Kui sööd, siis söö teadlikult !

[Archangel 482]

Archangel'il on hea jutt küll nagu jehoova tunnistajal aga siin on üks ot - nimelt ainevahetus on igal indiviidil väga erinev ja seda ei lükka paigast mitte ühegi uuringuga.Vahel viskan ka sinna bodybuildingusse pilgu peale ja tundub, et seal on üks "Leader" ja siis trobikond "followersi" nagu ameerikamaal ikka kombeks on.Eks inimese taluvuse piir on erinev aga mingis vanuses hakkavad need "harjumused" kenastu tunda andma.

Argo

Mind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?

Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?

Aga ok. Teema on keeruline.

Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.

[argoll 12]

Mind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?

Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?

Aga ok. Teema on keeruline.

Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.

Nii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast

Argo

[gmaster 303]

Mind väga huvitaks kuidas sina neid ainevahetusi suuri erinevusi kirjeldaksid?

Ning kuidas kommenteeriksid enamike treenerite püüdlusi absoluutselt kõigile õpilastele pähe määrida pea copy-paste dieete. Kas sa mitte põhimõtteliselt ei nõustu minu jutuga?

Aga ok. Teema on keeruline.

Ütlen ainult niipalju, et ainevahetus ei ole sugugi niivõrd erinev nendes punktides mida enamik arvab, kuid võib olla siiski väga erinev punktides millest enamik midagi ei tea.

Mul on omad teooriad nn hardgainerite kohta näiteks.. Kõrgenenud sümpaatilise NS aktiivsus ja madal-kehva testotase. Kõva rasvapõletus, aga lihas suurt ei kasva nende tagajärjel.

Lisaks olen varem mõelnud samadel teemadel, mida ka AlanBstard puudutas - geneetilised soodumused mingile toitumistüübile - lipiidipeded, süsikapervid ja söönmidatahanliputajad

[gmaster 303]

Nii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast

Argo

Sellal kui tema (ja ka mina) keskkoolis käisime sellele väga tähelepanu ei pööratudki... ja pealegi, seal on ju need.... HARIDUSONKLID

[Archangel 482]

Nii palju on ühist, et toit läheb ühest kohast sisse ja tuleb ühest kohast välja Mul on vägisi kahtlus, et Sa puudusid koolist, kui räägiti inimese füsioloogiast

Argo

Oleks vaid kõik nii lihtne.

Teema sellest, et toitained omastuvad suhteliselt samadel tasemetel pea kõigis inimestes, kui tegu just haigustega ei ole. Seedeprotsessi kõikumised on väikesed ning jällegi, kui just meditsiinilised probleemid kallal pole, siis ei saa rääkida, et suvaliselt paar inimest tänavalt võttes leiaksime, et igaühe magu ja soolestik toite metsikult erinevalt töötleks.

Ainevahetuse erinevused ei ole niivõrd metsikult alati seotud geneetilise eripäraga vaid suuresti keskkonna mõjutustega. Ehk kui võtame kaks inimest siis nende ainevahetus on erinev - aga enamasti mitte niiväga geneetiliste faktorite tõttu vaid pigem selle tõttu, et üks on paksem, pikem, aktiivsem, tarbib teisi toite, on haigused kallal jne.

Ehk kui keegi on nö. "hardgainer" siis on see ülimalt tõenäolisem, et ta on hardgainer mitme faktori koosmõjul nagu näiteks: Liigne aktiivsus, liiga madal kalorsus menüüs, liiga vale makrode/mikrode koostis toidus, olemasoleva kehakaalu mõjutused, paigast ära hormoonide tasakaal (mis tihti seotud toitumise ja aktiivsusega) ning kõige lõppu võiks toppida alles geneetilise eripära, mis suuresti peaks langema termini - "NEAT" alla. (Non-exercise-activity-thermogenesis)

Väide, et keegi on "hardgainer" ning selle tõestuseks tuua mingi selline lause, et "Ah ta sööb palju aga juurde ei võta üldse, järelikult geneetika selline" on nii tobe ja pealiskaudne, kui üldse miski olla saab.

Mul on omad teooriad nn hardgainerite kohta näiteks.. Kõrgenenud sümpaatilise NS aktiivsus ja madal-kehva testotase. Kõva rasvapõletus, aga lihas suurt ei kasva nende tagajärjel.

