Jump to content
fancie

Kaalust alla kiiresti.

Recommended Posts

Nali, nali. :)

Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.

Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?

Võetakse 8 suvalist noorukit, nende jõunäitajate kukkumine on väiksem nagunii kui treenijatel, üks harjutus, väike lihas. Tehku korralik baasharjutustega trenn 5 harjutusega ja siis toogu võrdlus välja. :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.

In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).

http://jp.physoc.org/content/535/1/301.short

Täismahus uuring siin:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/P...76/?tool=pubmed

Ütlen kohe ära, et mul läheb arvatavasti mitu, mitu tundi, kui mitte päeva selle lahkamiseks, kui väga sügavuti uurida kuna uuringus on viiteid kümnetele muudele uuringutele mida oleks vaja läbi lugeda.

Paar asja võib kiirelt muidugi välja tuua:

Katsealused olid vanuses 75-80a. Mis on ulmevanus trenni tegemiseks, liiatigi, et vanuritel on totaalselt muutunud valgusüntees. Peamiselt leutsiini resistentsuse tõttu. Võimalik, et koheselt trennijärgne valgu tarbimine suutis ületada resistentsuse piirid mingite lühiajaliste tegurite mõjul.

Paar tundi hiljem valku tarbivad katsealused veidi nõrgenenud omastamise tulemusega vms, ei pruukinud enam resistentsust ületada ning seetõttu jäi toime tulemata.

(Mõne teise uuringu järgi ületab resistentsuse piirid - ca. 30g vadakut näiteks. 10g oleks liiga väike, et mõju avaldada. - Pigem tundus selle uuringu tähtsus olevat selles, kuidas koheselt peale trenni leutsiini resistentsus nii ilusti ületati.)

Täismahus uuringus spekuleerivad teadlased ise ka, et miks nüüd nii asjad läksid. Eriti huvitav on fakt, et teine katsegrupp ei kasvatanud absoluutselt lihasmassi, kuigi oli kõrgenenud valgudieedi peal ning treenis samamoodi kui esimene.

Mina ühendan need kaks punkti ja järeldan, et Leutsiini resistentsus teeb oma tööd ning päeva jooksul tarbitud valgukogused ei ole piisavalt suured ühe eine raames, et esile kutsuda valgusünteesi tõusu.

Millegi pärast aga koheselt peale treeningut on see võimalik. Paranenud vereringe ja pulss võivad olla faktorid.

Noorte inimeste puhul leutsiini resistentsust ei ole ning valgu tarbimisest põhjustatud valgusünteesi tõus ei ole piiratud selliste faktoritega.

Hetkel spekuleerin, et mõju valgusünteesile on võrreldav nii koheselt peale trenni, kui ka mitu tundi hiljem.

Vahe selles, et trennijärgsed momendid võivad muuta lihaste tundlikkust leutsiinile, mis põhjustab vanurites normaalse reaktsiooni valgule samas mitu tundi hiljem seda ei ole, ning valk ignoreeritakse.

Võetakse 8 suvalist noorukit, nende jõunäitajate kukkumine on väiksem nagunii kui treenijatel, üks harjutus, väike lihas. Tehku korralik baasharjutustega trenn 5 harjutusega ja siis toogu võrdlus välja. :blink:

Mul on sarnaseid uuringuid veel paar tükki, aga pole käepärast. Pean otsima ja üle vaatama, et sobilikud oleks.

Probleem selles, et kui mingi teema kohta on vähe uuringuid, siis tuleb võtta need, mis on ning neid analüüsida palju annab ning proovida teha vähegi realistlikke järeldusi - jättes ruumi ka vigadele.

Sinu argument muidugi siinkohal täiesti õige. Kuid kuna mul pole hetkel täismahus uuringut käepärast võtta siis oska ka kommenteerida millised detailid olid.

Samas tuleb asja ka puhtalt loogiliselt ning baasteadmistele tuginedes vaadata. Miks peaks peale lühikest paastumisperioodi jõuvarud või töövõime oluliselt langema? Läbi mis mehhanismide selline muutus toimuks? Mis oleks evolutsiooniline tagamaa?

