Kui palju on siin ürgse/esivanemate eluviisi pooldajaid?

[Piruett 0]

Vajalike süsivesikute tootmisega saab organism suurepäraselt ise hakkama glükoneogeneesis, sissesöömine ei ole hädavajalik.

See jutt ei käi ilmselt tuhandete eestlaste kohta, kes osalevad ja treenivad kevadest sügseni jalgratta- ning jooksumaratonideks ning sügisest kevadeni suusamaratonideks. 2-3 tunnised treeningud ja võistlused ning intensiivsus on päris kõrge.

[AlanBStard 126]

See jutt ei käi ilmselt tuhandete eestlaste kohta, kes osalevad ja treenivad kevadest sügseni jalgratta- ning jooksumaratonideks ning sügisest kevadeni suusamaratonideks. 2-3 tunnised treeningud ja võistlused ning intensiivsus on päris kõrge.

Aeroobset töövõimet süsivesikute puudumine ei halvenda, pärast umbes kuuajast adaptsiooniperioodi.

[ROtter 198]

Vajalike süsivesikute tootmisega saab organism suurepäraselt ise hakkama glükoneogeneesis, sissesöömine ei ole hädavajalik.

Kust organism sel juhul kiudaineid saab?

[Aile 1]

Kust organism sel juhul kiudaineid saab?

Mitte ainult.... Mida aktiivsem inimene, seda suurem vajadus mikroelementide j2rele.

Naabrimehe s88mine oleks m6te kyll, kuid seejuures peaksite te ta 2ra s88ma n8 koos saba ja sarvedega ...ja siis j2taksite veel osa kerest m2danema ja toituksite sellest veel ja veel

[gmaster 303]

* Väike soovitus. Eelistada alati "peer-reviewed" uuringuid. Ehk neid mille publitseerimiseks on tõesti ka vaeva nähtud ning luba saadud. Ehk läbi vaadatud kolleegide poolt ning nõustutud, et teema on väärt uurimist, läbi viidud enamvähem sobilikult ning tulemused/järeldused aksepteeritavad. Kuid ka siin soovitan tõsiselt lugeda kuidas uuring oli üles ehitatud (mis katsegrupid, vanused, sugu, palju inimesi oli, palju läbisid, kas uuring oli pime-uuring või mis jne.) Kõike on vaja arvesse võtta ja alles peale tõsisemat lahkamist teha mingeid järeldusi.

Võrreldes muude interneti artiklitega on vahe TOHUTU. Igaüks võib teha veebilehe või blogi või youtube kanali ning ajada sellist saasta suust välja, et jube. Kui veel ülikooli haridus ka on, siis visatakse veel haridustõendid ka juurde ning rahvas usub lausa pimesi... Aga teadlasena aksepteeritava uuringu tegemine ning selle publitseerimine võib võtta aastaid rasket tööd.

Ärge jäätke lootma isiklikele või tuttavate "kogemustele" kuna võimalikke faktoreid on niivõrd palju, et võib minna aastaid eksperimenteerimist, et jõuda mingi effekti põhjusteni välja. Tunduvalt lihtsam on läbi vaadata uuringuid ning kogenud treenerite jutte ning võrrelda neid enda omadega ning alles siis teha tõsisemaid järeldusi.

Wow, milline avastus. See on koolis esimene asi, mis õpetatakse, aga tore et ka sina selleni jõudsid

Ole hea vasta mu eelmisele küsimusele ka: Kuidas ma saan 1200kcal süües kätte 300g sv, 150g valke ja 75g rasva. Kuluks selline praktiline oskus ära küll.

[Archangel 482]

Wow, milline avastus. See on koolis esimene asi, mis õpetatakse, aga tore et ka sina selleni jõudsid

Ole hea vasta mu eelmisele küsimusele ka: Kuidas ma saan 1200kcal süües kätte 300g sv, 150g valke ja 75g rasva. Kuluks selline praktiline oskus ära küll.

