Toitainete kvaliteet ja mõju lihastele - Hesburger, mcdonalds vms

[ESTAlfisti 1]

Vaadatas kuidas need teenindajad seal burkse teevad, siis ma parem seda kraami endale suhu ei topiks.

Teenindajad korjavad põrandalt rämpsu, mis maha on kukkunud ning käsi pesema ei lähe, vaid hakkavad Su burgerit kokku lappima.

Ise pole burgerit söönud oma 5 aastat ning ei paku eriti pinget ka, kuid ainus asi mida olen korra Hessist ostnud selle ajajooksul on kana wrap.

[tarmop 79]

Kas süüa burks või olla üks toidukord "materjalita", siis ikka burks. Aga olgu see pigem varuvariant, mitte igapäevane tegevus. Lisaks saaks selle kahe euri eest suht kenakse toidu ise eelnevalt kodus valmis teha, mida kaasaskanda, et peale kooli manustada.

Aga kui oled laisk ja nõus 2 euri väljakäima, siis pane gramm juurde ja võta fitnessist batoon LUXUS. Suht hea maitse ( ütleks et parima maitsega mida olen proovinud ) ja vahepalana kõik paigas. Ise lisan batoonile 10 pähklit ja õuna juurde, siis kisub toidukord 450Kcal kanti ja mitmeks tunniks ok olla.

[Archangel 482]

Pikk jutt, seega ärge Bitchige.

Terve inimkond räägib, et võiks piirata suhkru, küllastunud rasva tarbimist jne ja nüüd üks vend tuleb sellise jutuga. Wtf dude?

Hea ainevahetus sul siis.

Ära peksa segast. Mis vahet on selles, mida ülejäänud räägivad? Miljon inimest hüppavad sillalt alla ja kisavad, et oi kui hea. Hüppad ka? Tee omad järeldused eksisteerivatest tõenditest, mitte ära mine üldise suunaga kaasa.

"

Description of Appeal to Popularity

Appeal to Popularity has the following form:

• Most people approve of X (have favorable emotions towards X).
  
• Therefore X is true.
  

The basic idea is that a claim is accepted as being true simply because most people are favorably inclined towards the claim. More formally, the fact that most people have favorable emotions associated with the claim is substituted in place of actual evidence for the claim. A person falls prey to this fallacy if he accepts a claim as being true simply because most other people approve of the claim."

Äkki vaataks, kuidas riiklikud toitumisjuhendid on üldse sellisteks kujunenud - http://www.fredantson.com/?p=98

Rammus toit on hea toit

Jah. Riigijuhid on ikka väga lolle valikuid teinud rahva toitumisharjumuste kujundamises.

Teraviljad, suhkrud, jahu ja kõik muu selline pole otseselt meie kehale kahjulik Probleem tekib sellest, kui kogu menüü koosnebki ainult sellest. Inimestel on tekkinud vale-arusaamad, et kõik see "kraam" on kahjulik kuna mingid "teadlased" või uudiste-agentuurid käivad välja uuringuid, mis leiavad kaudseid seoseid nende asjade tarbimiste ja tervisehädade vahel.

Ma olen suht kindel, et kui kõik inimesed hakkaksid tavatoidu asemel päevas hoopiski 20l vett jooma siis viskaksid ka sussid püsti. See ei tähenda, et vesi halb oleks.

Mistahes toiduaineid liigselt tarbides riskime tervisehädadega. Liialdada võid isegi salatiga kui kogu sinu menüü ainult sellest koosnebki.

Küll on aga probleem selles, et kõik need tehis-aineid on loodud nii maitsvaks kui vähegi võimalik, et inimesed neid ostaksid. Seega liialdatakse regulaarselt. Aga jällegi. SÜÜDI POLE TOIT - vaid inimesed, kes seda tarbivad.

Täpselt samamoodi nagu auto-õnnetustes pole enamasti süüdi auto, vaid juht, kes seda kontrollib ja hooldab.

Väga idealistlik ja lihtsustatud arusaam siis sul süsivesikutest. Nii rasvarakkudesse kui lihasrakkudesse siseneb glükoos täpselt samamoodi insuliini toimel. Võrdselt. Mööndustega lihasesse rohkem peale trenni kuna a) lihas on peale tööd insuliini suhtes tundlikum verevarustus on peale füüsilist tööd lihases parem.

Kuid seda lootust ära nüüd küll hellita, et mingi ime läbi glükoos kõigepealt lihased pilgeni täidab ja samal ajal tilkagi rasvarakkudesse ei lähe. Tõepoolest, osta palun füsioloogia õpik.

Mida suurem on toidu glükeemiline koormus, seda kiiremini tuleb suhkur verest ära koristada ja sa loodad, et glükoos ringleb veres põhimõttel "otsi kohta kus sa saad ... " nagu vanas laste mängus "kes aias" ja ootab, kuni leiab mõne lihasraku? Ja rasvarakust sõidab seni mööda? Et "teeme tiiru kehale peale, koputame kõigile lihasrakkude ustele ja kui ei vastata, astume rasvarakku". No way ....

Issand jumal mees. Mida sa ajad.

http://www.ncbi.nlm....pubmed/11430771

310g süskareid korraga. Ilma trennita. Mõni üksik gramm salvestus rasvadeks. Keha kasutas 310g sissesöödud süskaritest 160g glükogeenivarude taastamiseks ning 150g põletas energiaks. (Ning siin eelnes veel mõni tund hiljem hommikusöök, mis samuti veel keha toitis)

Katsu nüüd aru saada, et meie glükogeenivarud on massiivsed. Isegi mingil 80 aastasel vanamemmel on arvatavasti ca. 400-500g glükogeenivarusid. Mõnel noorel vbl isegi 1000g või enam.

