tomtom 0 Teavita postitusest Postitas Oktoober 28, 2011 Kas tervisele ja heale vormile tuleb kahjuks pigem rasvane toit või süsivesikute rikas? Olen kuulnud arvamusi nii ja naa. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Eleri 153 Teavita postitusest Postitas Oktoober 28, 2011 Keegi tark mees kusagil ütles (ei mäleta täpselt kes) et kui tahad paksuks minna, siis ära söö rasvu.Päevane rasvakogus oleks võrdeline keha lihasmassi kg arvuga... ehk kui lihasmass kaalub 70kg, siis 70g rasva päeva jooksul ära jaotatuna. Muidugi oleneb ka et mis rasvad ja mis rasvaallikad.Süsivesikuid vajad sa samuti- ajutööks ja valkude sünteesimiseks.Seega vastus su küsimusele... sa vajad nii rasva kui ka süsivesikuid,ainult et õigetes kogustes, õigetest allikatest ja õigetel kellaaegadel. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
viki667 13 Teavita postitusest Postitas Oktoober 28, 2011 Pole sellist asja mis on õige ja mis vale, eks iga inimene peab enese või kellegi abiga selle enda "kuldse kesktee" nende koguste vahel leidma. Kõik oleneb eesmärkidest, 'elustiilist' kui aktiivne millal oled, palju energiat kuna kulutad, et siis vastavalt sellele oma energia vajadus toidust kätte saada. Loomulikult on mõlema puhul miinimum kogused täitsa olemas mida iga inimene siiski päeva jooksul tarbida võiks. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
htilga 95 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Tarvilik on tarbida 1g rasvu ja 2g valku kehakaalu kohta.Kui rääkida sealt edasi millegi piiramise mõttekusest, siis teadmiseks, et 1g rasva annab 9kcal, 1g süsivesikuid 4kcal.Kõike tuleb hoida optimaalsena- päevane kaloraaž võiks koosneda ~25% valgust, ~25% rasvadest ja ~50% süsivesikutest. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
ROtter 198 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Tarvilik on tarbida 1g rasvu ja 2g valku kehakaalu kohta.Kui rääkida sealt edasi millegi piiramise mõttekusest, siis teadmiseks, et 1g rasva annab 9kcal, 1g süsivesikuid 4kcal.Kõike tuleb hoida optimaalsena- päevane kaloraaž võiks koosneda ~25% valgust, ~25% rasvadest ja ~50% süsivesikutest.Ainult üks lause on siin postituses õige. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
viki667 13 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 (muudetud) Valgud rasvad põhilised, süsivesikuid vastavalt vajadusele Muudetud Oktoober 29, 2011 kasutaja viki667 poolt Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
htilga 95 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Ainult üks lause on siin postituses õige.Nii kindlalt kohe väidad? No too välja ka siis, et mis on vale ja miks Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
ROtter 198 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Nii kindlalt kohe väidad? No too välja ka siis, et mis on vale ja miks Võid ise ka erinevalt arutleda - kas on sama valkude:rasvade:süsivesikute vahekord nii kontoritöötaja, ehitaja, vastupidavussportlase, kulturisti kui kaalulangetaja joks? Ei ole ju. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
AlanBStard 126 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Nii kindlalt kohe väidad? No too välja ka siis, et mis on vale ja miks Keskmine on õige..Ülejäänu on maitseasi. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
ROtter 198 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Keskmine on õige..Ülejäänu on maitseasi.Keskmine inimene on ainult anatoomia õpikus. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
AlanBStard 126 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Keskmine lause siiski Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
daemonium 18 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Tarvilik on tarbida 1g rasvu ja 2g valku kehakaalu kohta.Kui rääkida sealt edasi millegi piiramise mõttekusest, siis teadmiseks, et 1g rasva annab 9kcal, 1g süsivesikuid 4kcal.Kõike tuleb hoida optimaalsena- päevane kaloraaž võiks koosneda ~25% valgust, ~25% rasvadest ja ~50% süsivesikutest.Ära jama.Ntx minu puhul tähendaks see kas istumist poonäljas või kehakaalu kiiret tõusu.Protsendid minu puhul siis orienteeruvalt 30-35%;35-50% ja 20-35% - vastavalt vajadusele.Seleta nüüd mulle ära, miks peaksin äkki süsivesikuid hoogsalt laadima hakkama? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
