Jump to content
Risto Uuk

Kuidas mõelda efektiivsemalt?

Recommended Posts

Ma olen siin foorumis aeg-ajalt täheldanud ärapanemist ja sellist "ma olen targem kui sina"-mentaliteeti. See inspireeris mind tegema postituse, kuidas paremini arutleda ja mõelda. Loe seda siit: http://ristouuk.wordpress.com/2012/01/26/kuidas-moelda-efektiivsemalt/

Kas kellelgi on veel häid näpunäiteid, kuidas paremini arutleda?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Oi, sellel teemal võiks küll pikalt arutleda:)

Ma soovitaks uurida sellist teemat nagu "heuristikud" (heuristics, Tversky & Kahnemann) ehk mõtlemise "lühiteed" ja "kallutatused (bias), kognitiivne dissonants (cognitive dissonance, Festinger) ja mõtlemisvead (cognitive distortions).

Kõikidest nendest teadlik olemine ja enda juures jälgimine annab kindlasti mõnusamad arutelud.

Ahjaa, + tavaline "kehtestav käitumine" ja "mina-sõnum" ning "aktiivne kuulamine".

(selle postituse alla kirjutan küll hea meelega, et:)

Jorgen Matsi

psühholoog

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma olen siin foorumis aeg-ajalt täheldanud ärapanemist ja sellist "ma olen targem kui sina"-mentaliteeti.

Kas kellelgi on veel häid näpunäiteid, kuidas paremini arutleda?

See tekib seetõttu, et eluülikoolis õppivad praktikud soovitavad kõigile, et tehke nii nagu mina, sest see on ainuõige. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Su jutt pole niivõrd selgemast mõtlemisest vaid pigem demagoogiavõtete kasutamisest oma argumentide selgitamisel. Need pole mõtlemise, vaid suhtlemise osad. Igaüks võiks neid teada: http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia

Inimestele on demagoogiavõtete kasutamine igapäevaelus saanud nii harjumuspäraseks, et nad ise seda harilikult ei märkagi. See pole teadlik tegevus, sest õpitakse need võtted juba varases lapseeas isalt-emalt ja mängukaaslastelt koos emakeelega. Demagoogia teadlik kasutamine on üsna võimas riist ja diplomaatide koolis ilmselt on see üks baasõppeaine.

Tõde pole üks ja lõplik vaid sõltub ka vaatepunktist. See pole paraku paljudele aktsepteeritav. Enda seisukoha peale surumise vajadus internetifoorumis on selgelt Ego probleem. Samas, paradigma muutumiseks on vaja teisitimõtlejaid. Kui kõik teisitimõtlejad sohu tampida, siis seda ei toimu. (See muidugi ei pea tähendama igasuguse lolluse aktsepteerimist uue paradigmana).

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Su jutt pole niivõrd selgemast mõtlemisest vaid pigem demagoogiavõtete kasutamisest oma argumentide selgitamisel. Need pole mõtlemise, vaid suhtlemise osad. Igaüks võiks neid teada: http://et.wikipedia....wiki/Demagoogia

Inimestele on demagoogiavõtete kasutamine igapäevaelus saanud nii harjumuspäraseks, et nad ise seda harilikult ei märkagi. See pole teadlik tegevus, sest õpitakse need võtted juba varases lapseeas isalt-emalt ja mängukaaslastelt koos emakeelega. Demagoogia teadlik kasutamine on üsna võimas riist ja diplomaatide koolis ilmselt on see üks baasõppeaine.

Tõde pole üks ja lõplik vaid sõltub ka vaatepunktist. See pole paraku paljudele aktsepteeritav. Enda seisukoha peale surumise vajadus internetifoorumis on selgelt Ego probleem. Samas, paradigma muutumiseks on vaja teisitimõtlejaid. Kui kõik teisitimõtlejad sohu tampida, siis seda ei toimu. (See muidugi ei pea tähendama igasuguse lolluse aktsepteerimist uue paradigmana).

"Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale."