Kasutades mitmeid tuginevaid uuringuid võib teha mitmeid järeldusi ja spekulatsioone. Kataboolne seisund ilmselgelt on faktor, kus lihaste lagundamine ületab sünteesi. See on muidugi sõltuvuses inimese olemasolevast lihasmassist ning üldisest treenituse tasemest ning hormoonidest.

Samas on ka fakt, et treeningutest tekkiv kõrgendatud lihasvalgu süntees püsib 24-48h peale treeningu lõppu. Seega on igati mõeldav, et esimesed 2 päeva paastumist peale trenni toimus kõrgendatud valgusünteesi taseme juures. See aitab kindlasti vältida katabolismi täielikke mõjusid. Lisada juurde võimalik viimane toidukord, mille piisav suurus võib seedida isegi 24h näiteks - siis jõuame olukorrani, kus reaalne paastumine algab alles teisel päeval ning täielik katabolism alles kolmandal päeval.

Maksas olevatest glükogeenivarudest peaks jätkuma ca. 12 tunniks. Eeldades, et viimased seedeprotsessid lõppesid esimese paastumispäeva lõpuks, siis on mõeldav, et maksa glükogeenivarude kallale ei asutud paastumise alguses vaid mingil hilisemal ajahetkel.

Lihasglükogeenivarudest jätkub aga tunduvalt kauemaks ning arvatavasti ei ole isegi peale 72h-d täielikku paastumist need varud tühjad, ega isegi mitte ligilähedal veel. Mida antud uuring ka tõestas vähemalt niipalju, et antud treeningu raames oli jõudu võrreldavalt söödud ja täis laetud lihastega.

Kas võimalik jõu vähenemine tuleb puhtalt lihasmassi langusest? Kui palju reaalselt lihasmassi siis langeda võib? Kõike ülalmainitut arvesse võttes võiks ju spekuleerida, et lihasvalkude lagundamine energia saamiseks ei pruugi olla nii märkimisväärne kuna glükogeeni jätkub suhteliselt pikaks ajaks ning eeldatav madal intensiivsus paastumise ajal tagab ka rasvavarude eduka kasutamine energia saamiseks. Seda enam kuna insuliin on väga madalal ning rasvapõletus kõrgeimal võimalikul tasemel.

Samuti puudub seedimise jaoks vajaminev energia.

Jne. Ma ei suuda praegu isegi kõike erinevaid faktoreid ette kujutada, mis siin aset võivad leida või kuidas üksteist mõjutavad.

------------

***Huvitav teema. Ütlen kohe ära, et teie küsimustele ja huvi rahuldamiseks pean arvatavasti veetma järgmised mitu nädalat ninapidi uuringutes, et kokku panna argumentatsioon, mis teile muljet avaldaks. :D

Vbl seda ma ka teen, vbl mitte. Hetkel paar teist projekti käsil ning seega ei tea, kas töö kõrvalt aega kõige jaoks jätkub.

Igal juhul väga hea, et lõpuks täpsemate teaduslike uuringuteni välja jõudnud oleme ning et te viitsite ka asja kohta loogilisi arvamusi avaldada. :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Millal need siis varem niiväga ebaloogilised olnud on :blink: ?

:)

Ahjah - leidsin su uuringus ühe kriitilise vea:

Valgu tarbimine oli katsealustes erakordselt madal, eriti veel vanurite jaoks. 0,9g kehakilo kohta pole piisav isegi noortele, et korralikku lihaskasvu esile kutsuda. Veel vähem vanurites. Ning see valgu tarbimise kasutegur peale trenni võib totaalselt olematu olla, kui nende päevane valguratsioon oleks kahekordistatud - tasemele, mis oleks täpsem spordimaailma kontekstis.

Vanurite puhul oleks vajalik normaalse lihasmassi arengu jaoks olnud vbl isegi 3x enam, kui see mis neile anti.

Ehk mulle tundub, et selle uuringu väärtus tõsiselt langeb võttes katsegrupi enda näitajaid ning nende menüüd arvesse.

