Jump to content
Risto Uuk

Lollid vead jõusaalis

Recommended Posts

Kõiki neid vigu ei jõua siia ära kirjutada, sest enne läheb päike looja aga üks suurimatest vigadest oli aeroobse koormuse vältimine. See hakkas lõpuks ka tervisele. Põhjus - ma kartsin lihasmassi kadumist ja seega tegin ainult soojendust 5 min, mis jooksulindi puudumisel tähendas väntamist kerges tempos veloergomeetril, see oligi kõik. Kõhulihaseid treenisin ka iga trenn ja olin meeleheitel, sest paranemismärke ei olnud. Otseloomulikult oli mul ka ettekujutus, et olen peagi nagu Lee Priest, tuleb lihtsalt palju, palju, palju, palju treenida ja süüa. Vaadake ükskõik millist filmi pro kulturistist ja tema tegemistest ja saate pildi, mismoodi vägisi omale toitu sisse pressitakse. Eks ma siis pressisin omale valku sisse ka vastu tahtmist. Kükke ma vahele ei jätnud kuid lisasin liiga kiirest raskusi, mistõttu, mul on selg tiba kõver ja disk sopistus välja. Kuna suur raskus võrdus suur lihasmass, siis tegin hantlitega lendamisi nii, et käsi paindus raskuse all välja ja jälle vigastus. Rebendid on ka mitmes kohas. Õnneks olen tänaseks taastunud kõigist vigadest va. õlaliiges. Eks inimene areneb kannatades nagu Rückenberg on öelnud.

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma postitasin just blogipostituse enda tehtud rumalatest vigadest jõusaalis.

Sul on päris hea klassikakogumik,

endal tuli varbaluumurd..... ei kasutanud klambreid hantlil :ph34r::wacko: (jalanõud olid korralikud,aga kui pauk käis,siis arvasin,et olen paljajalu).

Algajana alustada edasijõudnute kava järgi ei olnud ka kõige targem -_- (aeglustas arengut) ja üldse ei olnud progressist/arenemisest ülevaadet ning puudusid põhilised teadmised,et properly areneda. Edit: aga tagasivaadates ei kahetse :P , ära ei tüüdanud ning eemale ei peletanud

Muudetud kasutaja Ak_47 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mis rumalaid asju sa kunagi jõusaalis teinud oled?

Minu eriala on klassikaline tõstmine, mis eeldab kangi rinnale võtmist sügavkükk asendisse.

Ometi olin mitu aastat nii rumal, et tegin jalgade treenimiseks ainult pool- ja veerandkükke.

Tulemuseks oli keskkooli lõpuks kükkimise parim 140 kg ja jõutõmme 205 kg.

Ülikooli esimesel kursusel sain treeneri, kes kükkimise paika pani, aga siiamaani vaevlen kehva kükiasendi tõttu, mis keskkoolis lihasmällu sai tambitud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lihasmälu iseenesest pole olemas.Asi ikka kõrvadetaga kinni asi.kükk pole midagi sellist mis nii kinnituks,et aastaid peaks sellega maadlema.

kättevõtmise asi puhtalt.

teine varjant muidugi see,et kõik lihasgruppid pole piisavalt arenenud ning see sunnib tehniliselt valesti kükkima.

pigem ikkagi mingisugune ebakindlus,hirm uue tehnika ees.tihti kardetakse muutusi ka seepärast,et mingiks ajaks kaovad ära endised tulemused,tekib nö taandarengu tunne kuigi parema ja puhtama soorituse pealt minnakse endisest tasemest üsna kiirelt mööda.

Kusjuures säärane probleem ja mitte ainult kükkiga vaevleb enamus sportlasi,hirm kaotada seda mis juba on.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lihasmälu iseenesest pole olemas.Asi ikka kõrvadetaga kinni asi.kükk pole midagi sellist mis nii kinnituks,et aastaid peaks sellega maadlema.

kättevõtmise asi puhtalt.

teine varjant muidugi see,et kõik lihasgruppid pole piisavalt arenenud ning see sunnib tehniliselt valesti kükkima.

pigem ikkagi mingisugune ebakindlus,hirm uue tehnika ees.tihti kardetakse muutusi ka seepärast,et mingiks ajaks kaovad ära endised tulemused,tekib nö taandarengu tunne kuigi parema ja puhtama soorituse pealt minnakse endisest tasemest üsna kiirelt mööda.

Kusjuures säärane probleem ja mitte ainult kükkiga vaevleb enamus sportlasi,hirm kaotada seda mis juba on.

Tegelt lihasmälu ikka on, kui nii rääkida saab.

