rinna eelisarendus

[Archangel 482]

Kas sa tahad öelda, et kui sina teed 3x kükki nädalas ja mina 1x üle nädala. Siis sinu kükk areneb 6x kiiremini?

Näiteks. kui mina saan kuuga 5kg kükile juurde siis sina 30kg

Sa peaks siis juba üle 300kg kükkima...

Või et kui mu jalg areneb 48h peale kükki, siis ülejäänud 288h degradeerub???

Ja palun ära postita mingeid linke - netis võib iga artikkli kohta leida artikkli, mis otse vastupidist väidab!

Sinu JÕU kasv oleks arvatavasti parem. Aga jõud =/= lihasmass.

Kui räägime kulturismi külje pealt siis ainuke eesmärk, mis jõul on, on pakkuda aina progresseeruvaid raskusi meie lihastele. Ning selleks ei ole vaja paari aastaga 200+kg kükkima hakata, kuna arvatavasti saab sama lihasmassi ka omajagu väiksema raskusega kätte.

Ja LOL selle lause kohta BOLD'is.

Artikli jah. Artikkel =/= tõend. Artikkel = Arvamus.

Igaüks võib arvata mida iganes tahab. Selle väärtus on väike. Seepärast leiabki netist tuhandeid artikleid, mis väidavad vastupidiseid asju. Sest autorid ise ka ei tea mida või keda kuulata või mida uskuda. Igaüks kirjutab seda mida arvab ning ongi tulemuseks hunnik jama.

Mida on vaja lugeda ja kuulata, on need Artiklid, mida on toetatud erinevate tõenditega mitmete uuringute näol. Sest siis ei ole Artikkel enam niiväga Arvamus, vaid juba tõendite interpreteerimine mida piisava tõendikoguse puhul valesti teha on juba suhteliselt võimatu, kui just tahtlikult nii ei tehta.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[kristen. 8]

kõige arukam oleks ilmselt mõlemat proovida, ühte 2 kuud ja teist 2 kuud, vaatab mis saab

[-TANK- 54]

Kord nädalas lihast treenidest kasvavad peale algajate arengut ainult keemia-vennad põhimõtteliselt. Edasijõudnu ei näe praktiliselt mingit lihasmassi arengut, kui kogu tema treening hõlmab ainult ühte rasket trenni lihasele nädalas. (Lisaks on selline meetod väga vigastuste-ohtlik kuna harva treenimise tõttu minnakse liiga suurte raskusteni ja suutlikkuseni, mis lõpeb tihti vigastustega)

Jõudu võib nii arendada(kuna see seotud ka kesknärvisüsteemiga), kuid lihasmassi kasvule suuri lootusi panna ei ole mõtet. Seega mnjah. Minu arust suht mõttetu. Lahmid ja lahmid, jõudu vbl tuleb aga vigastuste oht on suur ning lihasmassi kasv pole optimaalne.

Arnold oli ju ka n.ö. "Keemia-Vend"

Mina ütleks pigem vastupidi. Algaja saab treenida mitu korda nädalas, edasijõudnud mitte. Suurem lihas taastub lihtsalt kauem.

Kunagi sain ise treenida surumist vabalt 2x nädalas 3s 8-10 või isegi 5x5 aga nüüd enam ei saa.

Kuna raskused on suuremad siis ei taastu ikkagi ära.

Kui ma tahaks surumist teha 2x nädalas siis saaks teha ainult 1-2 seeriat, vastasel korral on järgmine trenn rind valus.

Praegast teen rinda nii:

E. 3-5 seeriat surumist

N. 1 kerge surumine + lendmised

Kükist ja tõmbest ei räägigi, kuna seal veel suuremad raskused.

Aga eks küki ja eriti tõmbe mõte ongi tugevaks teha. Mitte kasvatada tohutu suurt seljasirutajalihast (mis oleks ilmselt mõttetu).

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja -TANK- poolt

[-TANK- 54]

Sinu JÕU kasv oleks arvatavasti parem. Aga jõud =/= lihasmass.

Kui räägime kulturismi külje pealt siis ainuke eesmärk, mis jõul on, on pakkuda aina progresseeruvaid raskusi meie lihastele. Ning selleks ei ole vaja paari aastaga 200+kg kükkima hakata, kuna arvatavasti saab sama lihasmassi ka omajagu väiksema raskusega kätte.

