Tervis korda, alustaks toidust!

[Max1988 0]

Tere!

Kirjutan siia, sest otsin natuke suunanäitajat oma elu muutmiseks.

Nimelt olen ma inimene kes on ebatervislikuse musternäide, kelle elukommete, toitumise, puhkamise ja füüsilise aktiivsuses pole mingit korrapära.

Mõned parameetrid siis minust:

Sugu: Mees

Vanus: 24

Kaal: ~79

Pikkus: 180

Üldiselt ma oma kehakaalu üle väga ei virise, sammuti ei hädalda ma enda välimuse üle, jah mul on väike kõht ees ja lihased ei paista välja nagu kulturistidel aga mis siis, ma olen endaga võrdlemisi rahul.

Minu probleem on selles, et minu söömises ei ole mingit loogikat!

Ma söön kuidas jumal juhatab ja mida ette juhtub. Ma söön väga harva, vahest kord päevas, vahest kord 2 päeva jooksul. Minu kaal ei alane, ega tõuse lihtsalt seisab ühekohapeal juba aastaid.

Kuna mul on vahetustega töö siis ei ole minu söögikorrad ka kindlatel kellaaegadel. Ma suitsetan palju (2 pakki päevas) ja tarbin ka alkoholi päris tihedalt, mõned õlled ülepäeviti + nädalavahtustel kangemat kraami.

Minupuhul ei ole eriline nähtus kus minu päevane "toitumine" koosneb ainult suitsetamisest ja kohvi joomisest.

Väike näide minu suvalisest päevast:

Hommikune vahetus tööl.

Eelneval õhtul magama 00:30

Äratus 04:00 Kohvi+Suits

Tööle 05:00 Kohvi!

09:00 Võileib/saiake + kohvi/vesi

11:30 Burger + Kohvi/Cola

Koju 14:00 Kui viitsimist siis statoilist mingi kabanoss

22:00 Mingid võileivad juustuga mikrouunis soojaks

Selline ta enamvähem on, nagu näha siis on ka minu puhkereziim päris pe***s, uneaeg 3,5h, samas teinekord võib see olla 13h, kuidas jumal juhatab ja und annab.

Füüsiline aktiivsus on mul ka pea olematu, kui vaja 200m kaugusele poodi minna siis reeglina lähen ma autoga. Ma töötan küll õues värske õhu käes ja liigun seal ringi, aga ma ei tunne et see minujaoks eriline koormus oleks.

Enesetunne on mul reeglina halb, minus ei ole mingisugust energiat, ma ei viitsi ,ei saa ja ei taha teha mitte midagi, õhtud mõõduvad diivanli lesides ja telerit vaadates. Hommikuti olen ma zombie, väsinud ja halvas tujus, tihti sees keerab jne. Ma usun, et see kõik on minu elukommete pärast, aeg oleks teha selles muutus, kuna ma tunnen, et kogu see elustiil hakkab juba tervisele. Alustaks väiksematest asjadest nagu tervislik ja korrapärane toitumine, ehk jooksmine? Ja seaks kaugemaks eesmärgiks jõuda ehk jõusaali, kui on tekkinud energia ja tahtmine sellejaoks.

Väga tänuväärne sait on see fitness.ee , aga seda infot mis siin on on nii tohutul hulgal, ja mul raske leida konkreetset infot. Inimesed on erinevad ja eesmärgid ka.

Mina tahaks lihtsalt enda masendavas elus väikse kannapöörde teha ja hakata mõtlema tervisele.

Öeldakse et terve keha = terve vaim. Ehks tuleb ka energia ja rõõmsameelsus tagasi kunagi.

Ühesõnaga kui palju ja mida peaks sööma? Ma olen veel võrdlemisi laisk seega, suuremat kokkamist ette ei tahaks võtta esialgu. Lihtne ja tervislik lahendus oleks hea.

Samas mis kellaaegadel peaks sööma? Ma vahest ärkan kell 04:00 vahest 10:00 või vahest üldse peale lõunat, ega söögikorra jaoks pea äratust hakkama panema?

Minu pikem eesmärk ei ole kaalu langetada! Pigem konvertida põletada natuke rasva samas mitte kaotada kaalu ega lihaseid. Tahaks hakata ka jooksmas käima ja kunagi kaugemast tulevikus jõutrenni tegema jõusaalis.

Max

[Rambo vend 30]

Energia kohapealt on kõige tähtsam uni. Kui vahetustega töö, siis on väga raske normaalset rütmi sisse saada. Seni kui on kohviga regullitud energia, pole korralikust toitumisest ja trennist suurt abi. Ma alustaks vähemalt 8h und ööpäevas. Kui see saavutatud, siis toitumine ja siis trenn.

Kui alustad kohe näiteks trenniga, siis peale paaripäevast jooksmist paned edasi ainult tahtejõuga, kuna keha ei tule järele enam, ei taastu ära.

[Kang08 97]

Esialgu püüa mingi loogika oma toitumisele sisse viia.Alustuseks ei olegi vaja asja väga keeruliseks ajada.Peale ärkamist nt.tund aega ja esimene söök sisse,mingi viis tundi nt vahet ja järgmine eine jne.Kokad,burksid,võileivad,saiakesed jne asenda millegi asisemaga.Vaata et söödav sisaldaks ka valku,häid rasvu.Veidi vitamine,mineraale päeva jooksul ning alko tarbimist püüa ka vähendada.Jooksmine on hea asi kui see kohustuseks ei muutu,alguses pole vaja kindlasti ninast veri väljas litsuda.Tee ka igasugu keharaskusega harjutusi:kätekõverdused,lõuatõmbed jne jne.Ah jaa muidugi uneaega peaksid ka suurendama ning seega kohvi tarbimist ehk veidi vähendama.

