Jump to content
fancie

Kaalust alla kiiresti.

Recommended Posts

Loomulikult on päevane energiakulu tähtsam, aga mõtle kui hea võimalus see efektiivsemaks rasvapõletuseks oleks neg. kaloraaži puhul.

Ma ei suuda oma mõttelõnga hästi sinu idee ümber kedrata. :)

Saan enamvähem aru mida mõtled, kuid ei suuda praegu täpselt ette kujutada, kuidas siit kasutegur välja võluda. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma ei suuda oma mõttelõnga hästi sinu idee ümber kedrata. :)

Saan enamvähem aru mida mõtled, kuid ei suuda praegu täpselt ette kujutada, kuidas siit kasutegur välja võluda. :D

Ütleme labaselt, rasvadepoodest rohkem energiat kätte saada. Kui arvestada seda, et karnitiin suurendas rasvade oksüdeerumist.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ütleme labaselt, rasvadepoodest rohkem energiat kätte saada. Kui arvestada seda, et karnitiin suurendas rasvade oksüdeerumist.

Potensiaalne kasutegur suure energiadefitsiidi ajal - eeldades, et on jõutud karnitiini manustamisega niivõrd kaugele, et selles ühtes uuringus leitud mõju ka korralikult avaldub. :D

Rohkem rasva energiavajaduste rahuldamiseks = vähem süskarite põletamist = rohkem jõudu/vastupidavust trennis ja suurem valkude säästmine

Midagi niimoodi? :D

Edit: Tegelt on mul juba juhe koos... liiga palju erinevaid protsesse ja võimalikke mehhanisme mängus, et aju suitseb juba. Eriti kuna tegemist spekuleerimisega. :)

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma olen täiesti nõus, et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutakse. Kus täpsemalt ma selle vastu vaidlesin? :D

Ahjah, ma ju rääkisin, et kui veri on glükoosiga rikastatud siis kasutab keha pigem seda. Jään selle arvamuse juurde. Kui glükogeenivarud on täis ja veri glükoosiga rikastatud, siis igal juhul enne rasvadeks salvestamist kasutab keha energia saamiseks glükoosi. Seda võimendab kõigele lisaks veel Insuliin, mis sama-aeglselt pärsib rasvapõletust.

Ehk kui sööd süsivesikuterikka eine siis Palju Õnne, kui proovid samal ajal rasva põletada, isegi kui istud trenazööri otsas on see praktiliselt võimatu. Mingil madalal baastasemel vbl rasvapõletus toimub, aga muud küll ei usu.

Anna andeks aga ma ei saa enam vait olla. Sa proovi mõnikord kestvusalal vastu pidada TUNDE ilma lisaenergiata. Ma korra proovisin, oma viga, ei mõelnud. Kolmandaks tunniks olid mul krambid jms. Lisaks absoluutne kriis energiast, füüsiliselt oli raske tuulele ja küngastele vastu võidelda. Ja vot sellest taastumiseks läks ikka aega....

PS! edaspidi olen kasutanud igal pikemal treeningul nö lisaenergiat ja suvega mitu kilo rasva maha võtnud :) St rasva% on muutunud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Anna andeks aga ma ei saa enam vait olla. Sa proovi mõnikord kestvusalal vastu pidada TUNDE ilma lisaenergiata. Ma korra proovisin, oma viga, ei mõelnud. Kolmandaks tunniks olid mul krambid jms. Lisaks absoluutne kriis energiast, füüsiliselt oli raske tuulele ja küngastele vastu võidelda. Ja vot sellest taastumiseks läks ikka aega....

PS! edaspidi olen kasutanud igal pikemal treeningul nö lisaenergiat ja suvega mitu kilo rasva maha võtnud :) St rasva% on muutunud.

Sinu jutt on täiesti õige. Ma ei saa aru, kus ma midagi vastu olen sellele rääkinud? Mõtlesid seda, et sa tarbisid süskareid jooksmise ajal aga ikka võtsid alla? Nagu paar posti ülevalpool ilusti välja tõin. Päeva lõplik energia bilanss loeb, mitte see palju ühel või teisel ajahetkel rasva põletad või salvestad. Ning sinu pika jooksuga arvatavasti põletasid niipalju energiat, et keha jäigi defitsiiti ning kaal ja rasvaprotsents langes.

