Jorgen Matsi

[jrx 142]

See peaks olema v2gev tokotrienooli pomm. Head isu!

Ma katsun edaspidi katsetada ka erineval astmel idandamist riisi tegemisel - GABA riis:)

[AlanBStard 126]

Proovi aretada ka GHB-riisi

[jrx 142]

Proovi aretada ka GHB-riisi

Mees, sa tahad, et ma vangi läheks?

Team FAST sportlased illegaalsete asjadega ei tegele!

[Aile 1]

Ma katsun edaspidi katsetada ka erineval astmel idandamist riisi tegemisel - GABA riis:)

Ma olen idandanud tatart (kuumt88tlemata, nii kooritud kui ka koorimata kujul). Saad lisada salatitesse.

...v6i kleebi sulle yhe desserdiretsepti:

Sprouted Buckwheat Chocolate Banana Sundae

1 Banana

1 cup Sprouted Buckwheat

1 Teaspoon Raw Chocolate Powder

1 Teaspoon Lucuma

1 Teaspoon Agave Nectar

Splash of Warm Water

Kuhu ma teeks ise m6ned muudatused. Agave nektari ja lucuma ma asendaks.

[Aile 1]

Mees, sa tahad, et ma vangi läheks?

Team FAST sportlased illegaalsete asjadega ei tegele!

Punane kaelar2tt sobiks sulle heaste

30 aastat tagasi me tundsime sinust suurt puudust

[jrx 142]

Punane kaelar2tt sobiks sulle heaste

30 aastat tagasi me tundsime sinust suurt puudust

Hehe

No eks see oli mõeldud ka tongue-in-cheek pisut.

Sportlase ja inimesena meeldib mulle endale käituda viisil, mis oleks sisemise moraalitundega kooskõlas. Minu spordialal on dopingukontrolle vähe ja kuuldavasti tarvitajaid kahjuks palju. Kuni selleni, et räägitakse brasiilias eksisteerivast "dopingukultuurist".

Aga enda puhul näitena - varem kasutasin taastumiseks glütserooli, aga kui WADA selle jaanuarist 2011 keelustas (kui maskeeriva aine) ja kui WADA reeglite järgi võistlesin, siis jätsin ka selle ära, kuigi teadsin, et kontrolli ei ole. Paljude asjade puhul tuleb sisemisele moraalile appi loomulikult ka teadlikkus terviseriskidest:)

Kiirust olen ületanud, punase tulega üle tee läinud, tänaval alkoholi tarbinud jne. Ilmselt rikkumisi on igasuguseid veelgi - uhke ei ole millegi üle. Ise loome ju ühiskonda, milles elame.

Muudetud September 4, 2011 kasutaja jrx poolt

[Aile 1]

Hehe

No eks see oli mõeldud ka tongue-in-cheek pisut.

Sportlase ja inimesena meeldib mulle endale käituda viisil, mis oleks sisemise moraalitundega kooskõlas. Minu spordialal on dopingukontrolle vähe ja kuuldavasti tarvitajaid palju. Näitena - varem kasutasin taastumiseks glütserooli, aga kui WADA selle jaanuarist 2011 keelustas (kui maskeeriva aine) ja kui WADA reeglite järgi võistlesin, siis jätsin ka selle ära, kuigi teadsin, et kontrolli ei ole.

Kiirust olen ületanud, punase tulega üle tee läinud, tänaval alkoholi tarbinud jne. Ilmselt rikkumisi on igasuguseid veelgi - uhke ei ole millegi üle. Ise loome ju ühiskonda, milles elame.

Siis, kui k6ik tublid lapsed pioneeriks astusid oli Aile alati haiglas

Viimasest rabi s6nav6tust on mul meeles, kuidas inimesel on v2ravad: silmad, k6rvad ja suu, kus peab olema kohtunik ....ja, et kohtunikut88l oleks tulemusi on vaja politseinikke.

