Kas selleks, et õppida ja maailmale väärtust luua, on vaja ülikoolis käia?

[Risto Uuk 5]

Minu noorukiiga tekitas mulle sellise uskumuse, et kui inimene ülikoolis ei käi, siis temast saab eluheidik ja väärtusetu inimene. See juhtus ilmselt sellepärast, et mulle korrutati igast uksest ja aknast kui oluline formaalne haridus on.

Edasi aga läbi enda vigade ja mõtisklemise on mu uskumused muutunud, millest ma enda blogis kirjutasin: http://ristouuk.wordpress.com/2012/02/09/miks-ma-ulikoolist-ara-tulin/

Mis on sinu meelest formaalse hariduse miinused ja plussid? Kas igale inimesele on üldse ülikoolis käimine sobiv?

[biggereveryday 73]

suurepärane artikkel

[ROtter 198]

Ei ole võimalik saada treeneriks ilma kõrgkoolis õppimata ja omamata laiapõhjalisi teadmisi inimese anatoomiast, füsioloogiast, biokeemiast, treeningmetoodikast. Lugeda artikleid, mis on avaldatud PubMedis ja teha nendest põhjapanevaid järeldusi ja rakendada seda sportlaste treeningute ja toitumise jaoks on ikka väga sinisilmne tegevus.

[matroxx 22]

Laiapõhjalisi teadmisi on võimalik omandada ka ilma ülikoolis õppimata.Kes üldse garanteerib,et koolis õpitu just see õigem ja parem on?

Kogu vajaminev materjal on ju tänapäeval kättesaadav.Mõistusega inimene saab ju aru,et iga saasta kuskil internetis ei pea ega saagi ju kohe tõepähe võtta jne.

Teiseks tugev teooria põhine alus ei tähenda ilmtingimata seda,et reaalselt treenerina,õpetajana hakkama saadakse.Eelkõige peab olema hea inimesetundja ning alles siis järgneb sellele kõik muu.

[Ott Kiivikas 817]

Mul ei ole ülikooli haridust, järelikult ei ole ma ka sobiv treener või kuidas, millegipärast on mind selle tiitliga korduvalt pärjatud "Eesti parim treener", sest õpilased on saavutanud rahvusvahelist edu ja ka eestivõistlustel suht suur osa oma õpilasi....Mehed millest te teete selliseid järeldusi? Mitte et ma haridust ei väärtustaks, olen nende aastate jooksul läbi tudeerinud nii anatoomia, füsioloogia kui ka palju üldist nii treening kui tervishoiaualast kirjandust.

Mul palju näiteid kus erialaeksamil tuleb inimene mingi rahvusvahelise või siis kehakultuurialase haridusega ja ajab ikka sellist teooriat, et lõpuks ise ka ei usu ja tunnistab ,et ta ala kahjuks ei valda....

Kõiki neid teadmisi on võimalik iseseisvalt õppida ja ennast asjadega kurssi viia ja see ei ole üleskutse, et inimesed ei peaks minema õppima, mõne jaoks ei ole motivatsiooni lihtsalt omal käel neid asju selgeks teha, siis neile sobibki paremini ülikool.

[ROtter 198]

Mul ei ole ülikooli haridust, järelikult ei ole ma ka sobiv treener või kuidas, millegipärast on mind selle tiitliga korduvalt pärjatud "Eesti parim treener", sest õpilased on saavutanud rahvusvahelist edu ja ka eestivõistlustel suht suur osa oma õpilasi....Mehed millest te teete selliseid järeldusi? Mitte et ma haridust ei väärtustaks, olen nende aastate jooksul läbi tudeerinud nii anatoomia, füsioloogia kui ka palju üldist nii treening kui tervishoiaualast kirjandust.

Mul palju näiteid kus erialaeksamil tuleb inimene mingi rahvusvahelise või siis kehakultuurialase haridusega ja ajab ikka sellist teooriat, et lõpuks ise ka ei usu ja tunnistab ,et ta ala kahjuks ei valda....

Kõiki neid teadmisi on võimalik iseseisvalt õppida ja ennast asjadega kurssi viia ja see ei ole üleskutse, et inimesed ei peaks minema õppima, mõne jaoks ei ole motivatsiooni lihtsalt omal käel neid asju selgeks teha, siis neile sobibki paremini ülikool.

Noh, kas vähe on siin toitumiskavade kohta küsitud? Kas massikogumiskava sobib rasvapõletuseks või ei?

Ja mille alusel sa teed järeldusi, et nende teooria ei ole õige olnud?

Muudetud Veebruar 9, 2012 kasutaja ROtter poolt

[Archangel 482]

http://bigthink.com/

http://www.floatinguniversity.com/

Suur osa maailma helgemaid päid võtavad osa sellest projektist, mille üks eesmärk on ümber korraldada hetkel maailmas levinud ülikoolide õppe-metoodikat, mis on tihtipeale äärmiselt puudulik.

Näiteks üks hea video ühest maailmas väga tunnustatud füüsika-professori poolt:

Liialt palju keskendutakse faktidele ja tuimale pähetuupimisele. Mitte, et kõikjal seda tehakse ning mitte, et see alati halb oleks. Aga midagi oleks vaja meie haridus-süsteemis muuta. Rohkem peaks panustama inimeste mõttemaailma avardamisele ning alles siis seda rikastama faktidega.

Aga see on üleüldse meie ühiskonna viga. Hariduse saamine on nagu konveieriliini masstoodang. Näiteks, kui meil on rohkem IT mehi vaja siis ülikoolid pumpavad neid välja nii, kuis jaksavad. Olgugi, et kõige paremad IT spetsid keda mina tean pole kunagi jalga ülikooli tõstnud. Ning suht sama ka kõige muuga.

Paljud väga targad ja kogenud inimesed mingid valdkonnas on mulle otse öelnud, et kooli sai mindud puhtalt paberi järgi, et tööturul lihtsam navigeerida oleks.

See on ju tegelikult väga tobe.

Mul ei ole ülikooli haridust, järelikult ei ole ma ka sobiv treener või kuidas, millegipärast on mind selle tiitliga korduvalt pärjatud "Eesti parim treener", sest õpilased on saavutanud rahvusvahelist edu ja ka eestivõistlustel suht suur osa oma õpilasi....Mehed millest te teete selliseid järeldusi? Mitte et ma haridust ei väärtustaks, olen nende aastate jooksul läbi tudeerinud nii anatoomia, füsioloogia kui ka palju üldist nii treening kui tervishoiaualast kirjandust.

Mul palju näiteid kus erialaeksamil tuleb inimene mingi rahvusvahelise või siis kehakultuurialase haridusega ja ajab ikka sellist teooriat, et lõpuks ise ka ei usu ja tunnistab ,et ta ala kahjuks ei valda....

Kõiki neid teadmisi on võimalik iseseisvalt õppida ja ennast asjadega kurssi viia ja see ei ole üleskutse, et inimesed ei peaks minema õppima, mõne jaoks ei ole motivatsiooni lihtsalt omal käel neid asju selgeks teha, siis neile sobibki paremini ülikool.

Nii on.

Mis on haridus? Õpilasele jõuga pähe taotud teadmiste kogum, mis tihtipeale hajub juba peale paari koolivaba päeva.

Mina pooldaksin pigem nii nagu ka see Floating University pakub - lihtsaid, kontsentreerutud loengute kogumikke millest igaüks saab valida just nii palju, kui palju tal huvi on.

Arusaadav, et ühiskonnas on tarkasid inimesi vaja, kuid praegune süsteem lihtsalt annab endast parimat, et meist vaimseid ja füüsilisi orjasid teha. Inimesed ei õpi mitte seda mis neid huvitab ja mida vaja läheb, vaid lihtsalt on orjad mingitele arbitraarsetele teadmiste kogumikele, mida Ülikool või valitsus või mistahes kogum on otsustanud, et on nõutud, et omada mingit "Kraadi".

Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?

Muudetud Veebruar 9, 2012 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?

Nad teevad seda sellepärast, et sind harida.

[Archangel 482]

Nad teevad seda sellepärast, et sind harida.

Ahsoh. Et küsivad oma eksamite ja trenni tegemise kohta nõu, et "Mind" harida?

Pm. muidugi huvitav, kuidas üks on vist mingi 3 aastat juba judo treener olnud ning Eesti ja Euroope meister veel mõnes alas, käib selles toredas ülikoolis ning siis tuleb minu käest küsima, et kuidas triitsepsit treenida.

Selleks, et midagi selgeks saada peab ikka endal huvi olema. See, et kool väheke üldist haridust sulle ette söödab, ei tähenda veel seda, et mõne ise-õppinud aga väga huvitatud isiku vastu saaks. Kool ju söödab info ette - mida inimene peale sellega hakkab on ikka tema teha.

Ning ülikoolist tuleb ikka totaalseid lambapäid iga aasta välja. Mis näitab, et lõputööde jms kirjutamine on ikka alla igasugust arvestust. Lisa veel juurde, et netist saab lõputöid osta jms siis mnjah...

Tobe väärtus sellele paberile omastatud, mis nagu peaks näitama kellegi teadmisi...

Muudetud Veebruar 9, 2012 kasutaja Archangel poolt

[biggereveryday 73]

sama on ju autokooliga, õpid ja õpid. kuid kui palju näeb nüüd neid tõsiselt korralikke liiklejaid eestis?...

[IVARK 42]

Vastus teemaalgataja küsimusele on - ei ole kuid ennekõike loob väärtusi nendele, kes seda soovivad ja oskavad hinnata. Omandasin ise juristidiplomi ja kahjuks või õnneks ei tea ühtegi kohtus esinevat juristi, kellel puuduks ülikoolidiplom. Kohtusse lihtsalt ei lasta ilma akadeemilise hariduseta. Õigusalaseid teadmisi võib omandada edukalt omal käel mingil kitsal alal, nt. valdavad paljud raamatupidajad edukalt raamatupidamist puudutavat seadusandlust kuid ei tea kedagi, kes omandaks omal käel retoorika, esinedes üksi kodus seinale või õpiks argumenteerima ja loogikareegleid ilma õppejõuga vestlemata ja seminaridel osalemata, see pole lihtsalt võimalik. Omal käel õppides ei kuule sa nimekate õigusteadlaste (paljud peaks tundma taasiseseisvunud EV esimest õiguskantslerit Truuvälja) loenguid, mis on tõeline nauding, pluss suuline eksam nendega ja ma mõtlen vahetut vestlust, mitte youtube virtuaalloenguid. Ülikoolis omandatu ei ole siiski kuivalt konspektide valmistamine ja faktide pähe tampimine, paljud sellise mentaliteediga langevad lihtsalt välja. See on kõigest õigusteadus, paljud teised erialad omavad samu väärtusi, mida ise ja omal käel ei omanda.

Oleme ausad, ühtegi omal käel õppinud kirurgi enda kallale ka ei laseks.

[IVARK 42]

http://bigthink.com/

http://www.floatinguniversity.com/

Suur osa maailma helgemaid päid võtavad osa sellest projektist, mille üks eesmärk on ümber korraldada hetkel maailmas levinud ülikoolide õppe-metoodikat, mis on tihtipeale äärmiselt puudulik.

Näiteks üks hea video ühest maailmas väga tunnustatud füüsika-professori poolt:

Ja ometigi on needsamad kaks ise samuti istunud nn. department tüüpi ülikoolipingis. Silmakirjalik värk. Hea kommentaar on ka videole all:

"For those wondering, the subscription is $495.00 per course. This might be worth it if participants get some sort of certificate."

Lõpuks veab kõike BIG MONEY mitte BIG THINK.

[Mart Muru 17]

Oleme ausad, ühtegi omal käel õppinud kirurgi enda kallale ka ei laseks.

Kirurg vajab lisaks teadmistele ka kirurgilisi oskusi/täpsust - kõik see nõuab aastatepikkusi pingutusi. Kulturismi treener aga ei pea olema füüsiliselt tugevam/kiirem ja võimekam kui tema õpilane

[vend vähk 659]

Tahest-tahtmata meenuvad elukutseliste sõjaväelaste seisukoht, kus mehed on mitu aastat rindel olnud ja siis tulevad uued peale ning öeldakse uutele: "Kui tahate siin põrgus ellu jääda, siis unustage kohe ära kõik, mis te siiani Sõjaväeakadeemias õppisite". Põhjus imelihtne- need, kes noori õpetasid ja juhendasid, ei olnud ise hetkegi reaalselt lahinguväljal käinud. Usun, et sama kehtib väga paljudes valdkondades.

[vend vähk 659]

Kirurg vajab lisaks teadmistele ka kirurgilisi oskusi/täpsust - kõik see nõuab aastatepikkusi pingutusi. Kulturismi treener aga ei pea olema füüsiliselt tugevam/kiirem ja võimekam kui tema õpilane

Päris tore oleks, kui 100 meetri sprindi maailmarekordi omaniku treener oleks oma õpilasest kiirem

[Risto Uuk 5]

Vastus teemaalgataja küsimusele on - ei ole kuid ennekõike loob väärtusi nendele, kes seda soovivad ja oskavad hinnata. Omandasin ise juristidiplomi ja kahjuks või õnneks ei tea ühtegi kohtus esinevat juristi, kellel puuduks ülikoolidiplom. Kohtusse lihtsalt ei lasta ilma akadeemilise hariduseta. Õigusalaseid teadmisi võib omandada edukalt omal käel mingil kitsal alal, nt. valdavad paljud raamatupidajad edukalt raamatupidamist puudutavat seadusandlust kuid ei tea kedagi, kes omandaks omal käel retoorika, esinedes üksi kodus seinale või õpiks argumenteerima ja loogikareegleid ilma õppejõuga vestlemata ja seminaridel osalemata, see pole lihtsalt võimalik. Omal käel õppides ei kuule sa nimekate õigusteadlaste (paljud peaks tundma taasiseseisvunud EV esimest õiguskantslerit Truuvälja) loenguid, mis on tõeline nauding, pluss suuline eksam nendega ja ma mõtlen vahetut vestlust, mitte youtube virtuaalloenguid. Ülikoolis omandatu ei ole siiski kuivalt konspektide valmistamine ja faktide pähe tampimine, paljud sellise mentaliteediga langevad lihtsalt välja. See on kõigest õigusteadus, paljud teised erialad omavad samu väärtusi, mida ise ja omal käel ei omanda.

Oleme ausad, ühtegi omal käel õppinud kirurgi enda kallale ka ei laseks.

Sa mainid enda postituses väga olulisi punkte:

- Neile, kellele meeldib.

- Neile, kellel on spetsiifiline valdkond, kus formaalse hariduseta lihtsalt ei saa.

- Neile, kellel on väga keeruline mingeid oskusi iseseisvalt omandada. (Aga ega minu näite puhul treeneriks ka ei saa iseseisvalt treenides. Ikka on vaja teisi, keda treenida, ja juhendajaid. Lihtsalt need olen ma ise leidnud ja leian edaspidi.)

Ma arvan, et see teine punkt on midagi sellist, mille üle tuleks arutleda ja seda selgemaks muuta, kuna mõnel juhul võiks isegi sellises valdkonnas saada edukalt töötada. Näiteks õpetaja ei peaks minu meelest ilmtingimata "kõrgelt haritud" olema.

[IVARK 42]

Sa mainid enda postituses väga olulisi punkte:

- Neile, kellele meeldib.

- Neile, kellel on spetsiifiline valdkond, kus formaalse hariduseta lihtsalt ei saa.

- Neile, kellel on väga keeruline mingeid oskusi iseseisvalt omandada. (Aga ega minu näite puhul treeneriks ka ei saa iseseisvalt treenides. Ikka on vaja teisi, keda treenida, ja juhendajaid. Lihtsalt need olen ma ise leidnud ja leian edaspidi.)

Ma arvan, et see teine punkt on midagi sellist, mille üle tuleks arutleda ja seda selgemaks muuta, kuna mõnel juhul võiks isegi sellises valdkonnas saada edukalt töötada. Näiteks õpetaja ei peaks minu meelest ilmtingimata "kõrgelt haritud" olema.

Väärtust loovad ja on loonud maailmale tegelikult need, kellel on kirge ja huvi oma ala vastu. Mis on see väärtus, sõltub jälle inimesest. Ülikooli osa selles on tegelikult väike, enamus teeb inimene. See, miks mõni inimene kehakultuuri õppides toitumisest midagi ei tea, on tema enda probleem. Seal õpib ka selliseid, kes teavad ja tahavad teada. Kui inimene ise midagi omandada ei viitsi, siis ülikool kolba sisse väärtusi ja teadmisi ka ei pane ja kahtlemata ei loo selline kodanik maailmale mingit väärtust.

[IVARK 42]

Tahest-tahtmata meenuvad elukutseliste sõjaväelaste seisukoht, kus mehed on mitu aastat rindel olnud ja siis tulevad uued peale ning öeldakse uutele: "Kui tahate siin põrgus ellu jääda, siis unustage kohe ära kõik, mis te siiani Sõjaväeakadeemias õppisite". Põhjus imelihtne- need, kes noori õpetasid ja juhendasid, ei olnud ise hetkegi reaalselt lahinguväljal käinud. Usun, et sama kehtib väga paljudes valdkondades.