Kui nüüd aga täpsemalt kogu selle teema juurde tagasi pöörduda siis mul hakkas enne aju suitsema kuna lugesin veel erinevat materjali ning seda kuidas rasvade põletus ja salvestamine kõik toimuda võib - trenni ajal, peale trenni, insuliiniga, ilma insuliinita jne. Tekkis tahtmine end üles puua kuna teema niivõrd keeruline kohati.

Pean osaliselt oma eelnevaid ütlemisi täpsustama, et mitte päris rappa sõita.

Olen võib-olla Insuliini tähtsust nõksa veidi kiitnud rasvapõletuse ja salvestamise suhtes. Faktid on, et rasvade salvestamine võib toimuda ka täiesti insuliinipuudulikus stsenaariumis ning samas võib rasvu edukalt põletada ka insuliinirohkuses. (*Kuigi siinkohal on asjad veidi segased, vastuolulisi asju olen lugenud... fuk this shit)

Üks bb.com foorumlane võttis ilusti kokku.

"Fat can be stored in the absence of insulin, and fat can be burned in the presence of insulin.

Energy balance trumps hormonal fluctuations."

----

Samuti on oluline insuliiniga seotud faktorite kõikumine treeningu ajal. Trenni ajal insuliini kogused langevad - osaliselt peaks see olema tingituna insuliinitundlikkuse tõusmisega, ehk vajadus insuliini järgi langeb.

Kuidas see kõik rasvade kasutamist ja energia tootmist mõjutada võib on huvitav.

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Potensiaalne kasutegur suure energiadefitsiidi ajal - eeldades, et on jõutud karnitiini manustamisega niivõrd kaugele, et selles ühtes uuringus leitud mõju ka korralikult avaldub. :D

Rohkem rasva energiavajaduste rahuldamiseks = vähem süskarite põletamist = rohkem jõudu/vastupidavust trennis ja suurem valkude säästmine

Midagi niimoodi? :D

Edit: Tegelt on mul juba juhe koos... liiga palju erinevaid protsesse ja võimalikke mehhanisme mängus, et aju suitseb juba. Eriti kuna tegemist spekuleerimisega. :)

Pmst jah. Kui valkude säästmise all pead silmas seda, et aminohapete kallale minnakse hiljem, siis jah, miks mitte.

Share this post


Link to post
Share on other sites
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18779282

"Cognitive performance, activity, sleep, and mood are not adversely affected in healthy humans by 2 d of calorie-deprivation when the subjects and investigators are unaware of the calorie content of the treatments."

Esmapilgul koerakoonlaste vandenõu ja mindfuk ja jura mida ikka allahi loomaaias ette tuleb.

Teisel pilgul. Uuringuid kus nälg halvendab kognitiivseid võimeid, on palju. Kui need tõesti ka jooki piirasid siis muidugi on halvasti. Ma ei hakka neid läbi kammima, kes on kamminud võib kommenteerida aga raske uskuda et kõigis piirati. Ise ma nälgides jooki ei piira ja kui negatiivseid tulemusi on, siis tulevad need ikka ka joogiga. Kui ei tule siis justkui joogist ka ei mõtle. Samas on uuringuid, mis näitavad, et eri söögid mõjutavad ka kognitiivseid võimeid erinevalt, näiteks munakollane parandab ja margariin halvendab vaimseid võimeid. Mida nendest siis arvata? Tundub ikka et pilt on sedasi väga segane.

Katsealused ei olnud päris näljas ja 300 Kcal on tegelikult väärt 75 g suhkrut. Vähja Imre ägaks ja ähiks sellise kaloraazi peal, püksinööp ei läheks kinni ja saaks liigsöömisest maovaevused.