Aga ütle, millega sa oma progressi mõõdad? Mõõdulindiga?

Kui palju sul mingid näitajad on selle (kui pika?) ajaga paranenud kui sa seda süsteemi oled kasutanud?

[Archangel 482]

Aga ütle, millega sa oma progressi mõõdad? Mõõdulindiga?

Kui palju sul mingid näitajad on selle (kui pika?) ajaga paranenud kui sa seda süsteemi oled kasutanud?

Siin on muidugi konks. Hakkasin seda süsteemi kasutama dieedi alguses. Mis teeb mõõtmistulemused vähe kehvaks. Hmmm... Seda ütlen küll, et kuigi kaal on langenud 2 kuuga ca. 4kg, siis säärele on 1,5cm juurde tulnud.

Rinnale ca. 0,5cm juurde. Muid tulemusi peast ei tea hetkel. Reied on suht samad, sest siinkohal on viga mu enda kesises inventaris mitte aga süsteemis endas. Nimelt on ka kõige raskem raskus, mis mul kodus on - liialt kerge isegi selle "süsteemi" jaoks. Lol.

Ise ootan juba huviga, et mis saama hakkab, kui kaloraaži taas positiivseks lükkan.

Ise arvan, et sellise "süsteemi/lähenemise" viga on peamiselt selles, et nõuab väga head tehnikat ja tunnetust harjutuste tegemisel. Ning see on miski, mis pm. enamikul saalis treenijatel väga kehva on.

Ma võin peast nimetada nii mõnegi tüübi, kes minust jõunäitajate poolest tunduvalt üle on, kuid visuaalselt kehvemad.

Sest jõudu kui sellist annab igatepidi arendada. Lahmid musta tehnikaga ning kasutad teisejärgulisi lihaseid aitamiseks jne. Kuid lihasmassi kasvatamine. See nõuab "Töötlemist". Ei ole eesmärk mitte raskus niiväga ÜLES saada, või kuskile tõmmata - vaid eesmärk on Lihast Koormata.

Hoopis teine asi, kui jõutrenn, kus kogu eesmärk on see, et võimalikult suur raskust mistahes meetodil vajalikku suunda saada. Korraks.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Archangel 482]

http://www.youtube.com/watch?v=7cq7bBCrDVk

[samuil 12]

Vastavalt treeningu eesmärkidele/perioodidele kasutatakse erinevat intensiivsust, kordusi seerias ja sagedust. Kui treeningstiimuli intensiivus kasvab, peaks sagedus vähenema. Mida suurema ekstsentrilise koormusega treenime, seda pikem on taastumine. Igale raskele perioodile peab järgnema kergem/taastav periood. Seda nimetatakse periodiseerimiseks.

Treeningsagedus sõltub suuresti eesmärkidest, soost, vanusest, treeningmetoodikast, intensiivsusest, millega treenid ja kõige enam muidugi sinu geneetikast.

[Archangel 482]

Vastavalt treeningu eesmärkidele/perioodidele kasutatakse erinevat intensiivsust, kordusi seerias ja sagedust. Kui treeningstiimuli intensiivus kasvab, peaks sagedus vähenema. Mida suurema ekstsentrilise koormusega treenime, seda pikem on taastumine. Igale raskele perioodile peab järgnema kergem/taastav periood. Seda nimetatakse periodiseerimiseks.

Treeningsagedus sõltub suuresti eesmärkidest, soost, vanusest, treeningmetoodikast, intensiivsusest, millega treenid ja kõige enam muidugi sinu geneetikast.

Ei vaidle otseselt vastu jah.

Spetsiifikat on palju olenevalt inimesest.

Kuid - rääkides nii kitsast valdkonnast, kui puhtalt lihasmassi arendamine, siis mis on peamine? Lihast koormata pidevalt suureneva koormusega. Eksole? Sa ei vaidle ometigi vastu onju.

Kuid nagu ülevalolevas videos Ian räägib, siis seda koormust võib suurendada mitmeti. Kas ajaliselt pikendada aega millal lihas on teatud raskuse all ja/või parandada tunnetust ja tehnikat - et pakutav koormus läheks ka sinna kuhu on soovi seda saada.

