimas käia. Või kasvõi pere-arsti juurde minna ja palude edasi saata vastava spetsialisti juurde, röntgen teha jms.

Siin foorumis kasutaja Gmaster peaks ka aidata saama, tal on selle teema kohta kindlasti palju rohkem öelda. :)

Ise olen rannet vaid korra tugevamalt vigastanud siis kui Politseikoolis käeraudade kasutamist harjutati. Koolivend pani nii räigelt rauad peale, et pool käelaba koos pöidlaga oli mingi nädal aega tuim ning isegi kuu aega hiljem andis tunda. Ranne paraneb aeglaselt, kui seda pole korralikult fikseeritud, mis rahu annaks. Ideaalis oleks kohe peal traumat 2-3 päeva pidanud ohtralt külma panema mitu korda päevas peale. Ning hoida rannet fikseeritult. Hiljem hakata soojemaid kompresse koos massaasidega tegema.

Kuid kuna enamik inimesi ei taha kohe kuidagi sellist asja nagu rannet niisama elastiksidemega ära fikseerida ega ei viitsi ka muid hooldavaid protsesse teha siis paranebki see kaua.

Eks edu. Randmevigastused pole just eriti mõnusad. :P

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida arvate mu käe tervislikust seisundist ning paranemisprotsessist? Osati pole see, minu arust, väga edukas.

Kas ma peaksin uuesti pöörduma traumapunkti?

Kui traumapunktis öeldakse jälle, et see on põrutus ja see on okei, kuidas mul hetkel lood käega on, siis mis võiks olla minu trump nende vastu, et siiski rohkem kätt uuritaks jne... ?

Aitäh !!!

Maarja

:)

Perearst saab ka saatekirja röntgenisse anda. Sa ei pea traumapunkti minema, nemad nagunii edasise raviga ei tegele.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma sain aru, et sa oled traumapunktis juba käinud ja röntgen on tehtud?

Eks alati võib ka ultraheliga vaadata, aga millal sa üks hetk sinna jõuad on teine asi.

Kindlasti füsioterapeudi juurde võimalikult kiiresti (kasvõi minu) - käele võib vabalt mõne nädalaga valusündroom tekkida.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma sain aru, et sa oled traumapunktis juba käinud ja röntgen on tehtud?

Eks alati võib ka ultraheliga vaadata, aga millal sa üks hetk sinna jõuad on teine asi.

Kindlasti füsioterapeudi juurde võimalikult kiiresti (kasvõi minu) - käele võib vabalt mõne nädalaga valusündroom tekkida.

Mida see valusündroom endast kujutab? On see okei või pigem mitte?

Ma käisin kohe järgmisel päeval, peale traumat, traumapunktis. Tehti röntgen, mille põhjal ei tuvastatud muud kui, et põrutus on.

Archangel - muideks ma tegin oma käega, mis vaja - külmakompressi, hoidsin teda ülevalpool (nt voodis pikali olles padja peal), fikseerisin käe elastiksidemega. Kui kaua ma neid võtteid kasutama oleks pidanud mulle ei öeldud (tunde küsimus ehk) ning et mingi hetk hakata massaaži tegema ja hoopis soojasid kompresse ma ka ei teadnud :(

gmaster - sa oled füsioterapeut, ma saan aru!? :) Kus ja kuidas sinuga kontakti on võimalik saada ja kas sul on kusagil koduleht (k.a. hinnakiri)? Sorry, et eks ma olen keskmisest Eesti perest pärit ja piiratud (rahaliste) võimetega :D Vaja teada su hinda ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mis lugu aga sellega on, et ranne ei paindu enam nii taha kui ta enne paindus? Terve käsi 90 kraadi, vigastusega 40-45 kraadi.

Kas see peaks iseenesest (paranemisprotsessi käigus) taastuma või on midagi valesti kokku kasvanud vms?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mida see valusündroom endast kujutab? On see okei või pigem mitte?