Pole kahtlust et usk on peaaegu et kõige tähtsam asi elus. Kui aju ära petta, siis on võimalik et ülejäänud ahela retseptorid ja tagasisidemehhanismid soolestikus, inkretiinid, greliin, leptiin, insuliin, veresuhkur jne tõesti ei mängi olulist rolli või juhib neid aju rohkem kui toitainesignaalid. See on siiski väga veider ja väga ebareaalne sest nendega on tehtud palju katseid kus psühholoogiline külg peaks olema elimineeritud. Psühholoogia mõjutab näiteks palju insuliini, aga ei kontrolli seda 100%.

Ega seal suuloputamiskatses ka vist kalorivaba magusainega suud loputanud kontrollrühma ei olnud, ei mäleta. Aga hiirtel on soolestikke ümber ja teise hiirega kokku ühendatud ja igasuguseid trikke tehtud.

Tuju ja energia - mind huvitaks näiteks kortisoolikõverad nälgimisel. Kortisool normaalses päevatsüklis annab energiat ja lühiajaliselt annab ka suurtes annustes energiat ja tekitab isegi eufooriat. Aga see kõrge annuse mõju on sõna otseses mõttes pidu katku ajal ja pikas plaanis väga hävitav ajule ja miljonile muule elundile. Jõutrenn näljaga ja eriti peale trenni mittesöömine peaks näiteks olema meeletu kortisooliorgia. Kortisoolitasakaal on aga väga individuaalne-geneetiline nagu kõik stressireaktsioonid. Olenevalt geneetikast tekitab isegi valgurikas süsivesikuvaene menüü osadel kortisoolilaenguid, kortisool ei ole glükoneogeneesiks vajalik aga mõni tühm organism seda ei mõista. Ja nälgimine võib pärast esialgset kortisooliorgiat tegelikult kortisoolitasakaalu parandada. Või ka halvendada. Või mõnel parandada ja mõnel halvendada.

Väike analoogia-mindfuk ka. Kui inimesele öelda, et asi mida ta teeb, näiteks koristamine, on hea trenn, siis ta läheb koristamisest heasse vormi. Nii et tegelikult pole vahet kas trenni teha või mitte :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tuju ja energia - mind huvitaks näiteks kortisoolikõverad nälgimisel. Kortisool normaalses päevatsüklis annab energiat ja lühiajaliselt annab ka suurtes annustes energiat ja tekitab isegi eufooriat. Aga see kõrge annuse mõju on sõna otseses mõttes pidu katku ajal ja pikas plaanis väga hävitav ajule ja miljonile muule elundile. Jõutrenn näljaga ja eriti peale trenni mittesöömine peaks näiteks olema meeletu kortisooliorgia. Kortisoolitasakaal on aga väga individuaalne-geneetiline nagu kõik stressireaktsioonid. Olenevalt geneetikast tekitab isegi valgurikas süsivesikuvaene menüü osadel kortisoolilaenguid, kortisool ei ole glükoneogeneesiks vajalik aga mõni tühm organism seda ei mõista. Ja nälgimine võib pärast esialgset kortisooliorgiat tegelikult kortisoolitasakaalu parandada. Või ka halvendada. Või mõnel parandada ja mõnel halvendada.

Paar uuringut selle kohta - aga ma pole kortisooli kohta rohkem eriti uurinud. Arvestades, et tegemist nö. "stressihormooniga", siis palju õnne meile, kui üritame täpselt järeldada mis tegvuste või toimingutega seda kõige paremini kontrollida. :)

Ramadan - http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15452402

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16450542

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19164831

Üks eine päevas langetab kortisooli taset: - (Selles uuringud mõned kehvad protokolli ülesehitused, aga midagi siiski)

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17413096

"However, when consuming 1 meal/d, subjects had a significant increase in hunger; a significant modification of body composition, including reductions in fat mass; significant increases in blood pressure and in total, LDL-, and HDL-cholesterol concentrations; and a significant decrease in concentrations of cortisol."