Ei tööta asjad nii, et glükoos lihtsalt lendab rasvarakku insuliini mõjul. Ära ole tobe. Rasvarakkude põhimõte on salvestada energiat tuleviku tarbeks. Kui aga kehal on võime sissesöödud energia kohe ära kasutada, siis ta seda ka teeb.

Nahhui peaks keha salvestama osa energiat rasvana, et siis mõne minuti pärast see uuesti sealt välja kiskuda. See oleks lollus, ning meie keha on paremini arenenud kui sina ette kujutad.

Päris nii lihtne see ka pole, et Süskar veres lihtsalt "lendab" rasvarakku. Päris pikk protsess on suhkru salvestamine rasvana. Meie keha parema meelega seda ette ei võtaks, kui just äärmiselt vaja pole ehk - on suur energia-ülejääk.

Väljavõte "Revitalisatsioonist":

• kiiresti imenduvate süsivesikute tarbimise tagajärjel tõuseb veres kiiresti glükoosisisaldus
  
• kui glükoosisisaldus veres tõuseb, püüab organism senist normaalset suhkrutasakaalu säilitada, tootes rohkem insuliini
  
• insuliini tõus langetab suhkrusisalduse veres alla normaalse taseme, tekitades väsimus- ja näljatunde, mis põhjustab omakorda suhkru tarbimise kordamist
  

Oeh. No nii ära lihtsustada pole ka mõtet.

Olenevalt inimesest võib insuliini-reaktsioon olla suurem või väiksem. Mida insuliinitundlikum inimene on, seda vähem insuliini on vaja, et suhkrut verest eemaldada. Seega see väsimustunne või näljatunne ei teki ka kõigil. Mitte kõigil ei lange veresuhkur alla normi.

Lisaks on GI arvud vigased. Kes kurat sööb paljaid süsivesikuid? Lisades süsivesikutele mistahes muid makrosid muudame nende imendumiskiiruse ja insuliinireaktsiooni täielikult. Seega kui täpse reaktsiooni ennustamine on niivõinna peaaegu võimatu, siis milleks paanitseda.

Jah, liigselt "kiireid" süskareid süües võime tõesti veresuhkru korraks liiga kõrgele ning siis liiga madale langetada. Ei vaidle vastu. Kuid see pole nii lihtne, et see või see teeb seda või toda igas inimeses samamoodi.

Ei tee.

Mõni võib keerata pätsi saia endale sisse ning olla jumalasta reibas. Mõni teine sööb ühe kukli ning väriseb mõne aja pärast maas veresuhkru madalasuse tõttu.

SUHKURT EI TARBI ÜLDSE HAMBAD KORRAS, EI RIKU MIKROFLOORAT MAOS JNE . MEESTEL SUHKUR MÕJUB HALVASTI TESTOSTEROONILE IGASTAHES VÕIKS PIIRATA TARBIMIST...

Oeh. Või, et mõjub halvasti testosteroonile? Aga tõendid palun? Ning katsu sa ainult mingit x-ajakirja tsiteerida või suvalise tüübi blogi.

Näita mulle paikapanevaid teaduslikke uuringuid, sest ma tahan näha midagi, mis pakub reaalseid tõendeid - mitte kellegi fantaasia vilju.

Selles insuliini tootmise kiiruses ja koguses oht seisnebki - kõhunäärme beetarakud kurnatakse kiiresti ära ja varsti nad ei suuda enam toota vajalikus koguses või kvaliteediga insuliini ja tekibki II tüüpi diabeet.

Sa oled seda varem ka öelnud Rotter. On sul mõni uuring ka?

"Despite the vast public policy efforts to promote the consumption of healthy foods and the public’s growing concern with weight management, the proportion of overweight individuals continues to increase. An important factor contributing to this obesity trend is the misguided belief about the relationship between a meal’s healthiness and its impact on weight gain, whereby people erroneously believe that eating healthy foods in addition to unhealthy ones can decrease a meal’s calorie count."

Pole juba esimese lausega nõus. Kas need toiduained, mida propageeritakse tervislikena, on ikka tervislikud?

Täpselt. Mis on tervislik? Väga ähmane mõiste. Kuid see ongi jutu point. Rahvale sunnitakse peale arvamusi nagu mingid juurikad vms kraam on ilmtingimata hea ja kasulik ning paljud inimesed mõistavad seda valesti.

Toidu tervislikkust ei saa hinnata väljapool kogu menüüd. See, et sa sööd päevas 3000kcal eest lillkapsast, ei ole ju tervislik. Olgugi, et väiksemas koguses on ta arvatavasti hea mikro-toitainete allikas ning kustutab hästi nälga väheste kaloritega. Kontekst on oluline. .)

Elus pole minu meelest ühtegi olukorda, kus võiks öelda, et kvantiteet on olulisem kui kvaliteet. Ma ei saa aru, kuidas see võiks toitumise puhul paika pidada. See kalorid sisse-kalorid välja hüpotees on kohe algusest peale tundunud lihtsalt hüpoteesina, mis ei võta arvesse seda, kui kvaliteetne kaalulangetus (või lihasekasvatus) on.

Hüpotees? LOL. Inimesed ei jaga enamasti lihtsalt matsu lahti.

Meie keha ei tea, mis nimetused me toitudele andnud oleme või mida me ette kujutama nende tervislikkuse kohta. Loeb sisu.

Kaalu-tõus või langus määratakse kalorite järgi. Ületad oma vajadusi ja kaal tõuseb ja vastupidi. Makro-toitainete koostis ning füüsiline aktiivsus mõjutab rasva-massi ning lihasmassi kasvu/langust veel omakorda.

Mikro-toitainete osakaal mõjutab üldist tervist, kaudselt seega ka ülalmainituid aspekte ning lõpptulemust pikemas perspektiivis.

See, et inimesed ei suuda mõista ega arvestada erinevate toiduainete mõjusid ei tähenda, et Lihtsalt termodünaamika faktid valed oleksid. Lihtsalt enamus ei mõista asja sisu.