[JungaTroll 79]

Kui kõik on totaalselt segi, siis mingi kannapööre tundub ahvatlev, kuid enamasti tekitab lõpuks veel suurema tagasilanguse, stressi ja enese süüdistamise. Püüa oma asjad korda teha ükshaaval. Vali üks tegevus, mida sa ei jäta enam mingil tingimusel tegemata. Kui selle tegemises on harjumus olemas, hakkavad paika nihkuma ka kõik teised.

Miks mitte alustada lihtsast asjast, mis samas võib olla ka rituaalne. Alusta oma iga päeva näiteks omale hommikusöögiks pudru keetmisega. Mis iganes ajal see on. See ei võta kauem aega kui 10 minutit. Kui 10 minutit aega leida tundub keeruline, ei ole nagunii end mõtet petta millegi veel pikemaga.

Tänapäeval on valik suur, nii et tüütuks ei lähe. Samas kui tuleb peale laiskus ja oht rutiinist välja langeda, siis on lihtne veidi petta - võid keeta ka valmis ka järgmiseks päevaks. Seisab kapis küll. Mikrouun ju olemas. Edasi võta pisitasa järgmised asjad ette.

[Eestlane112 4]

Toitumine peaks olema vaheldusrikas, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalid, vitamiinid. Toidukordade vahele võiks jääda 4-5 tundi.

Saitoodetest, burgeritest, pitsast jne küll midagi väärtuslikku ei leia.

Siiski ei arva, et paljalt toitumine su stressitaset muudaks, koos aeroobse ja tasapisi jõutreeninguga kindlast mõju avaldab. Magamine tuleks normi saada.

Terviskiud eluviisid on olulised ja mõjutavad ka meie enesetunnet kuid võibolla peaksid ka mõtlema ka suuremas plaanis, mis su elus toimub, mis sa tahaks, et seal toimuks ning mismoodi nende muutusteni jõuda.

Muudetud August 3, 2012 kasutaja Eestlane112 poolt

[Archangel 482]

Saitoodetest, burgeritest, pitsast jne küll midagi väärtuslikku ei leia.

Usun, et väga palju leiab isegi. Nimi ei riku meest. Ega toiduainet.

Kas liha, mis burgerites on kuidagi automaatselt kehvem, kui liha mida eraldi pakendis ostad? Miks sai paha on? Pitsa on minu arust üks parimaid toite mida endale teha, isegi võistlusdieedil oleva kulturistina. Poe pitsa on muidugi vähe teistsugusem, aga mis sellelgi viga.

Vbl veidi rohkem rasva ja süsivesiku-kaloreid tiksub, kui muidu plaanis - aga mõni mõis menüüd sobivaks korrigeerida.

Tasakaalustatud ja tervislikku menüüd muidugi ainult kiirtoidu peale hästi üles ei ehita, aga keegi pole ka käskinud ekstreemsustesse vaadata. Kui keegi tuleks mulle ütlema, et 450kcal eest Saarioineni pitsat päevas süüa rikub vormi või tervise näiteks, siis saadaksin sellise tegelase kohe hullumajja toitumishäireid ravima.

Muudetud August 3, 2012 kasutaja Archangel poolt

[jorsik 12]

Usun, et väga palju leiab isegi. Nimi ei riku meest. Ega toiduainet.

Kas liha, mis burgerites on kuidagi automaatselt kehvem, kui liha mida eraldi pakendis ostad? Miks sai paha on?

Aga miks sai hea on? Gluteen ja rafineeritud jahu on hea? Milleks süüa tühje kaloreid sisse, kui võiks täisväärtuslikke süsikaid süüa selle asemel a'la tatar või täisteratooted?

[Eestlane112 4]

Jep jorsikuga nõus ja burgeris ei ole liha, see on kotett, mis on tehtud kes teab mis sodist.

[Archangel 482]

Aga miks sai hea on? Gluteen ja rafineeritud jahu on hea? Milleks süüa tühje kaloreid sisse, kui võiks täisväärtuslikke süsikaid süüa selle asemel a'la tatar või täisteratooted?

Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte. Ülejäänu on vaid uriini rikastamiseks. Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.

Ma ei näe ühtegi põhjust miks peaks ükski inimene jõuga endale mingit tatart sisse pressima või täistera tooteid ainult leivatoodetest tarbima.

Ometigi ei pilguta keegi silmagi, kui soovitatakse kõikide tühjade kalorite ema ja isa Dextrot tarbida. Siis on kõik kohe kooris kaagutamas, jaa, jaa, võta, võta. LOL.

Sai on paha, aga paljast dekstrot sisse ajada on thumbs up.

Jep jorsikuga nõus ja burgeris ei ole liha, see on kotett, mis on tehtud kes teab mis sodist.

Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.

Muudetud August 3, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Eestlane112 4]

Surnumatjatele on igatahes pidavat probleem olema surnute ümber matmisega kuna laibad säilivad 5 aastat kauem tänapäeval.

Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada

Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.

Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,

ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.

Muudetud August 3, 2012 kasutaja Eestlane112 poolt

[jorsik 12]

Surnumatjatele on igatahes pidavat probleem olema surnute ümber matmisega kuna laibad säilivad 5 aastat kauem tänapäeval.

Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada

Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.

Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,

ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.

Aga kui ta sööks purksi ja pizzat, siis ei läheks ka järgmise 36 aasta jooksul!!

[Eestlane112 4]

Vaatame seda natuke vale nurga alt, põhi probleem ei ole siin toitumine või trenn vaid oopis stress ja masendus.

Et stressiga võidelda tuleks kirja panna asjaolud, mis põhjustavad stressi ning otsida neile lahendusi.

Üks su stressi põhjustaiaid on ka tervislik seisund, mida saab muuta läbi trenni, toitumise ja muude tervislike eluviiside.

Samuti tuleks lahendusi otsida teistele elulistele ja muudele probleemidele ning tegelda nendega lühemas ja pikemas perspektiivis.

Stress on energiat säästev keha kaitsereaktsioon, mis looduslikus keskkonnas käivitus toidupuudusel, kuid tänapäeval käivitavad reaktsiooni tihti oopis teised põhjused.

Stress ei mõjuta meid ainult psühholoogilisel tasandil vaid avaldab otsest mõju ka me organismi toimimisele füüsilisel tasandil.

Tervislik seisund, jõuetus ja energiapuudus, millest räägid on nii stressi põhjustajad kui ka stressi tulemus.

Stressi põhjustajaks võib olla ka su madal kaloraaz, ebatervislikud eluviisid, kuid tõenäoliselt on see probleem laialdlasem.

Nii et alusta selle loetelu koostamisest ja vaata, kuhu ja kuidas edasi liikuda, et kogu oma elukvaliteeti samm-sammu haaval parandada.

PS. Hea väga hea asi stressi vastu on mediteerimine ja jooga, mis on abiks nii füüsilisel kui psühholoogilisel tasandil.

Muudetud August 8, 2012 kasutaja Eestlane112 poolt

[AlanBStard 126]

Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte.

No ei saa... või siis ei söö suurem osa inimesi sedagi.

Alati lihtsam rohkem väärtuslikke aineid süüa kui pärast terviseprobleemidega maadelda.

Kui on geneetiliselt kuulikindel tervis ja teada et peab vastu ükskõik millele, siis on iseasi.

Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.

Peaks tasakaalu leidma. Ideaal muidugi on maitsemeelt arendada kasuliku suunas.

Ma ei näe ühtegi põhjust miks peaks ükski inimene jõuga endale mingit tatart sisse pressima või täistera tooteid ainult leivatoodetest tarbima.

Nimetatud ained ei ole ka mingid pöörased tervisesümbolid

Aga igatahes paremad.

Tatar vist on päris hea. Vähemalt on gluteenivaba. Mõju luustikule ei tea aga võiks ju oletada et tavalise teravilja luid nõrgendavat mõju tal pol pole.

Ma ise teravilja üldse ei soovita aga kuna olen eluaegne sõltlane siis päris ilma ei ela.

Ometigi ei pilguta keegi silmagi, kui soovitatakse kõikide tühjade kalorite ema ja isa Dextrot tarbida. Siis on kõik kohe kooris kaagutamas, jaa, jaa, võta, võta. LOL.

Provide photographic evidence of the events of which you speak

Glükoosi üks eelis on see et ta ei ole immunogeenne

Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.

Nii et prioone sööksid aminohappeallikana mõnuga?

[urmasg 6]

Mis neil viga on? Kas toit peab alati pakkuma peale kalorite veel mustmiljon muud asja? Tobedus. Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid juba kätte. Ülejäänu on vaid uriini rikastamiseks. Seega võib sama hästi neid tühje kaloreid tarbida küll. Sest teisejärgulised faktorid nagu maitsemeele rahuldamine ja toidu nautimine on samuti tähtsad.

Praktiline kogemus näitab, et ei saada toidust kõiki mikro-toitaineid kätte. Mis paneb mind arvama, et toit ei sisalda kõike meile vajalikku ja veel optimaalses koguses. Nii kui tõsta igapäevast vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide tarbitavat kogust, siis tervisenäitad muutuvad. Analüüside tulemused räägivad enda eest. Näeme seda igapäevaselt paljude inimeste pealt. Mõnel muutub elukvaliteet juba mõne nädalaga, mõnel poole aastaga. Inimesed on erinevad. lähtepositsioon on erinev ja terviseseisund on erinev. Aga muutus tuleb ja on analüüsidega mõõdetav ja võrreldav.

Kindlasti on olemas toidulisandeid, mis tõesti toodavad ainult kallist uriini, ehk et koostisained ei ole suures osas organismi poolt omastatavad. Hea kui need uriiniga välja tulevad, halvem, kui keha need kuskile talletab. Mina siin ei lajataks kõigile ühe mõõdupuuga. Samamoodi nagu on olemas häid ja halbu õpetajaid, treenereid või keda iganes, ei saa ka ühe mõõdupuuga hinnata toidulisandeid.

[gmaster 303]

Keskmine inimene saab 1000-1500kcal täisväärtusliku toidu tarbimisest kõik vajalikud mikro-toitaineid ( ) juba kätte.