Siin aga üks uuring, mis tehti 3 nädalat täielikus nälgimises. Kortisooli tasemed tõusid.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3080766

---

Ehk IF peaks aitama kortisoolitasemeid paremini kontrolli all hoida. Täpsete mehhanismide koha pealt kindel pole, pole neid uuringuid täiesti läbi lahanud. Aga tundub, et lühikene paastumine võib olla kortisoolitasemetele hea.

Ning paastunult treenimine ei ole selle loogika järgi üldsegi nii hull. Pigem on kortisoolitase madalam kui täiskõhuga trennide puhul. Kuna algpunkt peaks madalam olema.

Aga who knows. Fuk this shit. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lihtsas plaanis läheb kortisool näljaga, koormusega, kuumusega ja mistahes vaimse ja füüsilise stressiga üles, nälja ja koormuse kombinatsioonis eriti. Tänu kortisoolile paljud dieedikavad metsa lähevad, just kõhupeki osas. Stressireaktsiooni tugevus on väga individuaalne ja üsna geneetiline.

Vahelduv nälgimine *võib* kortisooli tasakaalumehhanismi nii kava ajaks kui ka pikemas plaanis ümber treenida. Normaalne trenn näiteks üldiselt kortisooli alandab, ehkki koormusehetkel tõstab.

Ega see mehhanism pole lihtne. Hollandi näljahäda mõju loodete tulevasele kortisoolitasemele oli vastupidine sõltuvalt sellest, millises arengufaasis loode näljahäda ajal oli.

Ideaalis peaks cort olema hommikul kõrge ja õhtuks ühtlaselt madalale langema. Ramadan selle tsükli rikub ära. Sellepärast nad öösel ei maga ja päeval ei mõista.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks see ole jah paras segapudru, mis toimub selle asjaga.

Kokkuvõttes arvan, et tegemist on lihtsalt ühe lüliga, mis ise-enesest metsikuid muutusi ühte või teistpidi väga esile ei kutsu. Selle all pean silmas siis seda, et tegemist oleks nagu "võimendushormooniga", mis igasugu hädade korral arvatavasti asju veelgi kehvemaks võib teha, ning kui kõik on korras, siis käitub vbl pigem positiivselt.

Ehk kui mingi "tibi" asub oma järgmisele näljutamisdieedile ning trenniks on iga päev 2 tundi rattasõitu siis võib ta vist peki põletamisest ainult und näha, ning kui ka midagi kaob, siis arvatavasti mitte sealt, kust ta tahab. :D

Samas kui kogenud kulturist võtab dieedi ajal asja veidi rahulikumalt, istub pisikese energiadefitsiidi otsas ning igatepidi on suhteliselt stressivaba, siis usun, et kortisooliga on kõik parimas korras...

Aga noh. Nagu sa ütlesid - geneetikad ja veel mustmiljon asja vist mängus. Usun, et kortisooli pärast eraldi väga muretseda ei ole vaja. Kui üldine aktiivsus ja toitumine on hea, siis ei tohiks probleeme olla. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Võin julgelt õelda et probleemid selle hormooniga võivad asjad väga tõsiselt kanni keerata. Pole üldse tibiteema. Aga kellel probleemi pole sellel üldiselt ei tule ka.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Võin julgelt õelda et probleemid selle hormooniga võivad asjad väga tõsiselt kanni keerata. Pole üldse tibiteema. Aga kellel probleemi pole sellel üldiselt ei tule ka.

Aga kas need probleemid võivad tekkida suhtkoht lampi? Või on enamasti ikka tõsine põhjus, miks ebaregulaarsus vms üldse tekkis? Ei tahaks päris seda ka uskuda, et teed kõik ilusti ja kenasti nagu peaks ja siis järsku kortisool lihtsalt otsustab, et keerab sulle korraliklt taha ja rikub kõik ära. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Aga teemasse ka:

http://www.livestrong.com/slideshow/546558...s111011#slide-1

Suht hea ja lühike kokkuvõttev Slideshow, mis peaks purustama suure enamike müüte, mis fitnessi maailmas ringi liigub. Materjal võetud ja kirjutatud nende poolt:

http://www.alanaragonblog.com/

http://www.emma-leigh.com/

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Pealtnäha lampi, üldiselt vaimsetest pingetest.

