Jump to content
rennosport

Süsivesikud VS rasvad

Recommended Posts

On palju erinevaid arvamusi nii tervislikust toitumisest, kui ka toidu kogustest.

Mind huvitaks väga kumb väide on tõene, või saab tõesti kahte moodi?

1) süsivesikud nulli ja massiliselt kasulikke rasvu

2) palju süsivesikuid ja vähe rasvu

Küsimus siis selles, et kas tõesti võtab kaalus tervislikult alla, kui tarbida ainult valke ja rasvu? Kindlasti ka mingis koguses süsivesikuid, kuid kordades vähem, kui seni on peetud otstarbekaks.

Tegin väikse katse. Nädal aega ei söönud peaaegu üldse süsivesikuid, kuid samas palju valke ja loomseid rasvu, taimseid rasvu. Või, sealiha, juust, päevalilleõli jne.

Ma kartsin, et selline tegevus lõppeb sellega, et ma olen nädala lõpus täitsa toss ja mingit energiat pole, kuid võta näpust, mitte kuidagi ei saa aru, nagu oleks energia tase kehas langenud. Kas siis tõesti rasvad ja valgud asendavad süsivesikuid?

Teine aspekt mida jälgisin oli kehalised muutused. Lihase ümbermõõt ja visuaalne välimus. Kuna ma olen nagunii kergelt dieedil, siis pigem muutusin ilusamaks :D

Lisaks tarbisin kodujuustu, tuunikala, keefiri, piima, muna.

Menüüst jätsin välja kõik mis sisaldasid üle 10% süsivesikuid. Magusa kohupiima, jogurtid, alkoholi, riisi, tatra jne jne

Kaalus võtsin 1,5kg alla. Kuna 1,5kg kaalu kõikumist võib olla täitsa päeva küsimus, nii, et raske on väita, et rasvad kolinal põlevad süües suurtes kogustes rasva.

Muudetud kasutaja rennosport poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Oled ju aktiivne foorumilugeja ja peaksid teadma, et kumbki neist pole pikas perspektiivis hea variant? :)

Oleksid Atkinsil veel ~kuu aega olnud, küll oleks igasugu sümptomid ka välja hakanud lööma. Kaalu muutust vaadates on oluline täheldada ka numbreid jõunäitajates. Kuidas need muutusid?

Ja see (2) on üleüldse väga kahtlane dieet. Midagi, mis tuleb vist teiselt poolt ookeani, kus inimestel on kõrge rasvasisaldus toidus probleemiks? Minu arvates pole (2) hea mõte, kuna madal rasvasisaldus pärsib rasvlahustuvate vitamiinide viimist organismi. Samuti tekitab ju kõrge süsivesikute sisaldus kiiremini tühja kõhu?

Lühidalt: pole olemas absoluutset valemit, mille järgimine kõigile sobiks. Tuleb selgeks teha erinevate osade funktsioon, et oleks võimalik luua just iseendale ainuomane, kõige paremini toimiv tervik :)

Muudetud kasutaja htilga poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma imestangi selle üle, et enesetunne on super ja jõunäitajad ok. Jääb justkui selline tunne, et rasvad teeks süsivesikute eest töö ära :D

Ilmselt nädal aega ei ole mingi näitaja ka. Et saada adekvaatset pilti, tuleks vast paar kuud eksperimenti teha.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Aga ole ettevaatlik- kiirel lahendusel on tihtipeale ka kiire tagajärg :)

Püsivam lahendus oleks vastavalt oma spordialale olla teatud makrode juures, kus hoida minimaalselt negatiivset kaloraaži (kui on soov kaalu kaotada).

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Olen samuti proovinut mõlemat dieeti, mõlemad on tulemust toonud aga ,enesetunne on mõlema dieediga erinev. Süsivesikutega on tundus, et lihas on täidlasem kuid pidevalt on isud ja ärevus. Rasvdega on see, et tunnen ennast rahulikumalt kui treenida ei saa väga intensiivselt, pea on selgem ja isud väiksemad, mainimata ei sa ka jätta ,et seksuaalsus tõusis. Eks need isud ole tingitud veresuhkru ja insulini mängimisest. Mul on selline tunne ,et mu keha hakkab insliini tootma suht väikse sv hulga peale.

Soovituslikud protsendid on tavaliselt 50-60% sv 20-30% rasva 10-20%valgud. Kindlasti inimene kes oskab seda jälgida peab leidma endale sobiva vahemiku. Mul plaanis hakata kasutama dieeti kus sv on 35% Rasvad 40% Valgud 25%. Olen tähendanud ka seda kui mõtled,et rasvad töötavad sinu kasuks siis nad ka töötavad. No eks rasvadel ja rasvadel on vahe. Eelistan süüa rasvasemaid piimatooteid, mandlid, oliiviõli ja rasvasemat liha.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kas siis tõesti rasvad ja valgud asendavad süsivesikuid?