5+

http://www.nizkor.or...ures/fallacies/

Hea postitus. Kahjuks on jah jube raske enda mõtlemist nendes argumentides teadlikult suunata. Kõik need demagoogiavõtted on tõesti enamikel jubedalt sisse juurdunud ning alateadvuslikult võetakse kasutusse.

Ükskõik mis teemadel ma ka sõna ei võtaks toitumise koha pealt on paljude esimene argument see, et Miks ma ise veel heas vormis ei ole või, et miks see mida ma räägin üldlevinud ei ole, kui see tõde on jne jne.

Ehk:

  • Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.

"The reason why an Ad Hominem (of any kind) is a fallacy is that the character, circumstances, or actions of a person do not (in most cases) have a bearing on the truth or falsity of the claim being made (or the quality of the argument being made)."

  • Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:

"The basic idea is that a claim is accepted as being true simply because most people are favorably inclined towards the claim. More formally, the fact that most people have favorable emotions associated with the claim is substituted in place of actual evidence for the claim. A person falls prey to this fallacy if he accepts a claim as being true simply because most other people approve of the claim."

Kes vähegi asjast midagi teab, see mõistab, et mingi väite tõesus ei sõltu sellest, kes seda väidet esitleb, kuidas esitleb või kuidas väite esitaja ise väitega seotud on. Väite tõesus ei sõltu ka sellest, kui populaarne väide on või kui paljud seda usuvad vms.

Väide on kas õige või vale, või on väite õigsus hetkel tõendite puudumise tõttu meile teadmata.

Internetis on jah Ego see asi, mis paljud diskussioonid pigem emotsionaalseteks kaklusteks muudab ning faktidest ja loogikast jääb vähe järgi.

Kahjuks on inimlooma võime teadlikult oma vigu tunnistada ikka väga harv nähtus. Kõigepealt näidatakse näpuga teiste peale ning alles siis kaalutakse võimalust, et äkki on viga endas. Ning mõni ei tunnista oma vigu kunagi. Ükskõik kui palju tõendeid ette antakse. Kas tegemist on mingi psüühilise hälbega - ei oska spekuleerida. Pole antud teemaga väga kursis.

Aga eks ta mingi kaitsereaktsioon on:

"Ordinary people evade facts, become inconsistent, or systematically defend themselves against the threat of new information relevant to issues [about which they have preconceived ideas]." - Cognitive Psychologist Peter Wason, 1981

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Oi, sellel teemal võiks küll pikalt arutleda:)

Ma soovitaks uurida sellist teemat nagu "heuristikud" (heuristics, Tversky & Kahnemann) ehk mõtlemise "lühiteed" ja "kallutatused (bias), kognitiivne dissonants (cognitive dissonance, Festinger) ja mõtlemisvead (cognitive distortions).

Kõikidest nendest teadlik olemine ja enda juures jälgimine annab kindlasti mõnusamad arutelud.

Ahjaa, + tavaline "kehtestav käitumine" ja "mina-sõnum" ning "aktiivne kuulamine".

(selle postituse alla kirjutan küll hea meelega, et:)

Jorgen Matsi

psühholoog

Head materjalid, Jorks!

See on väga hea ülevaade:

  • All-or-nothing thinking (splitting) – Conception in absolute terms, like "always", "every", "never", and "there is no alternative". (See also "false dilemma" or "false dichotomy".)
  • Overgeneralization – Extrapolating limited experiences and evidence to broad generalizations. (See also faulty generalization and misleading vividness.)
  • Magical thinking - Expectation of certain outcomes based on performance of unrelated acts or utterances. (See also wishful thinking.)
  • Mental filter – Inability to view positive or negative features of an experience, for example, noticing only tiny imperfection in a piece of otherwise useful clothing.
  • Disqualifying the positive – Discounting positive experiences for arbitrary, ad hoc reasons.
  • Jumping to conclusions – Reaching conclusions (usually negative) from little (if any) evidence. Two specific subtypes are also identified:
    • Mind reading – Sense of access to special knowledge of the intentions or thoughts of others.
    • Fortune telling – Inflexible expectations for how things will turn out before they happen.