Mis koguse? RDA?

Ahsoh, ma ei teadnudki, et aminohappeid huvitab, millise välimusega või algallikaga toidust nad pärit on.

Aminohappe enda kohapealt jah, aga kui mõtled sellele, kas saad toidust ka muid aminohapete imendumist soodustavaid tegureid? (nt ensüüme jne)

[gmaster 303]

Well?

[Archangel 482]

Archangel, jah, me saame aru, et sul kulub väga palju kaloreid ja neid hea rämpstoidust kätte saada

Siiski vastame pragu inimesele, kes sööb ainult rämpstoitu ja küsis, kuidas on tervislikum toituda.

Näiteks mu õde on elu aeg joogandusega tegelenud ja tervislikut toitund,

ta pole mu teada käinud 36nda eluaastani kordagi hambaarsti juures ja ega tal muid haigusi ka eriti pole täheldand.

Mul kulub väga vähe kaloreid. Päevane kaaluhoidmise kaloraaž on 3000kcal või alla selle. Toitude liigitamine "rämpsuks" on probleemi üks põhjuseid, miks paljudel toitumine nii metsas on. Toit on toit - tuleb õppida toite hindama sisalduse järgi, mitte nime järgi nagu enamik teeb.

Ütled tavalisele inimesele "burger" või "pizza" ja ta seostab seda kiir-rämps/toiduga. Miks? Burger'i või Pizza võib teha toitainetest, mida ei saa ühegi valemiga "rämpsu" alla liigitada. Seega mis on point soovitada inimestele rämpstoitu vältida? See soovitus ei ütle mitte midagi.

Inimesi on vaja õpetada mis toidus leidub, mis nende eesmärke piirata võib. Mitte aga mõttetult inimeste vabadusi piirata abstraktsete reeglitega. See tundub mulle nagu lühiajaline laisk lahendus. A'la "niikuinii on liiga loll, et aru saada, mis tegelikult toimub seega annan talle paar lihtsat piirangut ja kärab kah". Kärab jah. Aga võiks ju paremini.

Vaatame seda natuke vale nurga alt, põhi probleem ei ole siin toitumine või trenn vaid oopis stress ja masendus.

Et stressiga võidelda tuleks kirja panna asjaolud, mis põhjustavad stressi ning otsida neile lahendusi.

Üks su stressi põhjustaiaid on ka tervislik seisund, mida saab muuta läbi trenni, toitumise ja muude tervislike eluviiside.

Samuti tuleks lahendusi otsida teistele elulistele ja muudele probleemidele ning tegelda nendega lühemas ja pikemas perspektiivis.

Stress on energiat säästev keha kaitsereaktsioon, mis looduslikus keskkonnas käivitus toidupuudusel, kuid tänapäeval käivitavad reaktsiooni tihti oopis teised põhjused.

Stress ei mõjuta meid ainult psühholoogilisel tasandil vaid avaldab otsest mõju ka me organismi toimimisele füüsilisel tasandil.

Tervislik seisund, jõuetus ja energiapuudus, millest räägid on nii stressi põhjustajad kui ka stressi tulemus.

Stressi põhjustajaks võib olla ka su madal kaloraaz, ebatervislikud eluviisid, kuid tõenäoliselt on see probleem laialdlasem.

Nii et alusta selle loetelu koostamisest ja vaata, kuhu ja kuidas edasi liikuda, et kogu oma elukvaliteeti samm-sammu haaval parandada.

PS. Hea väga hea asi stressi vastu on mediteerimine ja jooga, mis on abiks nii füüsilisel kui psühholoogilisel tasandil.

Toitumise koha pealt on suur stressi suurendaja see, kui hakatakse toite paaniliselt kategoriseerima ning üritatakse arbitraarselt asju vältida või teisi asju üle tarbida. Tekib hävituslik side toiduga. Ja nii ollakse lõpus omadega täiesti augus. Soovitakse süüa tervislikult - aga tervislikkuse mõiste on nii perversne, et tervislikuks peetakse täiesti absurdseid asju ja metoodikaid. See aga viib selleni, et jäädakse siin-seal defitsiiti erinevatest toitainetest, siis ei suudeta end distsiplineerida, et seda absurdselt rasket menüüd järgida - siis õgitakse igasugu toitudest end lõhki ja siis tekib masendus ja kõik algab algusest peale.

No ei saa... või siis ei söö suurem osa inimesi sedagi.

Alati lihtsam rohkem väärtuslikke aineid süüa kui pärast terviseprobleemidega maadelda.

No ei saa jah. Kuid VÕIKS saada. Selles point. Kui inimesed teaksid paremini mida neil oleks VAJA tarbida siis nad avastaksid, et ruumi on ka väga palju selle jaoks mida nad TAHAVAD tarbida. Hetkel on aga populaarne see, et liigitatakse asjad tervislikeks ja rämpsuks (tihti täiesti lampi) ja siis õgitakse seda tervisetoitu nagu jaksatakse. Aga kauaks seda jaksu ei jätka kuna see mida Tahetakse ja see, mis Meeldib jääb tagaplaanile. Ja ilma mingi hea põhjuseta. Lihtsalt teadmatusest.

Kui on geneetiliselt kuulikindel tervis ja teada et peab vastu ükskõik millele, siis on iseasi.

Eks selliseid on ka ikka ja alati.

