Vigastuste ennetamine, taastusravi jm

[Archangel 482]

Kas neist uuringutest viiteid ka on, viskaks ka pilgu peale detailidele.

[gmaster 303]

<p>On küll, aga pean neid professuurilt küsima.

[maleva 61]

Peaks vist ennast näitama enne kui Tartust lahkud. Kuhu ma sulle kirjutada võiks, räägiks täpsemalt.

[gmaster 303]

võid kirjutada georg@teiping.ee

[KingCobra17 0]

väike kiire teemamuutus..

Tere,

Paar päeva tagasi võrgutrennis käis meile füsioterapeut rääkimas pärast trenni lõdvestamisest ja lihasvalu ärahoidmisest. Sellest tekkis ka küsimus, et igale mängijale tegi ta nö säärelihasele "restardi" võib-olla on keegi kuulnud. Ühesõnaga ta vajutas kindlasse kohta, nö "trigger points".

Raske seletada, ise ei jaganud seda rasket teksti, mis ta rääkis. Enne seda aga piserdas ta 2x mõlemale jalale mingit vedelikku, sellises hõbedases purgis. Sel hetkel kui peale lasi, ei tundnud midagi. mõjuma hakkas umbes 15-20 min pärast ja siis oli nii hea tunne, nagu oleks jääpakud all. Hästi mõnusalt jahutas ja pikalt. Pärast trenni oli nii hea tunne, järgmine päev samamoodi, jalad olid puhanud ja ei olnud sellist väsimustunnet nagu tavaliselt pärast rasket trenni. Seega tahaks küsida, et äkki keegi teab, mida ta võis peale piserdada, sisaldas ka mingit diclofenaki... Pärast trenni see vedelik on nagu kuld minu lihastele :D

Äkki kellegil on kogemusi või teab sellest.

Aitäh

KingCobra

Edited December 2, 2012 by KingCobra17

[gmaster 303]

M, tean küll seda tehnikat, aga ei ole kursis, mida kasutas. Eks sa võid ju apteegist pihustatavate diclofenaci sisaldavat asjade kohta küsida. Võimalik ka et see oli kangem, retseptikas, seega täpsusta apteegis ka nende kohta. Vajadusel siis lased perearstil retsepti kirjutada.

Üldiselt väga pikka aega ei soovita põletikuvastaseid asju kasutada, kuskilt jäi kõrva, et osad pidid veresooni ahendama.

[KingCobra17 0]

Keegi teab lähemalt sellest Trigger point tehnikast ? Võttis pinge ära lihastest, super tehnika Äkki keegi teab, kus seda õppida või mingeid materjale, tahaks ka seda osata, pidi aitama pea iga lihasvalu korral, ku teada, kuhu vajutada.

[gmaster 303]

Mine õpi füsioks

Mingis massaažikoolis võib ka olla mingeid selleteemalisi kursuseid.

[KingCobra17 0]

Õpiks heameelega, aga ma juba lõpetan ülikooli, kahjuks küll teisel erialal Tehnikamees rohkem.

Aga jh, see asi tekitas tõsist sportlikku huvi minus.

Leidisn selle, mõnele punktile isegi pihta saanud Suht lahe, vajutad säärelihast ja kand hakkab valutama

Ma ilmselgelgelt ekstaasis sellest

[gmaster 303]

See triggerite teema on huvitav jah

Aga muidu on mul seis selline, et taaskord Tartu lumi saabastelt pühitud ja suunaks Talllin. Tartusse satun järgmine kord võib-olla alles 15 veebruaril. Aga kellel on huvi, siis võib kasvõi praegu end kirja panna

Tallinnas tekitan mingid vastuvõtuajad ka nädala sisse õhtuti, niiet võtke julgelt ühendust. Pakkuda siis nagu ikka massaaž (ja kõik kellad ja viled, mis sellega kaasas käivad), kinesioteiping, füsioteraapia

[Sarge 385]

See päris hea kui natukenegi tajud. Olen endal ja enda treenitavatel seda rakendanud

[gmaster 303]

Nii, sirvisin siin just ühte raamatut, ja arvasin, et võiks mõningaid internetianatoome veidi harida.

Igal füsiol peaks see materjal muidugi ABC olema.