    [*]Magnification and minimization – Magnifying or minimizing a memory or situation such that they no longer correspond to objective reality. This is common enough in the normal population to popularize idioms such as "make a mountain out of a molehill." In depressed clients, often the positive characteristics of other people are exaggerated and negative characteristics are understated. There is one subtype of magnification:

    • Catastrophizing – Inability to foresee anything other than the worst possible outcome, however unlikely, or experiencing a situation as unbearable or impossible when it is just uncomfortable.

    [*]Emotional reasoning – Experiencing reality as a reflection of emotions, e.g. "I feel it, therefore it must be true."

    [*]Should statements – Patterns of thought which imply the way things "should" or "ought" to be rather than the actual situation the person is faced with, or having rigid rules which the person believes will "always apply" no matter what the circumstances are. Albert Ellis termed this "Musturbation".

    [*]Labeling and mislabeling – Limited thinking about behaviors or events due to reliance on names; related to overgeneralization. Rather than describing the specific behavior, the person assigns a label to someone or himself that implies absolute and unalterable terms. Mislabeling involves describing an event with language that is highly colored and emotionally loaded.

    [*]PersonalizationAttribution of personal responsibility (or causal role or blame) for events over which a person has no control.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ükskõik mis teemadel ma ka sõna ei võtaks toitumise koha pealt on paljude esimene argument see, et Miks ma ise veel heas vormis ei ole või, et miks see mida ma räägin üldlevinud ei ole, kui see tõde on jne jne.

Minu puhul kasutatakse tagataskust kohe seda trikki, et ma pole ülikoolis käinud. "Sul pole formaalset haridust, järelikult su informatsiooni ei maksa uskuda." Huvitav on aga see, et aruteludes kõrgelt haritud inimestega (või nii nad väidavad), jäävad just nemad hätta ühe või teise asjaga. Näiteks usuvad nad vanu teooriaid, millel on leitud mitmeid vigu; otsivad allikaid, mis juba kinnitavad nende arvamusi ning ei loe neid läbi kriitlise pilguga (keegi teine, kes ei oma sama arvamust, võib lihtsamini näha vigu allikas); väidavad, et enamik professoreid on nendega ühisel meelel, seega ega ma ometi ei arva, et ma olen targem kui need professorid.

Ja kusjuures ma näen tihti selliseid mõtlemisvigu just neil, kes võtavad formaalset haridust kui "end-all, be-all" ehk midagi ülima väärtusega. Nad kasutavad seda informatsiooni ilma igasugu kriitilisuseta. "Ta on kogenud ja tunnustatud professor, järelikult peab tal õigus olema." Minu eelis on see, et ma ei pea kedagi eksperdiks. Ma pean paljusid targemaks kui teisi, aga ka nemad teevad vigu.

Siinkohal tuleb mainida, et ma olen 2 erinevas ülikoolis käinud ühe aasta ning kuna ma pettusin meeletult mõlemas, siis otsustasin ma teha pausi ning see on olnud meeletult hariv. Eluülikoolis olen õppinud 1 kuuga rohkem kui ülikoolis terve aastaga. Ja nende 2 aasta jooksul õpitud informatsiooniga ülikoolidest pole ma oma elus absoluutselt midagi teha saanud. Seega, ärge tehke kedagi maha siis, kui ta ei õpi ülikoolis, tehke teda maha siis, kui ta ei õpi üldse. Väga paljud inimesed ülikoolis tegelikult ei õpi midagi. Ega ülikooli lõpetamisega/poolelijätmisega ei tohiks õppimine lõppeda. See on ikka protsess, mis kestab terve elu.

Kes vähegi asjast midagi teab, see mõistab, et mingi väite tõesus ei sõltu sellest, kes seda väidet esitleb, kuidas esitleb või kuidas väite esitaja ise väitega seotud on. Väite tõesus ei sõltu ka sellest, kui populaarne väide on või kui paljud seda usuvad vms.

Väide on kas õige või vale, või on väite õigsus hetkel tõendite puudumise tõttu meile teadmata.