Organism toodab valkudest omale süsikaid, kui neid toidust ei saa. Taastumine oli normaalne?

Muudetud kasutaja -Egert poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Z3nka:Soovituslikud protsendid on tavaliselt 50-60% sv 20-30% rasva 10-20%valgud.

Mul plaanis hakata kasutama dieeti kus sv on 35% Rasvad 40% Valgud 25%.

Ma just mõtlesingi, et mis mõtet on omale 60% süsikaid sisse ahmida, kui tegelikult niipalju organism ei vaja?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kõik sõltub, mõned kannatavad väga hästi sv. Hea näide on Mikk Raudsepp kes hoiab süsivesikuid päris kõrgel ja valgud üpriski madalal ja kõik töötab kuni teatud piirini:D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Oled ju aktiivne foorumilugeja ja peaksid teadma, et kumbki neist pole pikas perspektiivis hea variant? :)

Oleksid Atkinsil veel ~kuu aega olnud, küll oleks igasugu sümptomid ka välja hakanud lööma.

Miks peaks mingeid probleeme tekkima?

Kellel tekivad, tekivad üsna algul. Ilmselt on ta geneetiliselt lihasööja.

Loomse toidu sobivus sõltub mh sellest, kas sul on uus lihasõõja või vana rohusööja ApoE-geen.

Rohusööja ApoE4 peaks loomse toidu peal Alzheimerit soodustama. Aga.

Siin katses saadi kõigil vanainimestel ketogeense menüü peal mälu paranemine:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21130529

Vaevalt seal kõik lihasööjad olid. ApoE 4/3/2 jagunevad vist üsna ühtlaselt.

Kes teab kus odavalt saab geeniteste, andke teada. 45 eur/geen on kole kallis.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mis on äärmuslik? Kust hakkab piir?

See on suhteline, konkreetset piiri selles osas ei saakski määrata :)

Muudetud kasutaja htilga poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Et kui tantsu tagumik trimmi saates räägiti, et mitte rasv ei tee paksuks vaid süsivesikud, siis tekkis mul küsimus, et kui süüa päevas näitaks 100g süsivesikuid, siis võid süüa rasva palju tahad, peaasi, et kalorid oleks tasakaalus ? <_<

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Miski spetsiifiline toitaine ei tee otseselt paksuks. Kui kaloraaž on liiga kõrge võid kasvõi porganditest end paksuks süüa.

Paksuks võid end süüa kas ainult rasvast, ainult süskaritest või kasvõi valgupulbrist. Keha salvestab pikema aja vältel rasvavarusid juurde sõltuvalt sellest milline on kaloraaz.

Kui oled alakaloraažis võid süüa kasvõi paljast suhkrut hommikust õhtuni ja paksuks sa ei läheks. Mingi aja pärast kaoksid vast lihased küll ära.. :D

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Rasvaga see huvitav asi -

Kogu sissesöödud rasv läheb põhimõtteliselt täies mahus otse sulle rasvarakkudesse. Lol. Alati mõtlen, et miks neist süskareid kardetakse - et A'la, läheb rasvaks. Hui läheb... ja kui ka läheb mingi imetilluke osa... So what?

Kogu sissesöödav rasv läheb otse rasvaks - aga seda ei kardeta enam eriti... nüüd on järsku süsivesikud, mida on ÜLIMALT RASKE rasvavarudesse talletada, kõiges süüdi, LOL.

Ah... populaarmeedia ja alarmistid, lol.

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See kuidas toitaine ja sellega kaasnevad aineid erinevaid tasakaalusid organismis mõjutavad on vast olulisem kui see, mis teid pidi keegi rasvarakkudesse läheb.