Ma käisin kohe järgmisel päeval, peale traumat, traumapunktis. Tehti röntgen, mille põhjal ei tuvastatud muud kui, et põrutus on.

Archangel - muideks ma tegin oma käega, mis vaja - külmakompressi, hoidsin teda ülevalpool (nt voodis pikali olles padja peal), fikseerisin käe elastiksidemega. Kui kaua ma neid võtteid kasutama oleks pidanud mulle ei öeldud (tunde küsimus ehk) ning et mingi hetk hakata massaaži tegema ja hoopis soojasid kompresse ma ka ei teadnud :(

Valusündroom on väga mitte-ok ja võibki jääda piinama.

Sooja-külma pead ise katsetama, ja massaaži asemel rõhuma harjutustele.

Mu kontaktid juba toodi välja :)

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

http://www.teiping.ee/kontakt/

Kus kohas sa traumapunktis muidu käisid? Ise ka näinud, kuidas õeldakse, et ainult põrutus ja järgmine päev teises haiglas õeldi, et 4 mõra... :S Eesti arstide pädevus on suht kahtlane...

Isssand... :S:S:S Ma käisin põhja-regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas, Mustamäel.

Mul lööb ikka veel selline valu randmesse sisse (käe siseküljepool), et nutma tahaks hakata. Vahest laps unustab ära, et mul käsi haige on ja siis jälle "virutab"... -Aiii, aiii, aiiii... :D:D :S Aga kus veel traumapunkte on? Või ma sain aru, et polegi vaja traumakasse minna, ka läbi perearsti saab asju ajada aga sel juhul jälle võtab rohkem aega see. Kui mul siin midagi halvasti kinni on kasvanud vms, siis ei anna eriti oodata ju enam - peaks kiiremini asja uurima ja vajadusel tegutsema. Ja nii kummaline on see ebamugav tunne käelaba seljakul- miski nagu kisuks ja sikutaks või oleks nagu vatipadi naha all (tunde järgi) - ei krõbise (ei ole krudisev vatjas nagu vahest põrutuse korral nahaalune võib olla).

Share this post


Link to post
Share on other sites

Valusündroom on väga mitte-ok ja võibki jääda piinama.

Sooja-külma pead ise katsetama, ja massaaži asemel rõhuma harjutustele.

Mu kontaktid juba toodi välja :)

Ma ei ütleks, et see valusündroom mul on. See on ikka selline valu ja tunne nagu midagi on ikka veel, eestikeeli, pekkis! Kas just katki, aga midagi on valesti (natuke tõsisemalt vigastatud) küll.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõni vigastus võtab samas rohkem aega paranemiseks. Igaksjuhuks võib Gmasteri või mõne teise pädevaga ühendust võtta ja lisa kontrolli teha. Ka mul näiteks hetkel põlve vigastus. Esimene nädal ei saand ilma valuvaigistiteta kõndidagi ja nüüd 3 nädalat hiljem veel vahe peal lonkan valudega. Ei kujuta ka ise ette, kuna uuesti lumelauaga laskma saab minna, kickboxi teha või jõusaalis kükki... Parem on neid vigastusi ravida ja vahepeal aitab ainult puhkus... Seda aga tänapäeva kiire elutempo juures paljud endale lubada ei saa...

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma ei ütleks, et see valusündroom mul on. See on ikka selline valu ja tunne nagu midagi on ikka veel, eestikeeli, pekkis! Kas just katki, aga midagi on valesti (natuke tõsisemalt vigastatud) küll.

Nii see tavaliselt algab jah :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma olen oma mõlemad randmed ära murdnud, poisikesest peast kakeldes. +20 aastat möödas ja ikka valutab.

Aluses tehti röntgen, sealt ei nähtud midagi. Kui ikka valutas paar kuud, siis sain mingile paremale arstile. Valesti kokku kasvanud luumurd oli diagnoosiks. Lahenduseks oli, et lööme lahti uuesti ja paneme õieti kokku. Arva, kui kiiresti ma sealt sääred tegin.