Enesetsensuur peabki k6ige karmim olema. Inimestel, kes usuvad k6iken2geva ja teadva Jumala olemasolu, ma usun, et neil on see tunduvalt lihtsam.

[jrx 142]

Mhmh. Kõrgematesse abstraktsetesse võimudesse uskumine on ilmselt teatud mõttes tõesti lihtsam. Aga mina lihtsalt pean uskuma inimlikkuse võimalikusesse ka ilma sellesta - see on üks suur ja väga oluline osa nii sellest, mida näen isikliku arengu alusena kui ka inimkonna arengu alusena üldiselt:)

Kes teab, võibolla on see mõte sama abstraktne ja alusetu kui jumalustesse uskumine:D

(aga filosoofiablogiks ma seda siiski tüürida ei tahaks:D)

[jrx 142]

Sügisjooks on tulemas. Lubatakse ilusat ilma ja sirget rada. Viimaste päevade ettevalmistus on möödunud töötähe all - kahjuks mitte ettevalmistustöö, vaid "päristöö". Olen jõudnud venitada korralikumalt kui tavaliselt, joosta paar lühikest jooksu, saada võitlustrennis miskisuguse ülaselja-kaelapiirkonna lihasvenituse.

Ott Kiivikas soovitas proovida jooksueelselt FAST Pro seeria "Workout Shock" toodet, aga oh häda - see oli just sel hetkel kui seda jahtimas käisin saanud otsa FitShop Eedenist. Seega üritan läbi ajada käepäraste vahenditega - ehk siis lisaks sellele, et juba mitmendat päeva laen süsivesikutega teen veel üht-teist, mis võiks anda sama efekti:

Stabiilselt 3-4x päevas koos toidukordadega laen kreatiin-monohüdraadiga, ca 1-1,5 g korraga.

Sama teen FAST beeta-alaniiniga.

Treeningutest taastab FAST HT-R, kus sees ka mõlemad ülalmainitud tegelased.

Öise valguna ja toidukorraasendajana on kasutusel proovida FAST Pro seeria Protein BLOCK'i. Pean ütlema, et selle šokolaadi-piparmündi maitse on üks paremaid valgumaitseid üle pika aja. Aminohapetega peaks ka muu toidulaua suhtes suht okei olema:)

Võtan FAST Omega-3 kapsleid ja tsink-magneesiumi. Pikk distants = lihaspinged.

Enne jooksu võtan ilmselt ka natuke kofeiini, või lihtsalt teen ühe hommikukohvi:)

Pildistasin ka oma viimast suurt õhtusööki, aga ei saanud pilte praegu telefonist kätte. Olen tirinud hunniku artikleid FAST Burneri erinevate koostisosade kohta ja töötan materjali vaikselt läbi:)

Soovige kiireid jalgu!

Muudetud September 10, 2011 kasutaja jrx poolt

[Okk 39]

Kiireid jalgu..

[jrx 142]

Jõuan kiirelt veel blogida ühe värske lingi:

Elite FTS kuidas kükkida suurt raskust vol 1 ja 2 - hea õppevideo

[Ott Kiivikas 817]

Edu sulle Jrx - et teeksid nö oma jooksu ära.... Ise seekord stardis ei ole, kuid ehk järgmisel korral. Jään ootama tulemusi.

[Aile 1]

Jõuan kiirelt veel blogida ühe värske lingi:

Elite FTS kuidas kükkida suurt raskust vol 1 ja 2 - hea õppevideo

Mulle v2ga meeldis.

Ma loodan, et ka m6ni j6ut6stja kommenteerib.

[vend vähk 659]

Kuidas jooksuaeg kulges?

[jrx 142]

2:01:29. Hiljem pikemalt.

[AlanBStard 126]

Hiljem pikemalt.

Pole aega kirjutada, ilmselt jooksuaeg alles kestab

Ega ma ei imesta, nägin linnavahel seda värvilistes liibuvates dressides naispepude paraadi.