Niipalju on vahet et ise sünteesitud rasvas pole lahustunud pestitsiide. Aga selles pole ka tokotrienoole, K2-vitamiini ja muud hädavajalikku.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui neid nii ülimalt raske on rasvavarudesse talletada siis miks rasvavabal dieedil süsivesikusööjad kõik nii pontsad on :D

Sest siis on ju süsivesikute laadung ka enamasti ebaproportsionaalselt suur ja üleüldse kaloraaž üle normi. :D - Lisaks on hormoonid paigast ära, diabeet reaalne, lihasmassi kasv ka piiratud. = Pontsikud. :D

Uuringute järgi on mingi 300g süskareid ühe einega sisse topitud pm. füüsiliselt mitte-aktiivsele inimesele ning rasvana talletus mingi 4g vist. :D

Ülejäänu kasutati ära või salvestati glükogeenina. Kui reaalne on, et keegi sööb ühe korraga üle 300g? :D - Ning kui oodata mingi pool päeva ja siis veel 300g süüa siis on eelmine juba ära kulutatud ning uuesti rasva salvestumis vast ei toimu. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Rasvaga see huvitav asi -

Kogu sissesöödud rasv läheb põhimõtteliselt täies mahus otse sulle rasvarakkudesse. Lol. Alati mõtlen, et miks neist süskareid kardetakse - et A'la, läheb rasvaks. Hui läheb... ja kui ka läheb mingi imetilluke osa... So what?

Kogu sissesöödav rasv läheb otse rasvaks - aga seda ei kardeta enam eriti... nüüd on järsku süsivesikud, mida on ÜLIMALT RASKE rasvavarudesse talletada, kõiges süüdi, LOL.

Ah... populaarmeedia ja alarmistid, lol.

Las see rasv läheb siis rasvarakkudesse, mis selles halba on, kui keha on harjunud oma põhienergia saama rasvadest, tuleb ta sealt samakergesti välja tagasi ja võteb veel varusid kaasa. Me räägime 50g rasva hommikusöögiga, palju seda kulutab, 3-4 tundi lamades?

Süskarid ei ole mõeldud inimese puhul põhienergiaks, inimene suudab glükogeeni talletada 100g maksas ja max 500g lihastes. Ülejäänud sünteesitakse rasvaks ja kindlasti mitte 4g, kui glükogeenivarud on täis. Sealt edasi, kui organis ei ole harjunud rasvast energiat saama, siis on see ühesuunaline tee, midagi sealt tagasi ei tule. Tuleb ainult väsimus ja isu rohkemate süsikate järele.

ErikO ütleb õigesti, kõike võid süüa, süsikate peal on sul tegelikult õigesti regullides stabiilselt energiat, rohkeb veel, kui rasvade peal. Pa ei räägi muudest probleemidest, mida see võib tekitada (olenevalt süsikate valikust). Siiski sobib see lollikindlam variant ehk rasvad enamusele paremini, kuna nad on liiga "laisad", et "eat less and exercise more". Saa aru, et kui sina nende hulka ei kuulu, oled sa ikka väga suures vähemuses ja seda iganenud dogmat korrutades aitad sa kaasa tegeliku probleemi lahenduse edasilükkamisele, mis tervet modernset maailma vaevab.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sest siis on ju süsivesikute laadung ka enamasti ebaproportsionaalselt suur ja üleüldse kaloraaž üle normi. :D - Lisaks on hormoonid paigast ära, diabeet reaalne, lihasmassi kasv ka piiratud. = Pontsikud. :D

Uuringute järgi on mingi 300g süskareid ühe einega sisse topitud pm. füüsiliselt mitte-aktiivsele inimesele ning rasvana talletus mingi 4g vist. :D

Ülejäänu kasutati ära või salvestati glükogeenina. Kui reaalne on, et keegi sööb ühe korraga üle 300g? :D - Ning kui oodata mingi pool päeva ja siis veel 300g süüa siis on eelmine juba ära kulutatud ning uuesti rasva salvestumis vast ei toimu. :D

Inimene ei ela ühe päeva vaid mitu päeva järjest, see ühe päeva salvestumisuuring pole kuigi oluline.

Ja nagu sa ütlesid siis olulisem on mõju igasugustele hormonaal- ja muudele signaalainetasakaaludele, mitte see mis teed pidi miski kuhugi läheb.

Aga üldiselt on see, mis menüü kellelegi sobib, ilmselt omajagu geneetiline ja ka senisest elust sõltuv.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ah... populaarmeedia ja alarmistid, lol.

Miks populaarmeedia? Kusjuures päris hea hulk teadlasi/uurijaid pooldab ka teatud kontekstis süsivesikuvaest toitumist.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Miks populaarmeedia? Kusjuures päris hea hulk teadlasi/uurijaid pooldab ka teatud kontekstis süsivesikuvaest toitumist.

Just - teatud kontekstis. Aga meedia oskab sellest väänata sellise jama kokku, et pärast on pool ilma KETO peal ja haisevad. :D

Las see rasv läheb siis rasvarakkudesse, mis selles halba on, kui keha on harjunud oma põhienergia saama rasvadest, tuleb ta sealt samakergesti välja tagasi ja võteb veel varusid kaasa. Me räägime 50g rasva hommikusöögiga, palju seda kulutab, 3-4 tundi lamades?