See on kõik lihtne ja loogiline.

See on ka lihtne, et trennid peaksid toimuma nii tihti, kui võimalik, et keha suudaks taastuda. Siin aga ongi asja VÕTI. Kui kasutad liialt suuri raskusi, liialt kehva tehnikaga siis taastus-aeg pikeneb. Sa kurnad ja lõhud keha liialt palju oma arengu saamiseks. Jah, areng toimub - aga nagu mainisin, siis sellest arengust on vähe kasu, kui veedad liialt suure osa ajast pärast taastudes - ning see taastumine ei võrdu lihasmassi kasvuga. See toimub paari päeva jooksul trenni möödumisest.

Midagi muud ma nagu ei väidagi.

Ütlen lihtsalt seda, et Suured raskused enamuses elimineerivad võimaluse otpimaalselt tihedalt trenne teha. Lihaskasv per Trenn on parem, aga trennid harvad.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[-TANK- 54]

IRW. sa teed vist nalja??? Postitad video, kus mingi kondine tüüp räägib lihase kasvatusest :D

Seda ei saa ju ometi tõsiselt võtta. See tüüp pole vist jõusaaliski käinud

PS. kas alakaloraazis olles ei ole kavalam just suurte raskustega treenida, et võimalikult palju lihast alles jääks?

[Archangel 482]

IRW. sa teed vist nalja??? Postitad video, kus mingi kondine tüüp räägib lihase kasvatusest :D

Seda ei saa ju ometi tõsiselt võtta. See tüüp pole vist jõusaaliski käinud

PS. kas alakaloraazis olles ei ole kavalam just suurte raskustega treenida, et võimalikult palju lihast alles jääks?

Issand jumal. Mis vahet on milline tüüp välja näeb.

Sa oled ikka väga valedes loogikamõtetes kinni. Isegi, kui mingi 100a vanamutt, kes pole eales hantlit käes hoidnud seda sama juttu räägiks ei muudaks see midagi. Info on kas õige või vale. See ei olene ütlejast. - Aga jah, nõus muidugi, et tõsiselt on seda raske võtta... ikka on muljetavaldavam, kui MR. O seda sama juttu räägiks.

Antud tüüp kaalub muidugi sinust vist rohkem... aga olgu. 3a tagasi kaalus ta mingi 50kg, hetkel on üle 100kg vist. Pole paha. Aga tema välimus polegi oluline. Jutt on mis ta räägib on oluline.

Alakaloraaži puhul on probleem suurte raskustega kõigele muule lisaks see, et esiteks kipub paljudel energiat nappima. Ning teiseks on veelgi kehvem ka taastumine. Ehk liialt suured raskused viivad selleni, kus soovitud tulemuse asemel ei jõuta üldse teha, mott alla, vigastatakse või muud hullu.

Seda muidugi, et niipalju, kui jõudu on - niipalju peaks tegema. Ma treenin täpselt sama karmilt nagu positiivse kaloraaži puhul. Ning jõud läheb üles. Isegi lihasmass veidi.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[-TANK- 54]

Issand jumal. Mis vahet on milline tüüp välja näeb.

Sa oled ikka väga valedes loogikamõtetes kinni. Isegi, kui mingi 100a vanamutt, kes pole eales hantlit käes hoidnud seda sama juttu räägiks ei muudaks see midagi. Info on kas õige või vale. See ei olene ütlejast. - Aga jah, nõus muidugi, et tõsiselt on seda raske võtta... ikka on muljetavaldavam, kui MR. O seda sama juttu räägiks.

[Archangel 482]

[-TANK- 54]

Arnoldi asemel võiksid selle tüübi vormi pildi panna. Ma arvan, et ta võib küll üle 100 kg olla. Aga ta on lihtsalt PAKS!

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja -TANK- poolt

[Archangel 482]

Arnoldi asemel võiksid selle tüübi vormi pildi panna. Ma arvan, et ta võib küll üle 100 kg olla. Aga ta on lihtsalt PAKS!

Hmmm. Paks kindlasti mitte. Vorm on nagu ta on. Üleöö ikka anoreksikust kulturistiks ei saa. Ahjah, tüüp on alles 19.