Lisaks olen varem mõelnud samadel teemadel, mida ka AlanBstard puudutas - geneetilised soodumused mingile toitumistüübile - lipiidipeded, süsikapervid ja söönmidatahanliputajad

Nõustun, et kõik on tegurid mida arvesse võtta. Kuid jällegi ei usu, et enamike inimeste puhul saaksime rääkida täpselt nende "tüüpide" kindlaksmääramisest.

Probleem selles, et kuna inimeste kaalu ja lihas/rasvmassi suhted, vanus, aktiivsus ning hormoonide tase on kõik suuremal/vähemal määral üksteisest sõltuvuses ning kõigub metsikult kui üks neist teguritest muutub - siis jõuame punkti, kus proovida ühe kinda indiviidi organismi eripärade kaardistamist on pea võimatu.

Ehk minu arust on probleem selles, et ei mõisteta (ning enamasti ei saagi mõista) keha eripäraseid sellisel tasemel, et oleks võimalik teha vettpidavalt kindlaid järeldusi selle kohta, mis "dieet" on või ei ole optimaalne.

Mis kokkuvõttes kipub tähendama seda, et IIFYM lähenemine, kus põhirõhk on valkude ja rasvade miinimum-nõude katmisel täisväärtuslikest toiduallikatest on üks kõige paindlikumaid lahendusi üldse.

Kui lihasmassi kasvuks ning korras hormonaaltööks on olemas nii vajalikud valgud ja rasvad, siis saab ülejäänud kaloraažiga mängida just nii, kuidas iga inimese kehale paremini sobib. Ehk kui mõni tunneb ennast Keto peal hästi, siis ta võib seda teha... ka keto võib olla IIFYM. Samuti võib IF olla sama-aegselt IIFYM ning ka Keto.

Paljud arvavad, et IIFYM on mingi väga spetsiifiline dieet, mida ta otseselt ei ole. Tegemist on lihtsalt valkude/rasvade miinimumnõuete katmisega, soovitavalt täisväärtuslikest toiduallikatest, peale mida lubatakse vaba voli tarbida ülejäänud kaloraaži osas toitu mistahes allikatest, kuid soovituslik oleks ka siinkohal täisväärtuslikest allikatest. (mikrode ja kiudainete vajaduste rahuldamiseks)

Mis puutub aga "toitumistüüpidesse" siis usun, et see haakub eelneva jutuga. BMR, TEF, NEAT on kõik mõisted, mis on tegurid selles kuidas inimese kaal ja ka lihas/rasvamass kõigub. Lisada juurde treening ning veel mitmeid tegureid ja olemegi jälle punktis, kus ei saa lihtsalt kokku võtta inimese eripära ühe lausega - "et ah talle süskarid ei sobi".

Teema on minu arust väga huvitav, kuigi paljud kipuvad seda ajama keeruliseks punktides, mis seda absoluutselt ei ole - ning proovivad seda lihtsustada neis punktides, mis on ka reaalselt ülimalt keerulised.

Sellal kui tema (ja ka mina) keskkoolis käisime sellele väga tähelepanu ei pööratudki... ja pealegi, seal on ju need.... HARIDUSONKLID

Enda bioloogia tunnist ja keskkoolist üldse toitumise kohta küll suurt midagi ei mäleta tõesti. Kuigi bioloogia oli kindel "5" ja sai ka iga keskkooli aasta koolieksamid tehtud ja lõpus ka riigi-eksam headele tulemustele.

HaridusOnklid tõesti. Just oli Postimehes vist artikkel kuidas paljud Õppejõud on ülikoolides ebapädevad.

[gmaster 303]

Ainevahetuse erinevused ei ole niivõrd metsikult alati seotud geneetilise eripäraga vaid suuresti keskkonna mõjutustega. Ehk kui võtame kaks inimest siis nende ainevahetus on erinev - aga enamasti mitte niiväga geneetiliste faktorite tõttu vaid pigem selle tõttu, et üks on paksem, pikem, aktiivsem, tarbib teisi toite, on haigused kallal jne.