Mõni sööb päevas 1000kcal üle oma "stabiil-kaloraaži" kasutades "kvaliteetseid toite" ning ei võta juurde. Teeb järelduse, et "tervislik" toit on super hea ning võib sitaks süüa ning rasva ei lähe.

See, et tüüp ei jaga matsu erinevate terminite nagu BMR, NEAT, TEF jms kohta ei tee termodünaamika seadusi vääradeks. Teeb inimese lihtsalt veidi "ohmuks".

Miks peaks ükski inimene treenima nii, et loeb enda kulutatud kaloreid, ja toituma nii, et loeb enda tarbitud kaloreid? Kas inimesed peaksid tõesti seda terve elu tegema?

Muidugi ei pea. Aga soovitav oleks vähemalt korra proovida, kui on soov kuskile poole areneda. Enamik inimesi tõsiselt ala või üle-arvestab oma söödud toidukogust ning vastavaid makro-toitaineid.

Kui soov optimaalseid tulemusi saada, siis on vähe kasu, kui "arvad", et sööd piisavalt valke ja kaloreid üldiselt. Võimalik, et oled konkreetselt mingi asjaga puusse juba aastaid pannud ning seetõttu ka areng kesine. Enne ikka ei tea, kui vähemalt korraks toitumist luubi alla ei võta.

Enamik, kes alaga piisavalt kaua tegelenud suudavad edaspidi juba silma järgi vägagi täpselt kõik arvestada ning söövad tihtipeale praktiliselt instinktiivselt juba õigeid koguseid.

"And while there is some speculation that artificial sweeteners do some odd things in the brain in terms of driving appetite, it’s probably more related to people rationalizing that they can eat more of something else because they are getting less calories by choosing diet soda or using artificial sweeteners. That is, they figure that since they are ‘saving so many calories’ by making one choice, they end up compensating (or more than compensating) by choosing something unhealthy."

Ma ütleks, et see on klassikaline ratsionaliseerimisviis. Kusagilt võetakse lampi idee, et kui inimesed võtavad kaalus juurde tarbides magusaineid, siis järelikult nad ikka söövad palju rohkem midagi muud ja arvavad, et nad võivad seda teha, kuna tarbivad dieetkoolat. Aga võib-olla on see hoopis nii, et inimestel tekib isu süüa midagi muud palju rohkem, kuna nad tarbivad neid magusaineid täis jooke?

Kahe otsaga asi. Uuringuid antud teemal vähe. Mina pole veel häid uuringuid sellisel teemal näinud, mis väidaksid, et magusjookide tarbimine suurendaks magusa-isusid.

Pole veel täheldanud sellist asja. Küll aga ise tarbin just nimme seetõttu Coca-Zerot, et saaksin magusavajadusi rahuldada ning samas kaloreid süüa ikka tahket toitu. - Seega mulle asi sobib. Kui mõni hakkab Coca tõttu rohkem magusat igatsema siis see tema mure.

Üldist trendi märganud ei ole - seega tundub, et asi rohkem inimeste peas kinni või siis suht 50/50, kellele asi füüsilist mõju isudele tekitab.

Vahe on selles, et kui ma teen ise pihvi, salati, kastmed ja ostan mingi leebema kukli, siis seal ei ole selliseid komponente:

Hesburger-sai: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiöli pärm, seesamiseemned, sool (1, 2 %), nisugluteen, emulgaatorid (E472e, E481), säilitusaine (E282). Juustuviil: Cheddari juustu (51 %), vesi, või, rasvavaba piim, juust, piimaproteiin, emulgeeriv sool (E331, E339), värv (E160, E160c), emulgaator sojalesitiin. Pastöriseeritud. Laktoosi viilus 0, 5 g. Vähese laktoosisisaldusega. Ketšup: vesi, tomatipüree, suhkur, äädikas, sool, paksendaja (E440, E410), ketðupiaroom Kurgimajonees: taimeõli, kurk, kanamuna, suhkur, vesi, äädikas, sibul, sinepiseemned, paprika, paksendajad (E405, E1404), sool (1, 5 %), maitseained, säilitusained (E211, E202) Lôigatud salat: Jääsalat Marineeritud kurk: kurk, vesi, äädikas, suhkur, sool (1, 1%)looduslikud aromatisaatorid, konservandid (E211, E202), stabilisaator (E509) Paprikamajonees: rüpsiõli, pastöriseeritud kanamuna, paprika, vesi, maitseained, kurk paksendajad (E410, E412, E406), konservandid (E211, E202), happesuse regulaator (E330), antioksüdant (E300), maitseained (tðilli, juustuköömned, paprika, küüslauk, cayenne, pune), sibul, kurkum, pansool, aroomitugevdaja (E621), hüdrolüüsitud taimeproteiin (mais), hüdrolüüsitud maisitärklis, pärmiekstrakt. Pihv: Loomalihapihv maitsestatakse pärast küpsetamist grillmaitseainega: pansool, maitseained (juustuköömned, paprika, küüslauk, cayenne, pune, sibul, kurkum), aroomiained (pärmiekstrakt), glükoos, proteiini hüdrolüsaat (proteiiniallikas mais), hüdrolüüsitud tärklis, rüpsiõli, paakumisvastane aine (E551) Sibul: kodumaine sibul

On sul mingeid häid õpikuid teistele soovitada?

Ei tea mida sa sööd, kui neid aineid sees pole?

Aga jah, igasugu säilitusaineid jms on pm kõikjal sees. Vahet pole kas ostad poest või serveeritakse restoranis. Parimal juhul saad hirmkalli hinna eest kuskilt Ökopoest vähe "naturaalseimaid" tooteid.

Samas pole kuskilt välja lugenud, et ükski nendest "ainetest" ilmtingimata inimkehale kahju teeks. See ikka selline Linna-legend, mis aastaid ringelnud. Et kõik E-ained tapavad vms lollus.