*** Aga ma jätkan siiski selle lugemist.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tavatoitumise muutmine oleks juba teine teema olnud ja muudetud tavatoitumisele lisandi juurde võtmine juba kolmas uuringuteema.

:blink: Ära aja asju segamini.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Tavatoitumise muutmine oleks juba teine teema olnud ja muudetud tavatoitumisele lisandi juurde võtmine juba kolmas uuringuteema.

:blink: Ära aja asju segamini.

Need asjad on liigselt omavahel seotud, et neid eraldi välja hakata praakima.

Mistahes toiduaine mõju kehale kas tervislike või muude näitajate puhul saab siiski hinnata ainult siis, kui võetakse arvesse terve menüü ning füüsiline aktiivsus ja sada muud asja. Ei saa lihtsalt välja võtta ühte ainsat toiduainet või toidukorda ning seda hinnata väljaspool konteksti. Ei saa lihtsalt.

Antud juhul valgu tarbimine koheselt peale trenni aitas kasvatada lihasmassi. Mis on tõsi, aga kui võtta arvesse üleüldist valgu tarbimist päeva jooksul siis on võimalik, et maksimaalne lihaskasvu stimuleerimine oleks saadud ka siis, kui pole üldse valgujooki võetud vaid söödud rohkem tavatoitu.

Huvitav oleks olnud see uuring siis, kui oleks olnud kolmas katsegrupp, kes oleks söönud tavatoitu näiteks 2-3g valku kehakilo kohta. Kui ka see grupp poleks mingeid lihaseid kasvatanud siis hakkaksin oma arvamusi vist ümber kohandama.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lisaks juhtusin just samal ajal bb.com Foorumisse, kui Alan Aragon seal postitas - küsisin temalt ka selle uuringu kohta. Ütles, et ammu ümber lükatud uuemate ja paremate uuringute poolt.

Pole ise veel lugeda jõudnud, aga see on otsene vastus Alan'ilt kui sind huvitab.

http://forum.bodybuilding.com/showthread.p...1#post763043983

Spekuleerisin ise peale küsimuse tegemist, et arvatavasti oleksid tulemused olnud olematud, kui valgukogus oleks normaalsele tasemel tõstetud. Ja Alan'i Vastus:

"Well, I guess you just answered your own question .... In any case, the study you linked on the elderly (Esmarck et al) has already been repeatedly challenged by more recent, better-designed research": - Alan Aragon

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21613572

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20977582

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19106243

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Need asjad on liigselt omavahel seotud, et neid eraldi välja hakata praakima.

Mistahes toiduaine mõju kehale kas tervislike või muude näitajate puhul saab siiski hinnata ainult siis, kui võetakse arvesse terve menüü ning füüsiline aktiivsus ja sada muud asja. Ei saa lihtsalt välja võtta ühte ainsat toiduainet või toidukorda ning seda hinnata väljaspool konteksti. Ei saa lihtsalt.

Antud juhul valgu tarbimine koheselt peale trenni aitas kasvatada lihasmassi. Mis on tõsi, aga kui võtta arvesse üleüldist valgu tarbimist päeva jooksul siis on võimalik, et maksimaalne lihaskasvu stimuleerimine oleks saadud ka siis, kui pole üldse valgujooki võetud vaid söödud rohkem tavatoitu.

Huvitav oleks olnud see uuring siis, kui oleks olnud kolmas katsegrupp, kes oleks söönud tavatoitu näiteks 2-3g valku kehakilo kohta. Kui ka see grupp poleks mingeid lihaseid kasvatanud siis hakkaksin oma arvamusi vist ümber kohandama.

Siis sa pole hästi teaduslikust uurimusmeetodist aru saanud.

Mingi aine mõju tavainimesele mõõdetaksegi ainult selle aine lisamisega.

Kui muudad samal ajal toitumist, siis ei saa enam kindlalt öelda, mis selle põhjustas.

Jah, oleks saanud teha võrdlusgrupi, kes oleks söönud samas koguses tavatoitu peale trenni, oleks saanud teha grupi, kes oleks tarbinud rohkem valku päeva lõikes, aga seda selles uuringus ei tehtud, kuna ilmselt polnud vaja, või mis iganes põhjused seal täistekstis toodud on.

See oli katse koostajate valik ja antud juhul on metoodika valitud, arvestades teemat. See, et neid gruppe polnud, ei muuda uuringut kehtetuks, kuna tegelikult oli võrdlusgrupp olemas.

Eesmärk oligi võimalikult kitsalt ja võimalikult väheste muutujatega (ainult toidulisand) uurida. Mida see ka tegi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Siis sa pole hästi teaduslikust uurimusmeetodist aru saanud.

Mingi aine mõju tavainimesele mõõdetaksegi ainult selle aine lisamisega.

Kui muudad samal ajal toitumist, siis ei saa enam kindlalt öelda, mis selle põhjustas.

Jah, oleks saanud teha võrdlusgrupi, kes oleks söönud samas koguses tavatoitu peale trenni, oleks saanud teha grupi, kes oleks tarbinud rohkem valku päeva lõikes, aga seda selles uuringus ei tehtud, kuna ilmselt polnud vaja, või mis iganes põhjused seal täistekstis toodud on.

See oli katse koostajate valik ja antud juhul on metoodika valitud, arvestades teemat. See, et neid gruppe polnud, ei muuda uuringut kehtetuks, kuna tegelikult oli võrdlusgrupp olemas.

Eesmärk oligi võimalikult kitsalt ja võimalikult väheste muutujatega (ainult toidulisand) uurida. Mida see ka tegi.

Vaata mu viimast postitust. :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Vaata mu viimast postitust. :blink:

Kui ümber lükatud, siis ümber lükatud, aga kui sa muudad nii toitumist kui lisad lisandi, siis sa ei saa enam aru kumb kasvu põhjustas ja neid peaks eraldi gruppides tegema, sellest ikka saad aru?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui ümber lükatud, siis ümber lükatud, aga kui sa muudad nii toitumist kui lisad lisandi, siis sa ei saa enam aru kumb kasvu põhjustas ja neid peaks eraldi gruppides tegema, sellest ikka saad aru?

Absoluutselt.

Minu märkuse mõte oli see, et sinu poolt välja toodud uuring ei pakkunud realistlikke järeldusi kuna valgukogused olid liiga madalad, mis võisid mõjutada valgujoogi mõju. Kui teha juba katsegrupp siis võiks kõigepealt testida baas-faktori - antud juhul valgukoguse ja lihasvalgusünteesi - omavahelist seost.

Ehk mängiti valgujoogi ajastamisega katsealuste puhul kelle tarbitav valgukogus oli ka koos valgujoogiga ebapiisav optimaalse lihaskasvu jaoks.

Uuringud on korduvalt näidanud, et valgujookide tarbimine parandab lihaskasvu. Ning seda kümnete uuringute puhul. Ainuke korduv viga ongi see, et kõigis neis uuringutes on algne valgu tase liiga madal. Kui keegi tõesti istub madalavalgudieedi peal siis ma olen täiesti nõus uskuma, et peale trenni tarbitav valgujook on igati kasulik ning isegi kasulik kui mingil muul ajal tarbitav jook. :blink:

Ma olen sinuga täiesti nõus muidu. :)

Erinevaid katsegruppe peaks palju olema ning muutuma peaks ainult üks faktor. Või tähendab, et kui väga mitu katsegruppi siis võib tegelikult päris mitu kombinatsiooni ära proovida.

Lihtsalt sa ei saa võtta seda muutuvat faktorit täiesti ise-seisvalt, kui selle töömehhanism sõltub omakorda teistest mehhanismidest. Mitut katset on vaja ning läbisegi neid testida. Valgusüntees ei sõltu ainult ajastamisest, vaid kogustest - ning muutes ainult ajastamist ei saa teha lõplikke järeldusi kogu süsteemist. Testima peab ka koguseid. :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Arvestades seda, et sa minuga täiesti nõus oled, keerutad küll jube palju tolmu ja kirjutad jube palju tähemärke :blink::)

Pigem loe välja, miks selles vanurite uuringus just selline tulemus saadi - millestki see pidi olema põhjustatud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Arvestades seda, et sa minuga täiesti nõus oled, keerutad küll jube palju tolmu ja kirjutad jube palju tähemärke :blink::)

Pigem loe välja, miks selles vanurite uuringus just selline tulemus saadi - millestki see pidi olema põhjustatud.

Sorry, kipun lobisema kuna ei suuda mõtteid tihtipeale ühte lausesse kokku panna.

Eks ma seda uuringut vaikselt sirvin aga nagu ütlesin, faking palju juttu seal. Ning niipalju viiteid teistele uuringutele, et jube. Sellegipoolest on enam kui kindel, et sealt põhjust välja ei loe. Lugesin lõppu, kus teadlased ise spekuleerivad ning neil polnud endil ka aimu, miks selline tulemus. :o

Ma pakun, et see ongi seotud puhtalt sellega, et vahetult peale trenni on lihaste tundlikkus aminohapetele suurem. Ning kuna vanuritel on tavaliselt lihaste tundlikkus toitainetele niivõrd madal siis jõutigi tulemuseni, kus vahetult peale trenni tekkis ainuke hetk päev jooksul, kus keha normaaltasemel aminohappeid suutis omastada ning seetõttu ka suurenenud lihaskasv.

Täpsete protesside kohta pole aimugi. Keerulisem molekulaarbioloogia veidi minu praegustest teadmistest väljaspool. Kuigi tahaks targutada küll. :D

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ma pakun, et see ongi seotud puhtalt sellega, et vahetult peale trenni on lihaste tundlikkus aminohapetele suurem. Ning kuna vanuritel on tavaliselt lihaste tundlikkus toitainetele niivõrd madal siis jõutigi tulemuseni, kus vahetult peale trenni tekkis ainuke hetk päev jooksul, kus keha normaaltasemel aminohappeid suutis omastada ning seetõttu ka suurenenud lihaskasv.

Siis järelikult ajastamine reaalses elus ikka loeb. Noortel härgadel ja hästi toitujatel maskeerib hea anabolism ja menüü ajastamise efekti lihtsalt ära, vähemalt osades katseskeemides, ja vaadeldavaks tegemiseks tuleb natuke tingimustega mängida ja liialdada. Leutsiinitundlikkus muuseas langeb juba kusagil 35ndaks eluaastaks märgatavalt ja reaalselt söövad paljud inimesed üsna kehvasti.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Siis järelikult ajastamine reaalses elus ikka loeb. Noortel härgadel ja hästi toitujatel maskeerib hea anabolism ja menüü ajastamise efekti lihtsalt ära, vähemalt osades katseskeemides, ja vaadeldavaks tegemiseks tuleb natuke tingimustega mängida ja liialdada. Leutsiinitundlikkus muuseas langeb juba kusagil 35ndaks eluaastaks märgatavalt ja reaalselt söövad paljud inimesed üsna kehvasti.

Nii on. Kui kuna sportlaste puhul panevad siinsed treenerid esimese asjana makrod suhteliselt hästi paika siis jääbki mulje, et kogu see ajastamisega mässamine on lihtsalt ebavajalik ja liigne töö, mis sobib pigem väga spetsiifiliste spordivaldkondade esindajatele.

Seetõttu nõustun ka ühe sinu ammusema väitega, kus ütlesid, et lisandid just kehvasti toitujatele kasulikud ongi. :) - vastupidiselt üldlevinud ütlusele, et kõigepealt toitumine korda ja siis lisandid. :D

Reaalne elu kipub just näitama, et Sõna "lisandid" on õigesti defineeritud.

Puuduliku toitumise täiendamiseks. Selle asemel aga topivad treenerid kõigepealt õpilased korralikult toitaineid täis ning siis viskavad kuhjaga veel lisandeid ka otsa. :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Siis järelikult ajastamine reaalses elus ikka loeb.

Oh joy :blink:

Olete valmis järgmiseks eepiliseks postiks :) ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Oh joy :blink:

Olete valmis järgmiseks eepiliseks postiks :) ?

Wasn't that epic. I'd say about "Meh". Average. :D

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites

See 3,5-päevase paastumise uuring on krdi ebareaalne. Mul võtab juba 1 päev tavaliselt enesetunde ja jõudluse üsna kehvaks. Mitte alati aga peaaegu alati.

Biitsepsiharjutus on küll rohkem selline tugitooliharjutus... kükiga võtaks mul näljasena kehvemal päeval pildi eest.

Samas tuleb asja ka puhtalt loogiliselt ning baasteadmistele tuginedes vaadata. Miks peaks peale lühikest paastumisperioodi jõuvarud või töövõime oluliselt langema? Läbi mis mehhanismide selline muutus toimuks? Mis oleks evolutsiooniline tagamaa?

Närvisüsteemi kaudu näiteks. Kui suu loputamine süsivesikulahusega parandab töövõimet (see oli vastupidavusalal) isegi ilma lahust alla neelamata siis on söögil, isegi oodataval mis kunagi kohale ei jõua, kiire otsene side närvisüsteemi töövõimeregulatsiooniga. Ramadan on suur liiklusõnnetuste pillerkaar. Vaimsed võimed on testides tühja kõhuga üldiselt alati kehvemad.

Share this post


Link to post
Share on other sites
See 3,5-päevase paastumise uuring on krdi ebareaalne. Mul võtab juba 1 päev tavaliselt enesetunde ja jõudluse üsna kehvaks. Mitte alati aga peaaegu alati.

Biitsepsiharjutus on küll rohkem selline tugitooliharjutus... kükiga võtaks mul näljasena kehvemal päeval pildi eest.

Närvisüsteemi kaudu näiteks. Kui suu loputamine süsivesikulahusega parandab töövõimet (see oli vastupidavusalal) isegi ilma lahust alla neelamata siis on söögil, isegi oodataval mis kunagi kohale ei jõua, kiire otsene side närvisüsteemi töövõimeregulatsiooniga. Ramadan on suur liiklusõnnetuste pillerkaar. Vaimsed võimed on testides tühja kõhuga üldiselt alati kehvemad.

See uuringu osa oli jah täiesti ebareaalne. Max paastumine mis on populaarne on Warrior Diet oma 24h-ga vist. Kes seda teevad ei tunneta mingit jõu kaotust ega lihasmassi kadu. Kõik läheb edasi nagu ikka. Lihtsalt sobib neile kuidagi paremini puhtalt toitumise ajastamisega vist. :)

Selle suuloputamise kohta olen lugenud. Isegi proovisin trenni ajal. :blink: - ei märganud küll midagi.

Ma spekuleerin, et vastupidavusalal töötas see mehhanismiga, et läbi suus toimuvate esmaste seedereaktsioonide anti kehale märku süsivesikute laadungist. Sellest sõltuvalt võis keha juba vägagi tühjenenud glükogeenivarudest sõltumatult suurendada justnimelt nende kasutamist energia tootmiseks, mis võis omakorda võimaldada ajutist töövõime kasvu. Võib-olla midagi sellist võis toimuda... spekulatsioon muidugi.

Ramadan'i negatiivne mõju tuleb suuresti sellest, et vedelikud on keelatud. Nälg vaevalt midagi mõjutab. Pigem veepuudus ja nälg combineerituna pluss lisaks muud faktorid mida selline toitumisstiil võib endaga kaasa tuua. Täielik kõrvalekaldumine normaalsetest harjumustest.

Ning sellega pole aga absoluustelt nõus, et vaimsed võimed kehvemad on peale paastumist. Pigem olen täheldanud täpselt risti vastupidist. Enda puhul tunduvalt paranenud vaimseid võimeid hommikul. Enda puhul pakun on see seotud stabiilsema veresuhkru tasemega. Peale hommikusööki läksid varem alati luugid kohe kinni. Praegu aga hakkab pilt suht koheselt hommikul tööle ning ei aeglustu absull üheski päeva hetkes.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18779282

"Cognitive performance, activity, sleep, and mood are not adversely affected in healthy humans by 2 d of calorie-deprivation when the subjects and investigators are unaware of the calorie content of the treatments."

Edited by Archangel

Share this post


Link to post
Share on other sites
Selle suuloputamise kohta olen lugenud. Isegi proovisin trenni ajal. :blink: - ei märganud küll midagi.

Sa pole vastupidavussportlane ka :)

Ma spekuleerin, et vastupidavusalal töötas see mehhanismiga, et läbi suus toimuvate esmaste seedereaktsioonide anti kehale märku süsivesikute laadungist. Sellest sõltuvalt võis keha juba vägagi tühjenenud glükogeenivarudest sõltumatult suurendada justnimelt nende kasutamist energia tootmiseks, mis võis omakorda võimaldada ajutist töövõime kasvu. Võib-olla midagi sellist võis toimuda... spekulatsioon muidugi.

Rasva põletuseks kõlaks ju päris hästi?

Ning sellega pole aga absoluustelt nõus, et vaimsed võimed kehvemad on peale paastumist. Pigem olen täheldanud täpselt risti vastupidist. Enda puhul tunduvalt paranenud vaimseid võimeid hommikul.

No ma magamist ikkagi väga paastuks ei nimetaks, sest energiakulu on ikka suht väike võrreldes tavakuluga. Kui ma päeval 8 tundi söömata olen siis ma ei suuda muust peale söögi mõeldagi, rääkimata siis õppimisest.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Magamine pole vbl tõesti kõige parem näide paastumisest, aga mõelda tasuks pigem nii: Millal päeva jooksul teed sa kõige rohkem vaimujõudu vajavat tööd? Enamasti hommikul ja keskpäeva ringis. Selleks ajaks, kui lõpuks paastumine mõttetööd segama võib hakata on enamikel töö/kooli'päev juba läbi või lõpusirgel. Ning kui aus olla siis ma ei näe põhjust miks tol hetkel ka midagi süüa ei võiks juba.

Minu viimane eine on tavaliselt kell 00.00 ja siis lähen kohe magama. Ärkan kell 08.00 ja asun tööle. Sööma hakkan kell 16 ning sel hetkel tekib lõpuks ka nälg. Peamiselt peaks see seotud olema hormooniga - Ghrelin (Sry, ei ole kindel kuidas eesti keeles on), mis reguleeb nälga, peamiselt sisse juurutatud toitumisrütmi tõttu. Niiet - kes tunneb ennast koolis või tööl hommikul uniselt, see võiks proovida hommikusöök vahele jätta, ning süüa rohkem lõuna ajal näiteks.

Suuloputamine rasvapõletuseks? Mida sa täpselt silmas pidasid? :blink:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Magamine pole vbl tõesti kõige parem näide paastumisest, aga mõelda tasuks pigem nii: Millal päeva jooksul teed sa kõige rohkem vaimujõudu vajavat tööd? Enamasti hommikul ja keskpäeva ringis. Selleks ajaks, kui lõpuks paastumine mõttetööd segama võib hakata on enamikel töö/kooli'päev juba läbi või lõpusirgel. Ning kui aus olla siis ma ei näe põhjust miks tol hetkel ka midagi süüa ei võiks juba.

Minu viimane eine on tavaliselt kell 00.00 ja siis lähen kohe magama. Ärkan kell 08.00 ja asun tööle. Sööma hakkan kell 16 ning sel hetkel tekib lõpuks ka nälg. Peamiselt peaks see seotud olema hormooniga - Ghrelin (Sry, ei ole kindel kuidas eesti keeles on), mis reguleeb nälga, peamiselt sisse juurutatud toitumisrütmi tõttu. Niiet - kes tunneb ennast koolis või tööl hommikul uniselt, see võiks proovida hommikusöök vahele jätta, ning süüa rohkem lõuna ajal näiteks.

Suuloputamine rasvapõletuseks? Mida sa täpselt silmas pidasid? :blink:

Greliin

Pidasin silmas selle kohta, "Sellest sõltuvalt võis keha juba vägagi tühjenenud glükogeenivarudest sõltumatult suurendada justnimelt nende kasutamist energia tootmiseks". Et kui sa selle verest ära kasutad, siis peaks justkui glükoneogeneesi protsess järsult võimenduma, kui keha aru saab, et teda on petetud, ja tahab vere glükogeenisisaldust jälle samale tasemele tõsta.

Ja võibolla tuleks sellises protsessis isegi kehas eelnevalt suurendatud karnitiinikogus abiks. Ja oletame praegu, et tegemist on madala-keskmise intensiisvusega aeroobsega.

Ja ilmselgelt pean siinkohal rasvapõletuse all silmas suurenenud rasvade metaboliseermist energiaks, võrreldes eelneva ajaga, kui veres oli küllaldaselt glükogeeni.

"When glycogen levels are low, or when energy needs are high, fatty acids and amino acids are converted into glucose in the liver and kidneys through the process of gluconeogenesis.

The adrenal glands also play a role in increasing blood glucose. The hormone epinephrine stimulates glycogen breakdown, and cortisol promotes gluconeogenesis(!)

Edited by gmaster

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma arvan, et see vaimsete võimete paranemine ja meelte teravdumine ilmneb kõige selgemini keskmisel inimesel, kes toitub nagu isud on. Ehk siis valesti. Teil, kes te siin toitumisspetsialistid olete, on keha niigi optimaalseimas vormis ja paastumine ei anna sellist efekti, pigem isegi vastupidist.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Greliin

Pidasin silmas selle kohta, "Sellest sõltuvalt võis keha juba vägagi tühjenenud glükogeenivarudest sõltumatult suurendada justnimelt nende kasutamist energia tootmiseks". Et kui sa selle verest ära kasutad, siis peaks justkui glükoneogeneesi protsess järsult võimenduma, kui keha aru saab, et teda on petetud, ja tahab vere glükogeenisisaldust jälle samale tasemele tõsta.

Ja võibolla tuleks sellises protsessis isegi kehas eelnevalt suurendatud karnitiinikogus abiks. Ja oletame praegu, et tegemist on madala-keskmise intensiisvusega aeroobsega.

Ja ilmselgelt pean siinkohal rasvapõletuse all silmas suurenenud rasvade metaboliseermist energiaks, võrreldes eelneva ajaga, kui veres oli küllaldaselt glükogeeni.

"When glycogen levels are low, or when energy needs are high, fatty acids and amino acids are converted into glucose in the liver and kidneys through the process of gluconeogenesis.

The adrenal glands also play a role in increasing blood glucose. The hormone epinephrine stimulates glycogen breakdown, and cortisol promotes gluconeogenesis(!)

Hmmm. Asjas on iva sees tõesti.

Kuid ma ei ole päris kindel, kas see praktikas eriti teostatav oleks või üldse mõtekas. Nagu olen ka varem öelnud siis sa võid neid rasvu Akuutselt põletada palju tahad, aga päeva lõikes tarbitav energiakogus määrab siiski selle kas pikemas perspektiivis rasvavarud vähevad või mitte.

http://weightology.net/weightologyweekly/?page_id=319

Umbes nii: Isegi kui veedad suure osa päevast madala insuliinitaseme juures ning põletad ohtralt rasvu, siis see aeg kus sa sööd teeb kogu sinu raske vaeva ja töö tasa ning salvestab kõik need põletatud rasvad uuesti. Ehk kui päevane energiatarbimine on üleliigne siis isegi 24h ainult ratta seljas istudes ja rasvu põletades ei saavuta sa rasvakadu kuna see hiiglaslik toidukord mis sellele perioodile järgneks lõppeks ikka sellega, et keha salvestaks tonni rasva uuesti...

Kujuta nüüd ette, et kogu see graafik on ainult "Sinine" ning siis täitsa lõpus on hiiglaslik eine, mis lööb graafiku järgnevaks 12h-ks roheliseks. :blink:

Lipolysis-Lipogenesis1.png

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loomulikult on päevane energiakulu tähtsam, aga mõtle kui hea võimalus see efektiivsemaks rasvapõletuseks oleks neg. kaloraaži puhul.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×