Süsivesikud, suhkur-jahu-malto-glükoos-fruktoos, GI, glycemic load

[Kaspar90 0]

Huvitab mind nimelt see, et mis vahe on glükoosil, dekstroosil, fruktoosil. See küsimus on pikka aega pead vaevanud. Igatahes oleksin tänulik kui keegi seletaks selle lahti. Kõik on muidugi puhas süsivesik, aga mida oleks targem peale trenni võtta ja mida mitte?

Tänud ette.

[trennineiu 0]

http://www.healthilife.ee/raamat/sysivesikud.html

Leidsin sellise lingi, ehk on abi:)

[dirty scorpion 0]

Suhkruhaigus siiski päris pärilik ei ole kuid jah soodumus on kui kellegil su suguvõsas esineb.

[13 0]

Nimelt, olen oma toitumise juures viimasel ajal tähele pannud et suurem osa süsivesikuid minu toidus moodustavad juurviljad ja puuviljad, veidi harvem pähklid ja rosinad. Kartulit ja makarone ei söö põhimõtteliselt üldse, korra nädalas teen ehk paki riisi või vahel putru. Üleüldse olen harjunud tihti sööma ja mitte palju korraga. See selleks, mis mind aga huvitab on see, et kas juurviljades, puuviljades, pähklites olevad süsivesikud annavad meile ikka kõike mida vaja? Või on riisis, teraviljades jms ka asendamatuid toitaineid, mida saame ainult nendest. Ühesõnaga sooviks ma nõu, kas minu toitumine on selle koha pealt normaalne, või peaksin suurendama teraviljade ja tärklist sisaldavate toiduainete osakaalu? Mainin ka ära, et trenni ei tee.

[jorsik 12]

Kas on mingeid kaebusi tervise üle? Kui ei, siis on korras ju. Kui trenni ei tee, pole ka eriti süsikaid vaja nagunii. Jätka samas vaimus.

[joey 0]

See, et sul on looduslikud ja töötlemata toiduained, on väga hea. Samas mina olen seisukohal, et ei saa välja jätta ühte või teist toiduainet. Kõike peab sööma, aga õigetes vahekordades.

Võrdluseks tärkliliste toitaineted ei sisalda pooltki nii palju vitamiine ja mineraale, kui juurviljades ja puuviljades.

[jorsik 12]

Samas mina olen seisukohal, et ei saa välja jätta ühte või teist toiduainet. Kõike peab sööma, aga õigetes vahekordades.

Põhjenda miks peaks kõike sööma

[joey 0]

Põhjenda miks peaks kõike sööma

Aga miks mitte?

No esiteks puu- ja juurviljadest saab päeva jooksul kokku liiga palju fruktoosi, näiteks. Seega ülejäänud puudujäävad sv (kui on üldse vajadus) tulevadki tärklilistest toodetest.

Või siis seapekki (loomseid rasvu) ei saa ka oma menüüst välja jätta. Need võiksid päevasest sissesöödavast rasvade kogustest moodustada 10%, massi perioodil isegi kuni 30%.

[13 0]

Lugesin siin postitusi ja tekkis koheselt sügavam huvi fruktoosi kohta. Googeldasin ja leidsin kohe mõned eestikeelsed artiklid. Nimelt, esimene artikkel väitis:

"Fruktoosi kestev ületarbimine põhjustab rasvumist. Näiteks eelmisel aastakümnendil tarbisid ameeriklased keskmiselt 37 g fruktoosi ööpäevas ja katsid sellega ligikaudu 8% organismi üldisest energiavajadusest. Tõsi, siia loetakse ka sahharoosi koostisse kuuluv fruktoos, kuid ikkagi on selline kogus liiast. Ameeriklaste ülekaalulisus pole mingi uudis..." (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0011/fruktoos.html).

Teine aga järgmist:

"Üldiselt on ühes puuviljas leiduv fruktoosikogus üsna väike – umbes 5-7 grammi. Soovitav oleks süüa ligikaudu 50 grammi fruktoosi päevas. See tagab maksale piisava fruktoosi juurdevoolu, kuid ei too veel kaasa liigse triglütseriidi teket." (http://www.mees.eu/artikkel/fruktoos-voi-glukoos.html)

Tekib küsimus, keda uskuda. Esimeses artiklis väidetakse et 37g fruktoosi ööpäevas on liigne aga teises, et 50g on soovitatav, või olen ma midagi valesti aru saanud. Igastahes tundub esimene variant mulle justkui "suvalise" faktina.

[joey 0]

Üldiselt ei usalda minagi selliseid suvalisi artikleid.