Peaks tasakaalu leidma. Ideaal muidugi on maitsemeelt arendada kasuliku suunas.

No kasulik on subjektiivne termin. Ilmselgelt pole mõtet üleliia kiinduda ega harjutada end iga päev 5 Big Mac'i sööma. Kuid samamoodi pole väga mõtet ennast harjutada ainult porganidest ja muidu juurikatest toituma. Ekstreemsused on nii mitte-vajalikud. Kuid keskmine inimene ei suuda hästi seda "Halli" tooni musta ja valge vähel näha. Seega ikka - kui on mingi asi halb, siis on üdini halb. Kui hea, siis üdini hea. Juurikad/puuviljad head = söö nii nagu jaksad. Burks paha - ära kunagi söö. Suudetakse tasakaal leida oleks kõik tibens tobens tõesti.

Nimetatud ained ei ole ka mingid pöörased tervisesümbolid

Aga igatahes paremad.

Tatar vist on päris hea. Vähemalt on gluteenivaba. Mõju luustikule ei tea aga võiks ju oletada et tavalise teravilja luid nõrgendavat mõju tal pol pole.

Ma ise teravilja üldse ei soovita aga kuna olen eluaegne sõltlane siis päris ilma ei ela.

No jällegi. Igasugu "paremus" on subjektiivne mõiste. Gluteen pole mingi hirmpaha asi mida vältida. Väga lai enamus inimestest võivad seda vabalt tarbida oma toidus. Kuid kuna teatud protsendil on sellega probleeme - kiputakse seda kategoriseerima kui midagi mida peaks vältima. Ei pea. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kas sulle sobib või mitte. Ei ole sugugi erinev allergiatest. See, et mul on kassikarvade vastu allergia ei tähenda see seda, et ma käiksin ringi ja soovitaksin kõigil teistel ka kasse vältida.

Ja mida see tavaline teravili ikka eriti luid nõrgendab. Selline pseudoprobleem mille põhjus on pigem teravilja ületarbimises ja kõige muu kehale vajaliku alatarbimises nagu ikka. Alati võib näiteks tuua, et isegi vett võib liiga palju juua, et tervisele kahjulikuks muutub. Seni kuni mõistusega asja võetakse ei ole mõtet midagi otseselt vältida ja paanikat tekitada.

Las inimesed õpivad vaba valikud omama. Sest lõppkokkuvõttes viib see paranenud elukvaliteedini nii mõneski mõttes.

Üks asi on midagi vältida kuna kardad/usud, et see on kahjulik. Hoopis teine on midagi vältida kuna tead faktuaalselt, et sinu kehale spetsiifiliselt on see ebatervislik.

Provide photographic evidence of the events of which you speak

Glükoosi üks eelis on see et ta ei ole immunogeenne

No mis teiste kasutajate postitustest ikka pilte nii väga teha.

Mida see "Eelis" siis andma peaks?

Nii et prioone sööksid aminohappeallikana mõnuga?

Splitting hairs, aga olgu.

Ma pidasin küll siiski silmas poes müüdavaid toiduaineid. Võib ju spekuleerida, et miskis tootes on tegemist haiglaslikult muundud valkudega vms, aga kui selliseid asju karta siis kujutan ette, et poodi ei julgeks enam üldse minna ning peaks kuskile Brasiilia vihmametsadesse oma liha küttima minema.

Praktiline kogemus näitab, et ei saada toidust kõiki mikro-toitaineid kätte. Mis paneb mind arvama, et toit ei sisalda kõike meile vajalikku ja veel optimaalses koguses. Nii kui tõsta igapäevast vitamiinide, mineraalide, antioksüdantide tarbitavat kogust, siis tervisenäitad muutuvad. Analüüside tulemused räägivad enda eest. Näeme seda igapäevaselt paljude inimeste pealt. Mõnel muutub elukvaliteet juba mõne nädalaga, mõnel poole aastaga. Inimesed on erinevad. lähtepositsioon on erinev ja terviseseisund on erinev. Aga muutus tuleb ja on analüüsidega mõõdetav ja võrreldav.

Kindlasti on olemas toidulisandeid, mis tõesti toodavad ainult kallist uriini, ehk et koostisained ei ole suures osas organismi poolt omastatavad. Hea kui need uriiniga välja tulevad, halvem, kui keha need kuskile talletab. Mina siin ei lajataks kõigile ühe mõõdupuuga. Samamoodi nagu on olemas häid ja halbu õpetajaid, treenereid või keda iganes, ei saa ka ühe mõõdupuuga hinnata toidulisandeid.

Ei vaidle vastu aga point ongi selles, et inimesed võiksid olla kõrgemini haritud selles valdkonnas, et nad ise teadlikult suudaksid oma menüüd niimoodi üles ehitada, et kõige vajalikum on alati kaetud, jättes ruumi ka lihtsalt selle jaoks mida soovitakse.

Toidulisandite probleem on selles, et see on nagu sümptomite algpõhjuse matmine uttu. Inimene sööb ainult burkse ja pizzat päev otsa ning siis tarbib kalleid lisandeid, et saaks tervisenäitajad enamvähem normis hoida. Kas see on õige lähenemine? Minu arust mitte.

Nuumab see kokkuvõttes nii kiirtoidu kettide, farmaatsia ja üleüldse meditsiini valdkondades tegutsevate firmade rahakotti. Samas elukvaliteet on tihti alla normi ning riiklikul tasandil ei ole samuti sellised inimesed just kõige enam hinnas.