Milleks sul 300g süskareid vaja? Kuna minu point oli, et süskareid üldse vaja pole otseselt. Siis miks oled sa endale kindlasti 300g eesmärgiks pannud?

Minu väide oli, et isegi poole oma päevase kaloraažiga võib vajalikud makrod/mikrod kätte saada. Minu kaloraaž hetkel on 3500kcal. Vajalik osa on 200g valku, 100g rasva. Ehk 1700kcal. Viskan veidi süskareid juurde ning ongi poole päevase kaloraažiga juba vajalik käes. Muidugi see on veidi ekstreemsus aga illustreerib pointi.

Mida kõrgemal on sinu päevased süsivesiku soovid maksimaalse enesetunde jaoks, seda enam sa neid ka sööd ning siis ei pruugi tõesti 50% kaloraažist jätkuda. Aga ma ei väitnud ju, et ilmtingimata pead seda tegema - vaid, et see on võimalik mõnede inimeste jaoks.

Süsivesikute ülesanded organismis:

• põhiline energiaallikas: 1 g süsivesikuid = 4 kcal;

• kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse;

• määravad veregrupi;

• kuuluvad paljude hormoonide koostisesse;

• antikehade koostises täidavad kaitsefunktsiooni;

• varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on glükoosi ajutine tagavara, mida organism saab vajadusel hõlpsasti kasutada;

• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

Ainuke tähtis osa ongi Kiudaineid. Ning selle koha pealt ei räägi me enam otseselt süsivesikute vajadusest vaid justnimelt kiudainete vajadusest. Õnneks saab selle jaoks kasutada ka toidulisandeid.

Ning üldjuhul lähevad täis ketogeensete dieetide peale siiski vähesed. Kuni 50g süskareid päevas on peaaegu täiesti ketogeenne diiet tegelikult, kus sissesöödud süsivesikud lähevad suuresti aju toitmiseks ja esmaste glükogeenivarude täitmiseks. Ülejäänud energiaprobleemid lahendatakse ketokehadega ja kui aju toidust veel midagi puudu jääb siis tehakse neid süsivesikuid mujalt juurde.

http://www.bodyrecomposition.com/nutrition...o-you-need.html

"But from the standpoint of survival, the minimum amount of carbohydrates that are required in a diet is zero grams per day. The body can make what little it needs from other sources. What, you ask, are those other sources? Read on."

"15-50 grams per day limits the body’s need to break down protein and will allow protein requirements to be set lower than a diet providing essentially zero carbohydrates per day."

On suur vahe, kas süüa korraga 1000 kcal või 3000 kcal korraga. Viimast ei soovita, võib kurvalt lõppeda.

Inimese seedesüsteem ei ole ahi, kuhu topid puid sisse, et küll ära põleb - kui õhku põlemiseks ei jätku, kustub tuli ära. Inimesed on ülesöömise tagajärjel, tavaliselt peale jaanipäeva ja jõulusid, pidevalt haiglasse sattunud.

Diplomeerimata inimeste teadmised ja järeldused on pehmelt öeldes ikka jamad. Ülikoolis õpetatakse asju omavahel seostatuna , mitte ainult sellest ühte aspekti.

Väga tore. Uuringud siiski sinu väiteid väga ei toeta. See, et mingi idioot endale 3000kcal eest liha sisse ajab ning õltsi ka juurde kallab on veidikene liigne ekstreemsus. Uuringud siiski näitavad, et energia omastamisega kehal probleeme ei ole.

Alan, Lyle, Martin on kõik tegelikult diplomeeritud inimesed. Arvatavasti kõrgema haridusega kui sina näiteks. See, mida mina siis räägin on suuresti nende jutu ümbertõlkimine lihtsalt. Seega ei minu haritus ei mängi siis niiväga suurt rolli.

Edited September 4, 2011 by Archangel

[renku 54]

Seega 2,2g valku kehakilo kohta peaks tagama absoluutselt maksimaalse lihaskasvu/säilimise (õige kaloraaži ja teiste toitainete puhul).