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha "korda" minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd

[jõuents 1]

Nagu oleks Archangeli poolt valgustust saanud. Uskusin raudkindlalt su 1aasta+ tagasi tehtud väiteid, mis nüüd tagsivaadates tunduvad täiesti absurdesed ja idiootsed. Ja nüüd usun uut tõde...

[Archangel 482]

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha "korda" minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd

Noh eks kõik on geenide poolt mõjutatav. Seda muidugi. Pean siinkohal silmas pigem inimeste geneetilisi erinevusi, mis laias laastus ikka niiväga erinevad ei ole, kui vaadata kõige tavapärasemaid protsesse nagu toitainete omastamine. Selle kohta on piisavalt palju uuringuid tehtud ning minu teada pole ka suhteliselt suurte katsegruppide puhul täheldatud, et toitainete omastamine väga erineks.

Mis puutub IIFYM'i ja süsikutesse, siis usun, et enamik saavad väga valesti aru. Just oli teema ka bb.com foorumis. NIng usun, et see lõik kirjeldab asja hästi:

"OP's 1st mistake is assuming that meal timing is irrelevant. On the contrary, it's VERY relevant. Timing just happens to have much less impact on results than hitting your macro totals for the day. This doesn't diminish the fact that people need to individualize their meal timing so that it maximizes their training performance (& does not hinder it). The latter manipulations vary widely, because people have different training protocols, goals, and tolerances. For example, some people experience their best training performance in an immediately fed state, while others do best in a semi-fasted or fasted state. Endurance athletes who neglect carbohydrate timing will not optimize their training capacity. Strength/power athletes with minimal endurance demands have much less of a concern for this. There's no way to 'universalize' a nutrient timing prescription that applies to everyone & all types of athletes. But to reiterate, macro totals for the day overshadow timing in terms of importance. If macro totals for the day are not hit, the most precisely neurotic timing of meals is all for sh!t.""

Ehk mida see lause väidab? Seda, et toidukordade ajastamine ja süsikute kogused on asjad mida ei saa kõigile ühtemoodi peale suruda. NIng see ongi IIFYM mõte. Sööd nii, NAGU SULLE ISIKLIKULT kõige paremini sobib ja kõige paremaid tulemusi toob. Pidades silmas ainult seda, et vajalikud makrod/mikrod ja kalorsus oleks täidetud.

See võib tähendada nii seda, et mõni tüüp sööb 1x päevas ning saavutab oma jõutrennides suurepäraseid tulemusi - kuid võib tähendada ka seda, et mõni tüüp peab sööma 6x päevas väga spetsiifilisi toidukoguseid, et oma jooksutrennides maksimumi endast välja pigistada.

Lyle McDonald on ühe hea artikli kirjutanud süsikute kohta. (Või täpsemalt insuliini kohta, mida süsikud enim mõjutavad)

http://www.bodyrecom...d-fat-loss.html

However, in practice, there are signs as to whether you have good insulin sensitivity or not and possibly whether you over-secrete insulin. Here’s two very simple questions to ask yourself regarding your response to diet.

• On high-carbohydrate intakes, do you find yourself getting pumped and full or sloppy and bloated? If the former, you have good insulin sensitivity; if the latter, you don’t.
  
• When you eat a large carbohydrate meal, do you find that you have steady and stable energy levels or do you get an energy crash/sleep and get hungry about an hour later? If the former, you probably have normal/low levels of insulin secretion; if the latter, you probably tend to over-secrete insulin which is causing blood glucose to crash which is making you sleepy and hungry.
  

Ehk mis on selle jutu point? See, et inimese spetsiifiline insuliinitundlikkus/eritumine määrab suuresti ära, kuidas on enesetunne peale toitumiskordi. Kuna pea kõik toidukorrad sisaldavad nii valke, kui ka süsivesikuid ning toimub pigev insuliini kõigutamine - tähendab see seda, et mõnele inimesele ei pruugi mõni toitumise stiil absoluutselt sobida.

Kohe üldsegi mitte.

Ning neid inimesi on küllaga, kes süskareid üldse eriti ei talu ning pigem on 24/7 Keto peal, et end hästi tunda. See ei tähenda, et nende keha nüüd metsikult erinev oleks kaasasündinud geneetika poole pealt võrreldes teiste inimestega. Pigem on tegemist keskkonna mõjutustega, mis keha insuliini tundlikkuse/tootlikkuse on ühes või teises suunas kallutanud.