Enamik on ikka väga ohutud ka väga suurtes kogustes. Ning kui sa just iga päev Hesis ei veeda, siis ei pea muretsema.

Asja mõte ongi selles, et mitte langeda ekstreemsustesse. Mõned tehislikud aineid ei tapa meid, seni kuni ülejäänud toitumine on selline, mis täidab keha vajadused tervise ja üldise arengu tarvis.

Lugemist:

www.alanaragon.com

www.bodyrecomposition.com

www.leangains.com

Füüsilisi Raamatuid väga ei loe kuna need aeguvad tänapäeva teaduse juures väga kiiresti. Internetis on autoritel lihtne lisada kommentaare ka aastaid hiljem ning hoida oma teosed uutena või vanad ja aegunud täielikult eemaldada, kui sisu ei vasta enam hetke tõenditele.

Vanakooli mehed sirvivad oma 20a vanu õpikuid ning targutavad teemade üle, mis ammu edasi liikunud.

Muudetud Jaanuar 31, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Sarge 385]

Too long, didn't read. Aga Archangelil on glükogeenivarude kohta õigus.

Paksuks söömine on tegelikult päris raske protsess.

[MoloM 14]

Too long, didn't read. Aga Archangelil on glükogeenivarude kohta õigus.

Paksuks söömine on tegelikult päris raske protsess.

Julgen vastu vaielda, ca5 aastat tagasi suutsin 40 kilo juurde süüa endale kusagil 5-6 kuuga

Ei olnud eriti raske, uuesti vormi saada oli hoopis raskem. Nii, et ma ei nõustu ühegi postitusega siin, mis seletab, et sööge palju tahate pool läheb mingite varude täitmiseks ja teise poole põletab organism ära. Ega ikka iseenesest ei põleta küll.

[gmaster 303]

Füüsilisi Raamatuid väga ei loe kuna need aeguvad tänapäeva teaduse juures väga kiiresti. Internetis on autoritel lihtne lisada kommentaare ka aastaid hiljem ning hoida oma teosed uutena või vanad ja aegunud täielikult eemaldada, kui sisu ei vasta enam hetke tõenditele.

Vanakooli mehed sirvivad oma 20a vanu õpikuid ning targutavad teemade üle, mis ammu edasi liikunud.

Näha on, et seedesüsteemi füsioloogia/patoloogia raamatuid sa lugenud pole, targutad teemade üle, millest ise ei jaga

meditsiiniline info puudub nii sul kui sinu gurudel ja vastavate spetsialistide loengus käinud pole. Jube lihtne on targutada kui ise täpselt ei tea ja spetsialistid, kellele toetud, ise ka päris täpselt ei tea ja pole suhkruhaigeid näinud lähemalt kui tänaval.

See, et sinu arust internet parem on, pole mingi vabandus. Loe google booksist mingi asi algusest lõpuni läbi, tee selgeks, mitte ära toetu infokildudele. Korduvalt öeldud.

Ei viitsi keegi spetsiaalselt sinu jaoks mingit "uuringut" välja tuua. Seedesüsteemi A ja O, patoloogia ABC.

See diabeedi jutt on tõsi, mõni lihtsalt on vastusvõtlikum erinevatele jamadele ja kannatab rohkem jama. Geenid. See, et sina nii saad, ei tähenda, et kõigil peaks suva olema, kui palju süsikaid sisse ajavad.

Sarnaste steroidigeenidega mehad imestavad ka "Head nõrgad olete ikka, et ära surete, minul küll nende koguste juures midagi häda polnud"

[Risto Uuk 5]

Archangel, proovi kuidagi enda vastuste disaini optimeerida. Väga keeruline on kõigest aru saada ning korralikult vastata.

Täpselt. Mis on tervislik? Väga ähmane mõiste. Kuid see ongi jutu point. Rahvale sunnitakse peale arvamusi nagu mingid juurikad vms kraam on ilmtingimata hea ja kasulik ning paljud inimesed mõistavad seda valesti.

Toidu tervislikkust ei saa hinnata väljapool kogu menüüd. See, et sa sööd päevas 3000kcal eest lillkapsast, ei ole ju tervislik. Olgugi, et väiksemas koguses on ta arvatavasti hea mikro-toitainete allikas ning kustutab hästi nälga väheste kaloritega. Kontekst on oluline. .)

Põhimõtteliselt olen ma nõus. Nagu näha tekib selle pärast ka selliseid dieete, kus inimene sööb päev läbi ainult salateid ja puuvilju. Järelikult midagi on juhendites viltu ja see, kuidas neid juhendeid edastatakse pole ka päris õige.

Hüpotees? LOL. Inimesed ei jaga enamasti lihtsalt matsu lahti.

Meie keha ei tea, mis nimetused me toitudele andnud oleme või mida me ette kujutama nende tervislikkuse kohta. Loeb sisu.

Kaalu-tõus või langus määratakse kalorite järgi. Ületad oma vajadusi ja kaal tõuseb ja vastupidi. Makro-toitainete koostis ning füüsiline aktiivsus mõjutab rasva-massi ning lihasmassi kasvu/langust veel omakorda.

Mikro-toitainete osakaal mõjutab üldist tervist, kaudselt seega ka ülalmainituid aspekte ning lõpptulemust pikemas perspektiivis.

Teoreetiliselt on jutt väga õige, aga siin tulevad mõned agad sisse. Esiteks, kalorite täpne lugemine on võimatu. Kust sa tead palju kaloreid kõige see tegelikult on ja kust sa tead palju kaloreid sinu keha kasutab? See, et pakendil või veebilehel on kirjas mingi number, ei tähenda, et see tõsi on.