Rasvade koha pealt on samuti uuringuid tehtud, kus liigmadalate rasva dooside puhul tekkis erinevad hormonaalhäired ja muud sellist ebameeldivat. Päris kindlat punkti ei saa öelda, aga üldjuhul 1g kehakilo kohta peaks olema soovitav. Nagu ka valguga võib vabalt üle selle miinimumi lasta, kui soov on, kuid kasu ta vast enam ei too.

Minu toitainete jagunemine päevas võiks siis olla praegu kusgail 4500 kcal juures ja 118 kehakaalu kg juures:

1. valgud- max 260 g

2- rasvad- max 118 g

3. süsivesikud- umbes 600 g

Sellise toitumise põhjal näeksin ma varsti välja põrsas, kellel on 0 jõudu ja see väheneks iga nädalaga.

Aga jõudu!

[Archangel 482]

Minu toitainete jagunemine päevas võiks siis olla praegu kusgail 4500 kcal juures ja 118 kehakaalu kg juures:

1. valgud- max 260 g

2- rasvad- max 118 g

3. süsivesikud- umbes 600 g

Sellise toitumise põhjal näeksin ma varsti välja põrsas, kellel on 0 jõudu ja see väheneks iga nädalaga.

Aga jõudu!

Siis on sul midagi väga valesti toitumises... Täpsemalt siis toitainete arvutamisega ning kaloraaži paikapanemisega. Süsivesikud seovad palju vett, jätavad tõesti põrssa mulje sust. Kuna omastakse väga kergelt siis keha saab praktiliselt täis 4kcl sellest kätte.

Suurema valgukogusega on sinu energiakadu päevas suurem. (valkude seedimiseks läheb kuni 30% energiast mida nad pakuvad). Ehk kõrgvalgudieet samade kalorite sissesöömisel võrreldes kõrg-süskarite dieediga toob tulemuseks siis väiksema omandatud energiahulga. Ehk üks gramm valku on vaat, et 2,8kcal tegelikult.

Pealegi... ütlesin ka enne, et süsivesikute tarbimine on subjektiivne. Mõni tunneb ennast suurepärasel 100g juures ja mõni 500g juures. Ehk kes paremini tunneb liigub rohkem, trenn on parem ning seega ka tulemused.

Rasva ja valgukogused on min. väärtused optimaalse arengu jaoks. See ei tähenda, et sa ei võiks kogu kaloraaži sinna alla matta. Lihtsalt lihaskasvu ja hormonaalsüsteemi nad enam paremaks teha ei saa - küll aga tõsta üldist enesetunnet ja seega ka trennis olevat võimsust ning arengut.

Edited September 4, 2011 by Archangel

[renku 54]

Siis on sul midagi väga valesti toitumises... Täpsemalt siis toitainete arvutamisega ning kaloraaži paikapanemisega. Süsivesikud seovad palju vett, jätavad tõesti põrssa mulje sust. Kuna omastakse väga kergelt siis keha saab praktiliselt täis 4kcl sellest kätte.

Suurema valgukogusega on sinu energiakadu päevas suurem. (valkude seedimiseks läheb kuni 30% energiast mida nad pakuvad). Ehk kõrgvalgudieet samade kalorite sissesöömisel võrreldes kõrg-süskarite dieediga toob tulemuseks siis väiksema omandatud energiahulga. Ehk üks gramm valku on vaat, et 2,8kcal tegelikult.

Pealegi... ütlesin ka enne, et süsivesikute tarbimine on subjektiivne. Mõni tunneb ennast suurepärasel 100g juures ja mõni 500g juures. Ehk kes paremini tunneb liigub rohkem, trenn on parem ning seega ka tulemused.

Rasva ja valgukogused on min. väärtused optimaalse arengu jaoks. See ei tähenda, et sa ei võiks kogu kaloraaži sinna alla matta. Lihtsalt lihaskasvu ja hormonaalsüsteemi nad enam paremaks teha ei saa - küll aga tõsta üldist enesetunnet ja seega ka trennis olevat võimsust ning arengut.

Millal siis? . 4500 kcal umbes on fakt olenevalt vabast või treeningpäevast ja ma tõin näite sinu pakutud soovitusliku valgu- ja rasvakoguse järgi. Mul on rasvakogus märkimisväärselt suurem ja valgukogus ka ning toimib asi kordi paremini, kui sinu nimetatud soovituslike koguste juures, kus arengut ei toimuks. Olen ka seda sinu pakutut proovinud :-), enam ei proovi.

[Archangel 482]

Millal siis? . 4500 kcal umbes on fakt olenevalt vabast või treeningpäevast ja ma tõin näite sinu pakutud soovitusliku valgu- ja rasvakoguse järgi. Mul on rasvakogus märkimisväärselt suurem ja valgukogus ka ning toimib asi kordi paremini, kui sinu nimetatud soovituslike koguste juures, kus arengut ei toimuks. Olen ka seda sinu pakutut proovinud :-), enam ei proovi.

See minu pakutud valgukogused ja rasvakogused on minimaalsed väärtused mille juures on lihaskasv optimaalne ja tervis optimaalselt varustatud vajalikuga. Need pole soovituslikud väärtused mida kõik peaksid tarbima. Võid soovituslikud väärtused, mis võiksid vähemalt iga päeva kätte saada. Ehk sellest piirist kõrgemale minnes enam valgusüntees ei parane ning ei ole täheldatud ka hormoonide jms töö paranemist. Ehk üle selle süües sinu keha enam otseselt paremini tööle ei hakka. Kuid, kui sulle sobib enim madala süsivesikutega dieet - siis on vaja need kalorid siiski kuskilt saada ning täiesti vabalt võid valkuda/rasvade alla need matta.

Aga jah. Mõni naudib päevas 600g süskareid sisse süüa. Mina isiklikult töötan ka paremini veidi madalamata koguste juures. Mul näiteks nii:

200,200,200.

[ROtter 198]

Väga tore. Uuringud siiski sinu väiteid väga ei toeta. See, et mingi idioot endale 3000kcal eest liha sisse ajab ning õltsi ka juurde kallab on veidikene liigne ekstreemsus. Uuringud siiski näitavad, et energia omastamisega kehal probleeme ei ole.

Räägi siis, kuidas ma saan oma päevase kaloraaži 3000 kcal ühe söögikorraga kätte, nii et pärast kõht ei valutaks ja oleks kaetud vajalikud valgud, rasvad, mineraalained, vitamiinid ja kiudained? Ja ära unusta, et maomahla tekib ööpäeva ringselt ning ilma toidu neutraliseeriva mõjuta hakkab see pikapeale maohaavandeid tekitama.

Loeks huviga.

Edited September 4, 2011 by ROtter

[AlanBStard 126]

Kust organism sel juhul kiudaineid saab?

Närib lauajalga

Küsi eskimotelt

[gmaster 303]

Närib lauajalga

Küsi eskimotelt

Me pole eskimod, vt alkoholitaluvust

[AlanBStard 126]

Diplomeerimata inimeste teadmised ja järeldused on pehmelt öeldes ikka jamad. Ülikoolis õpetatakse asju omavahel seostatuna , mitte ainult sellest ühte aspekti.

Kogemus näitab et tihti isegi täpselt vastupidi. Huvi teema vastu on kõige olulisem, ja lisaks muidugi ajupotentsiaal ja võime materjali läbi töötada, omandada ja süstematiseerida. Millegipärast ei käi need asjad ülikooliharidusega tihti käsikäes. Minus tekitavad tihti ahastust institutsiooniliste meditsiiniinimeste teadmised ja infotöötlemispotentsiaal, aga näe Martti Kalda on kirjutanud natuke teise nurga alt sama asja:

http://www.postimees.ee/551802/martti-kald...ini-vorstikesi/

[Aile 1]

Kogemus näitab et tihti isegi täpselt vastupidi. Huvi teema vastu on kõige olulisem, ja lisaks muidugi ajupotentsiaal ja võime materjali läbi töötada, omandada ja süstematiseerida. Millegipärast ei käi need asjad ülikooliharidusega tihti käsikäes. Minus tekitavad tihti ahastust institutsiooniliste meditsiiniinimeste teadmised ja infotöötlemispotentsiaal, aga näe Martti Kalda on kirjutanud natuke teise nurga alt sama asja:

http://www.postimees.ee/551802/martti-kald...ini-vorstikesi/

V2ga viis artikkel...

Tema nimetab seda viini vorstiks, mina poliitiliseks korrektsuseks. K6ik teemad peavad toetama p6hivoolusid....igasugune kahtlemine on kuritegu. Tunne, nagu ei olekski tegemist teadusega vaid pigem ettekirjutatud selge dogmaga. Kellegi sooja kohta ega hingerahu ei tohi ohustada.

[Aile 1]

Me pole eskimod, vt alkoholitaluvust

Alkoholitaluvus l2heb generatsioon generatsiooni j2rel allam2ge. Kui see oleks ainuke erinevus, siis varsti olemegi...

[jrx 142]

V2ga viis artikkel...

Tema nimetab seda viini vorstiks, mina poliitiliseks korrektsuseks. K6ik teemad peavad toetama p6hivoolusid....igasugune kahtlemine on kuritegu. Tunne, nagu ei olekski tegemist teadusega vaid pigem ettekirjutatud selge dogmaga. Kellegi sooja kohta ega hingerahu ei tohi ohustada.

Ma siiski tooks välja seda, et artikkel ei paku välja ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi. "Teadust peaksid hindama südame ja mõistusega inimesed"? Olgugi, et artikkel sisaldab ka konstruktiivset kriitikat, siis on see läbisegi millegiga, mis mõjub lihtsalt kurtmisena.

[Aile 1]

Ma siiski tooks välja seda, et artikkel ei paku välja ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi. "Teadust peaksid hindama südame ja mõistusega inimesed"? Olgugi, et artikkel sisaldab ka konstruktiivset kriitikat, siis on see läbisegi millegiga, mis mõjub lihtsalt kurtmisena.

See on sama, mida heidetakse ette naistele, et nad n8 "vinguvad" mingil teemal aastaid.... tulemusteta. Ikka leitakse, et ei olevat piisavalt konstruktiivne jne jne.

Naisena saan ma sellest paremini aru. Tyypiline sydant valutava inimese artikkel, kes ei ole v6imul, mis iganes on selle p6hjuseks.

millegagi... gi-liide on s6na l6pus.

[gmaster 303]

Alkoholitaluvus l2heb generatsioon generatsiooni j2rel allam2ge. Kui see oleks ainuke erinevus, siis varsti olemegi...

See oli lihtsalt üks näide organismide erisusest - kuigi eskimotel võib täiesti erinev toitumine toimida, ei tähenda, et eestlane või ükskõik kes, võib päevapealt ilma probleemideta sellele toitumisele üle minna. Kui seda vaikselt või lapsest saati juurutama hakata, siis võibolla.

Sellegipoolest on sv mittetarbimises haigutavad augud. Numbrid näitavad, et üks hetk valgu omastamine langeb nii madalale, et energiasaamiseks oleks loogiliselt parem kasutada sv-d, rääkimata liigse valgu tarbimisel ohustavast atsidoosist. Seega, jällegi, kui keegi, näiteks Arch, saab sellega hästi hakkama, eriti veel lühiajaliselt, ei tähenda et see on parim ja ainuõige meetod. (meenutades näiteks neeruteemat, kus neerud saavad koormuse läbi liigse valgukoguse JA läbi atsidoosi, mis lisab veelgi koormust.) PH seisukohast on valgud ja sv teineteist tasakaalustama loodud.

Kommentaare?

[Aile 1]

See oli lihtsalt üks näide organismide erisusest - kuigi eskimotel võib täiesti erinev toitumine toimida, ei tähenda, et eestlane või ükskõik kes, võib päevapealt ilma probleemideta sellele toitumisele üle minna. Kui seda vaikselt või lapsest saati juurutama hakata, siis võibolla.

Sellegipoolest on sv mittetarbimises haigutavad augud. Numbrid näitavad, et üks hetk valgu omastamine langeb nii madalale, et energiasaamiseks oleks loogiliselt parem kasutada sv-d, rääkimata liigse valgu tarbimisel ohustavast atsidoosist. Seega, jällegi, kui keegi, näiteks Arch, saab sellega hästi hakkama, eriti veel lühiajaliselt, ei tähenda et see on parim ja ainuõige meetod. (meenutades näiteks neeruteemat, kus neerud saavad koormuse läbi liigse valgukoguse JA läbi atsidoosi, mis lisab veelgi koormust.) PH seisukohast on valgud ja sv teineteist tasakaalustama loodud.

Kommentaare?

Zilmeri kommentaar oli, et siis t88tab maks nagu loom.

Aastaid 12 tagasi sai tehtud vormi mingi alla 50 g sysivesikutega p2evas....valgud ligikaudu 3 g/kg kohta. ...ja seda v2hemalt kolm kuud ning korratud sai sama valemit mitu hooaega. M2lestuseks sellest on mul ka m6ned nn maksalaigud (ekstreemsed dieedid on yks p6hjustest....p2ikese k2es ei olnud aega olla).

Ma olen n6us igasugu vigureid enda peal katsetama, kuid seda ma uuesti ei teeks ka k6rgema rasva tarbimise protsendiga.

[ROtter 198]

Närib lauajalga

Küsi eskimotelt

http://www.livestrong.com/article/319027-eskimo-fiber-diet/

Edited September 4, 2011 by ROtter

[Archangel 482]

Veidi juttu sellest, kuidas "kiviaja" inimesed võisid tegelikult kultiveeritud teravilju süüa isegi üle 100 000a tagasi. Ning kuidas üks populaarsemaid raamatuid, kus väidetakse seda aastat olema 10 000a tagasi, oli kirjutatud üldse tavaliste (mitte-teadlaste) inimeste poolt ning mille väärtus on väga küsitav.

Ilmgselt on kõik see ainult ühe inimese arvamus ning keegi ei pea seda tõe pähe võtma. Kuid lugeda võiksid seda kõik - lihtsalt vastukaaluks Paleo fännide juttudele. Meid puudutav jutt algab artikli teisest poolest. Kuigi esimese osa võib ka läbi lugeda. Seegi hea jutt.

http://www.bodyrecomposition.com/research-...rch-review.html

That is, it’s generally assumed that refined grains (being currently blamed for much of modern health problems) weren’t a major part of our diet until the agricultural revolution, about 10,000 years ago. It’s also assumed that that span of time is insufficient for man to have evolved to deal with them. I’ll only address this second assumption by pointing readers to a new book called The 10,000 Year Explosion: How Civilization Accelerated Human Evolution wherein the authors make a rather good argument that, contrary to common belief, not only did human evolution continue once humans became civilized, that it accelerated.

"Put differently, while more research will certainly be needed to verify or refute this claim, data that is a bit more direct than “Assumptions based on a book some guys wrote years and years ago” suggest that as far back as 100,000 years ago, humans had found a way to refine and consume at least some grains for their diet. Or as the researchers state more directly in the abstract above:

A large assembly of starch granules has been retrieved from the surfaces of Middle Stone Age tools from Mozambique, showing that early Homo Sapiens relied on grass seeds starting at least 105,000 years ago, including those of sorghum grasses.

And even if you don’t buy the argument of the book I referenced above, that 10,000 years is more than sufficient to allow adaptation to changes in diet, it would be hard to argue that 105,000 years isn’t time enough to adapt to some degree."