[jrx 142]

Alustame algusest - laupäeval sai käidud hoopiski sõsarklubis 3D Treening, kus treener Priit Mihkelson näitas oma vahepealseid leiutisi. Lühialt kokkuvõttes - maasvõitlusesse "Eesti koolkonnas" on üha rohkem sisse imbumas maadlust nii konkreetsete tehnikate kui veelgi enam teatud suhtumise ja kontseptsioonide näol. Seminar oli täiesti super. Ise vedelesin matinurgal ja säästsin end jooksu tarvis - venitasin natuke, kasutasin vahurulli ja aegajal proovisin mõnd tehnikat järgi. Aga peamiselt õppisin osmoosi teel:) Matil toimuv oli ikka üsna fantastiline ja Tartlased saavad minu treeningutes asjast üsna kiirelt osa. Pildil siis seminarist osa võtnud seltskond:) Good times.

[jrx 142]

Sügisjooks - nädal enne, nädal pärast ja kuidas see 2:01 siis tuli?

Nagu räägitud, siis ettevalmistus selleaastaseks poolmaratoniks oli väga kasin. Trenni selle jaoks tegin sisuliselt vaid viimasel kolmel nädalal ning see oli otseselt suunatud sellele, et jalad jälle natuke harjuksid jooksmisega. Võrdluseks - kui jooksin 2009 aastal ja lõpetasin ajaga 1:46, siis sellele eelnevalt jooksin pea 3 kuud igal nädalal ca 30-40 km. Kaal oli siis 3-4 kg madalam kui praegu kui õigesti mäletan.

Sellegipoolest kevadepoole tehtud VO2MAX test andis tulemuseks 58,3, mis on jääb küll kõvasti alla tippjooksjatele, -ratturitele, -suusatajatele, ent on keskmisest treenimata mehest kõvasti kõrgem ja ongi umbes seal, kus erinevate sportmängude tippmeeste keskmine. Võib jääda ilmselt rahule.

Viimasel nädalal enne jooksu katsusin korralikult puhata, laadisin kreatiini ja beeta-alaniiniga hoides doose päeva peale laiali jagatuna väikestena. Lubasin endale rohkem kui tavaliselt süsivesikuid, seda eriti reedel, mil suisa sõin hunniku poemagustoite (kakaokreemi, vaniljemagustoitu jne - kokku mingi 4-5 tükki:). Teadlikult jätsin laupäeva "puhtamaks" funktsionaalseks toitumiseks, et keha ei peaks mingi saastaga enam tegelema.

Sellegipoolest üldpilt toitumise suhtes oli üsna kena ja kaal püsib stabiilselt ca 75 kg kandis. Näide toidulauast võiks olla näiteks see suurepärane peedi-spinati-lihaomlett hallitusjuustuga. Kodujuust ka juures.

Mõnikord kui tööpäevad pikale läksid, siis kasutasin oma värsket maitse-lemmikut - piparmündi-šokolaadi Protein Blocki FAST'ilt, mis toidukorra-asendajana ja piimaga segatult väga hästi toimis.

Reede õhtul tegin viimase hästi rahuliku jooksu Nõmme radadel kerge 4 km pisut kiiremini kui poole tunniga.

Laupäeval käisin natuke jalutamas ning siinkohal fotokroonika ühest imelisest nähtusest, mida sai Stroomi rannas kohatud. Nimelt on sinna lähedale rajatud asi, mis on küll tehniliselt võttes mänguväljak, aga sisaldab minu arvates ka mängu-jõusaali. Noh foorumlased - tunnistage nüüd üles, kes disainis ja keevitas järgnevad imepärased agregaadid laste mänguväljakule:

Soojenduseks väike cardio-masin elliptilise stepperi näol.

Rinda-õlga saab treenida rööbaspuudel-surumise kohas.

Vist triitsa saab treenida selle vidinaga enda keharaskust tõstes.