Järgmisena, kust sa võtad, et sellised makrotoitaineid, nagu sa arvad, et sa tarbid on korrektsed. Kui sa ütled, et tähtis pole see number, vaid tulemused, siis ma võin saada häid tulemusi ilma nende numbrite lugemiseta. Sõin 1 tüki liha, aga ei võtnud kaalus juurde, söön järgmine kord 2 tükki vms. Pole mingite numbrite lugemist.

Kolmandaks, kus pannakse ilmselt kõige enam puusse ja kus minu meelest see teooria kõige vigasem on, on mikrotoitainete juures. Meil pole absoluutselt õrna aimu ka palju toitaineid mõnes toiduaines on. Kust mullast toit tuli? Kuidas sinu seedimine töötab? Kuidas ja kui kaua toitu transporditi?

Kuidas võib inimene nii mõelda, et ta oskab muuta toitumise puhtalt matemaatiliseks, kui sellel on lihtsalt nii palju faktoreid millega arvestada? Võib-olla kunagi suudame me seda teha, aga minu arvates praegu on toitumine rohkem tunnetamisel kui matemaatikal põhinev.

Muidugi ei pea. Aga soovitav oleks vähemalt korra proovida, kui on soov kuskile poole areneda. Enamik inimesi tõsiselt ala või üle-arvestab oma söödud toidukogust ning vastavaid makro-toitaineid.

Kui soov optimaalseid tulemusi saada, siis on vähe kasu, kui "arvad", et sööd piisavalt valke ja kaloreid üldiselt. Võimalik, et oled konkreetselt mingi asjaga puusse juba aastaid pannud ning seetõttu ka areng kesine. Enne ikka ei tea, kui vähemalt korraks toitumist luubi alla ei võta.

Enamik, kes alaga piisavalt kaua tegelenud suudavad edaspidi juba silma järgi vägagi täpselt kõik arvestada ning söövad tihtipeale praktiliselt instinktiivselt juba õigeid koguseid.

Ma arvan, et kõik suudaksid teha seda tunnetusel, kui nad sööksid õigeid toiduaineid, aeglaselt ja tähelepanelikult. Vahe ongi selles, et kui sa jälgid, mida su keha tunneb, mitte mida numbrid paberil ütlevad, õpid sa palju paremini toituma. Pealegi, need numbrid pannakse kokkuvõttes ka tunnetusel ja tulemustel paika, nii et päeva lõpuks on nende numbrite lugemine ikkagi kaheldav.

Ei tea mida sa sööd, kui neid aineid sees pole?

Aga jah, igasugu säilitusaineid jms on pm kõikjal sees. Vahet pole kas ostad poest või serveeritakse restoranis. Parimal juhul saad hirmkalli hinna eest kuskilt Ökopoest vähe "naturaalseimaid" tooteid.

Samas pole kuskilt välja lugenud, et ükski nendest "ainetest" ilmtingimata inimkehale kahju teeks. See ikka selline Linna-legend, mis aastaid ringelnud. Et kõik E-ained tapavad vms lollus.

Enamik on ikka väga ohutud ka väga suurtes kogustes. Ning kui sa just iga päev Hesis ei veeda, siis ei pea muretsema.

Asja mõte ongi selles, et mitte langeda ekstreemsustesse. Mõned tehislikud aineid ei tapa meid, seni kuni ülejäänud toitumine on selline, mis täidab keha vajadused tervise ja üldise arengu tarvis.

No ma tegelikult ei ole mingeid paganama saia- ja leivatooteid juba terve igaviku söönud, nii et see oli puhtalt teoreetiline. Aga ma olen ikkagi kindel, et leiaks mingeid paremaid varianti.

Nõus, kindlasti lähevad sellised tervisliku toitumise propageerijad ekstreemsustesse (kaasaarvatud mina). Aga ma arvan, et sa lähed ise ikka väga ekstreemsustesse. Sa lähed ekstreemsustesse enda vaba suhtumisega. Sa kasutad uuringuid ainult enda põhimõtete õigustamiseks. Kord ütled sa, et väga palju on mõttetuid uuringuid, aga teine kord ei ole sa nõus midagi uskuma enne, kui näed uuringut. Kui Alan Aragon on mingi uuringu heaks kiitnud, siis see ilmselgelt peab olema tõde.

Ma arvan, et kõik algab suurest pildist. Kui üleüldises mõtteviisis on mingi viga (ei ütle, et sul ilmtingimata on, kuigi ma arvan nii), siis on kõik muu ka vigane. Siis otsitakse ka tõendeid vigaselt ja subjektiivselt.

Lugemist:

www.alanaragon.com

www.bodyrecomposition.com

www.leangains.com

Olen kõikide -- Lyle McDonald, Alan Aragon ja Martin Berkhan tegemistega väga hästi kursis. Kõikide puhul on tegemist väga ülbete kujude, kelle ülbus läbib kõiki nende tekste. Nad justkui arvavad, et nad on kõiketeadjad. Viimane kord, kui keegi Martin Berkhanilt vastuargumenteeriva küsimuse küsis, ütles MB vastu: "Fuck you! Get the fuck out here if you question me." või midagi sellist.

Lyle McDonaldi suhtumine on lihtsalt kohutav. Ükskord sattusin lugema ta blogil tema enda kommentaare ja seal ta lihtsalt õiendas inimestega, kes ei olnud temaga nõus ja tahtsid konstruktiivselt arutleda. Kuigi ta on ilmselt väga tark (ma olen isegi ta raamatuid lugenud), on ta täielik jobu. Ja juba selle pärast keeldun ma edaspidi temalt midagi lugemast. Selliseid närvihaigeid ei tohiks toetada. Maailmas on palju häid inimesi, kellele kaasa elada.