[Risto Uuk 5]

Mida sa temaga vaidled? Las ta arvab, mis ta tahab.

Ma olen ammu aru saanud, et vaidlemine on mõttetu tegevus; selle pärast ma ei vaidlegi. Ma kuulan, mis teistel öelda on, analüüsin seda, viskan ära selle, mis ebaloogiline on ja kasutan seda, mis kasulik tundub.

[Archangel 482]

Ma olen ammu aru saanud, et vaidlemine on mõttetu tegevus; selle pärast ma ei vaidlegi. Ma kuulan, mis teistel öelda on, analüüsin seda, viskan ära selle, mis ebaloogiline on ja kasutan seda, mis kasulik tundub.

Kõik võiksid niimoodi käituda.

Miks minu argumendid vbl kohati ebaloogilised või pealiskaudsed tunduvad on sellepärast, et toitumist, trenni ja üldse inimkeha vaadeldavates teemades ei saa lihtsalt üksikuid asju väga üldisest kontekstist välja rebida. Ehk kui räägime optimaalsest toitumisest peame arvestama mitte ainult füsioloogilisi mõjusid, vaid ka psühholoogilisi - samuti treeningut. Ehk väga raske on midagi argumenteerida ilma et ei põrkaks juba teise teemasse omadega sisse.

Seega kui ma ütlen, et inimkehal pole elutegevuseks vaja süsivesikuid otseselt sisse süüa - siis ei tähenda, et see optimaalne oleks, või et soovitaksin kellelgi seda teha. Ehk minu väide on üldisest kontekstist välja rebitud ning seda tuleb ka sellisena võtta. Rotteri väide, et kiudaineid on vaja on täiesti loogiline näiteks ning ega see mulle uus asi pole. Kuid jah...

Ma lihtsalt ei saa ühte postitusse kõike olulist sisse panna (kas unustan, või tundub ebaoluline või lihtsalt enesestmõistetav). Selle jaoks peaks juba raamatut kirjutama hakkama. Ning neid on juba küll ja küll ringi liiklemas.

[AlanBStard 126]

See oli lihtsalt üks näide organismide erisusest - kuigi eskimotel võib täiesti erinev toitumine toimida, ei tähenda, et eestlane või ükskõik kes, võib päevapealt ilma probleemideta sellele toitumisele üle minna. Kui seda vaikselt või lapsest saati juurutama hakata, siis võibolla.

Polaaruurijatel polnud mingi probleem päevapealt minna. 2-nädalane kuni kuuajane kohanemisperiood ja kõik. Üks neist, Vilhjalmur Stefansson uuris pärast asja põhjalikumalt ja oli koos kolleegiga USAs ühe aasta liha-rasva dieedil. Huvitaval kombel ei tekkinud C-vitamiini puudust.

http://www.nutritionandmetabolism.com/content/1/1/2

Sellegipoolest on sv mittetarbimises haigutavad augud. Numbrid näitavad, et üks hetk valgu omastamine langeb nii madalale, et energiasaamiseks oleks loogiliselt parem kasutada sv-d, rääkimata liigse valgu tarbimisel ohustavast atsidoosist. Seega, jällegi, kui keegi, näiteks Arch, saab sellega hästi hakkama, eriti veel lühiajaliselt, ei tähenda et see on parim ja ainuõige meetod. (meenutades näiteks neeruteemat, kus neerud saavad koormuse läbi liigse valgukoguse JA läbi atsidoosi, mis lisab veelgi koormust.) PH seisukohast on valgud ja sv teineteist tasakaalustama loodud.

On nende neeruhirmudega seoses ka midagi täheldatud või on jäänud teooriaks analoogselt kunagiste kreatiinihirmudega?

Atkinsi menüü ainus negatiivne pikaajaline mõju minu mäletamist mööda oli CRP tõus, seda saab parandada nt liha asemel kala süües.