See lause muide on mujalgi valdkondades levinud. Värskelt koolist tulnu kipub mõtlema võibolla liialt kastis ja ka idealistlikult aga enam pole tehiolusid vaid reaalne maailm ja ta peab sellega kohanema, vastupidisel juhul saavad teadmised talle saatuslikuks. "Absorb what is useful" (Bruce Lee)

[Archangel 482]

Väärtust loovad ja on loonud maailmale tegelikult need, kellel on kirge ja huvi oma ala vastu. Mis on see väärtus, sõltub jälle inimesest. Ülikooli osa selles on tegelikult väike, enamus teeb inimene. See, miks mõni inimene kehakultuuri õppides toitumisest midagi ei tea, on tema enda probleem. Seal õpib ka selliseid, kes teavad ja tahavad teada. Kui inimene ise midagi omandada ei viitsi, siis ülikool kolba sisse väärtusi ja teadmisi ka ei pane ja kahtlemata ei loo selline kodanik maailmale mingit väärtust.

Nii on.

Ülikool on minu silmis, kui koht, kus sa võid omandada uusi teadmisi, kui vaid soovid sellesse panustada.

Mis on aga ülikool teistele? Paljudele Tööandjatele on see koht, kus antakse pabereid, mis kinnitavad(peaksid kinnitama) mingi isiku pädevust mingis valdkonnas. Paljude Noorte jaoks on see koht, kus saadakse see paber, et keegi sind tööle võtaks.

Ammu on juba selge, et suure hulga inimeste jaoks on ülikool lihtsalt koht kuhu ühiskond sunnib sind minema, et tööturul hakkama saada ning endale sissetulek tuleviku jaoks kindlustada.

Ei ole ülikool enam lihtsalt koht, kus teadmisi omandada maailma väärtuste edendamiseks. Sellest on ju kahju tegelt. Kui paljud käivad ülikoolis, kuigi absoluutselt ei huvitu sellest? Vaid tunnevad ühiskonna survet hariduse nõudmistes.

Ise läksin kunagi samamoodi kõrgkooli, et saada see paber kätte. Huvi oli ümmargune 0. Aga tulevik ja ühiskond kisasid, et õppima peab, peab paberid kätte saama, sest muidu ei saa tööd, ei saa teenida elatist ega ei midagi sellist... Jube surve lihtsalt.

Ning kuna tõesti keskkool andis endast parima, et kogu minu huvi uute teadmiste vastu minust välja peksta siis olingi peale kooli lõppu täielik juurvili, kes tundis huvi väheste asjade vastu.

Nüüd tagasivaadates olen õnnelik, et otsustasin kiiresti tööle minna, sest see andis võimaluse igasugu huvidel taastekkida. Kuna puudus "vajadus" või "Nõue" pidevalt õppida, siis hakkas kasvama minu enda naturaalne huvi teatud asjade vastu. Hakkasin erinevaid asju õppima mitte, et keegi sundinud oleks, vaid kuna tahtsin. Hoopis teine tera.

Mulle meeldib see inglisekeelne lause siinkohal:

"I hate to Study, but I love to Learn"

Umbestäpselt tähendab siis seda, et meeldib omandada uusi teadmisi, kuid puudub soov kuivalt õppida/tuupida.

Ning hetkel on minu elu just selline nagu soovin. Omandan uusi teadmisi iga päev - kuid enda graafiku järgi ning kunagi ei sunni ma end midagi "õppima". Loen ja omandan uusi teadmisi asjade kohta, mis huvitavad.

Muudetud Veebruar 9, 2012 kasutaja Archangel poolt

[jrx 142]

Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?

Sest sina annad neile vastuse kandikul ja sarnaselt oma eeskujudele ütled, et "asi on nii", samas kui Ülikoolis teadusliku mõtteviisi kontekstis on eri arvamusi, öeldakse tihti, et "täpselt ei tea" ja infot on palju ning peab ise mõtlema. Mõtlemine on kurnav ju!

[P-A-U-L 6]

Sama arutelu nagu "kas ennem oli muna või kana". On väga võimekaid ja edukaid inimesi 6kl haridusega ja samas ka mitme kõrgharidusega idioote. Pigem on asi intelligentsis ja HARITUSES.

[gmaster 303]

Sest sina annad neile vastuse kandikul ja sarnaselt oma eeskujudele ütled, et "asi on nii", samas kui Ülikoolis teadusliku mõtteviisi kontekstis on eri arvamusi, öeldakse tihti, et "täpselt ei tea" ja infot on palju ning peab ise mõtlema. Mõtlemine on kurnav ju!

Words of wisdom.

Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan aru, kui palju on veel õppida ja teada. Iga aine alguses on kõik nii lihtne ja loogiline.