Alan Aragon on neist kõige positiivsem (ja ilmselt ka kõige targem) kuju. Kuid ka tema üldpildilga ei ole ma nõus, selle tõttu mitmed soovitused, olgugi et ta põhjendab neid teadusega, ei mahu minu vaatevälja. Ma ei ole sellist tüüpi inimene, kes arvaks, et teaduslikud materjalid ongi kõige alus. Ei ole. Teadlaste üldpilt on väga nõrk võrreldes praktikutega. Nad uurivad asju rakutasandil ja tihti ei saa isegi aru, et mingi proteiini uurimine anumas, ei ole sama, mis vaatamine, mis efekti annab päris toiduaine päris inimese kõhus. Kui su loogika ja üldpilt on ebakorrektsed, siis ei aita ühegi teadusliku materjali otsimine, tõde leida. See, kuidas üldist filosoofiat hinnata, on pigem eetika ja tunnetuse küsimus. Kumb tundub tervislikum mõtteviis, kas soovitada looduslikke toitusid või töödeldud toitusid?

[jrx 142]

Ma sõin ükskord Maci burgerit ja mul läks süda pahaks. True story bro.

[Mart Muru 17]

Lahendus : olge vaesemad, siis pole teil raha, et ennast paksuks süüa

[Aile 1]

Selles insuliini tootmise kiiruses ja koguses oht seisnebki - kõhunäärme beetarakud kurnatakse kiiresti ära ja varsti nad ei suuda enam toota vajalikus koguses või kvaliteediga insuliini ja tekibki II tüüpi diabeet.

Tekib insuliinresistentsus...st insuliini küll toodetakse, kuid rakud...neh...ei reageeri enam nii kuis muiste. Nemad otsustavad nälgida...ja insuliini toodetakse järjest enam. Suletud ring.

[ROtter 198]

Issand jumal mees. Mida sa ajad.

http://www.ncbi.nlm....pubmed/11430771

310g süskareid korraga. Ilma trennita. Mõni üksik gramm salvestus rasvadeks. Keha kasutas 310g sissesöödud süskaritest 160g glükogeenivarude taastamiseks ning 150g põletas energiaks. (Ning siin eelnes veel mõni tund hiljem hommikusöök, mis samuti veel keha toitis)

Olgem ikka täpsed - mitte mõni üksik gramm, vaid 4,6 g. Ja kus on pikaaegsem uuring?

Loomulikult läheb enamus WC-st alla, mitte energiaks. Aga üleliigsetest grammidest tekivadki pikema aja jooksul üleliigsed kilod, sest tegelikult kulutab füüsiline töö ikka väga vähe energiat.

[Rebane 102]

Ma sõin ükskord Maci burgerit ja mul läks süda pahaks. True story bro.

Ma sõin ükskord mäkis burgerit ja kõht jäi tühjaks. Ja siis sõin ühe veel. Ja siis tegin ühe veel. Sellepärast käin nüüd hessis. Tru story bro.

[ESTAlfisti 1]

Minu burgeri söömine lõppeski nii 5 aastat tagasi Maci burgeriga, kuna ma kallistasin ja õrnutsesin sel ööl peldikupotiga ning rohkem ma seda jama endale suhu pole toppinud.

Ma sõin ükskord Maci burgerit ja mul läks süda pahaks. True story bro.

Muudetud Veebruar 1, 2012 kasutaja ESTAlfisti poolt

[gmaster 303]

Minu burgeri söömine lõppeski nii 5 aastat tagasi Maci burgeriga, kuna ma kallistasin ja õrnutsesin sel ööl peldikupotiga ning rohkem ma seda jama endale suhu pole toppinud.

Mul suhteliselt sama. Kui ikka jupp aega söönud pole, siis võtab olemise korraks sandiks.

Õnneks inimkeha harjub kõigega

[Rebane 102]

Mul suhteliselt sama. Kui ikka jupp aega söönud pole, siis võtab olemise korraks sandiks.

Õnneks inimkeha harjub kõigega

See näitab kui 'nõrgaks' sa oled suutnud oma keha tuunida mees. Et hüppad kõrvale korraks oma igapäevasest menüüst ja siis kaks päeva oksendad sisikonda välja.

[Archangel 482]

Ilmselgelt minu monoloogid ei vii kuhugile. Pistan parem selle lühivideo siia, võib-olla mõnel torgib aju õigest kohast.

[gmaster 303]

Ilmselgelt minu monoloogid ei vii kuhugile. Pistan parem selle lühivideo siia, võib-olla mõnel torgib aju õigest kohast.

Ise ikka vaatasid ?

[villu_v 2]

Julgen vastu vaielda, ca5 aastat tagasi suutsin 40 kilo juurde süüa endale kusagil 5-6 kuuga

Ei olnud eriti raske, uuesti vormi saada oli hoopis raskem. Nii, et ma ei nõustu ühegi postitusega siin, mis seletab, et sööge palju tahate pool läheb mingite varude täitmiseks ja teise poole põletab organism ära. Ega ikka iseenesest ei põleta küll.

Poole aastaga 40 kg, mida sa sõid siis? Toitumine pidi ikka päris paigast olema ja kogused ka üüratud.

[Archangel 482]

Ise ikka vaatasid ?

Naljahammas.

Veel midagi huvitavat, mis haakub veidi rohkem teemasse.

[viki667 13]

See näitab kui 'nõrgaks' sa oled suutnud oma keha tuunida mees. Et hüppad kõrvale korraks oma igapäevasest menüüst ja siis kaks päeva oksendad sisikonda välja.

kle sõidad Egiptusesse või kuhugi mujale võtab paljudel põhja alt ära...

Isegi Soomest Eestisse tulles on mõningal määral teatud toitaeinete puhul erinevus/enesetunne täiesti reaalselt märgata.

Siin pole tuunimisega midagi pistmist.

Muudetud Veebruar 1, 2012 kasutaja viki667 poolt

[gmaster 303]

See näitab kui 'nõrgaks' sa oled suutnud oma keha tuunida mees. Et hüppad kõrvale korraks oma igapäevasest menüüst ja siis kaks päeva oksendad sisikonda välja.