Muidugi vähe ekstreemne näide aga sinna suunda jääb mulje, et liigume. Ehitame menüü puhtalt oma isude, meedia mõjutuste ja rahakoti peale üles ning jääme lootma, et lisandid ja üldine meditsiin meid pärast hooldab ja laseb enamvähem täisväärtuslikku elu nautida.

Mis koguse? RDA?

Aminohappe enda kohapealt jah, aga kui mõtled sellele, kas saad toidust ka muid aminohapete imendumist soodustavaid tegureid? (nt ensüüme jne)

RDA kindlasti. Teatud asju vabalt ka rohkem. Mõne aine puhul võib vaielda, et "ideaalse" taseme saavutamiseks on küll rohkem vaeva vaja näha. Aga see "ideaalne" on ka selline lahtine mõiste ning siinkohal läheb suht segaseks asi ära. Kasvõi juba selle tõttu, et selle ühe asja ideaalset taset taga ajades võid ka kõik muu sassi ajada.

Näiteks D-vit puhul ma isegi ei hellita lootusi, et seda toidust kuidagi kätte saaksin. RDA taseme vast küll, aga hetke seisuga selline optimaalsem tase jäägu ikka päevitamise ja lisandite abiga saavutamiseks.

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Mis muid soodustavadi tegureid sa veel mõtled?

----

Oeh, aitab küll neist tsiteerimistest.

[urmasg 6]

Ei vaidle vastu aga point ongi selles, et inimesed võiksid olla kõrgemini haritud selles valdkonnas, et nad ise teadlikult suudaksid oma menüüd niimoodi üles ehitada, et kõige vajalikum on alati kaetud, jättes ruumi ka lihtsalt selle jaoks mida soovitakse.

Toidulisandite probleem on selles, et see on nagu sümptomite algpõhjuse matmine uttu. Inimene sööb ainult burkse ja pizzat päev otsa ning siis tarbib kalleid lisandeid, et saaks tervisenäitajad enamvähem normis hoida. Kas see on õige lähenemine? Minu arust mitte.

Muidugi ei pea ka mina õigeks, kui ebaterveid toitumisharjumusi püütakse ainult toidulisandiga kompenseerida. Pigem näen seda, et täiesti normaalsete söömisharjumustega inimesed tarbivad lisandeid juurde ja nende elukvaliteet paraneb. On tulnud ette, et ka väga teadlikud tarbijad, kelle toidulauast moodustas ca 70-80% ökotoit, tarbivad lisandeid ja nende immuunsus jt näitajad on nüüd oluliselt paremad. Väga rahul on ka lastevanemad, sest lastele igapäevaselt sisse sööta tervislikku toitu pole üldse nii lihtne. Minu kogemus näitab, et pigem need, kes väga ebatervislikult toituvad, ei võta ka toidulisandit. Tundub, et neil on probleeme eneseväärtustamisega vms. Need, kes oma tervisest hoolivad, need on valmis endale pakkuma peale hea toidu ka lisandeid.

Olles viimastel aastatel tihedalt kokkupuutunud mahetootmisega ja näinud võrdlevaid uuringuid mahetoidu ja intensiivpõllumajanduse toodangu vahel, julgen küll väita, et poest ostetava tavatoiduga saab meie keha kätte pigem hädapärase. Toitainete sisaldus on viimase 50-60 aataga selgelt vähenenud toidus ja toidukvaliteet on halvenenud. Vaadake või seda lehte. Siin on väike kokkuvõte, aga ka viide tervele uuringule. Uuringut tutvustati meile ühel mahetootjate infopäeval Eesi Maaülikooli poolt.

[Eestlane112 4]

Ei vaidle vastu aga point ongi selles, et inimesed võiksid olla kõrgemini haritud selles valdkonnas, et nad ise teadlikult suudaksid oma menüüd niimoodi üles ehitada, et kõige vajalikum on alati kaetud, jättes ruumi ka lihtsalt selle jaoks mida soovitakse.

Jah, igast jura meile seal koolis õpetatakse, mida me tihtipeale üldse elus ei kasuta. Programmis peaks olema terviseõpetus, mis annaks inimestele algtadmised toitumisest, treenimisest, tervisehädade ravimine jne jne.

Olles viimastel aastatel tihedalt kokkupuutunud mahetootmisega ja näinud võrdlevaid uuringuid mahetoidu ja intensiivpõllumajanduse toodangu vahel, julgen küll väita, et poest ostetava tavatoiduga saab meie keha kätte pigem hädapärase. Toitainete sisaldus on viimase 50-60 aataga selgelt vähenenud toidus ja toidukvaliteet on halvenenud. Vaadake või seda lehte. Siin on väike kokkuvõte, aga ka viide tervele uuringule. Uuringut tutvustati meile ühel mahetootjate infopäeval Eesi Maaülikooli poolt.

Kahjuks vanaema hakkab vanaks jääma, vähemalt jääb mulle mälestus, mis maitsega tomat on, tänapäeva lapsed vist ei saagi seda kunagi teadma.