Näiteks mängin ma kitarri. Ühte lugu sai õpitud ca. 8a tagasi. Ning mul ei ole absoluutselt ühtegi nooti peas. Anna mulle aga kitarr ning mängin selle üks ühele ära. Ilma, et oleks vähimatki aimu, mis noote mängin. Võin lausa silmad kinni seda mängida. Sest näppudes on asi sees. Lihased mäletavad seda, mida pea enam otseselt ei mäleta. (või on pigem äkki tegemist alateadvusliku mäluga vms)

Ja kui julgen pausi keset mängimist teha ja mõelda, et mis järgmiseks tuleb - siis läheb kõik sassi ja enam ei mäleta midagi. :D

Seega jah. Lihasmälu (või pigem alateadvuslik mälu vms) on olemas ning kuradi raske seda ümber muuta. Vaimselt saab sellest üle, aga päris nii lihtne ka pole, et unustad vana tehnika ja kohe vaevata õpid uut moodi tegema. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lihasmälu on ainult nimetuse poolest lihasmälu.reaalselt on ikkagi inimese aju juhtiv keskus.ilma selleta pole vahet on sul seal näpuotsas kitarr või haamer.

kogemused,vilumus jne kõik talletub ikka ajus.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tegelt lihasmälu ikka on, kui nii rääkida saab.

Näiteks mängin ma kitarri. Ühte lugu sai õpitud ca. 8a tagasi. Ning mul ei ole absoluutselt ühtegi nooti peas. Anna mulle aga kitarr ning mängin selle üks ühele ära. Ilma, et oleks vähimatki aimu, mis noote mängin. Võin lausa silmad kinni seda mängida. Sest näppudes on asi sees. Lihased mäletavad seda, mida pea enam otseselt ei mäleta. (või on pigem äkki tegemist alateadvusliku mäluga vms)

Ja kui julgen pausi keset mängimist teha ja mõelda, et mis järgmiseks tuleb - siis läheb kõik sassi ja enam ei mäleta midagi. :D

Seega jah. Lihasmälu (või pigem alateadvuslik mälu vms) on olemas ning kuradi raske seda ümber muuta. Vaimselt saab sellest üle, aga päris nii lihtne ka pole, et unustad vana tehnika ja kohe vaevata õpid uut moodi tegema. :)

Muscle fibers do not remember anything.

http://en.wikipedia.org/wiki/Muscle_memory

Muudetud kasutaja ROtter poolt
  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lihasmälu on ainult nimetuse poolest lihasmälu.reaalselt on ikkagi inimese aju juhtiv keskus.ilma selleta pole vahet on sul seal näpuotsas kitarr või haamer.

kogemused,vilumus jne kõik talletub ikka ajus.

Meenutab seda:

"What's in a name? That which we call a rose

By any other name would smell as sweet" Shakespeare

Eino muidugi, aga on mõtet selle üle targutada? Ega armastus ka tegelt südamest tule. :P

Lihasmäluks nimetatakse ka seda, kui pärast treeningpausi taastuvad jõunäitajad palju kiiremini kui tavaliselt arenevad.

Ja spordis on see ju täiesti olemasolev probleem, kui nooruses ka nt kergejõustikualade tehnika valesti omandatakse. Hiljem raske ümber õppida.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Meenutab seda:

"What's in a name? That which we call a rose

By any other name would smell as sweet" Shakespeare

Eino muidugi, aga on mõtet selle üle targutada? Ega armastus ka tegelt südamest tule. :P

Lihasmäluks nimetatakse ka seda, kui pärast treeningpausi taastuvad jõunäitajad palju kiiremini kui tavaliselt arenevad.

Ja spordis on see ju täiesti olemasolev probleem, kui nooruses ka nt kergejõustikualade tehnika valesti omandatakse. Hiljem raske ümber õppida.

Asi ikka mälus kinni, sealt saadetakse käsklused lihastele, ega lihased iseseisvalt midagi tee. Kui tehnika valesti selgeks õpitud, siis tuleb mälu välja vahetada. :P

Muudetud kasutaja ROtter poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Eks ta kuskil sügavas ajusoppides, alateadvuses tõesti on. Otseselt selles polegi niiväga kunagi kahelnud. Kuid justnimelt selle tõttu, et otsesele mõttetegevusele on tihtipeale see kättesaamatu - võib praktilises kasutuses rääkida siiski lihasmälust. Lisades juurde siis, et tegemist ajus salvestatud infomaterjaliga, millele ligipääs äärmiselt piiratud.

Sest jah. Tee või tina. No ei mäleta neid kitarri noote ka siis, kui tund aega ajusid ragistan. Ilmselgelt saan katsetades lõpuks asjale järele, kuid reaalselt lihtsalt vaatan mida mu käsi automaatselt teeb ning teen Uusi vaimseid märkmeid. :D

Kuradi kõvaketas ma ütlen. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Asi ikka mälus kinni, sealt saadetakse käsklused lihastele, ega lihased iseseisvalt midagi tee. Kui tehnika valesti selgeks õpitud, siis tuleb mälu välja vahetada. :P

Ei tule.Ntx mina omandasin kükitehnika peale esimest seljavigastust.Ei olnud kannatust toda päris välja ravida ja hakkasin kükkima ...

ja siis selgus, et ilma valuta saab kükkida ainult teatud viisil ...