Mitu kuud vana pilt:

Äkki panen selle tüübi pildi parem, kes samuti 19 on, aga juba Kulturist, kelle vorm oli nii hea, et Eestis võib ühe käe näppude peal võrdväärset kuivust näitavad võistlejad üles lugeda. Treenib samade nõuannete järgi.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Archangel 482]

Aga olgu, see läheb teemast kõrvale.

Tank sa parem kujuta ette olukorda, kus sa ei hinda kellegi poolt jagatavat informatsiooni jagaja välimuse või muu atribuutika järgi. - Vaid hindad pakutavat infot puhtalt info enda baasil. Kasutades selleks meie toredaid interneti poolt pakutavaid võimalusi või lähimat raamatukogu.

Muudetud Veebruar 25, 2012 kasutaja Archangel poolt

[trewe 7]

IRW. sa teed vist nalja??? Postitad video, kus mingi kondine tüüp räägib lihase kasvatusest :D

Seda ei saa ju ometi tõsiselt võtta. See tüüp pole vist jõusaaliski käinud

PS. kas alakaloraazis olles ei ole kavalam just suurte raskustega treenida, et võimalikult palju lihast alles jääks?

"Ähäähaha ta on paks/kondine järelikult see info ei ole tõene."

Sa oled loll.

[-TANK- 54]

"ÄhÄÄhaha ta on paks/kondine jÄrelikult see info ei ole tõene."

Sa oled loll.

Ilmselt läks sulle hinge.

Aga üldiselt ei saa ju kõõluste ega rasvamagude juttu trenni teemadel tõsiselt võtta.

Sa kuulud ka ilmselt ühte gruppi neist.

[trewe 7]

Ilmselt läks sulle hinge.

Aga üldiselt ei saa ju kõõluste ega rasvamagude juttu trenni teemadel tõsiselt võtta.

Sa kuulud ka ilmselt ühte gruppi neist.

Ok, "bro"

[Archangel 482]

Aga üldiselt ei saa ju kõõluste ega rasvamagude juttu trenni teemadel tõsiselt võtta.

No ikka oleneb. Mitte keegi ei alusta trenni tegemist juba ideaal-vormis.

Ning mitte igaüks ei huvitu sellest, et kogu oma vaba aeg ja energia teadmiste realiseerimiseks ära kulutada. Tean päris mitut inimest, kes on näiteks läinud Ülikooli midagi õppima, ilma vähimagi huvita kunagi seda informatsiooni ära kasutada. Puhtalt huvi pärast minnakse õppima ja teadmisi koguma.

See, et nad vbl mitte kunagi antud teadmisi enda peal ei kasuta ja nende välimus või muu tegevus ei peegelda haridust - ei tähenda ju ometigi seda, et nende teadmised automaatselt kehtetud oleksid.

Need kaks pilti mida paar posti tagasi näitasin - on pildid kahest erinevast tüübist. Mõlemad on 19a vanad ning järgivad täpselt samu metoodikaid nii trenni, kui toitumise osas. Metoodikaid millega 99% siinsetest "treeneritest" ja muudest inimestest absull nõus ei oleks.

Nende näitel on hea näha seda milline on inimene, kui ta võtab asja tõsiselt ja alustab healt baasilt (Tipp-vormis Paul Mura) ja milline on see, kes on hobikorras treenija kelle alguspunkt oli äärmiselt kehva. (alakaalus anoreksik Ian McCarthy)

Paul lähemalt:

Kui videos oleks sõna võtnud ilma ülariieteta Paul Mura oleks su jutt arvatavasti hoopis teine. Kuigi esitatav info ju ei muutu.

[ROtter 198]

Millega sa ei nõustu?

Fakt: Lihasvalgu süntees on kõrgendatud 24-48h peale trenni

Kui on soov arendada eelkõige lihasmassi, siis iga lihase treenimise vahel kauem kui 2-3 päeva puhata on tobeduse tipp. Jah - jõudu võid sa nii arendada. Kuid selle jõuga on vähe peale hakata, kui lihast koormatakse liialt harva.

Kui sama ja paremagi arengu saab tihedamate ning vähem "lõhkuvate" trennidega siis milles küsimus.