Muudetud August 13, 2012 kasutaja Eestlane112 poolt

[gmaster 303]

RDA kindlasti. Teatud asju vabalt ka rohkem. Mõne aine puhul võib vaielda, et "ideaalse" taseme saavutamiseks on küll rohkem vaeva vaja näha. Aga see "ideaalne" on ka selline lahtine mõiste ning siinkohal läheb suht segaseks asi ära. Kasvõi juba selle tõttu, et selle ühe asja ideaalset taset taga ajades võid ka kõik muu sassi ajada.

Näiteks D-vit puhul ma isegi ei hellita lootusi, et seda toidust kuidagi kätte saaksin. RDA taseme vast küll, aga hetke seisuga selline optimaalsem tase jäägu ikka päevitamise ja lisandite abiga saavutamiseks.

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Mis muid soodustavadi tegureid sa veel mõtled?

Küsi AlanBastardi käest, mis ta RDAst arvab ja mis koguseid tema soovitab, ja proovi neid toidust kätte saada.

Kas "elus toidus" on ainult valgud rasvad, sv, vitamiinid ja mineraalid + ensüümid?

Isegi kohvi puhul on teadlased öelnud, et seal on komponente, mida pole veel uuritud, ja taimeriigis on selliseid komponente tuhandeid.

[gmaster 303]

Jah, igast jura meile seal koolis õpetatakse, mida me tihtipeale üldse elus ei kasuta. Programmis peaks olema terviseõpetus, mis annaks inimestele algtadmised toitumisest, treenimisest, tervisehädade ravimine jne jne.

Ravi veel koolis ei õpetata, aga mingi 4a tagasi bioloogiaõpikut sirvides oli seal toitumise kohta üsna eeskujulik ja põhjendatud jutt (biokeemia).

Teine asi on see, kas ollakse seda valmis ka vastu võtma või õppima.

[urmasg 6]

Küsi AlanBastardi käest, mis ta RDAst arvab ja mis koguseid tema soovitab, ja proovi neid toidust kätte saada.

Kas "elus toidus" on ainult valgud rasvad, sv, vitamiinid ja mineraalid + ensüümid?

Isegi kohvi puhul on teadlased öelnud, et seal on komponente, mida pole veel uuritud, ja taimeriigis on selliseid komponente tuhandeid.

See ka üks põhjus, miks suvalised vitamiinikokteilid ei tööta, kui see lihtsalt sünteetilistest vitamiinidest ja mineraalidest kokku segatud. Abiained on puudu.

Kui toode tehtud taimsetest kontsentraatidest ja oskuslikult, siis on selles alles ka fütotoitained näiteks sulforafaan, resveratrool, flavonoidid nagu kvertsetiin, antotsüaniin, polüfenoolid, ksantoonid jt. Võtsin näiteks lihtsalt esimesed, millega kokku puutunud.

[AlanBStard 126]

Ütled tavalisele inimesele "burger" või "pizza" ja ta seostab seda kiir-rämps/toiduga. Miks? Burger'i või Pizza võib teha toitainetest, mida ei saa ühegi valemiga "rämpsu" alla liigitada. Seega mis on point soovitada inimestele rämpstoitu vältida? See soovitus ei ütle mitte midagi.

Inimesi on vaja õpetada mis toidus leidub, mis nende eesmärke piirata võib. Mitte aga mõttetult inimeste vabadusi piirata abstraktsete reeglitega. See tundub mulle nagu lühiajaline laisk lahendus. A'la "niikuinii on liiga loll, et aru saada, mis tegelikult toimub seega annan talle paar lihtsat piirangut ja kärab kah". Kärab jah. Aga võiks ju paremini.

Mingil määral peab alati lihtsustama.

Ega Eestis mingit terviseburksi avalikult eriti ei müüda. Pizzas vähemalt on õlis kuumutatud tomatit tavaliselt. Nisujahu on mõlemas palju kui just mingis imekohas neid ei osta.

Toitumise koha pealt on suur stressi suurendaja see, kui hakatakse toite paaniliselt kategoriseerima ning üritatakse arbitraarselt asju vältida või teisi asju üle tarbida. Tekib hävituslik side toiduga. Ja nii ollakse lõpus omadega täiesti augus. Soovitakse süüa tervislikult - aga tervislikkuse mõiste on nii perversne, et tervislikuks peetakse täiesti absurdseid asju ja metoodikaid. See aga viib selleni, et jäädakse siin-seal defitsiiti erinevatest toitainetest, siis ei suudeta end distsiplineerida, et seda absurdselt rasket menüüd järgida - siis õgitakse igasugu toitudest end lõhki ja siis tekib masendus ja kõik algab algusest peale.

See tekib ikka ainult psüühilise eelsoodumuse korral ja samal inimesel tekiks muidu selle asemel mingi muu häire.

Mina olen lihtsalt oma maitse arendanud kasulikumas suunas. Kui muud pole võtta siis asöön saasta ja peolauas ei piparda.

No ei saa jah. Kuid VÕIKS saada. Selles point. Kui inimesed teaksid paremini mida neil oleks VAJA tarbida siis nad avastaksid, et ruumi on ka väga palju selle jaoks mida nad TAHAVAD tarbida.

Mina TAHAN päikesekuivatatud tomateid ja kala ja võid ja pooltoorest munakollast ja maapiima.

Gluteen pole mingi hirmpaha asi mida vältida. Väga lai enamus inimestest võivad seda vabalt tarbida oma toidus. Kuid kuna teatud protsendil on sellega probleeme - kiputakse seda kategoriseerima kui midagi mida peaks vältima. Ei pea. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kas sulle sobib või mitte.