Täpselt nii. Kuigi on võimalik, et kui keegi teeb sagedasti vigu või näitab välja, et teda ei huvita õppimine, kaob sul huvi üldse tema väidete kuulamise vastu. Esimest korda oled nõus leppima, et ta tegi mingi imelikku vea arutelus, aga kui ta edaspidi näitab üles täpselt samu omadusi, siis kaob küll igasugune huvi ära. Ma räägin eelkõige just esitlemisviisist ja sellest, kuidas inimene teise arutlejasse suhtub.

Internetis on jah Ego see asi, mis paljud diskussioonid pigem emotsionaalseteks kaklusteks muudab ning faktidest ja loogikast jääb vähe järgi.

Kahjuks on inimlooma võime teadlikult oma vigu tunnistada ikka väga harv nähtus. Kõigepealt näidatakse näpuga teiste peale ning alles siis kaalutakse võimalust, et äkki on viga endas. Ning mõni ei tunnista oma vigu kunagi. Ükskõik kui palju tõendeid ette antakse. Kas tegemist on mingi psüühilise hälbega - ei oska spekuleerida. Pole antud teemaga väga kursis.

Ma julgen väita, et ma olen selles osas varasemaga ikka palju edusamme teinud. Alles eile tegin miniarutelus mitu eelpool mainitud mõtlemisviga, aga ma olin koheselt nõus neid tunnistama ning sellest ei juhtunud midagi. Tõenäoliselt teised just respekteerisid mind selle eest. Mu pahameel ühes probleemis oli igati õigustatud, mis pani mind väitma, et "meditsiin" üleüldises pildis vajab palju muutusi. Lihtsalt enda ja mõne teise inimese negatiivsete kogemuste põhjal seda ma muidugi väita ei saanud ning poleks tohtinud lihtsalt üldistada.

Ma usun, et see vigade tunnistamine ja enda ego kaitsmine on harjumuste küsimus. Miks mitte panna kuhugi väike meeldetuletus, mida kogu aeg vaadata? Näiteks midagi sellist: "Kui sa teed vea, tunnista seda kohe."

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Väga hea kraam. :)

Kui vaid rohkem sportlasi - sh. ka kulturistid - seda kõike loeksid ja aru saaksid.

Kahjuks võib öelda, et ülalmainitud mõisted on pea kõikide siinsete kulturistihakatiste elu vallutanud ning peab tikutulega taga otsima väiteid ja teguviise, mis ka loogiliselt põhjendatud on. Enamik meie "tegijaid" käitub puhtalt fantaasia ning personaalsete luulute mõjudel.

Postitus

Väga hea jutt. Kõigega nõus.

Seda "ülikooli hariduse" puudumist on mulle ka ette heidetud. Olen samuti mitmes kõrgkoolis õppinud, kuid pole rahuldust sealt saanud. Liigne vormimine õppejõudude suvade järgi ei istu mulle. :)

Kool ei ole muidugi halb ning sealt on võimalik palju õppida. Kuid tänapäeva info-ajastus on kogu koolis leidav informatsioon ka vabalt kätte saadav. Ning sageli ilma piiranguteta. Samas, kui koolis oled oma õppejõudude meelevallas ning pead tihti õppima seda, mida nemad pakuvad ning olenevalt ka neist - oma arvamusi tihtipeale kujundama.

See on ka õige jah, et kui inimene ei oska väidelda siis on tema juttu (isegi, kui see on tõene) väga raske kuulata ning seetõttu võib palju kaotsi minna.

Ning oma vigade tunnistamine on esimene asi mida ma pidin tegema, kui teadusega lähemalt tutvust tegin. :D

Esimest korda, kui astusin foorumisse, kus mõned maailmanimed Toitumises regulaarselt sõna võtavad - tehti mind nii maatasa, et jube. Mind sunniti oma väidetele tõendeid otsima. Ning kedagi ei huvitanud see, et ma "üldlevinud tõdesid" propageerisin. Mulle öeldi otse - tõesta, või tõmba uttu ja ära tagasi tule. :D

Kahjuks paljud ei suuda seda kunagi teha.

Mõnel sai 20a tagasi ülikool läbi, "tarkust" omandati palju ning see, et teadus vahepeal edasi arenenud ning mõned teemad vbl täiesti 180 kraadi teistpidi nüüd on - see on neile vastuvõetamatu. Tunnistada, et aastakümneid valesti käitutud. See on mõne egole liig.

Kuidas tunnistada, et suur osa oma elust oled lollusi propageerinud? (Isegi kui tollase informatsiooni tõttu võis see kunagi "tõene" tunduda)

Aga jah. Huvitav teema. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Väga hea kraam. :)

Kui vaid rohkem sportlasi - sh. ka kulturistid - seda kõike loeksid ja aru saaksid.

Kahjuks võib öelda, et ülalmainitud mõisted on pea kõikide siinsete kulturistihakatiste elu vallutanud ning peab tikutulega taga otsima väiteid ja teguviise, mis ka loogiliselt põhjendatud on. Enamik meie "tegijaid" käitub puhtalt fantaasia ning personaalsete luulute mõjudel.

Väga hea jutt. Kõigega nõus.

Seda "ülikooli hariduse" puudumist on mulle ka ette heidetud. Olen samuti mitmes kõrgkoolis õppinud, kuid pole rahuldust sealt saanud. Liigne vormimine õppejõudude suvade järgi ei istu mulle. :)

Kool ei ole muidugi halb ning sealt on võimalik palju õppida. Kuid tänapäeva info-ajastus on kogu koolis leidav informatsioon ka vabalt kätte saadav. Ning sageli ilma piiranguteta. Samas, kui koolis oled oma õppejõudude meelevallas ning pead tihti õppima seda, mida nemad pakuvad ning olenevalt ka neist - oma arvamusi tihtipeale kujundama.

See on ka õige jah, et kui inimene ei oska väidelda siis on tema juttu (isegi, kui see on tõene) väga raske kuulata ning seetõttu võib palju kaotsi minna.

Ning oma vigade tunnistamine on esimene asi mida ma pidin tegema, kui teadusega lähemalt tutvust tegin. :D

Esimest korda, kui astusin foorumisse, kus mõned maailmanimed Toitumises regulaarselt sõna võtavad - tehti mind nii maatasa, et jube. Mind sunniti oma väidetele tõendeid otsima. Ning kedagi ei huvitanud see, et ma "üldlevinud tõdesid" propageerisin. Mulle öeldi otse - tõesta, või tõmba uttu ja ära tagasi tule. :D

Kahjuks paljud ei suuda seda kunagi teha.

Mõnel sai 20a tagasi ülikool läbi, "tarkust" omandati palju ning see, et teadus vahepeal edasi arenenud ning mõned teemad vbl täiesti 180 kraadi teistpidi nüüd on - see on neile vastuvõetamatu. Tunnistada, et aastakümneid valesti käitutud. See on mõne egole liig.

Kuidas tunnistada, et suur osa oma elust oled lollusi propageerinud? (Isegi kui tollase informatsiooni tõttu võis see kunagi "tõene" tunduda)

Aga jah. Huvitav teema. :)

Too long,didnt read.

Ega ilma asjata ei öelda, et kõige targemad on II kursuse tudengid. Ülikool ei annagi teile valmis retsepte igaks elujuhtumiks, vaid annab baastõed ja seosed teiste teadustega antud ala kohta.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mulle öeldi otse - tõesta, või tõmba uttu ja ära tagasi tule. :D

Mõnel sai 20a tagasi ülikool läbi, "tarkust" omandati palju ning see, et teadus vahepeal edasi arenenud ning mõned teemad vbl täiesti 180 kraadi teistpidi nüüd on - see on neile vastuvõetamatu. Tunnistada, et aastakümneid valesti käitutud. See on mõne egole liig.

Kuidas tunnistada, et suur osa oma elust oled lollusi propageerinud? (Isegi kui tollase informatsiooni tõttu võis see kunagi "tõene" tunduda)

Aga jah. Huvitav teema. :)

Suur demagoog on rääkinud. :lol:

Aga tegelik tõde on siin, lk. 5

http://www.scribd.com/doc/52246148/1/TREENINGUMETOODIKA

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mõned mõtted kellelegi nõu andmisest siin foorumis. Kui keegi küsib nõu, siis pea alati tuleb mitu vastust(erinevad vastajad erineva nõuga), ehk siis igaüks tuleb nö oma kommikotiga ja hakkab kommi jagama. Kellel aga kõige ahvatlevam kommipaber, selle valib mõistagi teema algataja, teadmata kas komm ümbrise all sama maitsev on. Peab siis enda nõu tegema kuidagi kõige ahvatlevamaks. Eks me kõik nõuandjad oleme siin müügimehed, müüme 0 hinnaga nõu.

Ma ise täheldanud, et kui väga neutraaselt mingit infot edasi anda, siis väga ei tõmba tähelepanu. Tuleb vist kuidagi sisesatda teistele, et jah see kõige õigem, see garanteerib sulle tulemuse, võta mind kuulda, mul parimad kogemused ja teadmised jne. Sest pange tähele, kui nõuandja on mõni tuntud tegelane, siis on nagu mingine garantii tema nõul olemas.

Päris teemasse ei lähe, aga veidi mõtteainet...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Seda "ülikooli hariduse" puudumist on mulle ka ette heidetud. Olen samuti mitmes kõrgkoolis õppinud, kuid pole rahuldust sealt saanud. Liigne vormimine õppejõudude suvade järgi ei istu mulle. :)

See oli ka üks faktoreid, mis mulle eriti meelepärane polnud. Muidugi see on enamik inimestele kasuks, kuna kui sul pole ettevõtlikkust, siis ongi lihtsam, et keegi määrab, mida sa tegema pead. Kui sa iseseisvalt õpid, pead sa ise endale n-ö õppekava tegema, mentorid leidma, õppimiseks strateegiad looma ja prioritiseerima, mis on olulisem kui muu. Seda aga teadki ju ainult sina, ükski õppejõud ei oska öelda, mis on sulle oluline ja vajalik.

Leidsin EPL-st huvitava lõigu just:

Kesk-Aasia postsovetlikes ja autoritaarsetes riikides ei õpetata üliõpilasi analüütiliselt ja kriitiliselt mõtlema. Valitseb nõukogudeaegne pärand, kus õppejõud peab loengut, üliõpilane märgib faktid üles ja õpib need pähe. Eksamil küsitakse fakte, ei nõuta argumenteerimist, analüüsi ega hinnanguid. USA-s või ka Leedus, kus ma praegu töötan, öeldakse tudengeile, et nad peavad olema skeptilised, mitte ainult küsima allikalt arvamust, vaid ka allikaga vaidlema.

Kool ei ole muidugi halb ning sealt on võimalik palju õppida. Kuid tänapäeva info-ajastus on kogu koolis leidav informatsioon ka vabalt kätte saadav. Ning sageli ilma piiranguteta. Samas, kui koolis oled oma õppejõudude meelevallas ning pead tihti õppima seda, mida nemad pakuvad ning olenevalt ka neist - oma arvamusi tihtipeale kujundama.

Ma ei arva samuti, et kool oleks halb. Ainult kurb on see, et inimestele taotakse juba noorelt pähe, et ilma ülikoolita ei saa, et kui sa selle pooleli jätad, siis saab sinust heidik. Siis tekib inimestel hirm olla ettevõtlik. Aga koolis käimise eelis on muidugi see, et sul on mentorid ja kontaktid kohe ühte kohta kokku toodud. Tavaliselt ka lootusega, et seal leidub palju inimesi, keda antud eriala huvitab. Elu aga näitab, et enamikul pole absoluutselt aimu ka, mis neid huvitab. Ja jällegi olen ma rohkem kvaliteetseid inimesi leidnud väljaspool kooli.

Mõnel sai 20a tagasi ülikool läbi, "tarkust" omandati palju ning see, et teadus vahepeal edasi arenenud ning mõned teemad vbl täiesti 180 kraadi teistpidi nüüd on - see on neile vastuvõetamatu. Tunnistada, et aastakümneid valesti käitutud. See on mõne egole liig.