Aga lamades surumist teha ei saa. Üldse kõik raskused, nii suruvad kui tõmbavad, on mul võimalikud nüüd ainult sirge randmega. Paindes ranne = kohene valu.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegelik elu näitab, et inimeste ootused tervenemisele on alati suuremad kui organism võimaldab. Tervenemisprotsess toimub, sest, nagu ma aru saan, rõntgen mõrasid ei näidanud, rahulolekus enam ei valuta, tähendab närviretseptorid taastuvad. Paistetus on vähenenud või üldse puudub.

Järelraviga tegeleb perearst ja füsioterapeut. Perearst saadab vajadusel röntgeni, ultrahelisse, need protseduurid on tavaliselt elava järjekorra alusel tehtavad, kokku kulub vast paar tundi.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma olen oma mõlemad randmed ära murdnud, poisikesest peast kakeldes. +20 aastat möödas ja ikka valutab.

Aluses tehti röntgen, sealt ei nähtud midagi. Kui ikka valutas paar kuud, siis sain mingile paremale arstile. Valesti kokku kasvanud luumurd oli diagnoosiks. Lahenduseks oli, et lööme lahti uuesti ja paneme õieti kokku. Arva, kui kiiresti ma sealt sääred tegin.

Aga lamades surumist teha ei saa. Üldse kõik raskused, nii suruvad kui tõmbavad, on mul võimalikud nüüd ainult sirge randmega. Paindes ranne = kohene valu.

Mul on ka praegu võimalik kätt jõuliselt (surumine, tõmbamine) kasutada vaid siis kui see randmest sirge on. Hetkel ei anna kätt maha toetada (võimlemisharjutuste puhuks, kätekõverdusteks) kuna see lihtsalt ei paindu, eks ta ole veel haige kah.

VÄGA ebamugavad on need raksud mis kätt randmest liigutades tekivad. Raksud on nii otse randems kui ka käelaba seljakul. Ja kohe väga kõva häälega ja korraga ca 3 raksu.

Täna ärgates oli käsi väga valus. Ei tea, kas siis eilne suurem ragisemine tegi teda tundlikumaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tegelik elu näitab, et inimeste ootused tervenemisele on alati suuremad kui organism võimaldab. Tervenemisprotsess toimub, sest, nagu ma aru saan, rõntgen mõrasid ei näidanud, rahulolekus enam ei valuta, tähendab närviretseptorid taastuvad. Paistetus on vähenenud või üldse puudub.

Järelraviga tegeleb perearst ja füsioterapeut. Perearst saadab vajadusel röntgeni, ultrahelisse, need protseduurid on tavaliselt elava järjekorra alusel tehtavad, kokku kulub vast paar tundi.

Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?

Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.

Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.

Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.

Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?

Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.

Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.

Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.

Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)

Sain täna kella 11.30-ks perearstile aja :) Kas selliseid asju uuritakse ainult röntgeniga või ka ultraheliga (nagu eespool keegi mainis)? Kummaga tulemused paremad on? Röntgeniga ei ole minu arust muud näha kui luid aga käe sees on muidki asju, mis viga võivad olla saanud.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ilmselt kõik, mis foorumirahvas siin selle teema kohta teha saab, on ainult spekuleerida. Kõige parem- lasta ikka arstil asja uurida spetsvahenditega ning võimalusel minna spordiarsti juurde.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Sain täna kella 11.30-ks perearstile aja :) Kas selliseid asju uuritakse ainult röntgeniga või ka ultraheliga (nagu eespool keegi mainis)? Kummaga tulemused paremad on? Röntgeniga ei ole minu arust muud näha kui luid aga käe sees on muidki asju, mis viga võivad olla saanud.