Kas ma siis järelikult lähen lollimaks ?

[ROtter 198]

Words of wisdom.

Mida rohkem ma õpin, seda rohkem ma saan aru, kui palju on veel õppida ja teada. Iga aine alguses on kõik nii lihtne ja loogiline.

Kas ma siis järelikult lähen lollimaks ?

Küllap vist.

Kusagile tuleb tõmmata piir ja öelda, siiamaani ja kõik.

[Vilps 1]

Mul kaks sõpra õpivad Kehakultuuri. Iga toitumisalane ning treening-alane küsimus tuuakse minu ette. Olgugi, et üks neist on treener ja teine võistlev sportlane. Mida krt seal koolis õpetatakse?

Eeldan, et sa oled Tallinna inimene ning need kaks õpivad Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Lõpetasin ise seal magistrantuuri aastal 2011. Seal on selliseid treeningõpetuse ja toitumise aineid ikka väga minimaalselt. Toitumist põhimõtteliselt ei eksisteerinud, kui va. paar loengut Raivo Voki poolt bakalaureuse õppes.

Kui juhuslikult pole see sõber sul vabaainena võtnud atleetvõimlemist, siis loomulikult ei ole ta triitsepsi treenimisega kursis. Seal ülikoolis tehakse sind kehalise kasvatuse õpetajaks. Palju pedagoogika aineid, kuid baka õppes saab teadmised ka inimese anatoomiast, füsioloogiast ja kinesioloogiast. Igaüks on täpselt nii haritud ja laiapõhjaliste teadmisega, kui ta olla soovib. Paljud käivad seal niisama paberi pärast kohal, kuid on ka neid, kes tõesti targemaks tahavad saada.

Ja tee, mis tahad. Tänapäeval on ka paber oluline. Keegi ei võta sind kehalise kasvatuse õpetajaks, kui sul pole mingit paberit ette näidata.

[Risto Uuk 5]

Nii on.

Ülikool on minu silmis, kui koht, kus sa võid omandada uusi teadmisi, kui vaid soovid sellesse panustada.

Mis on aga ülikool teistele? Paljudele Tööandjatele on see koht, kus antakse pabereid, mis kinnitavad(peaksid kinnitama) mingi isiku pädevust mingis valdkonnas. Paljude Noorte jaoks on see koht, kus saadakse see paber, et keegi sind tööle võtaks.

Ammu on juba selge, et suure hulga inimeste jaoks on ülikool lihtsalt koht kuhu ühiskond sunnib sind minema, et tööturul hakkama saada ning endale sissetulek tuleviku jaoks kindlustada.

Ei ole ülikool enam lihtsalt koht, kus teadmisi omandada maailma väärtuste edendamiseks. Sellest on ju kahju tegelt. Kui paljud käivad ülikoolis, kuigi absoluutselt ei huvitu sellest? Vaid tunnevad ühiskonna survet hariduse nõudmistes.

Ise läksin kunagi samamoodi kõrgkooli, et saada see paber kätte. Huvi oli ümmargune 0. Aga tulevik ja ühiskond kisasid, et õppima peab, peab paberid kätte saama, sest muidu ei saa tööd, ei saa teenida elatist ega ei midagi sellist... Jube surve lihtsalt.

Ning kuna tõesti keskkool andis endast parima, et kogu minu huvi uute teadmiste vastu minust välja peksta siis olingi peale kooli lõppu täielik juurvili, kes tundis huvi väheste asjade vastu.

Nüüd tagasivaadates olen õnnelik, et otsustasin kiiresti tööle minna, sest see andis võimaluse igasugu huvidel taastekkida. Kuna puudus "vajadus" või "Nõue" pidevalt õppida, siis hakkas kasvama minu enda naturaalne huvi teatud asjade vastu. Hakkasin erinevaid asju õppima mitte, et keegi sundinud oleks, vaid kuna tahtsin. Hoopis teine tera.

Mulle meeldib see inglisekeelne lause siinkohal:

"I hate to Study, but I love to Learn"

Umbestäpselt tähendab siis seda, et meeldib omandada uusi teadmisi, kuid puudub soov kuivalt õppida/tuupida.

Ning hetkel on minu elu just selline nagu soovin. Omandan uusi teadmisi iga päev - kuid enda graafiku järgi ning kunagi ei sunni ma end midagi "õppima". Loen ja omandan uusi teadmisi asjade kohta, mis huvitavad.

Väga hästi öeldud!