ja et sel teatud viisil kükkides on kang miskipärast tunduvalt kergem ...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kunagi algusaaastatel kui tõsiseid eesmärke veel kulturismis ei olnud sai treeningu ajal tarbitud lahtist õlut, tagasivaadates see mõistlik tegu ei olnud ja korrata ei soovita, selle jaoks on olemas ikka muud kohad.... :D

  • Upvote 2

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kunagi algusaaastatel kui tõsiseid eesmärke veel kulturismis ei olnud sai treeningu ajal tarbitud lahtist õlut, tagasivaadates see mõistlik tegu ei olnud ja korrata ei soovita, selle jaoks on olemas ikka muud kohad.... :D

Päeva kild. :D

Selline mees nagu Mr Mesi väitis küll kord, et sarnaselt temaga viskab Ott pärast igat trenni 2 liitrise Karu "peeru" hinge alla, aga ma pidasin seda ikka naljaks. Tuleb välja, et igas naljas on terake tõtt. :D

  • Upvote 1

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lollim viga on kusagil niisuguses kohas treenides kus inventaar ei ole kõige kaasaegsem, mitte veenduda trenazööride korrasolekus. Kunagi 5 aastat tagasi tegin ühes kooli treeningsaalis plokilt tõmbeid, Mingisugune nö meistrimees oli seal trossi parandanud, ei tea täpselt kuidas. Hakkasin siis tõmbama ja mõtlesin et proovin ära kas suudam max raskusega ühe korduse teha. Kusagil poole soorituse ajal katkes tross ja sain pidemega vastu pead. Järgmine hetk oli selline kus mäletan udust pilti ja rahvast enda ümber, sõber rääkis et olin minut aega meelemärkuseta. Et jah ohutus sellistes kohtades!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tegelt lihasmälu ikka on, kui nii rääkida saab.

Näiteks mängin ma kitarri. Ühte lugu sai õpitud ca. 8a tagasi. Ning mul ei ole absoluutselt ühtegi nooti peas. Anna mulle aga kitarr ning mängin selle üks ühele ära. Ilma, et oleks vähimatki aimu, mis noote mängin. Võin lausa silmad kinni seda mängida. Sest näppudes on asi sees. Lihased mäletavad seda, mida pea enam otseselt ei mäleta. (või on pigem äkki tegemist alateadvusliku mäluga vms)

Ja kui julgen pausi keset mängimist teha ja mõelda, et mis järgmiseks tuleb - siis läheb kõik sassi ja enam ei mäleta midagi. :D

Seega jah. Lihasmälu (või pigem alateadvuslik mälu vms) on olemas ning kuradi raske seda ümber muuta. Vaimselt saab sellest üle, aga päris nii lihtne ka pole, et unustad vana tehnika ja kohe vaevata õpid uut moodi tegema. :)

Ma arvan, et kui rääkida musitseerimisest, siis kõva harjutamine, mis eelneb ladusale mängimisele nii klaveril, klarnetil (ise mängin) kui kitarril või ükskõik, mis instrumendil, on niivõrd komplitseeritud liigutuste kogum, et seda kükiga kuidagi võrrelda ei saa. Ümberõppimise mõttes - need vead, mis on tehtud kunagi klaveri valesti harjutamisel ei taha ikka mitte kuidagi kaduda. Paraku tavaline raskuse tõstmine või teisalt keeruka meloodia kahel käel mängimine nõuavad siiski erinevat ajutegevust. Ühe liigutuse, nt. kükk, korrigeerid mõne korraga, piisab ainult juhendamisest, teist ei omanda võibolla aastategagi. Kes omal ajal heliredelit käppa ei saanud, sellel käed kunagi klahvidel hästi jooksma ei hakanudki.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma arvan, et kui rääkida musitseerimisest, siis kõva harjutamine, mis eelneb ladusale mängimisele nii klaveril, klarnetil (ise mängin) kui kitarril või ükskõik, mis instrumendil, on niivõrd komplitseeritud liigutuste kogum, et seda kükiga kuidagi võrrelda ei saa.

Ma arvan, et ka liikumine on ülikomplitseeritud. Võta arvesse ka seda, et liikumist hakkasid sa harjutama põhimõtteliselt kohe pärast sündi; muusikainstrument võetakse reeglina hiljem kätte. Ja raske on ka leida kokkulepet selles, mis on kummagi oskuse puhul kvaliteetsuse standard. Kindlasti pole olemas sellist asja nagu ideaalne sooritus, kuna alati saab paremini teha. Loomulikult olen nõus, et need oskused erinevad üksteisest, kuid mõlema puhul on mälul oluline roll.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kusjuures üks lollim asi on mitte venitada ja nimelt tuleks erilist rõhku panna rectus femorise ja hip-flexori venitamisele. Mõlema venitamine on põlve ja selja tervise huvides ning eriti veel kui keegi tahab kunagi kõrgele hüppata või sügavale kükkida.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×