Mida on vaja teema-algatajal teha on see, et lihast treenida piisava koormusega ja piisavalt tihti. Ning selle koormuse saavutamiseks pole vaja mingeid "Imelisi" trikke või kavasid. Lihtsalt treenida lihaseid korraliku tehnika ja tunnetusega. Mitte rapsida mingite ilgete raskustega kord nädalas, et ego rahuldada. Tobedus.

Ise tegin kunagi samamoodi ning eks see üks naljategemine oli.

Või üritad sa midagi oma Lihaskiudude jutuga tõestada?

Jah, olen kursis nende erinevate tüüpidega. Ei saa hästi aru kuidas see asjasse puutub.

Peale lihaste on olemas veel kõõlused, liigesed, südame - veresoonkond ja närvisüsteem - kuidas nende taastumisega on?

[-TANK- 54]

No ikka oleneb. Mitte keegi ei alusta trenni tegemist juba ideaal-vormis.

Ka algaja juttu ei saa ju tõsiselt võtta. Eriti kui ta räägib kogenud meestele vastupidist juttu.

Ning mitte igaüks ei huvitu sellest, et kogu oma vaba aeg ja energia teadmiste realiseerimiseks ära kulutada. Tean päris mitut inimest, kes on näiteks läinud ülikooli midagi õppima, ilma vähimagi huvita kunagi seda informatsiooni ära kasutada. Puhtalt huvi pärast minnakse õppima ja teadmisi koguma.

See, et nad vbl mitte kunagi antud teadmisi enda peal ei kasuta ja nende välimus või muu tegevus ei peegelda haridust - ei tähenda ju ometigi seda, et nende teadmised automaatselt kehtetud oleksid.

Kui videos oleks sõna võtnud ilma ülariieteta Paul Mura oleks su jutt arvatavasti hoopis teine. Kuigi esitatav info ju ei muutu.

1. Huvi. Kui inimene õpib seda, mis teda ei huvita, siis ta ka ei omasta infot nii hästi kui huviline.

2. Mälu. Ma tean kedagi, kes õppis kehakultuuri, omab treeneri ühte taset ja kõvasti praktikat, aga ta pole aastaid olude sunnil asjaga tegelenud. Küsisin talt kunagi nõu ja ta vastas, et ei mäleta enam.

JAH. kui pildil olev mees oleks seda rääkinud oleks ma seda tõsisemalt võtnud, SEST on näha, et tal on huvi ja ta tegeleb sellega igapäevaselt.

Sama käib sinu kohta ka. Kuna aga su jutt on vastuolus enamuse parema vormiga meestega, siis usutakse pigem neid. Kui sul oleks aga oluliselt parem vorm nendest, kellega sa vaidled, siis vetaks sind isegi tõsiselt.

Väike poiss küsib isa käest: “Mis on teooria ja praktika vahe?”

Isa vastab: “Mine oma õe juurde ja küsi, kas ta annaks miljoni krooni eest esimesele vastutulijale k***i?”

Poiss käib ära ja ütleb isale: “õde ütles, et annaks küll.”

Isa: “Nüüd mine oma ema juurde ja küsi tema käest sedasama.”

Poiss käib ära ja tagasi tulles ütleb isale: “Ema ütles, et on küll nõus.”

Nüüd isa seletab pojale: “Vaata, teoreetiliselt on meil nüüd kaks miljonit krooni, aga praktiliselt ainult kaks prostituuti.”

Muudetud Veebruar 26, 2012 kasutaja -TANK- poolt

[ROtter 198]

Ka algaja juttu ei saa ju tõsiselt võtta. Eriti kui ta räägib kogenud meestele vastupidist juttu.

1. Huvi. Kui inimene õpib seda, mis teda ei huvita, siis ta ka ei omasta infot nii hästi kui huviline.

2. Mälu. Ma tean kedagi, kes õppis kehakultuuri, omab treeneri ühte taset ja kõvasti praktikat, aga ta pole aastaid olude sunnil asjaga tegelenud. Küsisin talt kunagi nõu ja ta vastas, et ei mäleta enam.

JAH. kui pildil olev mees oleks seda rääkinud oleks ma seda tõsisemalt võtnud, SEST on näha, et tal on huvi ja ta tegeleb sellega igapäevaselt.