Süskarid ei ole mõeldud inimese puhul põhienergiaks, inimene suudab glükogeeni talletada 100g maksas ja max 500g lihastes. Ülejäänud sünteesitakse rasvaks ja kindlasti mitte 4g, kui glükogeenivarud on täis. Sealt edasi, kui organis ei ole harjunud rasvast energiat saama, siis on see ühesuunaline tee, midagi sealt tagasi ei tule. Tuleb ainult väsimus ja isu rohkemate süsikate järele.

ErikO ütleb õigesti, kõike võid süüa, süsikate peal on sul tegelikult õigesti regullides stabiilselt energiat, rohkeb veel, kui rasvade peal. Pa ei räägi muudest probleemidest, mida see võib tekitada (olenevalt süsikate valikust). Siiski sobib see lollikindlam variant ehk rasvad enamusele paremini, kuna nad on liiga "laisad", et "eat less and exercise more". Saa aru, et kui sina nende hulka ei kuulu, oled sa ikka väga suures vähemuses ja seda iganenud dogmat korrutades aitad sa kaasa tegeliku probleemi lahenduse edasilükkamisele, mis tervet modernset maailma vaevab.

Arvan, et said minust veidi valesti aru. :)

Mina pooldan igal juhul makrode poolest tasakaalustatud toitumist. Ise söön hommikuti enamvähem süskarite vaese eine aga edaspidi tarbin oma 200g süskareid siiski ära.

Minu jutu mõte oli selles, et paljud teevad süskareid maha kuna kardetakse, et need salvestuvad rasvadena. Reaalselt on see protsess äärmiselt ebatõenäoline mingis arvestatavas mahus - ning dieedi ajal, kui oled alakaloraažis on see üldse põhimõtteliselt võimatu ning, kui ka toimub siis põletab keha mis iganes salvestatud rasvad päeva lõpuks niikuinii ära.

Samas, kui rasvad liiguvad otse rasvavarudesse ja inimestel pole selle vastu mingit reaktsiooni. :D

Meedia maalib ilusa pildi, kus suhkrud tekitavad rasvumist mingite imenippide läbi, lol. Kuigi reaalselt on tegu kaloraaži ülepaugutamisega ning liiga ühekülgse dieedi ja kehva aktiivsusega.

Eks see rasvapaanika oli 80-ndatel Ameerikas ning kui nähti, et rasva vältimine tegi asjad hoopis hullemaks siis jõudis kohale, et parem vast ikka rasva mitte vältida, lol.

Nüüd siis süskarite käes aeg. Eks ma ootan seda hetke, kui paarikümne aasta pärast uuesti pead vangutatakse kogu selle poleemika peale.

Inimene ei ela ühe päeva vaid mitu päeva järjest, see ühe päeva salvestumisuuring pole kuigi oluline.

Ja nagu sa ütlesid siis olulisem on mõju igasugustele hormonaal- ja muudele signaalainetasakaaludele, mitte see mis teed pidi miski kuhugi läheb.

Aga üldiselt on see, mis menüü kellelegi sobib, ilmselt omajagu geneetiline ja ka senisest elust sõltuv.

Ühe päeva uuring tõesti pole kuigi oluline selles suhtes, aga tuleb arvestada, mida see siiski meile ütleb. Ütleb seda, et keha suudab pm. ükskõik mis seisukorras peale lühiajalist paastumist - nagu magamine - või aktiivsus - nagu treening - omastada mitusada grammi süsivesikuid kuna suudab niivõrd palju nii kulutada, kui ka glükogeenina salvestada.

Aga mida ma loen foorumitest? Inimesed kardavad peale trenni 50g süskareid tarbida kuna "läheb naha vahele" ja kasvatab rasva.

No tule taevas appi eksole. Või, et enne magamaminekut iga gramm süsivesikuid salvestub otse rasvana. No mida veel. :D

Aga jah - pikema-ajaline kaloraaži bilanss ning hormonaalsed tasakaalud ja muu kõik see on oluline, et püsivalt mingeid häid tulemusi keha vormi või tervise osas saavutada.

Geneetiline on ta kindlasti mingil määral ning kindlasti ka keskonnast mõjutatav.

Seega ütlen alati, et vaadake, mis toimemehhanismid kehas toimuvad ning, mis toimingud enamikele häid tulemusi annavad, et leida pidepunkt, kust ise alustada.

Ning sealt pidepunktist pihta hakates saab juba enda spetsiifika järgi korrigeerima oma toitumist. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×