Wikipedia andmetel imendub fruktoos kõige paremini koos glükoosiga suhtes 1:1, nagu seda on ka enamustes puuviljades. Kuid fruktoosi lisatakse ju igale poole magusaainena. Seega loen mina välja, et imendumise karastusjookides oleva fruktoosi oma ei ole nii hea, kui on puuviljades. Numbrite kohta ei hakka mina pead andma.

[jorsik 12]

Aga miks mitte?

No esiteks puu- ja juurviljadest saab päeva jooksul kokku liiga palju fruktoosi, näiteks. Seega ülejäänud puudujäävad sv (kui on üldse vajadus) tulevadki tärklilistest toodetest.

Või siis seapekki (loomseid rasvu) ei saa ka oma menüüst välja jätta. Need võiksid päevasest sissesöödavast rasvade kogustest moodustada 10%, massi perioodil isegi kuni 30%.

Vabalt saab loomseid rasvu välja jätta menüüst. Eriti kuna inimene ei tee trenni. Sajad miljonid hindud on täistaimetoitlased ja miskipärast elus ja hea tervise juures. Riisis ja teraviljades ei ole midagi asendamatut, ilma milleta me ära sureks.

[zx11 0]

Vabalt saab loomseid rasvu välja jätta menüüst. Eriti kuna inimene ei tee trenni. Sajad miljonid hindud on täistaimetoitlased ja miskipärast elus ja hea tervise juures. Riisis ja teraviljades ei ole midagi asendamatut, ilma milleta me ära sureks.

Pakun, et India inimese keskmine eluiga on u.60 aastat. Huvitav, kui ta nüüd lehmi sööma hakkaks, kas eluiga tõuseks või langeks?

[Aile 1]

Pakun, et India inimese keskmine eluiga on u.60 aastat. Huvitav, kui ta nüüd lehmi sööma hakkaks, kas eluiga tõuseks või langeks?

Indias olen ma k2inud ja uskuge mind, poisid, te ei taha v2lja n2ha nagu India noormehed

[Aile 1]

Lugesin siin postitusi ja tekkis koheselt sügavam huvi fruktoosi kohta. Googeldasin ja leidsin kohe mõned eestikeelsed artiklid. Nimelt, esimene artikkel väitis:

"Fruktoosi kestev ületarbimine põhjustab rasvumist. Näiteks eelmisel aastakümnendil tarbisid ameeriklased keskmiselt 37 g fruktoosi ööpäevas ja katsid sellega ligikaudu 8% organismi üldisest energiavajadusest. Tõsi, siia loetakse ka sahharoosi koostisse kuuluv fruktoos, kuid ikkagi on selline kogus liiast. Ameeriklaste ülekaalulisus pole mingi uudis..." (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0011/fruktoos.html).

Teine aga järgmist:

"Üldiselt on ühes puuviljas leiduv fruktoosikogus üsna väike – umbes 5-7 grammi. Soovitav oleks süüa ligikaudu 50 grammi fruktoosi päevas. See tagab maksale piisava fruktoosi juurdevoolu, kuid ei too veel kaasa liigse triglütseriidi teket." (http://www.mees.eu/artikkel/fruktoos-voi-glukoos.html)

Tekib küsimus, keda uskuda. Esimeses artiklis väidetakse et 37g fruktoosi ööpäevas on liigne aga teises, et 50g on soovitatav, või olen ma midagi valesti aru saanud. Igastahes tundub esimene variant mulle justkui "suvalise" faktina.

Ameeriklaste fruktoosi yletarbimine ei tule kaugeltki mitte puuviljadest v6i marjadest.

Igatsugu kihisevad joogid on esimesel kohal, sealt tulevad edasi igatsugu muu kr2pp, mis sisaldavad yhte imeodavat asja, mille nimi High Fructose Corn Syrup

High-fructose corn syrup (HFCS) – called isoglucose[1] in Europe and glucose-fructose in Canada – comprises any of a group of corn syrups that has undergone enzymatic processing to increase its fructose content, and then been mixed with pure corn syrup (100% glucose). HFCS is ubiquitous in processed foods and beverages, including soft drinks, yogurt, cookies, salad dressing and tomato soup.[2]

The most common types of high-fructose corn syrup are: HFCS 90 (mostly for making HFCS 55), approximately 90% fructose and 10% glucose; HFCS 55 (mostly used in soft drinks), approximately 55% fructose and 45% glucose; and HFCS 42 (used in many foods and baked goods), approximately 42% fructose and 58% glucose.[3]

The process by which HFCS is produced was first developed by Richard Off. Marshalle and Earl P. Kooi in 1927.[4] The industrial production process was refined by Dr. Y. Takasaki at Agency of Industrial Science and Technology of Ministry of International Trade and Industry of Japan in 1965–1970. HFCS was rapidly introduced to many processed foods and soft drinks in the U.S. from about 1975 to 1985.