Selle asjakese otstarvet ei suurnud küll ära arvata.

Aga käed ja siin ka selg saab ikka korraliku koormuse selle sõude-ergomeetrit jäljendava masina peal enda keha jällegi üles vinnates.

Ise ei hakanud loomulikult päev enne jõudu tegema vaid laadisin veel ennast lisaks ülalmainitud lisanditele veel korraliku päris-söögiga ka:

See on spinat keedetud hirsiga. Spinat sobib hästi tanguliste sisse - mitte keeta vaid segada sisse siis kui tärkliseallikas (antud juhul hirss) kenasti keenud. Kes veel ei tea, siis spinat on legaalne anaboolik:) Loomulikult selle efekti saavutamiseks vajalikku kogust ei suudaks vist keegi süüa:)

Süsivesikute ja mikroelementide mitmekesistamiseks erinevad aedviljad juurde veel

Ja kõige peale mõnusalt maitsestamata jogurtis ja igasugustes muudes heades maitsestatud asjades tehtud kanafileetükid.

Jooksu enda päeval sai võetud järgnev kerge hommikusöök:

Ehk siis veel hirssi spinatiga, banaani, vaniljekohupiim.

Mis toitumist puudutab, siis oli jooksuks ettevalmistus ikka üsna ideaalne:)

Mis ilmnes taas jooksupäeval on see, et absoluutselt hoolimata igasugusest tajutud ja teadvustatud pinge puudumisest oli juba enne võistluspaika minemist pulss ca 10 lööki kõrgem kui tavaliselt. Seesama püsis ka soojendust tehes ja stardis. Täpselt sama täheldasin ka nii 2009 joostes kui ka esimesel korral 2008. Nondel kordadel sai võetud ka natuke kofeiini, see kord jätsin selle vahele.

Start oli ilus, sain minema kuskilt sealt kust neljas sada startijaid hakkas ning võtsin kohe tempo üles ning keegi mulle ette ei jäänud. Esimesed kilomeetrid jooksin ca 5:00 - 5:15 kanti, minek oli tõesti hea ja väsimust ei paistnud ka kuskilt. Siis võtsin teadlikult tempo madalamale, sest hoolimata sellest, et arvestasin kõrgema pulsiga, kippus see siiski natuke LIIGA kõrgele ronima. Võtsin tempo ca 5:30 - 5:45 peale kilomeetri kohta, mis oli ka esialgne plaan distantsi keskmiseks.

10 km aeg oligi midagi 55 minutit, millega iseenesest võib täitsa rahul olla.

Probleemid tulid natuke hiljem - umbes 13. kilomeetril hakkasin tundma korralikku põlvevalu. See on jooksmisel olnud alati probleemiks - düsbalansside tõttu minevat vasaku jala reie nelipea mediaalne pea pingesse ja see hakkab kiskuma põlveketre valele rajale. Aitab masseerimine - kasvõi 20 sekundit. Juba siis vist peatusingi hetkeks, et jalga masseerida.

Kuskil siin on juba näha, et meel on hea, aga samm on tönts. Asi läks järjest hullemaks ja valu hakkas tegema ka parem põlv. Selleks ajaks kui jõudsin Mere puisteeni, mida ületades pidi ületama koralikud asfaldisse sõidetud rööpad oli jalg juba väga tönts ja valus ning eriti just vasaku põlveliigese liikuvus väga väike. Otsustasin, et lõpuni retsida lihtsalt läbi valu pole mõtet ja parem chillin, masseerin ja võtan asja rahulikult. Nii tulid sisse teise kümne peale ka sellised kilomeetrid, kus keskmine üle 7 minuti.

Viimased 2 km see-eest aga läksid juba puhanumalt ja tempo jälle endine:)

Läbi igatahes ta sai ja siis olid põlved ikka päris korralikult valusad ja lihased loomulikult ka kanged. Naljakas oli see, et kui 2 aastat tagasi oli "nõrgim lüli" just puusapainutaja ja tuharalihas, siis nüüd terve jooksu vältel oli see säär ja reie kakspealihas. Eks ikka harjumise asi see jooksmine. Peale jooksu sai korralikult söödud ja joodud, tagasiteel Tartusse põhimõtte pärast üks Statoili kaheraudne hot-dog (mis olgem ausad, on ikka nii anti-food kui vähegi olla saab) nahka pandud.

Esmaspäevaks olid lihased taastunud väga väga hästi, aga põlveliigesed väga trepist käia ei lasknud. Olin lausa päris mures, et äkki tegingi püsivat kahju põlvedele. Õnneks see hakkas väga kiiresti taanduma ja 3 päevaga oli parem põlv täitsa korras ning vasakuga läks veel paar päeva. Treeningutega võtsin loomulikult kergelt, andsin oma klubis 3 võitlustreeningut ning ise treenisin korralikumalt alles reedel. Täna käisin lihtsalt rahulikult kõndimas ca 8 km ilusa septembriilma käes ning uuest nädalast hakkan jälle taas ka enda treenimisele keskenduma. Hetkel on isegi motivatsioon järgmine aasta taas poolmaratoni jooksmiseks kõrgel, aga eks see oli niimoodi eelmine aasta ka. Uisapäisa registreerima enam ei torma, aga tosse nurka visata küll ei taha.

Kohtumisteni!

Muudetud September 18, 2011 kasutaja jrx poolt

[Aile 1]

Sügisjooks - nädal enne, nädal pärast ja kuidas see 2:01 siis tuli?

Probleemid tulid natuke hiljem - umbes 13. kilomeetril hakkasin tundma korralikku põlvevalu. See on jooksmisel olnud alati probleemiks - düsbalansside tõttu minevat vasaku jala reie nelipea mediaalne pea pingesse ja see hakkab kiskuma põlveketre valele rajale. Aitab masseerimine - kasvõi 20 sekundit. Juba siis vist peatusingi hetkeks, et jalga masseerida.

Kuskil siin on juba näha, et meel on hea, aga samm on tönts. Asi läks järjest hullemaks ja valu hakkas tegema ka parem põlv. Selleks ajaks kui jõudsin Mere puisteeni, mida ületades pidi ületama koralikud asfaldisse sõidetud rööpad oli jalg juba väga tönts ja valus ning eriti just vasaku põlveliigese liikuvus väga väike. Otsustasin, et lõpuni retsida lihtsalt läbi valu pole mõtet ja parem chillin, masseerin ja võtan asja rahulikult. Nii tulid sisse teise kümne peale ka sellised kilomeetrid, kus keskmine üle 7 minuti.

Mis p6lve puutub, siis mina venitan ta endal paika. Vahest on vaja ka korrata ja teha l6dvestusraputused vahele.

Juulis k2isin korra batuudimaailmas (nii, et olin korralikult higine) ... ja p2rast seda pysib paremini.... ptui, ptui, ptui You sink or swim

Kuid l2bi taolise iseloomuga p6lvevalu ei soovita kyll midagi teha. Ikka paika ja edasi....

[jrx 142]

Selles suhtes oleks äge, kui siin inimesed oma kogemusi nende põlveasjade kohta jagaks - mul oli suht kummastav see, et ka järgmised kolm päeva oli just põlvekedre alt ülemises osa ikka väga ebameeldivalt valus. Esimesena muutus valutuks trepist üles, alles päev hiljem trepist alla minemine.

[Aile 1]

Selles suhtes oleks äge, kui siin inimesed oma kogemusi nende põlveasjade kohta jagaks - mul oli suht kummastav see, et ka järgmised kolm päeva oli just põlvekedre alt ülemises osa ikka väga ebameeldivalt valus. Esimesena muutus valutuks trepist üles, alles päev hiljem trepist alla minemine.

Mul tundus vastupidi, pigem alla oli valusam. Olenes ka jalan6udest. Kui miskit 10 cm platvormi on all... Seda sa vist ei tee

[MõmmiLiis 1]

Tjah, ega siis minkit uudist pole, et see pikal maal asfaldi tampimine on alati paras põlvede tapmine...

Jooksusussi pealt ei tohi kindlasti sentigi kokku hoida ja Tallinna Maratoni rajal annab õnneks Pirita teel ka mururibal joosta, saab veitsagi leevendust.

Eelmine aasta jooksin seal ise maratoni, enne esimese ringi lõppu oli see va põlvevalu käes ja pärast finišit kiibi ära andmiseks Vabaduse platsi treppidest allaminek vaat et pea samasuur katsumus kui maraton ise

Stardimaterjalide hulgas oli profülaktikaks ArtsoStopi väike pakend, selle sõin maratonieelsel ja -järgsel ajal endale sisse, 2-3 päeva taastumist ja siis ei saanud enam arugi, et oleks hiljaaegu maratoni jooksnud.

Kui jooksutrenni tegin, eelistasin 80% juhtudest ikkagi pehmet pinnast.

[jrx 142]

Minu eripära ongi see, et tegelikult olen kõva pinnast hästi talunud - 2009 pea kogu ettevalmistus oli asfaldil ilma mingite kahjudeta. Konarused on need, mis mind tapavad ja halbu vigastusi olen saanud just nt. Tartus Jänese matkarajal joostes. Sellest tulenevalt olid need Mere pst. rööpad ikka tõeline piin.

Mis puudutab lihaste taastumist, siis see oli üle ootuste super - 2 päevaga kõik jonksus, ma arvan, et siinkohal oli ka lisanditest abi. Valu jäi ikkagi põlveketrede alla. Aga praeguseks on kõik taastunud ja kes teab - võibolla lähen sel nädalal mõni kord isegi jooksma:) Kuigi nüüd uus fookus on mujal - aga sellest juba järgmises pikemas postituses.

Vabandan nende halvakvaliteediliste "jõusaali" piltide pärast - ei kanna fotokat kaasas ja telefoniga on enamus enda pilte kõik tehtud aga tõesti ei teadnud, et Stromkal selline kummaline nähtus nagu mängujõusaal on:D

[Ott Kiivikas 817]

Ma ei kujuta ette kui ma kaks tundi mööda asfalti peaks jooksma, mis mu põlved siis teeksid, jooksulint kus olen suve algusest kuni siiani jooksnud iga nädal 30 -35 km ei ole põlvedele küll midagi halba teinud.

[Aile 1]

Minu eripära ongi see, et tegelikult olen kõva pinnast hästi talunud - 2009 pea kogu ettevalmistus oli asfaldil ilma mingite kahjudeta. Konarused on need, mis mind tapavad ja halbu vigastusi olen saanud just nt. Tartus Jänese matkarajal joostes. Sellest tulenevalt olid need Mere pst. rööpad ikka tõeline piin.

Mis puudutab lihaste taastumist, siis see oli üle ootuste super - 2 päevaga kõik jonksus, ma arvan, et siinkohal oli ka lisanditest abi. Valu jäi ikkagi põlveketrede alla. Aga praeguseks on kõik taastunud ja kes teab - võibolla lähen sel nädalal mõni kord isegi jooksma:) Kuigi nüüd uus fookus on mujal - aga sellest juba järgmises pikemas postituses.

Vabandan nende halvakvaliteediliste "jõusaali" piltide pärast - ei kanna fotokat kaasas ja telefoniga on enamus enda pilte kõik tehtud aga tõesti ei teadnud, et Stromkal selline kummaline nähtus nagu mängujõusaal on:D

Oi neid on terve rodu. Toompargis on minu l2him. Lemmik on mul Gonsiori tn. Seal on ka head ronimisv6imalused.