Sama käib sinu kohta ka. Kuna aga su jutt on vastuolus enamuse parema vormiga meestega, siis usutakse pigem neid. Kui sul oleks aga oluliselt parem vorm nendest, kellega sa vaidled, siis vetaks sind isegi tõsiselt.

Ma olen instituudis õppinud koos maailmameistrite ja olümpiavõitjatega erinevatel spordialadel. Kuna ma töötasin viimasel kursusel ka spordimeditsiini kateedris ja oli võimalus olla ka eksamitel, siis oli ikka päris piinlik kuulata paljude spordikuulsuste vastuseid küsimustele.

Nii et ära tee üheseid järeldusi inimese vormi, saavutuste ja teadmiste kohta.

Muudetud Veebruar 26, 2012 kasutaja ROtter poolt

[daemonium 18]

e-ee ...

Kui paljudest kuulsatest sportlastest on saanud head treenerid?

Kui pallju häid treenereid on olnud kuulsad sportlased?

[Archangel 482]

Peale lihaste on olemas veel kõõlused, liigesed, südame - veresoonkond ja närvisüsteem - kuidas nende taastumisega on?

Lihtsustamise huvides liigitasingi kõik selle nö. üldise keha taastumise alla.

Selles suhtes on õigus, et ainult lihase taastumise järgi trenni teha ei saa, kuid ilmselgelt ei ole mõtet ka trenne niimoodi üles ehitada, et puhkepausid on nädalate pikkused - kui eesmärgiks on lihasmassi kasvatamine. Muudel eesmärkidel on teised nüansid juba.

Ning selle poindiga tõestab veelgi enam kontrollitud tehnika, väiksemate raskustega treenimise eelist. Kõõlused, liigesed - kõik need püsivad tunduvalt tervemad, kui neid ei koormata intensiivselt raskustega, mis on liigselt suured. Kergemad, tehniliselt puhtamad ja tihedad trennid võimaldavad stabiilselt ja kontrollitult raskusi suurendada ning annavad aega ka liigestele ja kõõlustele koormustega paremini kohaneda.

Nagu sa ise just hiljuti Kirbu kükki või jõutõmmet kommenteerisid - et mõttetu lõhkumine. Ning sul ju täiesti õigus.

Milleks niimoodi oma keha piinata. Liigesed, kõõlused - kõik saavad rämedalt vatti sellise ebapuhta tehnika ja liiga suure raskusega. Samas, kui mõju lihaskasvule ei ole seda väärt, kui pärast pead nädal aega voodis puhkama või halvimal juhul mitu kuud pärast vigastusi ravima.

Ikka tasa ja targu jõuad sihile. Nii ka kulturismis. Selle eest ei anta kellegile medalit, et sa trennis end pooleks uhad suurte raskustega. Argument, et ma "Testisin" max'i või silitasin Ego on ju reaalselt tobe vabandus.

Muudetud Veebruar 26, 2012 kasutaja Archangel poolt

[samuil 12]

Saab treenida intensiivselt ja saab treenida tihti, kuid mitte mõlemat.

Treening on tegelikult organismile stressiseisundi tekitamine, mis realiseerub läbi kolme faasi. Esimene faas on shokk, mis seisneb lihaskiudude kahjustustes raskuste tõstmise tagajärjel ning mille tagajärjel tunneme lihase valulikkust.

Teine faas on adaptatsioon. Et vältida järgnevaid lihaskiudude kahjustusi organism adapteerub toimub ületaastumine. Seda võiks nimetada ka massi/jõu juurdekasvu faasiks kui lihased kasvavad/saavad tugevamaks. Adaptatsioonifaas kestab tavaliselt mõnest päevast nädalateni sõltudes trenni intensiivsusest ja sportlase võimekusest.

Kolmandas faasis on organism adapteerunud ja tekib seisak. Ka teadus näeb, et üks võimalus seisakut vältida on treeningute pidev varieerimine.

Tuleb pidevat sarnast tegevust (harjutused), mis võimaldaks organismil adapteeruda vältida. Treeninguid saab reguleerida manipuleerides seeriatega, kordustega, puhkeintervallidega, treenigute sagedusega jne. See ongi progressiivse jõutreeningu konseptsiooni alus. Et lihas ei kohaneks ja ei tekiks seisakut tuleb teda pidevalt üllatada.