Ma arvan et ta on vähemalt risk ikka kõigi jaoks. Väga uurinud pole ja neutraalseid andmeid ka palju ei ole. Ta on suhteliselt seedimatu valk ja kaldub tekitama veidraid reaktsioone sooleseinas. Hea tervise puhul ta ilmselt ei suuda kunagi midagi reaalselt teha aga ega teda süüa mõtet ikka pole.

Ja alati jääb õhku ka see küsimus, et miks teraviljasööjad kehvema luustikuga on. Võibolla on asi gluteenis.

Ei ole sugugi erinev allergiatest. See, et mul on kassikarvade vastu allergia ei tähenda see seda, et ma käiksin ringi ja soovitaksin kõigil teistel ka kasse vältida.

Kassikarvas ei ole midagi fundamentaalselt halba. Gluteenis pigem on.

Ma ise söön gluteeni ka aga mitte tihti.

Ja mida see tavaline teravili ikka eriti luid nõrgendab. Selline pseudoprobleem mille põhjus on pigem teravilja ületarbimises ja kõige muu kehale vajaliku alatarbimises nagu ikka. Alati võib näiteks tuua, et isegi vett võib liiga palju juua, et tervisele kahjulikuks muutub. Seni kuni mõistusega asja võetakse ei ole mõtet midagi otseselt vältida ja paanikat tekitada.

Mõistusega pole midagi võtta sest mõistusega pole seda eriti analüüsitud. Ilmselt ei ole asi ühekülgses menüüs sest statistiline seos tavalise elanikkonna teraviljasöömise ja hambaprobleemidega oli ka kusagil artiklis olemas. Ja need va masaid olid ju ilma nisuta ka kole ühekülgse menüü peal, põhiliselt piim ja natuke verd.

Paanika, noh, valmis luudega täiskasvanul vist enam väga vahet pole.

Splitting hairs, aga olgu.

Ma pidasin küll siiski silmas poes müüdavaid toiduaineid. Võib ju spekuleerida, et miskis tootes on tegemist haiglaslikult muundud valkudega vms, aga kui selliseid asju karta siis kujutan ette, et poodi ei julgeks enam üldse minna ning peaks kuskile Brasiilia vihmametsadesse oma liha küttima minema.

Ei ole juuste viilutamine. Kõik valgud lähevad mingil määral otse verre, mõned nagu gluteen on osaliselt üldse mitteseeditavad, mõned nagu kaseiin annavad bioaktiivseid lagunemissaadusi. Kaseiini kasomorfiinid on pigem kasulikud, kui just unisusega pole vaja võidelda, aga hulk otse verre minevaid valke või valkude lagundamissaadusi on kahjulikud ka. Nii et valk pole lihtsalt aminohappeallikas. Kui mittebioaktiivset ja immuunriskita valku tahad siis joo üdro isot

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Paljud toiduga saadavad ensüümid on kasulikud igas terviseolekus. Papaia ja ananassi seedeensüümid näiteks. Naturaalse piima seedeensüümid ka - pastöriseerimisega need denatureeritakse ja pastöriseeritud piim peaks suurema piimavalgutalumatuse riskiga olema.

[Eestlane112 4]

Ravi veel koolis ei õpetata, aga mingi 4a tagasi bioloogiaõpikut sirvides oli seal toitumise kohta üsna eeskujulik ja põhjendatud jutt (biokeemia).

Teine asi on see, kas ollakse seda valmis ka vastu võtma või õppima.

Noh, jah, nii palju meenub, et rasvadest, valkudest, süsivesikutest oli jutt ja miskit veel.

Siiski pidasin silmas õpetust, mis oleks just suunatud tervislikele eluviisidele.

Näiteks teave, kuidas vajadusel oma kaalu suudaks muuta, tänapäeva inforägastikus asutub inimene

tõenäoliselt enne 10 komistuskivi otsa ja läbib mitu jojo dieeti enne kui toimiva asja leiab, või ei leiagi ja lõpetab oopis negatiivsete tulemustega.

Oleks väga kasulik nii inimestele, ühiskonnale kui ka haigekassale.

Seda teabe puudust on tegelt päris palju, jõusaalis võiks näiteks olla müügil väiksed raamatud "Treeningu ja toitumise ABC",

ikka päris paljudele harrastus ja algajatele trennis käijatele oleks seda vaja.

Väike äriidee kellegile

Muudetud August 13, 2012 kasutaja Eestlane112 poolt

[urmasg 6]

Kas "elus toidus" on ainult valgud rasvad, sv, vitamiinid ja mineraalid + ensüümid?

Isegi kohvi puhul on teadlased öelnud, et seal on komponente, mida pole veel uuritud, ja taimeriigis on selliseid komponente tuhandeid.

Nii on.

Näide mangostani kohta.

Üks viide uuringule, mis näitab antud juhul mangostanis sisalduvate ksantoonide mõju vähirakkudele.

Illustreeriv pilt FB lehel. Tervislik toitumine minu jaoks ei piirdu ainult minimaalses koguses vitamiinide ja mineraalide omastamises.

Organismile tuleb kasuks, kui pakkuda talle laia valikut erinevaid toitaineid, millest paljude mõju me veel täpselt ei teagi.