Kuid seda on raske määrata.

Seega ongi IIFYM sobilik kõigile kuna igaüks saab teha just sellise dieedi nagu ise soovib. Olgu see siis 0g süskareid päevas või 600g päevas. Vahet pole. Piiranguid ei seata ning kõiki julgustatakse leidma endile ideaalseid numbreid.

Muudetud November 11, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Jacobb 0]

Esiteks ma vabandan viivituse pärast kuna kaotasin ära oma äsjatehtud konto parooli.

Kui aga aus olla siis tegin uue konto vaid selleks, et teemale vastata, kuigi ma ei oskagi sellele nüüd päris hästi läheneda...Palusin ma ju jagada infot erinevate toiduainete kohta. Eeldasin, et keegi märgib ära näiteks transrasvade olemasolu kohukestes või midagi taolist. Ei soovinud ma kindlasti mingisugust kriitikat rasvavaba kohupiima kohta, vaid pigem teada saada, kas selle toote puhul peaks millegi psuhtes tähelepanelik olema. Ma tean väga hästi, et rasvad on vajalikud ning need on mu menüüs ka esindatud. Ja mis puutub võisse, siis pole sellel viga miskit. Mainisin ju, et asendasin selle toorjuustuga - see maitseb mulle rohkem. Kui aga vaadata neid postitusi, siis on siin mingisugune järjekordne tüüpiline vaidlus, mis on kogu teema ummistanud ning ükski antud teema huviline või algaja siit midagi antud teema kohta küll teada ei saanud. Pealegi kui antud teemat loevad noored, siis oleks neile veidi kohatu anda nõu, et söö mida tahad ja kuna tahad. Ühesõnaga kellegagi vaidlema hakata küll ei soovi. Kasutan lihtsalt traditsioonilist google otsingut ja püüan leida artikleid, mis minu küsimustele vastused annavad.

[gmaster 303]

Ehk mida see lause väidab? Seda, et toidukordade ajastamine ja süsikute kogused on asjad mida ei saa kõigile ühtemoodi peale suruda. NIng see ongi IIFYM mõte. Sööd nii, NAGU SULLE ISIKLIKULT kõige paremini sobib ja kõige paremaid tulemusi toob. Pidades silmas ainult seda, et vajalikud makrod/mikrod ja kalorsus oleks täidetud.

See võib tähendada nii seda, et mõni tüüp sööb 1x päevas ning saavutab oma jõutrennides suurepäraseid tulemusi - kuid võib tähendada ka seda, et mõni tüüp peab sööma 6x päevas väga spetsiifilisi toidukoguseid, et oma jooksutrennides maksimumi endast välja pigistada.

Ehk mis on selle jutu point? See, et inimese spetsiifiline insuliinitundlikkus/eritumine määrab suuresti ära, kuidas on enesetunne peale toitumiskordi. Kuna pea kõik toidukorrad sisaldavad nii valke, kui ka süsivesikuid ning toimub pigev insuliini kõigutamine - tähendab see seda, et mõnele inimesele ei pruugi mõni toitumise stiil absoluutselt sobida.

Kohe üldsegi mitte.

Ning neid inimesi on küllaga, kes süskareid üldse eriti ei talu ning pigem on 24/7 Keto peal, et end hästi tunda. See ei tähenda, et nende keha nüüd metsikult erinev oleks kaasasündinud geneetika poole pealt võrreldes teiste inimestega. Pigem on tegemist keskkonna mõjutustega, mis keha insuliini tundlikkuse/tootlikkuse on ühes või teises suunas kallutanud.

Kuid seda on raske määrata.

Seega ongi IIFYM sobilik kõigile kuna igaüks saab teha just sellise dieedi nagu ise soovib. Olgu see siis 0g süskareid päevas või 600g päevas. Vahet pole. Piiranguid ei seata ning kõiki julgustatakse leidma endile ideaalseid numbreid.

Mis selle asja point siis üldse on Väga mittemidagiütlev see kõik kokku.

Kui sulle sobib nii, tee nii, kui naa, siis tee naa... seda ma oleks võinud sulle ise ka öelda

[Archangel 482]

Mis selle asja point siis üldse on Väga mittemidagiütlev see kõik kokku.

Kui sulle sobib nii, tee nii, kui naa, siis tee naa... seda ma oleks võinud sulle ise ka öelda

Nojah. Aga teema ongi selles, et enamik treenereid lajatavad ainult pidevalt söö seda ja söö toda, sellel kella-ajal ja tollel ajal. Jne jne.

Proovitakse mingeid universaalseid lahendusi kõigile peale määrida. Ning see levib jube kiiresti. Enamike kulturistide menüü on üks ühele samasse auku. Ikka kanafilee, maitsestamata jogurtid ja kohupiimad. Juurikad ja riis juurde. Küll siis maitsestatakse ja vaaritatakse jubedalt, et kõik alla endal see saada.

Kui keegi ütleb, et aga võtaks mõne saiakese vahepeal või sööks midagi muud ka siis on paanika lahti. Küll mõni tükk süskareid ajab paksuks automaatselt ning küll jääb ainevahetus seisma. Lihased kukuvad küljest, kui 37 sekundit peale viimast seeriat valgujooki sisse ei kaani.

Sina oled muidugi üks targematest siin foorumis. Aga enamik seda kohe mitte ei ole.

Muudetud November 12, 2011 kasutaja Archangel poolt

[vrsm 4]

Proovitakse mingeid universaalseid lahendusi kõigile peale määrida. Ning see levib jube kiiresti. Enamike kulturistide menüü on üks ühele samasse auku. Ikka kanafilee, maitsestamata jogurtid ja kohupiimad. Juurikad ja riis juurde. Küll siis maitsestatakse ja vaaritatakse jubedalt, et kõik alla endal see saada.

Kui keegi ütleb, et aga võtaks mõne saiakese vahepeal või sööks midagi muud ka siis on paanika lahti. Küll mõni tükk süskareid ajab paksuks automaatselt ning küll jääb ainevahetus seisma. Lihased kukuvad küljest, kui 37 sekundit peale viimast seeriat valgujooki sisse ei kaani.

ei-ei. jogurt on paha-paha.

ja valgujooki tuleb ilmtingimata juua vähem kui 30 seki peale viimast seeriat, 37 sekundit oodata on jaburus!

just keepin' it real, bro.

[jorsik 12]

Esiteks ma vabandan viivituse pärast kuna kaotasin ära oma äsjatehtud konto parooli.

Kui aga aus olla siis tegin uue konto vaid selleks, et teemale vastata, kuigi ma ei oskagi sellele nüüd päris hästi läheneda...Palusin ma ju jagada infot erinevate toiduainete kohta. Eeldasin, et keegi märgib ära näiteks transrasvade olemasolu kohukestes või midagi taolist. Ei soovinud ma kindlasti mingisugust kriitikat rasvavaba kohupiima kohta, vaid pigem teada saada, kas selle toote puhul peaks millegi psuhtes tähelepanelik olema. Ma tean väga hästi, et rasvad on vajalikud ning need on mu menüüs ka esindatud. Ja mis puutub võisse, siis pole sellel viga miskit. Mainisin ju, et asendasin selle toorjuustuga - see maitseb mulle rohkem. Kui aga vaadata neid postitusi, siis on siin mingisugune järjekordne tüüpiline vaidlus, mis on kogu teema ummistanud ning ükski antud teema huviline või algaja siit midagi antud teema kohta küll teada ei saanud. Pealegi kui antud teemat loevad noored, siis oleks neile veidi kohatu anda nõu, et söö mida tahad ja kuna tahad. Ühesõnaga kellegagi vaidlema hakata küll ei soovi. Kasutan lihtsalt traditsioonilist google otsingut ja püüan leida artikleid, mis minu küsimustele vastused annavad.

Ära pane pahaks, ega titaanid ei pane heideldes tähele pööbli piiksumist jalgade all kuskil. Mina isiklikult ei tunne tarvidust süüa kohukesi või muid transrasvu sisaldavaid asju, Archangel võib oma IIFYM juttu ajada palju tahes, ma pole ikkagi sitasõber. Üldiselt pole rasvavabadel piimatoodetel mõtet, sest piimarasv on hea rasv, ei saa aru, mismõttes võiks tähelepanelik olla rasvavaba kohupiima suhtes? Sealt on rasv välja võetud ja seepärast maitseb nagu saepuru, muu on sama ju.