Per relative sweetness, HFCS 55 is comparable to table sugar (sucrose), a disaccharide of fructose and glucose.[5] That makes it useful to food manufacturers as a substitute for sucrose in soft drinks and processed foods. HFCS 90 is sweeter than sucrose; HFCS 42 is less sweet than sucrose.

Yks t6eliselt asi toiduainet88stuses.

[13 0]

Õnneks mul poestostetavate maiustuste ja karastusjookide lähedasi suhteid pole, julgen iseg öelda, et söön neid väga harva. Seega võin oletada et, kui söön kuni kuus korda päevas ja iga söögikorra juurde kuulub ka 1-2 juur -või puuvilja, ei peaks ma kartma mingisugust negatiivset kõrvalnähtu fruktoosi liigtarbimisest...?

Mind hakkas huvitama veel üks asi süsivesikutega seoses. Nimelt glükoosi näol soovitatakse süsivesikuid süüa eelkõige trenni ajal, kas siis enne seda või peale seda. Kui ma õigesti mäletan siis lihas vajab uuesti süsivesikutega laadimist ja selleks sobib kõige paremini glükoos. Kas ka fruktoos sobib sama ülesannet täitma ja kui ei, siis miks?

[triibu triits 0]

Siin on päris hästi asi ära seletatud.

[13 0]

Siin on päris hästi asi ära seletatud.

Aitäh artikli eest. Minu inglise keele oskus pole tead mis hea kuid lugesin esimese lehkülje läbi, küll aga sõnastiku abiga. Kas ma saan õigesti aru, et kahjulik on fruktoos just HFCS näol ja seda puuviljades ja juurviljades ei esine?

[triibu triits 0]

Aitäh artikli eest. Minu inglise keele oskus pole tead mis hea kuid lugesin esimese lehkülje läbi, küll aga sõnastiku abiga. Kas ma saan õigesti aru, et kahjulik on fruktoos just HFCS näol ja seda puuviljades ja juurviljades ei esine?

Pigem on jutt ikka toiduainete tööstuses levinud KONSENTREERITUD suhkrust (siin all mõtlen kõiki kooslusi mis sisaldavad ainult mingis suhtes glükoosi-fruktoosi). Fruktoos puuviljast (milles tegelikult eksiteerivad glükoos-fruktoos mingis suhtes) ei ole saatanast, küsimus on alati mõistlikus koguses ja ajastuses (kuni 1h pärast kehalist koormust või ajaliselt pikema koormuse korral siis koormuse jooksul). Loomulikult kui sa tarbid pidevalt liiga palju ( tunduvalt üle oma energia balansi) mangot, ananassi ja viinamarju siis on asi liiast. Kõige hullem on siis vedalal kujul fruktoosi-glükoosi konsentraat. Hetkel olen ise loobunud igasugustest "rasvamassi lisajatest" ja sv pulbritest, mille olen asendanud kas täismahlaga mis veel siiski meenutab oma päritolu või siis puuvili (viinamari, mango).

[Aile 1]

Aitäh artikli eest. Minu inglise keele oskus pole tead mis hea kuid lugesin esimese lehkülje läbi, küll aga sõnastiku abiga. Kas ma saan õigesti aru, et kahjulik on fruktoos just HFCS näol ja seda puuviljades ja juurviljades ei esine?

T2pselt. Kahjulik on see inimeste loodud sodi.

[Jyrx999 0]

Oskab keegi öelda, millised toiduained sisaldavad kiireid ja millised aeglaseid süsivesikuid?

[kaspa 0]

Äkki sellest sulle abi: http://www.the-gi-diet.org/lowgifoods/

[samuil 12]

Siin Gi indeksi tabelid:

http://kaalufoorum.net/viewtopic.php?f=10&...142&start=0

[Amarillo 1]

need mis ei maitse on aeglased, kiired on magusad

[AlanBStard 126]

Jahu maitseb hästi ?

[AlanBStard 126]

Kuna fruktoos ei jõua vereringesse, ei mõjuta see vere suhkru- ega insuliinisisaldust, mistõttu see on veidi parem valik diabeedi korral

Fruktoosiga simuleeritakse katseloomadel suhkruhaigust, ta püsib pikalt veres ja annab samu glükeeritud valke mida veres vedelev glükoos suhkruhaigetel palju annab.

Diabeedikahjustused ongi nendest tingitud.

http://jn.nutrition.org/cgi/content/full/128/9/1442