Teemaks siis seljalihased, nende kihid, süvalihased jm

Ühesõnaga, seljalihased kihtide kaupa:

"Pindmine kiht:

Trapezius, Latissimus dorsi, Levator scapulae, Rhomboideus major et minor

Keskmine kiht:

Serratus posterior superior et inferior

Süvakiht:

Süvakihi pindmine kiht: Splenius capitis et cervixis

Süvakihi keskmine kiht: Lateraalne kolumn Iliocostalis lumborum, thoracis et cervicis; Vahepealne kolumn Longissimus thoracis, cervicis et capitis; Mediaalne kolumn spinalis thoracis, cervicis et capitis

Lisaks kuulub süvakihti transversospinaalide grupp semispinalis, multifidus, rotatores longus et brevis ning segmendilihaste grupp intertransversarii, interspinales, levator costarum"

Low back syndromes: Integrated clinical management, C.E. Morris, 2006, McGraw-Hill

Kõhulihaste puhul on asi palju lihtsam, võtke kasvõi wikipediast mingi pilt ette ja saate soti selgeks

Parimat

[AlanBStard 126]

üldiselt väga pikka aega ei soovita põletikuvastaseid asju kasutada, kuskilt jäi kõrva, et osad pidid veresooni ahendama.

Põletiku signaalained üldiselt laiendavad veresooni nii et loogiline. Seda mõju on väga lihtne kompenseerida ja veresooni laiendada nii et see ei ole probleem, v.a mainstream-meditsiinis kus seda mõju lihtsalt ignoreeritakse ja ei kompenseerita nii et inimesed pikaajalistel kuuridel neere kaotavad või infarkti saavad.

[gmaster 303]

Põletiku signaalained üldiselt laiendavad veresooni nii et loogiline. Seda mõju on väga lihtne kompenseerida ja veresooni laiendada nii et see ei ole probleem, v.a mainstream-meditsiinis kus seda mõju lihtsalt ignoreeritakse ja ei kompenseerita nii et inimesed pikaajalistel kuuridel neere kaotavad või infarkti saavad.

Tahad äkki sellest kompenseerimisest ja laiendamisest rääkida veidi lähemalt? Pidasid silmas arginiini või veel midagi muud?

[AlanBStard 126]

Arginiin, tsitrulliin, D-vitamiin, seller, kakao ka vist

Tahad äkki sellest kompenseerimisest ja laiendamisest rääkida veidi lähemalt? Pidasid silmas arginiini või veel midagi muud?

Arginiin, tsitrulliin, D-vitamiin, seller, kakao ka vist.

Vaatasin korra asja uuesti üle, pole nii lihtne lugu.

Paistab et enamiku valuvaigistite puhul on asi igal valuvaigistil erinev sõltuvalt COX1/COX2 inhibeerimise suhtest.

Uuemad kallid COX2-spetsiifilised koksiibid on natuke selgem juhtum.

Vanakooli valuvaigistid pidurdavad nii COX1 kui COX2 aga erineval määral.

Diklofenak on kõige COX2-spetsiifilisem.

COX-2 pidurdamine paksendab verd ja ahendab veresooni.

COX-1 pidurdamine laiendab veresooni ja vedeldab verd. Ja lõhub limaskesti.

Paratsetamool käib mingeid teisi teid pidi.

[gmaster 303]

Tervist jälle!

Tulen korraks jälle fitnessimaailma. et arutleda ühel huvitaval teemal: kükid. Teadupärast on need pea iga kulturisti või üldse enamus sportlaste "lemmikharjutused" ja nende kohta käib igasuguseid kuulujutte. Alates selle imelistest ravivõimetest kuni selleni, et kui sügavkükki ei tee, siis võid kohe end male physique'i kirja panna.

Jah, kükk on ülihea harjutus. Näiteks võin tuua, et olen pannud kükkima nii kroonilise põlvevaluga inimesi (need põlved said terveks) kui ka kuu aega varem põlveoperatsiooni läbinud inimesed.

Siiski on seal mõned agad. Hirmsalt vaieldakse küki sügavuse üle. Ütlen kohe ära, et minumeelest pole sügavkükk kõigile, kuna väga paljudel puudub selleks lihtsalt piisav liikuvus ja on üsna suur oht end liigse raskuse puhul vigastada. See, kas vigastus tekib, on juba tihti kinni geenidest ja anatoomilistest eripäradest, lülisamba omapäradest ja näiteks fastsia tugevusest. Mõni võib mõnd kolli imiteerides esimese korraga diski prolapsi saada.

Võtan lühidalt kokku T-nationi artikli "Does everyone need to squat deep"

Kükid on suurepärane harjutus paljude posturaalsete düsbilansside kõrvaldamisel.

Korraliku küki tegemine eeldab piisavat jala dorsaalflektsiooni (15-20 kraadi), puusa flektsiooni ja abduktsiooni, lülisamba rinnaosa ekstensiooni, kehatüve jäikust ja õlaliigese liikuvusulatust. (lisaks hamstringide pikkus)

Seega pole küsimus selles, kas kõik peaksid kükkima, vaid milline küki variatsioon ja sügavus kellegi jaoks õige on.

Üks viis hinnata küki sügavust on panna klient neljakäpukil asendisse ja erineva põlvede laiusega katsetada, kuidas tuleks sügavaim tahapoole liikumine nii, et selg püsiks sirge.

hindamine 2:

Lühikokkuvõte: Selleks et teha sügavkükki, peaks kõigepalt ära õppima paralleelküki. Umbes nagu jooksmiseks peaks kõigepealt selgeks saama kõndimise.