Nõrguke olen tõesti. Millist kava sina soovitad keha burksiga harjutamiseks? Ma ise kujutan ette et saksa mahutreening (10x10 burksi) peaks päris hästi selleks eesmärgiks sobima?

[Archangel 482]

Midagi suhkru kohta. Ärge kartke. - Kuna teemas eespool oli veidi juttu. Sattusin just hiljuti sellele artiklile. (Artikli tegija ise ajab nagu nii-naa juttu, aga sisu on mujalt võetud, kuigi täpset allikat praegu ei leia)

http://www.lifehacke...u-than-alcohol/

“The authors state that

over the past 50 years, consumption of sugar has tripled worldwide

. However,

in Australia sugar consumption has dropped 23% since 1980

.

Despite this

, during that time cases of

overweight or obese people have doubled,

whilst diabetes has at least tripled.

“Lustig and his colleagues claim that sugar should be regulated like alcohol because it is unavoidable, toxic, has potential for abuse and has a negative impact on society. However,

it is certainly not unavoidable, it is only ‘toxic’ in unrealistic amounts and to suggest that consuming sugar is a form of abuse

is one of the worst cases of puritanism that I have seen in a while

. It’s worth noting that soft drinks and other non-core ‘party’ foods are already taxed (GST) in Australia.

“Just like anything else,

sugar should only be eaten in moderation.

As we continue our research we are finding out more and more about the importance of refined starch and specific fatty acids and the average Australian can do a lot to improve their diet, but

casting sugar as the ultimate villain and calling for regulation is misleading, unfounded and unnecessary.”

“Almost all of the evidence against sugar is epidemiological – that is

association, not necessarily causation.

Sugar is just another form of over-consumed calories – easily available and very palatable but

no more metabolically deadly than starch or fat calories

and certainly not equivalent to alcohol.”

Nagu ka küllastunud rasvade puhul saame suhkru tarbimise juures rääkida uuringute mõjutamistest. On riike, kus küllastunud rasvade tarbimine väga kõrge, kuid südameveresoonkonna haiguste olemasolu minimaalne.

Ning siin postituses on näha, kuidas mõnes riigis on suhkru tarbimine langenud, kuid tervisehädad sellegi poolest tunduvalt suurenenud.

Seega milles teema? Selles, et pole mõtet hakata otsima üles mingit kindlat ainet mida vältida, kui tervisehädade üldine põhjus on ikkagist tänapäeva finantsseisukorrast tulenev toidu ülilihtne kättesaadavus, mugavus, vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev tõsine ülesöömine ning ülekaal ning meditsiini edusammud, mis võivad inimesi elus hoida ka aastaid ülikehva toitumise juures.

Ei muud. Kui suhkru vältimine aitab kellegil kaloreid piirata, mis omakorda viib normaal-kaalu hoidmiseni siis juba see hoiab ära väga paljusid tervisehädasid või vähendab nende tõenäosust meeletult. Kuid see ei tähenda, et suhkru tarbimise vähendamine on vajalik normaal-kaalu hoidmiseks.

Ei ole. Kaugeltki mitte.

Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal.

Muudetud Veebruar 2, 2012 kasutaja Archangel poolt

[Rebane 102]

Nõrguke olen tõesti. Millist kava sina soovitad keha burksiga harjutamiseks? Ma ise kujutan ette et saksa mahutreening (10x10 burksi) peaks päris hästi selleks eesmärgiks sobima?

Tõenäoliselt soovitaks hakata pihta algaja kavaga. Esimesel nädalal harjutad organismi - näiteks käid hessist mööda ja hingad soojenduseks umbes 30 minti sealset ümbritsevat õhku.

Teisel nädalal astu julgelt sisse ja tee mingi väiksemat sorti friikad koos mingi dõunatsitega. Ma arvan et kui sa kolmandal nädalal lisad menüüsse ka burksi, võiksid neljandal juba proovida mingit lihtsamat einet.

EDU TREENINGUL!

[Risto Uuk 5]

Midagi suhkru kohta. Ärge kartke. - Kuna teemas eespool oli veidi juttu. Sattusin just hiljuti sellele artiklile. (Artikli tegija ise ajab nagu nii-naa juttu, aga sisu on mujalt võetud, kuigi täpset allikat praegu ei leia)

http://www.lifehacke...u-than-alcohol/

“The authors state that

over the past 50 years, consumption of sugar has tripled worldwide

. However,

in Australia sugar consumption has dropped 23% since 1980

.

Despite this

, during that time cases of

overweight or obese people have doubled,

whilst diabetes has at least tripled.

“Lustig and his colleagues claim that sugar should be regulated like alcohol because it is unavoidable, toxic, has potential for abuse and has a negative impact on society. However,

it is certainly not unavoidable, it is only ‘toxic’ in unrealistic amounts and to suggest that consuming sugar is a form of abuse

is one of the worst cases of puritanism that I have seen in a while

. It’s worth noting that soft drinks and other non-core ‘party’ foods are already taxed (GST) in Australia.

“Just like anything else,

sugar should only be eaten in moderation.

As we continue our research we are finding out more and more about the importance of refined starch and specific fatty acids and the average Australian can do a lot to improve their diet, but

casting sugar as the ultimate villain and calling for regulation is misleading, unfounded and unnecessary.”

“Almost all of the evidence against sugar is epidemiological – that is

association, not necessarily causation.

Sugar is just another form of over-consumed calories – easily available and very palatable but

no more metabolically deadly than starch or fat calories

and certainly not equivalent to alcohol.”

Nagu ka küllastunud rasvade puhul saame suhkru tarbimise juures rääkida uuringute mõjutamistest. On riike, kus küllastunud rasvade tarbimine väga kõrge, kuid südameveresoonkonna haiguste olemasolu minimaalne.