[AlanBStard 126]

Mis VÕI´l viga on?

Ülakoma kohe kindlasti

[AlanBStard 126]

Iga päev on mitu kohukest, leib võiga ning erinevad kohupiima kreemid menüüs. Ei tasu minu arust toitu nii paaniliselt vältida. Tehke endale kõigepealt selgeks mida toiduained sisaldavad siis uurige välja, millised neist ainetest tegelikult ka ebatervislikud on, ning siis uurige välja palju te peaksite iga päev neid tarbima, et tekiksid mingid tervisehädad.

Enamike toiduainete puhul on suht kindel, et mingiteks negatiivsete mõjude tekkeks peab ikka terve menüü totaalselt paigast olema, aktiivsus madal ning igasugu haigused kallal.

Enamikul on "igasugu haigused kallal". Inimkond on suhteliselt haige.

Kohukesed on suures osas transrasvadega.

Seda, kui palju midagi peaks tarbima, et tekiks tervisehädad, ei tea üldiselt keegi.

Võimalusel oleks igal juhul parem süüa teadaoleva soodsa mõjuga toiduaineid.

Kui parasjagu võimalust pole, siis tont temaga, aga võimalusel tasub valida.

Ma ise teen kaalutud valikuid, ostan näiteks päeval valmistoitu, ehkki tean et ta pakitakse bisfenool-A või mingi analoogse saastaga immutatud pakendisse. Püüan teda seal võimalikult vähe aega hoida.

Terve inimene, kelle menüü sisaldab vajalikus kogustes makro ja mikro-toitaineid, kiudaineid ning kelle kehakaal ning rasvamassi indeks on normaal-piirides ei peaks küll ühtegi toiduainet vältima hakkama.

Nonoh.

See inimene küll kaua terve pole

Ei väldi midagi. 100%-list mürki keegi poes sulle toidukaubana pähe määrima ei hakka. Mingil määral on enamik tooteid "mürgiseid", kuid ei tasu unustada meie keha võimet nende mürkidega toime tulla. Paaniliselt spetsiifiliste toiduainete vältimine ei ole arukas. Pigem tasuks end harida mõistma, mida üldse erinevad toidud sisaldavad ning kuidas nad meie kehale mõju avaldavad ning mis kogustes.

100% mürk oleks täiesti ohutu, sest keegi seda ei sööks. Esimene sööks ja sureks ära.

"1% mürki" söövad kõik kogu elu, sest kohe ju keegi ära ei sure.

Keha võime mürkidega toime tulla on vale väljend, enamiku puhul ta ei teagi et ta peaks toime tulema. Hakkab lihtsalt veidralt käituma, meestele kasvavad tissid ette jne.

[jõuents 1]

Ja kas mitte enamus nendest asjadest, mis sa üles lugesid, pole geenide poolt mõjutatavad ?

Söön küll normaalselt ja omateada liigun ka, aga vaat need hormoonid ei taha "korda" minna

Huvitav, miks see keskkond siis mind nii mõjutab, et kui ma valku-rasva näost sisse ajan 3500kcal eest, ei juhtu suurt midagi arengu seisukohas, aga kui neid vähendan ja SV hulka suurendan, siis treeningtulemused paranevad. Olen täielik karbohüdraadipervert ja see süsikatenonsenss on IIFYMIs minujaoks ausalt öeldes müstika.

Mida aga selle kohta öelda võin on see, et peale IIFYMI 2näd proovimist vähendasin söögikordade hulka, vähem kokkamist küll ja selle poolest lihtsam.

Aga hommikusöögi ja õhtusöögi vahetamine oli big no-no, seega selles suhtes ma ikkagi ei nõustu, et vahet pole, millal mida sööd

Äkki mao alahappesus. See süsivesikutega küll kuidagi seotud ei ole aga hormoonid võib küll ebasoodsatele tasemetele langetada, mineraalide ja muude ainete halva imendumisega.

[gmaster 303]

See oli mul muide sarkasmiga öeldud nii, et ärge palun neti teel diagnoosi küll panema hakake..

Muudetud November 13, 2011 kasutaja gmaster poolt

[-TANK- 54]

Unustad ära insulini resistentsuse ja II tüübi diabeedi.