Mõlemad protseduurid võiks ära teha, et olla kindlam, et midagi kahe silma vahele ei ole jäänud.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ilmselt kõik, mis foorumirahvas siin selle teema kohta teha saab, on ainult spekuleerida. Kõige parem- lasta ikka arstil asja uurida spetsvahenditega ning võimalusel minna spordiarsti juurde.

Spordiarstid on tasulised, kaasa arvatud kõik protseduurid, mida nad teevad. Pealegi ei ole mingit vajadust spordiarsti poole pöörduda. Raviskeemid on nagunii samad. Ja arvad et, kui spordiarst su kätt silitab, siis paraned kiiremini, võrreldes sellega kui sama teeb traumatoloog. :o

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõlemad protseduurid võiks ära teha, et olla kindlam, et midagi kahe silma vahele ei ole jäänud.

Esimesena loevadki pilti radioloogid, teised arstid loevad seda, mida need on vastuses kirjutanud.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks ootused ole vist suuremad jah. Samas ei tea ka kui pikk on normaalne paranemisaeg, millega enamvähem arvestada. 2 nädalat või nt 2 kuud, hoopis, tugevama põrutuse korral?

Kui käsi rahulikult on, siis vahest annab veel nõrka valu (harvemini tugevamat) kuid enamjaolt on ta pigem valutu, jah.

Suurt paistetust pole kordagi olnud. Teravama silmaga oli mõniaeg näha, et üks ranne tõesti natukese jämedam aga see oli nii minimaalne. Probleemid pole kordagi silmaga nähtavad olnud (paistetus, punetus, sinikas) kuid see-eest sisemiselt on kannatusi palju olnud.

Sinikas nüüd midagi erilist ei ole aga mainin ikka, et see tekkis ca 5 päeva peale traumat ja oli terve käelaba seljaku suurune, hele, vaevu märgatav.

Võtan täna perearstiga ühendust. Elan Keilas ja ehk saan kiiremini ka röntgenisse siis (Keila haiglas see olemas)

Tõenäolisem on kaks kuud ja enamgi. Päris endiseks ei saa vigastatud koht enam kunagi, kahjuks. Igapäeva elus ta võib olla tunda ei anna, aga ekstreemoludes kindlasti. Nii on.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aitäh vastuste eest, ma olen väga palju kasulikku infot saanud! :)

Käisin perearsti juures ära. Näitas mulle võimlemisharjutusi/massaaži, mida vaikselt käele teha ja nii iga päev. Soovitas külma-sooja vanne (kordamööda) - pidavat väga hästi aitama. Kui tahan kusagile saatekirja, siis annab selle, ise arvas ta, et ortopeedile.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arste ja radiolooge on erinevaid. Ma käisin oma randmevaludega 2 aastat arstide juures (2 tuntud nime). Probleem selles, et ühe kämblaluu otsas on mingisugune tugev moodustis - tulemuseks ei kannata käsi põrutusi, väänamist, keeramist (kruvide keeramine, haamriga naela löömine jne) ja kangiga surumist muidugi ka. Tehti paar korda röntgen ja korra MRT. Üks arstidest soovitas 2 kuud ortoosi kanda ja kätt mitte liigutada ja kui pärast jälle valutama hakkab, siis jälle 2 kuud jne. Ühe korra tegin selle 2 kuud läbi, oli päris ebameeldiv ja teiste arstide käest olen kuulnud et nii kaua ei tohi liikumatult hoida liigest üldsegi.

Lõpuks läksin kolmanda arsti juurde, ta katsus rannet vaatas radioloogi vastust, et luulised struktuurid on muutusteta ja pilti ennast ka.

Ütles nii: no kuidas on muutusteta, selgelt on ju näha moodustis, mis seal olema ei peaks.

Diagnoos on "carpal boss" ja jaanuaris lähen lõikusele.

Pikk jutt, aga mõte on selles, et mitte alla anda ja kannatada vaid leida lõpuks keegi kes aitab.

  • Upvote 1

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×