Jump to content
Mart Muru

Kas venitada on üldse vaja?

Recommended Posts

No ütleme nii, et erinevate venitusmeetodite mõjud siiski suuremal või vähemal osal kattuvad.. klassika on jah 20-30 sek, aga üldiselt ma ütleks, et kui liikumisulatus suureneb, siis on juba ilmselt see compartmentisisene rõhk langenud ja verevarustus paranenud. Niiet kui sulle rohkem meeldib dünaamilisi teha, siis ma ei ütle, et see on vale. Lihtsalt staatilisel peaks olema ka närvisüsteemi rahustav toime lisaks kõigele muule..

Läbi närvisüsteemi muutub lihase võnkesagedus ja hooldamata lihasel see tõuseb, viidates vigastuse tekke ohule.

Kui kogu saalitreening hõlmab täis ROM'iga liigutusi igas harjutuses + lõppfaasis hoitud venitusmomenti, kas sinu arust on ka mingit positiivset mõju sellisel juhul peale trenni lisa-venitamisel?

Sest enda trennides kasutan igas harjutuses võimalikult suurt amplituuti ning kasutan lõppfaasis venitusmomenti veel lisaks.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Olen ise ka katsetanud ning vähemalt tundub,et selline klassikale venitamine nii umb kuni 40 sekundit peale trenni on aidanud kiiremini taastada ning on hiljem puhanum tunne.

Samas võib üks tugevam staatiline venitus peale rasktet jõu või sprindi trenni olla üsna ebameeldiv ning liigselt kurnav kuidagi.Räägin isiklikust kogemusest.

Võibolla oleks peale raskemat treeningut targem keskenduda lihaslõdvestamisele ning venitada tugevamalt ehk järgmine päev mil taastavam,tehnilisem treening??

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui kogu saalitreening hõlmab täis ROM'iga liigutusi igas harjutuses + lõppfaasis hoitud venitusmomenti, kas sinu arust on ka mingit positiivset mõju sellisel juhul peale trenni lisa-venitamisel?

Sest enda trennides kasutan igas harjutuses võimalikult suurt amplituuti ning kasutan lõppfaasis venitusmomenti veel lisaks.

See, mis sa teed, pole tegelikult "venitus", kuna lihas on töös. Vain ütleb selle kohta näiteks, et sellises situatsioonis saavad venida ainult kõõlused.

Teed oma "venituse" ära ja siis järgmise, üles lükkava liigutusega ajad need samad lihased jälle pingesse.

Muidugi oleneb väga palju harjutusest ja kuidas gravitatsioon mängib. Rinnalt surumises ajad pingesse, kui kangi ära paned, aga näiteks biitsa harjutuste puhul saab ilmselt venitusest rääkida küll allfaasis, triitsa harjutustes osades jääb üks osa pingesse, näiteks plokil.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kas lihase staatilisse asendisse surumine pole mitte samuti lihase tööse panemine? Sunnime lihase kindlasse asendisse ja hoiame seda paigal.

Näiteks laskuda kang turjal täiskükki ja siis seal "istuda" ja oodata oma 30s

Share this post


Link to post
Share on other sites

Hea küsimus. Mõtlesin ka selle peale, aga ilmselgelt on seal vahe, kas lihas on näiteks kükkasendis venitusest kergelt pinges (oma keharaskus) või on 150kg turjal.

Esimesel juhul julgeks venituseks nimetada, teisel juhul mitte.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kõige läbi ei vaadanud aga Tundub hea jutt.

Dünaamiliste venituste soovitused. Raskustega täis-ROM'i kasutamine jne. Piirata staatilisi venitusi ning õppida vigastuste vältimiseks paremat tehnikat ja mitte venitustele lootma jääma.

Arvan, et kui jõusaalis teha korralikult harjutusi hea tehnika ja täis-Rom'iga enamus aega siis on lisa-venituste kasutegur suhteliselt madal ja pigem väga spetsiifilistele spordialadele, taastumistele.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise ei julge eriti enam venitada, sest viimane kord kui spetsiifiliselt läksin neid tegema peale jõutrenni, kukkus parempoolne kops osaliselt kokku, just samal ajal kui kummardasin ette, hoidsin kahe käega eest torust kinni (jalad sirged, ülakeha peaaegu paralleelne maaga, käed sirgelt otse ees torust kinni).