Jama lugu on see, et kerge treening mõned korrad nädalas annaks mõnele sama efekti kui antidepressandid. Stress that.

Ja ma olen seda fakti juba kahelt psühhiaatrilt järgi küsinud. Nii et pole see ka nii lihtne, et ärme lihtsalt seda "hirmsat" aeroobset tee, siis ei tule kortisool kummitama.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Jama lugu on see, et kerge treening mõned korrad nädalas annaks mõnele sama efekti kui antidepressandid. Stress that.

Ja ma olen seda fakti juba kahelt psühhiaatrilt järgi küsinud. Nii et pole see ka nii lihtne, et ärme lihtsalt seda "hirmsat" aeroobset tee, siis ei tule kortisool kummitama.

Lisada juurde veel paljude "omaleiutatud" ja üldse tibidieetide madal rasvasisaldus, mis keerab hormoonid veelgi enam pekki - ning ongi tulemus katastroofiline. Ning teinekord läheb ikka kõvasti aega, et keha normaalrütmi juurde tagasi pöörata - rääkimata siis veel vormi parandamisest.

Madala-rasvadieet ise-enesest tekitab vist paljudel depressiooni. Lisada kogu see piinamine mida füüsiliselt kehale peale sunnitakse, kaloraaž, mis ei kõlbaks isegi Nigeeria näljalistele ning ongi - vaimne ja füüsiline enesetapp ning siis mõeldakse, miks asi paremaks ei lähe... :D

Me siin räägime keerulistemast asjadest, aga kõige naljakam on asja juures see, et keskmine inimene saaks ikka väga heasse vormi ainuüksi kalorite ja makrode lugemisega ning treeninguga, mis ei ole päris persest võetud. :D

Ometigi selleni jõuavad vähesed.

http://www.leangains.com/2011/09/fuckarounditis.html

"The statistics all point towards the same conclusion: we have a global outbreak of fuckarounditis." :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Jama lugu on see, et kerge treening mõned korrad nädalas annaks mõnele sama efekti kui antidepressandid. Stress that.

Ja ma olen seda fakti juba kahelt psühhiaatrilt järgi küsinud. Nii et pole see ka nii lihtne, et ärme lihtsalt seda "hirmsat" aeroobset tee, siis ei tule kortisool kummitama.

Halvasti mõjub krooniline stress. Ilmselt ka füüsilises mõttes, ületreening või pidev pikk tuim nühkimine :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Halvasti mõjub krooniline stress. Ilmselt ka füüsilises mõttes, ületreening või pidev pikk tuim nühkimine :)

Ning samas loeb ikka päris tihti kuidas inimesed veavad ennast või poolvigasena saali, kuna see on ju hardcore, kui läbi valu trenni teha. :D

http://www.leangains.com/search/label/10%20Random%20Thoughts

"Master the skill of backing off when it's warranted. If your body is telling you to back off, per the above example, listen to it. Unfortunately, only a select few will have the presence of mind to say "screw it", leave, and take 2-3 full rest days before attempting the same session again (or alternatively skip it altogether, rest, and move on to the next session in your cycle). The great majority will insist on pushing through despite subpar performance. And they will be much worse off, digging themselves deeper into the ground and risking injury.

A reward awaits those with enough temperance to throw in the towel and leave. I have always found that I come back stronger and more motivated. Many personal records of mine have been set after taking a few days of unplanned rest."

---

Muidugi ega algajad ei teagi, mis vahe on lihtsalt kehval tujul ja väiksel väsimusel, ning tõelisel ületreeningu ohtu väsimusel ning ohtlikel lihasvaludel.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Halvasti mõjub krooniline stress. Ilmselt ka füüsilises mõttes, ületreening või pidev pikk tuim nühkimine :)

Kui pikk on pikk ja kas kiire jalutuskäik või aeglane sörkjooks metsas on nühkimised? Võibolla peaksid mõne teise protsessi ära jätma kui pikk tuim nühkimine ei meeldi :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×