Erinevad liigutuspiirangud viivad liiga sügava küki juures vaagna taha kaldumisele, mis tekitab vigastusteohu. Paljudel juhtub just see kui öelda, "küki veel sügavamale". Ma ise enamvähem tajun selle toimumist, ja ma hirmsalt tahaks, et ka teised seda tajuks ja turvalisemalt kükiks

- Seega, kui võimalik, konsulteerige kükki õppides spetsialistiga -

Kes tahavad, võivad minuga erinevate konsultatsioonide puhul ühendust võtta, pakun ka massaaži. Kui Fitnessi laagrisse minejatel oleks huvi mõnd minu loengut kuulda vigastustest/operatsioonidest taastumise ja nende vältimise puhul, siis tehke häält ja võib-olla korraldajad ka kuulevad.

Edited January 4, 2013 by gmaster

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

In B4 pooled vennad toovad nüüdsest painduvuse ettekäändeks, et mitte kükkida.

Kusjuures täna just mõtlesin, et polegi ammu kuulnud arutelu teemal, et sügavkükk keerab põlved ******. See tavaliselt ikka sama sage teema nagu "kuidas võtta kreatiini".

Kas võid öelda, et pikematel meestel on raskem täiskükki teha?

Olen täheldanud, et paljud pikad mehed peavad kasutama nt kettaid või matti kandade all, sest kannad kipuvad muidu õhku tõusma(v-o ongi nn painduvuse teema).

[HyPn0se 11]

Kas võid öelda, et pikematel meestel on raskem täiskükki teha?

Olen täheldanud, et paljud pikad mehed peavad kasutama nt kettaid või matti kandade all, sest kannad kipuvad muidu õhku tõusma(v-o ongi nn painduvuse teema).

Kirp, Sa oled õigesti aru saanud. Tänu sellele, et ma olen pikk, tänu sellele ongi mul kükis väikesed raskused, sama on ka rinnaltsurumises ja jõutõmbes. Räigelt närvi ajab, kui mõni vaatab mu trenne ja ütleb, et ma olen nõrk, see pole ju minu süü, et ma nii pikk olen

Aga tegelikult on loomulikult pikkadel raskem kükkida,tõmmata,rebida jne, sest jäsemed on pikemad, raskuse liikumise amplituud suurem jne.

[gmaster 303]

In B4 pooled vennad toovad nüüdsest painduvuse ettekäändeks, et mitte kükkida.

Kusjuures täna just mõtlesin, et polegi ammu kuulnud arutelu teemal, et sügavkükk keerab põlved ******. See tavaliselt ikka sama sage teema nagu "kuidas võtta kreatiini".

Kas võid öelda, et pikematel meestel on raskem täiskükki teha?

Olen täheldanud, et paljud pikad mehed peavad kasutama nt kettaid või matti kandade all, sest kannad kipuvad muidu õhku tõusma(v-o ongi nn painduvuse teema).

Aga nagu ka siin välja tõin, soovitan ma kükkida kõigil - kui paindub vähem, siis kükib teistmoodi ja tegeleb seni oma painduvuseprobleemiga.

Kui rääkida ainult raskustest, siis ütleks, et sama raskusega kükk on pikema inimese jaoks raskem, kuna peab pikema vahemaa läbima (=rohkem tööd).

Aga mis puutub tehnikasse, siis pikemate inimeste puhul võib juba kehaosade pikkus mängima hakata - mõnel on näiteks pikem sääre- või reieluu, mis muudab biomehaanikat. Samamoodi jõutõmbes, võib-olla isegi rohkem, sest tuleb käte pikkus ka mängu.

SIIN artiklis on näiteks räägitud jõutõmbest ja sellest, kuidas pikkus seal mõjutab.

[batmannu 22]

klassikalises tõstmises teevad kõik sügavkükki, nii algajad kui ka edasijõudnud, pikad, lühikesed. Tuleb kükkida nii sügavale jalgade vahele kui vähegi võimalik. Ma ka ei paindu eriti, see ei tähenda et ma oleks ennast kükkima õppimisel sügavale kükkides vigastanud. Kui aus olla, siis ma ei tea mitte ühtegi diski prolapsi juhtumit. Kas keegi teab üldse mingeid vigastusi, mis on sügavküki tegemisel juhtunud?

Kui üldse mingi vigastus juhtub, siis tänu sellele, et inimene ei hoia oma keha pinges (tähelepanu hajunud, keha väsinud, jne). Kui ennast kallerdisena kükki lased, siis tõesti võib sealt midagi halba oodata.

