Jump to content
j2nkuuu

Ühe leibkonna inimeste erinev toitumine

Recommended Posts

Kui paigas siis paigas:) Ma ei ole kindlasti totaalne karbofoob.

Mina teen elukaaslasega vahel erinevat süüa kui meil erinevad isud on. Aga liha ikka su (tulevasele?) elukaaslasele ilmselt meeldib ja las keedab ise makarone sinna juurde ja sina aevilju vms:)

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Omlett (pane tema poole sisse küpsemise ajaks paar viinerit) ja preakartul küll nii erinevad ei tohiks olla, et oma kutti seda sööma ei saa. Ära sunni teda veega keedetud helbeputru sööma ja kõik peaks OK olema.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma jagaks ka oma arvamust sel teemal :)

"Köögikata" olla on hirmus tore ( kasvõi seetõttu, et Sinul see paremini välja tuleb), teha teisele poolele headmeelt, valmistada Temale meeldivaid roogasid ja üldsegi elada meeldivas heaolus, kuid see on väga armas vaid ALGUSES. Tegelikult tuleks panustada mõlemipoolselt. Võtad köögis ohjad enda kätte, jääd seda võibolla tegema päris pikalt ning ühest hetkest ei ole see enam meeldiv, kohustus, tüdimus, trots. On ju tore, kui aegajalt küsitaks hoopiski SInult: " Mis sa Kallis täna süüa soovid?"

Meil on peres 2 last ja 2 täiskasvanut, üks laps küll päris väike veel hetkel, nii et tema menüü meie omasse ei puutu. Kuid ülejäänud pere sööb erinevat toitu. Mina oma juurvilju ja kala- kodujuustu- kohupiima jms, ning meespool ja suurem laps "tavatoitu". Muidugi valime "tervislikumaid" variante, kuid siiski on menüüs ka makarone-hakkligaga ja kartulit- kastet. Minu 6 aastane sööb küll ka heameelega kodujuustu ja heeringat, kuid mitte igapäevaselt.

Kokkame samuti mehega kordamööda, kui minu kord, siis teengi neile eraldi söögi ja ise söön oma tavapärast. Mees teeb enamasti "endale sobivaid" roogi, kuid küpsetab ka meeleldi mulle ahjus lillkapsast näiteks ( ja sööb ka heameelega ise seda).

Koos elada on hea ja tore, kuid natukene tuleb ikkagi isekas ka olla, vähemasti mina olen sinna jõudnud, et elan ka enda jaoks ja ei ole vaid mehe- laste soovide täitja.

Öelda tahangi vaid seda, et teisele poolele vaid parimat pakkudes on oht, et sellest saabki Sinu "töö" ja mõne aja möödudes, kui rutiin tekib, siis on sellest raske välja tulla :)

  • Upvote 2

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sa oled selle söögiteema endale liiga suureks mõelnud. :unsure:

Mina ja minu mees sööme erinevaid sööke (isegi kui samal ajal koos laua taga istume) ja pole mingit probleemi sellest tulnud. Kui oma toitumiskavast kinni pidasin, siis oli mul täiesti ükskõik, mida mees sõi ja vastupidi. Toiduplaanid pole meie kooselu ajal kordagi kattunud. Ainult vahest harva, kui olen kokkamislainel, siis sööb terve pere üht ja sama. Muidu aga teeb igaüks oma söögid enamasti ise, lapse söögi teen muidugimõista mina. Aga laps tahab nii või naa ikka seda, mis teistel taldriku peal, sest see on ju alati parem :D

  • Upvote 2

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sa oma teispoolega seda probleemi läbi oled arutanud ?

Oleme ikka arutanud seda jah, päris pikalt, aga kuna klots hakkas kergelt kokku jooksma, mõtlesin, et uurin, mis siinne rahvas asjast arvab. Pärast selle teema tekitamist siia rääkisime ka mitu tundi ja ma rahunesin maha. :)

Kasutaja htilga pakkus huvitavaid variante, kuidas probleem lahendada ning hakkame neid kindlasti ellu viima.

Kui paigas siis paigas:) Ma ei ole kindlasti totaalne karbofoob.

Mina teen elukaaslasega vahel erinevat süüa kui meil erinevad isud on. Aga liha ikka su (tulevasele?) elukaaslasele ilmselt meeldib ja las keedab ise makarone sinna juurde ja sina aevilju vms:)

Muidugi, jällegi üks lahendus! Aitäh! :)

Praegu mõtlengi, et lahendusi on ju palju, kasvõi see, mis Sina välja tõid praegu. Käed on otsas ja makaronikeetmine pole vist kedagi tapnud - misasja ma pablan... :D

Selles suhtes on ka Jackiel õigus:

Sa oled selle söögiteema endale liiga suureks mõelnud. :unsure:

Esiteks olen ta liiga suureks mõelnud sellepärast, et ma ei taha tagasi langeda sinna, kust tulin (kaootiline ja ükskõik millest toitumine, +10kg, allergiad ja veel mõned nõmedad asjad). Teiseks olen ma tõesti praegu kooselu aspektist toitumise mõttetult suureks mõelnud. Küll asjad ise paika loksuvad ja mis ei loksu, saab paika loksutatud :lol:

Kasutajale kahekesi tahaksin suured tänud öelda! Eriti selle lause eest:

Koos elada on hea ja tore, kuid natukene tuleb ikkagi isekas ka olla, vähemasti mina olen sinna jõudnud, et elan ka enda jaoks ja ei ole vaid mehe- laste soovide täitja.

Tean täpselt, millest rääkisid, see on mul juba korra läbi elatud. Tõesti, ainult alguses on üksi kokkamine rõõm, aga tegelikult, kui mõlemad käivad koolis, tööl, trennis, tegelevad muude hobidega, siis ei saa ikka nii, et ainult üks vastutab. Ja siin vahepeal ka ROtter mainis, et peab end maksma panema - jah, kogu aeg ei tohigi altruist olla, sest muidu on mandumine ja masendus kiired tulema.

Aga tõesti, tänud abistavate mõtete eest - mul on jälle rahu ning ettekujutus sellest kooselust tagasi tulnud :D

Ei tasu üle mõelda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Milles see küsimus on, kas mees ei oska endale süüa teha? Või on kodukord selline, et naine peab voodis olema nagu L......s, köögis nagu Kokk .....jne.?

Haha... Esimene variant ikka.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vajalik teema. Väga paljud inimesed soovivad kehakaalu muuta, aga kaebavad, et peavad koos perega sööma samasid asju ja kaalumuutus ei õnnestu. Selles suhtes kindlasti peab tegema valikuid ning küll saab lähikondlastega kompromissi saavutada B)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×