gmaster 303 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Ära jama.Ntx minu puhul tähendaks see kas istumist poonäljas või kehakaalu kiiret tõusu.Protsendid minu puhul siis orienteeruvalt 30-35%;35-50% ja 20-35% - vastavalt vajadusele.Seleta nüüd mulle ära, miks peaksin äkki süsivesikuid hoogsalt laadima hakkama?Ma ei ütleks, et see tingimata laadimine on, väga individuaalne.Mis su kaloraaž nende protsentide juures on? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Aile 1 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Mina olen muutunud miskit 3-4 aastaga n8 syydimatuks sysivesikute tarbijaks Tuleb ikka oma 50% 2ra. Rasvad siis kuskil 30-35ysna tihti n2gi pilt v2lja ka selline... Calories 3,527 Fat 151.7 1,310 37 % Carbohydrate 460.8 1,781 51 % Protein 113.6 433 12 % Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
daemonium 18 Teavita postitusest Postitas Oktoober 29, 2011 Ma ei ütleks, et see tingimata laadimine on, väga individuaalne.Mis su kaloraaž nende protsentide juures on?Ma ei ütleks, et see tingimata laadimine on, väga individuaalne.Mis su kaloraaž nende protsentide juures on?~ 4500kcal. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
htilga 95 Teavita postitusest Postitas Oktoober 30, 2011 Keskmine inimene on ainult anatoomia õpikus. Ma kirjutasingi ju, et jutt käib rasvadest ja valkudest (rasvavaba) kehakaalu kohta Ja vastavalt inimese elustiilile reguleerime eeskätt ju kcal hulka.Valkude tarbida võime ju rohkem aga seda rohkem jääb kehal ka seda omastamata. Või meie sünteesivõime ajaühiku lõikes suureneb vastavalt elustiilile? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
AlanBStard 126 Teavita postitusest Postitas Oktoober 30, 2011 Valguvajadus muutub vastavalt elustiilile, sünteesivõime loomulikult veel eriti.Sobiv süsivesiku-rasva suhe võib peale selle olla ka geneetilise taustaga, igatahes leidub nii lipiidi- kui karbohüdraadiperverte kui ka söönmidatahan-liputajaid. 2 Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
-TANK- 54 Teavita postitusest Postitas Oktoober 30, 2011 (muudetud) Keegi tark mees kusagil ütles (ei mäleta täpselt kes) et kui tahad paksuks minna, siis ära söö rasvu.Päevane rasvakogus oleks võrdeline keha lihasmassi kg arvuga... ehk kui lihasmass kaalub 70kg, siis 70g rasva päeva jooksul ära jaotatuna. Muidugi oleneb ka et mis rasvad ja mis rasvaallikad.Süsivesikuid vajad sa samuti- ajutööks ja valkude sünteesimiseks.Seega vastus su küsimusele... sa vajad nii rasva kui ka süsivesikuid,ainult et õigetes kogustes, õigetest allikatest ja õigetel kellaaegadel.Ilmselt see mees väga tark ei olnud.Ei tea mitu inimest on maailmas, kellel on 70kg lihasmassi. Kuna lihasmass moodustab ainult väga heal juhul poole kehakaalust.Aga...Milos Sarcevi järgi aga 30-100g 90kg mehele olenevalt aktiivsusest ja eesmärgist.Nagunii tuleb seda rohkem kui arvestad peidetult juurde. Muudetud Oktoober 30, 2011 kasutaja -TANK- poolt Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
ROtter 198 Teavita postitusest Postitas Oktoober 31, 2011 Ma kirjutasingi ju, et jutt käib rasvadest ja valkudest (rasvavaba) kehakaalu kohta Ja vastavalt inimese elustiilile reguleerime eeskätt ju kcal hulka.Aga mille arvelt me seda kcal hulka muudame, kui elustiil muutub, kehakaal jääb ju samaks? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
htilga 95 Teavita postitusest Postitas Oktoober 31, 2011 (muudetud) Aga mille arvelt me seda kcal hulka muudame, kui elustiil muutub, kehakaal jääb ju samaks?Jah, tegelikult täitsa loogiline. Ma olin kuidagi nii kinni selles 1g ja 2g kehakaalu kohta.Selles suhtes, et kui meil on vaja tarbida teatud hulk kcal, siis selle moodustab ju teatud makrotoitainete osakaal (nagu ma pakkusin välja 25%,25%,50%). Seega vastavalt kcal muutumisele, toimub proportsionaalne muutus ka viimase osas ja järelikult ei saa olla eelmainitud "1g ja 2g kehakaalu kohta" püsiv. Ja kui sünteesi-/omastamisvõime ajaühiku lõikes pole samuti püsiv, siis jah - pole enam miskit, mis varem väidetut toetaks Niisiis siinkohal saaks isegi näidata minu mõne eelneva posti omavahelist vastuolu Muudetud Oktoober 31, 2011 kasutaja htilga poolt Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides