Jump to content
fancie

Kaalust alla kiiresti.

Recommended Posts

Huvitav on see, et kui sulle mingi uuring ette anda, nagu ma ka valgujoogi tarbimisega tegin, siis sa kas A ) ignoreerid seda, ajad samad juttu edasi või B ) ütled et uuring oli jama.

Ühesõnaga saan aru, et need lingid ja viited, mis sina tood, on alati ülimuslikud teiste suhtes?

Lisaks, kui sina midagi ütled, siis see on kuld, kui keegi teine midagi ütleb, siis on see "targa panemine"

Kord räägid, et jagad üldpilti nii, et teised tossikesed ei suudaks sellest killukestki mõista. Siis jälle ütled, et ei tea kuidas protsessid töötavad.

Ütlen sulle ausalt, sa ei jaga füsioloogiat ja anatoomiat piisavalt, et aeroobse treeningu efektiivsuses või mitte efektiivsuses sõna võtta. Oleme seda juba kord arutanud, ja juba hakkasid korraks nagu aru saama vajalikkusest, aga siis..

Ja ära looda, et ma sulle seda õpetama hakkan, mul pole selleks aega. Soovitan soojalt, võta ette mingi õpik ja tee endale asjad korralikult selgeks. Ah jaa, õpikud on ju saast :blink:

Olgu, võta siis füsioloogia raamat. Ka jama, lollakate teadlaste poolt kirjutatud :)

Mingi populaarteaduslikult kirjutatud nupuke on ikka 100 korda etem :D

Sõbralik soovitus:

Kas sa pole korraks pausi teinud ja mõelnud, miks sinu vastu siin nii palju sõna võetakse? Äkki see pole mingi vandenõu? Äkki peaksid veidi hoogu maha võtma ja asju läbi mõtlema.

Mis uuringust sa räägid?

Kes see oli, kes ei teinud vahet Aeroobsel ja Anaeroobsel ATP tootmisel? Ah jah, see olid ju sina. :o - Ning sa tuled mulle ütlema, et ma ei tea midagi? Ole nüüd. Sinu mõistmine ATP tootmismehhanismidest oli nii logisev, et tobe lausa. Kui sa isegi ei tea, kuidas lihased energiat kasutavad, ATP-d toodavad, ning mis protsessid sellega seotult kehas toimuvad, siis miks mina järsku loll olen?

Ma ei tea miks minu vastu niipalju sõna võetakse. Tundub, et sellepärast, et massimeedia on teinud suurepärase töö, et kõigile sisse juurutada igasugu arvamusi, millel pole tõepõhja alla.

Pool Ameerikat usub siiani, et rasva tarbimist peaks vältima kuna 30a tagasi üks Arstikraadiga isik seda väitis ja bestselleri kirjutas. See, et viimase 20+ aasta jooksul on korduvalt tõestatud, et see ei ole nii ning isegi kui FDA ja muud organid on öelnud, et hakake rõõmsalt rasva sööma - siis ikkagist inimesed ei jäta oma käitumist, mida nad 30a tagasi selle raamatu põhjal endale sisse juurutasid.

Tundub, et sarnaseid trende võib märgata kõikjal - ka ülikooli Professorite seas. Sest muud moodi ei oska ma kuidagi seletada seda, et Ülikoolist tulevad välja värske diplomiga isikud, kes on suutnud isegi kõige elementaarsemad asjad valesti ära õppida ning ei suuda kuidagi kaks pluss kahte kokku panna.

Tobe vaidlus... ei kipu kuhugile viima. Sa oled nii kindel oma teadmistes ja ma olen kindel enda omades. Vahe nagu selles, et sul puudub kohati arusaam sellest, kuidas keha siiski töötab ning spekuleerid lihtsalt lampi.

Aga ok, savi.

Mul paremaidki kohti vaidlemiseks kui siin foorumis. Lihtsalt vahest tahaksin Eesti keeles ka rääkida. Aga tundub, et pean selle Dale Carniege'i raamatu siiski läbi lugema. Äkki õnnestub suhtemine siis paremini. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kes see oli, kes ei teinud vahet Aeroobsel ja Anaeroobsel ATP tootmisel? Ah jah, see olid ju sina. :) - Ning sa tuled mulle ütlema, et ma ei tea midagi? Ole nüüd. Sinu mõistmine ATP tootmismehhanismidest oli nii logisev, et tobe lausa. Kui sa isegi ei tea, kuidas lihased energiat kasutavad, ATP-d toodavad, ning mis protsessid sellega seotult kehas toimuvad, siis miks mina järsku loll olen?

Haha, naljamees. Ega mina polnud see, kes ütles, et anaeroobne on efektiivsem energia tootmisel kui aeroobne. Aeroobne 38 ATP molekuli, Anaeroobne 2. Kiskusid välja mingi suvalise graafiku, millest sa isegi aru ei saanud. Aeroobse treeningu protsessidest pole sinuga mõtet rääkidagi. Sa ei jaga suurt pilti ja ei suuda füsioloogiliste protsesside tagamaid tajuda. Näed ainult lihast ja kujutad, et see ongi kõik- sul pole aimugi, mida ülejäänud organism taustal teeb. Tõesti võiksid mõne õpiku läbi lugeda.

Ma tean väga hästi lihaste toimeprotesse, ka selliseid millest sa ilmselt kuulnudki pole.

Tobe vaidlus... ei kipu kuhugile viima. Sa oled nii kindel oma teadmistes ja ma olen kindel enda omades. Vahe nagu selles, et sul puudub kohati arusaam sellest, kuidas keha siiski töötab ning spekuleerid lihtsalt lampi.

"Vahe on selles, et sina oled loll ja mina olen tark?"

Sina olid ju see mees, kes ütles, et käsivart ei flekseeri ükski lihas peale m biceps brachii, ja nüüd tuled ütlema, et ma ei tea kuidas keha töötab :D? Seevastu minu eriala ongi lihastega töötamine ja nende funktsiooni maksimaalne tundmine halvenenud sooritusvõime parandamiseks.

Spekuleerin? :blink:

Sa oled ikka tõeline humorist. Võib vist isegi öelda juba, et mingite pettekujutelmadega

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Haha, naljamees. Ega mina polnud see, kes ütles, et anaeroobne on efektiivsem energia tootmisel kui aeroobne. Aeroobne 38 ATP molekuli, Anaeroobne 2. Kiskusid välja mingi suvalise graafiku, millest sa isegi aru ei saanud. Aeroobse treeningu protsessidest pole sinuga mõtet rääkidagi. Tõesti võiksid mõne õpiku läbi lugeda.

Ma tean väga hästi lihaste toimeprotesse, ka selliseid millest sa ilmselt kuulnudki pole.

Tobe vaidlus... ei kipu kuhugile viima. Sa oled nii kindel oma teadmistes ja ma olen kindel enda omades. Vahe nagu selles, et sul puudub kohati arusaam sellest, kuidas keha siiski töötab ning spekuleerid lihtsalt lampi.

"Vahe on selles, et sina oled loll ja mina olen tark?"

Sina olid ju see mees, kes ütles, et käsivart ei flekseeri ükski lihas peale m biceps brachii, ja nüüd tuled ütlema, et ma ei tea kuidas keha töötab :D? Seevastu minu eriala ongi lihastega töötamine ja nende funktsiooni maksimaalne tundmine halvenenud sooritusvõime parandamiseks.

Spekuleerin? :blink:

Sa oled ikka tõeline humorist. Võib vist isegi öelda juba, et mingite pettekujutelmadega

Mis kasu sellest on, et Aerboone rohkem energiat annab? (38 molekuli tegelt ei anna, osa läheb kaotsi). Keha ei ole võimeline aeroobseid protesse niivõrd kiiresti tegema, kui kiiresti lihastel energiat on vaja. Tootku või miljon ATP-d. Protsess, mis hapniku kaasabil energiat toodab on liialt aeglane - ehk liiga eba-effektiivne, et lihaseid energiaga varustada.

Mis käsivars, mis biitseps? Leidsid mõne minu vanema postituse ja nüüd "omad ära". :o

Kas sinu arust paastumine vähendab jõuvarusid või sooritusvõimet? Niisama huvitav küsimus.

Uuringud näitavad, et isegi 3,5 päeva NÄLJAS olemist ei vähendanud jõuvarusid praktiliselt üldse. Ainuüksi see näide ajaks enamikel treeneritel juhtme nii kokku, et pead plahvataksid. Mis mõttes. Kolm ja pool päeva ei söö grammigi toitu aga jõuvarud ei muutu... absurdsus. Aga nii on.

Aga nüüd ma tegelt juba Trollin. :D - Ei viitsi sinuga vaielda praegu. Lähen loen neid raamatuid mida soovitati, vbl kui oskan ennast kunagi paremini väljendada siis võib jätkata. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Et maratonis peaks eesmärgiks olema võimalikult kiiresti anaeroobsesse jõuda siis :blink: ?

Sa ei saa ikka aru. Mine loe parem mõni lihtsam füsioloogia raamat algusest lõpuni läbi.

Ei usu tõesti, et su teadmised lihaste funktsioonidest ja anatoomiast minust vahepeal mööda on jõudnud. Nii et võid lugeda ennast omatuks.

Sul pole väljendamisest abi, kui sa ei tea, millest sa räägid.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Uuringud näitavad, et isegi 3,5 päeva NÄLJAS olemist ei vähendanud jõuvarusid praktiliselt üldse. Ainuüksi see näide ajaks enamikel treeneritel juhtme nii kokku, et pead plahvataksid. Mis mõttes. Kolm ja pool päeva ei söö grammigi toitu aga jõuvarud ei muutu... absurdsus. Aga nii on.

Viita sellele uuringule, täitsa huvitab kohe :blink:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Et maratonis peaks eesmärgiks olema võimalikult kiiresti anaeroobsesse jõuda siis :blink: ?

Sa ei saa ikka aru. Mine loe parem mõni lihtsam füsioloogia raamat algusest lõpuni läbi.

Ei usu tõesti, et su teadmised lihaste funktsioonidest ja anatoomiast minust vahepeal mööda on jõudnud. Nii et võid lugeda ennast omatuks.

Sul pole väljendamisest abi, kui sa ei tea, millest sa räägid.

Las Rotter vastab. Ta oskab paremini sulle su vead selgeks teha. Ta kergelt mainis ka seda juba seal teises teemas, kuigi mitte päris täpselt sama nurga alt. Rääkis rohkem rasvade kasutuselevõtust.

Edit: Proovisin mingit head analoogiat välja mõelda... Kõige lähemale jõuaks vist selline asi, kui sul on auto ning tahad kiirendada. Aneroobne protsess võimaldab kohe gaasi põhja lükata. Energiakulu on meeletu, bensiini läheb metsikult. Säästmisest pole juttugi - aga auto tuiskab kohalt minema.

Aeroobne on see, kui gaasipedaal läheb ainult poole maa peale. Ehk bensu juurdeandmine on piiratud. Samaväärset võimsust pakkuda ei saa. Küll aga suudab pakkuda suuremat säästlikkust. Läbitav distants on suurem, kuigi väiksema võimsusega.

Makes sense?

Viita sellele uuringule, täitsa huvitab kohe :)

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3622486

"The 3.5 day fast did not influence isometric strength, anaerobic capacity or aerobic endurance. Isokinetic strength was significantly reduced (approximately 10%) at both velocities. VO2, VE and perceived exertion were not affected by fasting."

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Las Rotter vastab. Ta oskab paremini sulle su vead selgeks teha. Ta kergelt mainis ka seda juba seal teises teemas, kuigi mitte päris täpselt sama nurga alt. Rääkis rohkem rasvade kasutuselevõtust.

Sellest võrdlusest, mis sa tõid, tuli väga hästi välja, et sa ikka päris hästi ei saa aru, mis on vastupidavusala ja mis on aeroobne ja anaeroobne töö :blink::)

http://training.runinthesun.com/endurance_training.asp

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vana hea Wikipedia:

There are three sources of Adenosine triphosphate (ATP), the body's main energy source on the cellular level.

ATP-PC system (Phosphogen system) - This system is used only for very short durations of up to 10 seconds. The ATP-PC system neither uses oxygen nor produces lactic acid if oxygen is unavailable and is thus said to be alactic anaerobic. This is the primary system behind very short, powerful movements like a golf swing, a 100 m sprint or powerlifting.

Anaerobic system (Lactic Acid system) - Predominates in supplying energy for exercises lasting less than 2 minutes. Also known as the Glycolytic System. An example of an activity of the intensity and duration that this system works under would be a 400 m sprint.

Aerobic system - This is the long duration energy system. By 5 minutes of exercise the O2 system is clearly the dominant system. In a 1 km run, this system is already providing approximately half the energy; in a marathon run it provides 98% or more.[1]

Küsimus: Miks pikamaajooksjatel palju hapnikku vaja on? Samas kui jõutõstjad ei ähi peaaegu mitte kunagi ning hoiavad tihtipeale üldse hinge kinni? Sest pikamaajooksu puhul kasutab keha enamuses Aeroobset meetodit ja vajab hapnikku, et edukalt energiat toota. Jõutõstmise puhul kasutatakse Anaeroobset meetodit ning hapnikku pole soorituseks tarvis.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sa tõid just endale risti vastu käiva lingi enda jutu "tõestamiseks"

What, the hell mees, mis sa teed?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Sa tõid just endale risti vastu käiva lingi enda jutu "tõestamiseks"

What, the hell mees, mis sa teed?

Millest sa räägid?

Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on. :blink:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Millest sa räägid?

Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on. :blink:

Aeroobse treeningu vajadusest kulturistile.

Ma unustasin ära, et sa vaatad kõike ainult kulturisti seisukohast.

Aeroobset on kulturistele vaja selleks, et ta suudaks trepist käia ja laval poseerida. Vaata neid ähkivaid ja puhkivaid lihakehasid.

Nelson6.jpg

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Millest sa räägid?

Kle me räägime üksteisest vist nii mööda kui veel võimalik mööda rääkida on. :blink:

Defineerige põhimõisted ja öelge konkreetselt, mis te öelda tahate. Muud juttu on nii palju, et päris kõike ei viitsi ise ka läbi lugeda.

Miks te seda insuliini tundlikust kardate? Insuliin= IGF1 ehk insulin GROWTH factor, ilma insuliinita poleks ka lihaskasvu.

See peab ikka tervislikus vahemikus püsima.

Muudetud kasutaja htilga poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Jah, paar tarka vaidlevad, kasutades väljendeid ja lühendeid, millest ainult nemad ise aru saavad ja ülejäänud foorumlased vaatavad töllakil mokkadega kaugusest pealt :blink:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Sellest, et sa ei saa aru, mis asi on vastupidavusala, mis seal toimub ja mis on aeroobne treening

Eks ma proovin oma sõnadega defineerida, vaatame kas nõustud.

Vastupidavusala - füüsiline tegevus, kus toimub keha koormamine pikema perioodi vältel, kuid madalamal intensiivsusel võrreldes jõualadega.

Aeroobne treening - treeningu liik, kus üritatakse suurendada inimese aeroobset võimekust. Kopsumahtu ning sellega seonduvate protesside parandamist.

Mis toimub vastupidavus-alal? Kuna koormus on väiksem võrreldes jõualadega siis keha kasutab rohkem aeroobseid energiatootmise mehhanisme. Kasutab sissehingatavat hapnikku ning selle toel toodab suuremas koguses energiat, et keha sellega varustada. Mida suuremaks muutub intensiivsus, seda enam hakkab keha kasutama glükogeeni energia tootmiseks (ja vähem rasvu) ning tipp-pingutuse ajal suuremas mahus ka Anaeroobset energiatootmismehhanisme, kuna energiavajadus ületab Aeroobse tootmismehhanismi võimeid. (Ehk aeroobne mehhanism ei suuda hapniku baasil energiat toota piisavalt kiiresti, kui palju on lihastel seda vaja)

Millega sa nõus ei ole? Sellega, et tipp-pingutuse ajal keha Anaeroobseid meetodeid kasutab? Oled kunagi pikka maad jooksnud ning siis lõpuspurti teinud? Ei tea, kust see lihasvalu tuleb? See on maksimaalse pingutuse tõttu Anaeroobse meetodi kõrvalmõju, kus energia tootmiseks läheb ka Laktaat, mida ka verre satub. Sellest ka lihasvalu.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Eks ma proovin oma sõnadega defineerida, vaatame kas nõustud.

Mida suuremaks muutub intensiivsus, seda enam hakkab keha kasutama glükogeeni energia tootmiseks (ja vähem rasvu) ning tipp-pingutuse ajal suuremas mahus ka Anaeroobset energiatootmismehhanisme, kuna energiavajadus ületab Aeroobse tootmismehhanismi võimeid. (Ehk aeroobne mehhanism ei suuda hapniku baasil energiat toota piisavalt kiiresti, kui palju on lihastel seda vaja)

Millega sa nõus ei ole? Sellega, et tipp-pingutuse ajal keha Anaeroobseid meetodeid kasutab? Oled kunagi pikka maad jooksnud ning siis lõpuspurti teinud? Ei tea, kust see lihasvalu tuleb? See on maksimaalse pingutuse tõttu Anaeroobse meetodi kõrvalmõju, kus energia tootmiseks läheb ka Laktaat, mida ka verre satub. Sellest ka lihasvalu.

Nõus kõige sellega, aga sa ju ise pole nõus sellega et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutatakse :blink:

Osaliselt on see vaidlus minu süü, sest ma unustasin ära, et sa jumaldad anaeroobset treeningut ja võtad kõike selle vaatevinkli järgi. Aga kui sa nüüd võtaksid need teadmised aeroobsest, mida sa kopeerinud oled ja saaksid aru selle kasudest südamele, siis sa saaks aru, miks on vaja jõutreeningu kõrvale aeroobset.

Mis puutub eelmise lk viimast posti, siis selle suhtes ma sõnu tagasi ei võta.

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Nõus kõige sellega, aga sa ju ise pole nõus sellega et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutatakse :blink:

Osaliselt on see vaidlus minu süü, sest ma unustasin ära, et sa jumaldad anaeroobset treeningut ja võtad kõike selle vaatevinkli järgi. Aga kui sa nüüd võtaksid need teadmised aeroobsest, mida sa kopeerinud oled ja saaksid aru selle kasudest südamele, siis sa saaks aru, miks on vaja jõutreeningu kõrvale aeroobset.

Ma olen täiesti nõus, et madalamal intensiivsusel rohkem rasvu kasutakse. Kus täpsemalt ma selle vastu vaidlesin? :)

Ahjah, ma ju rääkisin, et kui veri on glükoosiga rikastatud siis kasutab keha pigem seda. Jään selle arvamuse juurde. Kui glükogeenivarud on täis ja veri glükoosiga rikastatud, siis igal juhul enne rasvadeks salvestamist kasutab keha energia saamiseks glükoosi. Seda võimendab kõigele lisaks veel Insuliin, mis sama-aeglselt pärsib rasvapõletust.

Ehk kui sööd süsivesikuterikka eine siis Palju Õnne, kui proovid samal ajal rasva põletada, isegi kui istud trenazööri otsas on see praktiliselt võimatu. Mingil madalal baastasemel vbl rasvapõletus toimub, aga muud küll ei usu.

Wikipediast:

"When blood glucose is high, lipolysis is inhibited by insulin. Insulin activates protein phosphatase 2A, which dephosphorylates HSL, thereby inhibiting its activity. Insulin also activates the enzyme phosphodiesterase, which breaks down cAMP and stops the re-phosphorylation effects of protein kinase A."

Kuid sellega siiski ei nõustu, et jõutreeningu kõrvale kindlalt aeroobset vaja on. Ma küll ise soovitaksin seda ja olen seda ka siin foorumis teinud - kuid Ma lihtsalt ei nõustu sellega, et see ilmtingimata vajalik oleks või, et ainult jõusaali treening kuidagi südamele halvasti mõjuks.

Ja ma mäletan küll sinu vastuväiteid selles osas. Aga minu arust on see teema veidi lahtine, et raudkindlalt väita, et Anaeroobne treening südamele mingit kasulikku mõju ei avaldaks või, et avaldab negatiivset mõju aeroobse treeningu puudumisel.

Aga õige lähenemise puhul on Ilmselgelt Anaeroobne ja Aeroobne käsikäes tervisele kõige kasulikum. Sellega olen nõus.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Las Rotter vastab.

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3622486

"The 3.5 day fast did not influence isometric strength, anaerobic capacity or aerobic endurance. Isokinetic strength was significantly reduced (approximately 10%) at both velocities. VO2, VE and perceived exertion were not affected by fasting."

Ja nüüd analüüsi seda uuringut iga kandi pealt - grupi koosseis, tase, lihase, mida mõõdeti, suurus võrreldes teiste lihastega, isokineetilise jõu muutumine, isomeetrilise jõu muutumine. Kas seda uuringut saab kasutada ka teiste lihaste osas, kuidas mõjutab terve keha treeningut jne.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ja nüüd analüüsi seda uuringut iga kandi pealt - grupi koosseis, tase, lihase, mida mõõdeti, suurus võrreldes teiste lihastega, isokineetilise jõu muutumine, isomeetrilise jõu muutumine. Kas seda uuringut saab kasutada ka teiste lihaste osas, kuidas mõjutab terve keha treeningut jne.

:blink:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
:blink:

Teen sul asja lihtsaks, juhuks kui sa aru ei saanud kergest sarkasmist,

Ütlesid et jõus ei toimunud muutusi - isokineetiline jõud langes märgatavalt, biitsepslihas - kas on parim lihas katse jaoks; kas 50 biitsepsitõstet kõige optimaalsem anaeroobse töö hindamiseks; südame löögisagedus tõusis märgatavalt - mida sellest järeldame? Lisaks, liiga väike grupp, et midagi järeldada!

Ei ütleks küll, et muutusi polnud...

Ja arvestades seda, et sa väidetavalt tead jube hästi keha toimimist, ei ole sa ikkagi südame toimimisse süvenenud (jutt südame enda kohanemise füs. protsessidest). Ja see on kohati andestatav- populaarteaduslikult on seda raske teha. Aga seda peaksid oma sõnavõttudes ka arvestama.

Ainult anaeroobne treening ei arenda südant järgnevalt: (mõnda üksikut saab natuke anaeroobsega mõjutada, aga mitte nii efektiivselt kui aeroobselt)

Chronic adaptations to Aerobic training

Cardiac hypertrophy (increased ventricular volume)

Increased capillarisation of the heart muscle

Increased stroke volume

Lower resting heart rate

Lower heart rate during sub max workloads

Improved heart rate recovery rates

Increased cardiac output at max. workloads

Lower blood pressure

Increased arterio-venous oxygen difference (a-VO2 diff)

Increased blood volume and haemoglobin levels

Increased capillarisation of skeletal muscle

Changes to blood cholesterol, triglycerides, lipoprotein levels (L.D.L’s and H.D.L’s)

Increased lung ventilation

Increased max. oxygen uptake (VO2 max)

Increased anaerobic threshold

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Teen sul asja lihtsaks, juhuks kui sa aru ei saanud kergest sarkasmist,

Ütlesid et jõus ei toimunud muutusi - isokineetiline jõud langes märgatavalt, biitsepslihas - kas on parim lihas katse jaoks; kas 50 biitsepsitõstet kõige optimaalsem anaeroobse töö hindamiseks; südame löögisagedus tõusis märgatavalt - mida sellest järeldame? Lisaks, liiga väike grupp, et midagi järeldada!

Ei ütleks küll, et muutusi polnud...

Isegi oskad veidi lahata uuringut. Kõik hea ja tore. :blink:

Üldiselt on selle uuringu praktiline väärtus väga küsitav ja mitte ainult nendel põhjustel, mis sa välja tõid. Kes kurat paastub 3,5 päeva ja siis teeb jõutrenni? :D Kuid üldiselt 8 inimest pole väga väike katsegrupp sellist uuringut silmas pidades. Kuid ega ta hea tõesti pole. Lihase valik muidugi küsitav, aga kas mõni muu lihas oleks parem?

Pigem point selles, et kui 3,5 päeva paastumist mõjutas isokineetilist jõudu ca. 10% ning kiirendas pulssi siis kas saaks väita, et vähe normaalsema paastumisvormi korral ei oleks võimalik edukalt trenni teha?

See uuring üks neist, mis annab veidi aimu minu praegusele treeningu ja toitumise lähenemisele mida arvatavasti 99% treeneritest kohe maha mataks ning sõimama hakkaks. Ehk siis teen trenni paastunult ning pole tunnetanud absoluutselt mingit jõu ega energia langust vaid lihasmassi ja jõu areng toimub võrdväärselt tavapärastele meetoditele.

Seda see uuring ka osaliselt kinnitab. Kui juba ca. 80h paastumist ei mõjuta oluliselt keha võimet koormust taluda, siis mis halba mõju võiks olla näiteks 5x lühemal paastumsiperioodil? :)

Kahjuks on see uuring üks väga vähestest mis seda teemat lahkab. Paastunud treening pole just väga uuritud teema.

Kuid nagu Rotter ka ühes teemas välja tõi - Inimene on evolutsiooni käigus arenenud toime tulema näljaga. Kui lühiajaline nälgimine mõjutaks kuidagi keha töövõimet negatiivselt, siis oleksime ammuilma välja surnud.

See uuring annabki veidi aimu selle kohta ning näitab, et meie keha on võimeline taluma suuri koormusi praktiliselt võrdväärselt võrreldes toidetud faasis olekuga.

*** Tõin selle välja ühe näitena kuidas üldsuse poolt mahatehtud lähenemised võivad olla täpselt sama edukad, kui "traditsioonilised" meetodid. Anekdotaalseid tõendeid on niigi palju - see uuring on lihtsalt üks vähestest, mis ka teadusliku külje alt asja uurib.

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
:blink:

Nali, nali. :D

Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.

Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?

Kas tekib automaatne reaktsioon uuring absurdsuse tõttu eemaldada oma peast? Hakata otsima vigu, sest ometigi selline asi ei saa ju tõene olla?

Lõppeks on minu arust selle uuringu väärtus selles, et suudab edukalt küsitleda tavapäraste toitumismeetodite vajalikkust ning toob sisse uued ja huvitavad tõendeid, mis vaidlevad vastu aastakümneid levinud arusaamadele.

*** Aga fuck it. Kogu minu päevane arutelu siin teemas on jubedalt häiritud kuna olen kogu selle aja olnud töö juures ja tööd teinud. :o - Tra kui tüütu on teadusest rääkida, kui ei saa üle paari minuti sama mõttelõnga hoitud.

Seda kuradi posti kirjutan ka juba 10 minutit. :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.

In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).

http://jp.physoc.org/content/535/1/301.short

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Nali, nali. :)

Kõik mis sa välja tõid väga õige ning siililegi selge. Selliste uuringute väärtus seiseb üldpildi rikastamises. Kui tihti kuuled väljendeid, et enne trenni valku, peale trenni valku. Küll laksa BCAA-d ja seda ja teist ja kolmandat. Jne.

Ning siis tuleb selline uuring, mis pm. laseb inimestel nälgida mitu päeva ja siis trenni teha. Ning vahe minimaalne. Mis mõtteprotsesse sinu peas selline asi tööle paneb?

Kas tekib automaatne reaktsioon uuring absurdsuse tõttu eemaldada oma peast? Hakata otsima vigu, sest ometigi selline asi ei saa ju tõene olla?

Lõppeks on minu arust selle uuringu väärtus selles, et suudab edukalt küsitleda tavapäraste toitumismeetodite vajalikkust ning toob sisse uued ja huvitavad tõendeid, mis vaidlevad vastu aastakümneid levinud arusaamadele.

*** Aga fuck it. Kogu minu päevane arutelu siin teemas on jubedalt häiritud kuna olen kogu selle aja olnud töö juures ja tööd teinud. :D - Tra kui tüütu on teadusest rääkida, kui ei saa üle paari minuti sama mõttelõnga hoitud.

Seda kuradi posti kirjutan ka juba 10 minutit. :blink:

Ma pakun, et sellist 3-päevast pulli kannatab keha mingi pikema aja jooksul vaid korra. Muidu tuleb ikka üldlevinud reeglite alusel toituda :o

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
The study investigated the importance of immediate (P0) or delayed (P2) intake of an oral protein supplement upon muscle hypertrophy and strength over a period of resistance training in elderly males.

In response to training, the cross-sectional area of m. quadriceps femoris (54.6 ± 0.5 to 58.3 ± 0.5 cm2) and mean fibre area (4047 ± 320 to 5019 ± 615 μm2) increased in the P0 group, whereas no significant increase was observed in P2. For P0 both dynamic and isokinetic strength increased, by 46 and 15 %, respectively (P < 0.05), whereas P2 only improved in dynamic strength, by 36 % (P < 0.05).

http://jp.physoc.org/content/535/1/301.short

*** Loen hiljem põhjalikult läbi. :)

Edit: no bljät ei saa keskenduda... ei jõua isegi abstrakti läbi lugeda. Veel vähem arukat vastust kirjutada. :blink: - anna mulle 30 minutit, siis tööpäev läbi. :D

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×