Ning siin postituses on näha, kuidas mõnes riigis on suhkru tarbimine langenud, kuid tervisehädad sellegi poolest tunduvalt suurenenud.

Seega milles teema? Selles, et pole mõtet hakata otsima üles mingit kindlat ainet mida vältida, kui tervisehädade üldine põhjus on ikkagist tänapäeva finantsseisukorrast tulenev toidu ülilihtne kättesaadavus, mugavus, vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenev tõsine ülesöömine ning ülekaal ning meditsiini edusammud, mis võivad inimesi elus hoida ka aastaid ülikehva toitumise juures.

Ei muud. Kui suhkru vältimine aitab kellegil kaloreid piirata, mis omakorda viib normaal-kaalu hoidmiseni siis juba see hoiab ära väga paljusid tervisehädasid või vähendab nende tõenäosust meeletult. Kuid see ei tähenda, et suhkru tarbimise vähendamine on vajalik normaal-kaalu hoidmiseks.

Ei ole. Kaugeltki mitte.

Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal.

Üks asi, millega sa üldse ei arvesta, on see, et kõik ülekaalulised ei ole haiged ja kõik saledad ei ole terved. Kui me räägime puhtalt kaalust, siis muutub sinu kirg kaitsta termodünaamika seadust, isegi mõeldavaks. Aga minu meelest ei ole tervisel ja figuuril võrdusmärki vahel. See on ka üks põhjus, miks kulturistide informatsioon pole kõige parem, kui sa tood arutelusse sisse tervise mõiste. Kulturistidel on kõige olulisem välimus, mille tõttu aeg-ajalt teevad nad asju, mis ei pruugi tegelikult tervisele kõige parem olla. Uuri uuringute ülevaadet Health at Every Size, et sellest lähemalt teada saada.

Kuigi sa räägid küllastunud rasvade puhul "correlation does not equal causation" ideest, siis suhkru puhul sa justkui unustad selle. Kas keegi väidab, et suhkur on ainus asi, mis mõjutab rasvumist?

Üks lõik sellest uuringust, millele su artikkel viitab, lihtsalt mõtlemiseks:

"Aussies have taken to water and diet drinks instead"

Ja selle uuringu eesmärk ei olnud propageerida suhkru tarbimist, vaid lihtsalt panna inimesi mõtlema, et kaalu puhul on oluline silmas pidada seda, kui palju sa sööd.

Mõned mõtted siia lisaks:

- Tõelist toitu süües on lihtsam termodünaamika seadust jälgida, kuna su isud on paremini kontrolli all.

- Tõelist toitu süües on su isud naturaalselt kontrolli all, mis ei nõua toitumise muutmist matemaatiliseks.

- Suhkrut on tohutult lihtne kuritarvitada; kuna ta pole vajalik, siis on parem teda minimeerida.

Üks põhjusi, miks ma ei tarbi mingeid maiustusi, on see, et ma lihtsalt ei saa enda maitsevajadust nendest rahuldatud. Mingi pisike šokolaaditahvel on üle 500 kalori. Samal ajal saab 500 kalori eest süüa tüki liha ja hea hunniku salatit.

Ma arvan, et me ei anna inimestele täisväärtuslikku nõu, kui me ütleme neile, et oluline on lihtsalt süüa vähem ja liikuda rohkem. Parem on ikka süüa paremini ja liikuda targemini.

Aga ma pean tõdedema, et see "Austraalia paradoks" on väga huvitav. Tänud, et jagasid! Kes tahavad uuringu täisversiooniga tutvuda, siin see on (lehe all): http://www.foodprofessionals.org.au/is-sugar-to-blame-for-obesity

Muidugi jään ma skeptiliseks ka nende andmete õigsuses. Näiteks tuleb uuringus välja selline lõik: "Finally, data generated by the food and beverage industry for its own purposes may not be entirely reliable because there is no independent monitoring or peer review."

Järgmine huvitav lõik: "Questioning the priority of public health messages is relevant. It is possible that less emphasis has been given to disseminating the message of lowering total energy intake, while avoidance of particular nutrients, such as sugars, has been the primary focus."

Ma pole selle lõiguga nõus. Läbi minu elu olen ma alati kuulnud sõnumit: "Söö vähem ja liigu rohkem." Seega vastupidi, võib-olla tuleks just aidata inimestel paremaid toiduaineid valida ja muuta seda n-ö toitumispüramiidi, mis praegu eksisteerib?

[JungaTroll 79]

Paljud söövad ülimalt suhkru-rikkaid toite ning suudavad vägagi madalat rasvaprotsenti hoida, sest kokkuvõttes loevad siiski kalorid siinkohal.

Oh, muidugi söövad. Kuid neist väga paljudel on kas väga hea eneseregulatsioon, tahtejõud või elu koosneb ka muudest asjadest kui igapäevasest kaalu üle muretsemisest.

Mina pean aga ikkagi silmas "keskmist" inimest, kes tegeleb meeleheitlikult oma kaaluga iga päev. Usu mind, kogemus paljude klientidega näiteb, et 99% juhtudest lõpeb kaalutõusu (või mittelangemise põhjus) täpselt samades märksõnades "ja siis ma söön õhtuti kausitäie puuvilju", "möödaminnes pistan iga kord laualt kommi põske", "ei suuda lihtsalt loobuda saiakesest", "kord nädalas luban endale tahvli šokolaadi" jne. Ja kui olen küsinud omakorda teistelt, kes on saanud asjad kontrolli alla, siis vastused on 90% juhtudest samad: "viskasin menüüst välja saiad, hunnikud puuvilju, magustatud mahlad jne.".

Ehk, first things first. Kui võimalik, soovitangi alati alustada kõige lihtsamate asjade paika panekust. Ehk menüüst rämps välja. Edasi võib hakata juurdlema ja mängima muude vahenditega.