Nii, et kahjuks ei nõustu sellega et on normaalne pool- või veerandkükki teha. Kui raskus on liiga kerge, siis teine teema, see pole üldse probleemiks, kuid kükk PEAB!!! ikkagi sügav olema.

[Ott Kiivikas 817]

Ise olen tänase seisuga rohkem kui aasta teinud kükke ilma põlvesidemedeta ja peab ütlema, et põlved on paremas seisukorras kui varem. Kas on see sellest või millest ,kuid tundub, et koos raskuste tõusuga on ka liigesed, kõõlused, sidemed tugevamaks saanud. Kindlasti see kui sügavat kükki teha sõltub inimese kehaehitusest ja füsioloogilisest eripärast. Kuid ütleme nii ,et kõik on arendatav, et need kes alguses ei suuda ka näiteks kannakõõluste mittevenivuse tõttu sügavkükki teha, usun et aja jooksul kui pidevalt kükkida, siis olukord paraneb. Hullem on see, kui inimsed väristavad ette, et mul oli mingi vigastus pikka aega tagasi ja ma ei julge teha äkki saan uuesti....Paljud tippsportlased naasevad peale ränki vigastusi ka tippsporti tagasi ja edukalt ja seal on ekstremaalselt suured koormused ja peavad ikkagi vatu ja siis tavainimne väristab, et kas korra nädalas saab kükki teha vms.

[Archangel 482]

Minu arust on peamine probleem see, et:

Liiga harva tehakse + liiga suurte sunnitud arenguhüpetega koormuses. Harva tehes ei jõua tehnika korralikult kinnistuda ning ego najal raskuste valimine on baasharjutuste puhul tihti kurjast. Tihtipeale ajab toore jõuga ulme raskuseid üles, aga kui ikka tehnika vale on ning kõõlused/liigesed pole kohanemiseks piisavalt aega saanud siis head nahka sealt ei saa ning varem või hiljem kuskilt midagi katki ka läheb.

[gmaster 303]

klassikalises tõstmises teevad kõik sügavkükki, nii algajad kui ka edasijõudnud, pikad, lühikesed. Tuleb kükkida nii sügavale jalgade vahele kui vähegi võimalik. Ma ka ei paindu eriti, see ei tähenda et ma oleks ennast kükkima õppimisel sügavale kükkides vigastanud. Kui aus olla, siis ma ei tea mitte ühtegi diski prolapsi juhtumit. Kas keegi teab üldse mingeid vigastusi, mis on sügavküki tegemisel juhtunud?

Kui üldse mingi vigastus juhtub, siis tänu sellele, et inimene ei hoia oma keha pinges (tähelepanu hajunud, keha väsinud, jne). Kui ennast kallerdisena kükki lased, siis tõesti võib sealt midagi halba oodata.

Nii, et kahjuks ei nõustu sellega et on normaalne pool- või veerandkükki teha. Kui raskus on liiga kerge, siis teine teema, see pole üldse probleemiks, kuid kükk PEAB!!! ikkagi sügav olema.

Siin saidil on neid ärakükkinuid- ja tõmmanuid küll ja küll.

Nagu ka mainisin, siis see, kas vigastus tekib, sõltub paljudest faktoritest, näiteks ligamentide tugevusest. Tõepoolest koos raskuste tõusuga tugevnevad ka kõik kõõlused, ligamendid jne. Aga kui nüüd raskust jälle juurde panna, siis pannakse ka need ligamendid proovile.

Paljudele jõutõstjatele on tuttav füsioterapeut Janno Jörgenson, ka tema ei soovita seljavigastustega inimestel nii sügavat kükki teha, et alaselg kumerdub.

[Tragl 79]

Reaktsioonina Kirbu kommentaarile võin põlvedest rääkida küll. Päris pikka aega sain kükki ilma vaevusteta teha. Mingil hetkel tekkis ühes põlves lühiajaline teravam valutunne. Mõni aeg sai siis kükist hoidutud ja uuesti tehes probleeme polnud. Nüüd hiljuti võttis ühe põlve jälle valusaks. Öösel oli jalga raske kõverdada, päeval käies ja kummarudes annab põlvest tugevalt tunda (otseselt ei valuta, aga on niisugune mitte-õige tunne). Mõtlengi nüüd, mida selle kükiga peale hakata.

Seejuures olen teinud jalgadele alati venitusi-soojendust ja olen proovinud erinevaid sügavusastmeid. Kõige masendavam on veel see, et kükki olen olude tõttu teinud väga väikese raskusega. Nii et kui keegi teab, kuidas põlvevalu vältida, andku tulla.

[gmaster 303]

Põlvevalus on tohutult tekkepõhjuseid, alates kõhre kulumisest, lihasdüsbilansist ja erinevatest jäsemete pikkustest, lõpetades kõhretükikestega.

Niiet kellegi asjatundja jutule.