Oleks see siis mingil muul ajal juhtunud aga just sellel hetkel ning sellest hetkest peale ei julge venitada enam niimoodi klassikaliselt....

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nii, vaatasin need videod läbi. Midagi revolutsioonilist siin polnud, kuskilt ei tulnud välja et ei tohiks venitada, vaid teha mõistlikkuse piires ja õiget tüüpi venitust õigele lihasele, ja selle hamstringi jutu osas ka täiesti nõus.

Aga üldiselt on see nii pikk jutt, et paraku ma siin seda lahkama ei viitsi hakata. Igaüks vajab venitusi vastavalt oma lihaste jäikustele ja pikkustele.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ise ei julge eriti enam venitada, sest viimane kord kui spetsiifiliselt läksin neid tegema peale jõutrenni, kukkus parempoolne kops osaliselt kokku, just samal ajal kui kummardasin ette, hoidsin kahe käega eest torust kinni (jalad sirged, ülakeha peaaegu paralleelne maaga, käed sirgelt otse ees torust kinni).

Oleks see siis mingil muul ajal juhtunud aga just sellel hetkel ning sellest hetkest peale ei julge venitada enam niimoodi klassikaliselt....

Jeerum, kops kukkus kokku :D Pead kopsude venitamisega tegelema ilmselt, hingamisharjutused abiks, 4 sek. sisse 8 välja. Kes ikka enne ei ole kunagi venitanud, sellel ei maksa tõesti kohe suure hooga peale hakata, ikka tasa ja targu, muidu võib neer ka kortsu tõmmata.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Siis kui ma s6javäes olin, kukkus ühel hommikuv6imlemise ajal kops kokku, tuleks vist ära keelata ^_^

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jõutrenn muudab ilmselt arterid jäigemaks, üks võimalus seda efekti takistada on venituste tegemine.

Aeroobika ja kreatiin ka.

http://www.ergo-log....ngstiffens.html

Tundub hunnik spekuleerimist hetkel. :)

Aga asi on huvitav. Peaks silma peal hoidma tulevikus, eks siis näeb mida uued uuringud räägivad.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Jeerum, kops kukkus kokku :D Pead kopsude venitamisega tegelema ilmselt, hingamisharjutused abiks, 4 sek. sisse 8 välja. Kes ikka enne ei ole kunagi venitanud, sellel ei maksa tõesti kohe suure hooga peale hakata, ikka tasa ja targu, muidu võib neer ka kortsu tõmmata.

Meditsiiniline termin on spontaneous pneumothorax midagi sellist.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma sain valukiirgamisest nimmeniude venitamisega lahti. Ja ta oli vaheldumisi kiiranud ja piinanud juba aastaid.

Kuidas see harjutus välja näeb? Endal on mul reie tagalihased ikka istumisega väga lühikeseks jäänud, aga niikui neid venitama hakkan, hakkab jälle tugevalt põlvetaha valu kiirgama. Sama juhtub millegipärast kükitades.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aeroobika ja kreatiin aitavad takistada arterite jäigastumist? :ph34r:

Problem?

(aeroobika tähendab Bstardi keeles aeroobset)

Tundub hunnik spekuleerimist hetkel. :)

Mulle mitte.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tääma jätkuks :

http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=10556#.Ut-7RxD8KUn

"Mikk Pärn on füsioterapeut, kes venitamisse ei usu. Venitamine on tema sõnul ajast ja arust tehnika, mille asemel võiks tänapäeval kasutada muid vahendeid. Ühe ideena pakub ta välja vahurulli kasutamise, mille peal võiks ennast venitamise asemel rullida.

Lihaste venitamine vähendab Pärna sõnul nende tundlikkust, nii et inimene ei tunne seda valu, mille on endale trenniga lihastesse tekitanud. "

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nojah, see on rohkem usuküsimus mulle tundub. See, et osa inimesi usub, seda me teame ja osa jälle ei usu.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×