Kuidas tunnistada, et suur osa oma elust oled lollusi propageerinud? (Isegi kui tollase informatsiooni tõttu võis see kunagi "tõene" tunduda)

Aga selliseid inimesi ma respekteeringi üle kõige. Õnneks on mul au suhelda selliste personaaltreeneritega, kes ütlevad nii: "Aastaid tagasi ma ei teadnudki, et treenida saab teistmoodi; ma ei teadnudki, et jõutreening ei pea olema poolteist tundi masinatega treenimist." Nad teavad, et nad on teinud vigu ja neil ei ole häbi seda tunnistada.

Vaata näiteks, kui lihtsalt John Berardi (http://www.precisionnutrition.com/) on saanud üle oma tihedalt söömise mõtteviisist. Varem oli ta üks suurimaid tihedalt toitumise propageerijaid, kuid nüüd äkki on ta hakanud hindama perioodilist paastumist. Lihtsalt igaüks teeb vigu ja õpib uusi asju. Lihtsalt need, kes ei saa sellest aru ning ülehindavad enda võimeid, jäävad samasse punkti.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Guest Sügiskülv

Huvitav teema eksju?

Piskoloog Jrk kirjutas, et tasub teadlik olla ja jälgida ennast. Kuidas teil endal sedalaadi enese-jälgimine ja analüüsimine kulgeb?

Suudate te olla spontanne ja samal ajal jälgida end?

Suudate te üldse tagantjärge või ettejärge midagi läbi mõelda?

Näiteks kas suudate ette kujutada midagi üldse, näiteks kujutage ette olukorda, kus keegi postitab Oti blogisse iga päeva lõpus vigade paranduse. Suudate ette manada sellist situatsiooni? Ja kui õnnestub visualiseerida, siis kas suudate analüüsida sel hetkel, et kuidas tunnete end, et kuidas ette manatud pilt teile tundub?

Vaatlen inimesi, ja minumeelest nad ei ole väga osavad sedalaadi asjades.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kes vähegi asjast midagi teab, see mõistab, et mingi väite tõesus ei sõltu sellest, kes seda väidet esitleb, kuidas esitleb või kuidas väite esitaja ise väitega seotud on. Väite tõesus ei sõltu ka sellest, kui populaarne väide on või kui paljud seda usuvad vms.

Väide on kas õige või vale, või on väite õigsus hetkel tõendite puudumise tõttu meile teadmata.

On olemas väiteid, mis on üheaegselt nii õiged kui valed.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

On olemas väiteid, mis on üheaegselt nii õiged kui valed.

Oleksid võinud kohe näiteid välja tuua, aga palun too siis nüüd :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Naljakas on see, kuidas teema arenes vaikselt halaks, kuidas vaese Holgeri tohutuid teadmisi netifoorumites ei hinnatud (ei hinnata).

Kus siin teemas hala on? Kes halas?

See on siililegi selge, et enamik inimesi kellele minu poolt välja käidud informatsioon suunatud on, käitub endiselt ka siin teemas läbi käinud vigaste loogikavõtete alusel ning hindab sporditeemade puhul alati nõu andva inimese füüsilist vormi ja saavutusi. Sellest rääkimine pole hala vaid lihtsalt selle nähtuse esile toomine, lootuses, et selle üle arutlemise tulemusena hakkavad sellisel vigasel loogikal põhinevad käitumismustrid muutuma.

Aga teema pole minust vaid üldisest suhtlemisest, demagoogiatest ning sellest kuidas me kõik võiksime õppida paremini suhtlema ning informatsiooni töötlema, edasi andma. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vaata näiteks, kui lihtsalt John Berardi (http://www.precisionnutrition.com/) on saanud üle oma tihedalt söömise mõtteviisist. Varem oli ta üks suurimaid tihedalt toitumise propageerijaid, kuid nüüd äkki on ta hakanud hindama perioodilist paastumist. Lihtsalt igaüks teeb vigu ja õpib uusi asju. Lihtsalt need, kes ei saa sellest aru ning ülehindavad enda võimeid, jäävad samasse punkti.

Inimese keha on pidevas muutumises - organismi kasvamine, füüsilise koormuse muutumised, erinevad eesmärgid sportlastel, vananemine, emotsionaalne stress - kõik see mõjutab toitumist. Nende faktorite mittearvestamine näitab lihtsalt inimese vähest teadlikkust organismi toimimisest.

  • Upvote 3

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×