Jump to content
jrx

Jorgen Matsi

Recommended Posts

Team FASTil on uus liige: Jorgen Matsi.

Kes ma olen ja miks ma siin olen? Proovin anda vastuse esimeses postituses Fitness.ee portaalis asuva blogi jaoks.

Alustuseks üks väike lugu:

Mõned aastad tagasi võistles üks mu sõpradest ja klubikaaslastest ja selliste spordialade nagu brasiilia jiu jitsu ja sportlik vabavõitlus (ehk Mixed Martial Arts ehk MMA) pioneeridest Lauri Ülenurm ühel tai poksi võistlusüritusel, kus ka sportliku vabavõitluse matše peeti. Nendest spordialadest, mis ja kuidas, tuleb edaspidi veel juttu, nii et siinkohal jään veel põhiloo juurde. Niisiis: Lauri võistles ja mina olin talle läbi võistlusettevalmistuse treeningpartneriks ja treeneriks. Tema vastaseks oli Toni Talvitie, üks Soome tegijamatest noortest tulijatest sel hetkel. Matš sujus ise sedasi, et vastupidiselt igasugusele plaanile lõi Lauri oma vastase (kelle sissetulemislauluks muide oli Prodigy „Smack My Bitch Up“) umbes 30 sekundi jooksul nokauti. Oh seda irooniat eks? Aga ka see pole veel see lugu, mis siia praegu käima peab. Soome võistlejate ja kahevõitlusalade edendajatega oleme alati hästi läbi saanud ning mõned tunnid enne matši ajasin juttu ühe Toniga kaasas olnud treeneriga – Tuomas Murdoch’iga, kes on oma ala tõeline veteran ja pioneer Soomes ja igati muhe kuju ja vana tuttav. Tuomas küsis muuhulgas, et millal siis mind jälle ringis või puuris näha võib. Kui mina vastasin, et mul on õpingud ja samas et spordi mõttes tahaks teha nii erinevaid maasvõitlusalasid (brasiilia jiu jitsu ja lukumaadlus) ning natuke ka ikka püstivõitlusspordialasid, et üldist sportliku vabavõitluse mängu edasi viia ja samas ennast treenerina arendada, siis Tuomas katkestas minu heietuse ja küsis muiates:

„So... you’re one of those guys that wants to suck at EVERYTHING?“

Ma pidasin hetkelise mõttepausi ja siis vastasin naerdes: „Yes.“

Ja see iseloomustabki mind vist päris hästi. Ja see on ilmselt ka põhjuseks, miks ma teatud mõttes „esimese omataolisena“ ehk siis kahevõitlusspordialadega tegelejana ja võistlemise mõttes absoluutselt kulturismimaailma välise tegelasena siin nüüd olen.

Spordi mõttes olen ilmselt Eestis üks inimestest, kes järjepidevalt kõige kauem tegelenud kahe Eestis ja mujal maailmas populaarsust koguva maasvõitlusala brasiilia jiu jitsu ja lukumaadluse treenimise ja teiste õpetamisega. Sama kehtib ka kolmanda spordiala – sportliku vabavõitluse – kohta. Kuidas see algas on omaette lugu. Hetkel võistlen veel aktiivselt sportlikus vabavõitluses poolprofitasemel ja plaanis on ka sel sügisel vähemalt üks võistlus teha. Nagu ikka, siis „elu segab sporditegemist“, aga raskused on ületamiseks.

Teine minu peamine tegevusvaldkond on psühholoogia. Õpin hetkel Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi doktoriõppes. Aga õpingud on hetkel veidi tagaplaanile surutud töö poolt. Peamiselt on see Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudis assistenditöö. Reaalselt tähendab see peamiselt õppetöö läbiviimisega seotud kohustusi - kõik, mis kehakultuuriteaduskonnas seondub psühholoogiaga ehk siis peamiselt spordipsühholoogia teemad. Teisalt huvitab mind ka see, mida võibolla enamik peavad „päris“ psühholoogi tööks ehk vahetu töö inimestega. Hetkel võtan psühholoogina vastu kliinikus Ambromed.

Psühholoogia kõrvalt meeldib mulle kursis olla loomulikult sporditeadustega oma spordi- ja treeneritegevusega seotult ning sellele lisaks on üks minu „kursisolemishobidest“ just toitumine. Toitumine – see on meie igapäevane tegevus, mis sõna otseses mõttes hoiab meid elus :) Kuidas selles tegevuses leida tasakaalu, mis toetaks sooritusvõimet ja tervist ning samas pakuks rõõmu ja naudingut – need on suured küsimused, millele vastuste otsimist ei lõpeta ma vist kunagi. Oma üldisemad mõtted toitumisest sai jupp aega tagasi kirja pandud oma „erablogisse“ aadressil http://jorks.wordpress.com.

Ka toidulisandid on toit. Hoolimata sellest, et nende kõigi paki peal on kirjas, et nad ei asenda täisväärtuslikku toitumist, on tegemist siiski asjadega, mida on võimalik süüa ja mis koguni just selleks ongi mõeldud. Pole saladus, et FAST toodab toidulisandeid ning siinkohal saabki tänaseks postituseks seotud minu isik ja FAST.

TEAM FAST liikmena on mul hetkel enda jaoks kolm konkreetsemat eesmärki, mida kavatsen kajastada muuhulgas Fitness.ee blogis:

Esiteks avastada ja katsetada edasi enda jaoks toitumise ja toidulisandite põnevat maailma. Seda olen alati teinud kahe nurga alt – ühest küljest mööda teadus-, reklaam- ja arvamusartikleid surfates ja otsides erinevaid põhjendusi ja arvamusi selle kohta miks ja milleks ja kas midagi üldse toimib ja kas ainult rottide või ka inimeste peal, kas ainult nende peal, kes lisandi toimivusse usuvad või ka uskmatute peal. Teisest küljest siis enda teadmised, usk ja lootus siduda käitumiseks ehk siis üht-teist reaalselt ka tarbida ning kogemus paberile ja kõrva taha panna. Siinkohal kavatsen säilitada joont, mida olen hoidnud seni: räägin asjadest nii nagu tõesti arvan ning oma teadmiste põhjal usun.

Teiseks ja esimesest tulenevalt arendada enda soovitusi ja jagatavaid teadmisi toitumise ja toidulisandite koha pealt, sealhulgas aidata Fitness.ee meeskonnal kokku panna erinevatele võitlusalade tegijatele soovitatavaid „pakette“ ja neid harida selle koha pealt, mida poes soovitada kui sellise ala mehed ja naised külla tulevad.

Kolmandaks saada ennast võimalikult heasse treeningvormi ja loodetavasti ka võistlusvormi. FAST toidulisandid saavad olema selle (loodetavasti eduka) teekonna osa.

Järgmises postituses kirjutangi natuke ajaloost – ei veel mitte mõne spordiala ajaloost vaid hoopis enda senistest kogemustest toidulisanditega.

PILT: Raju 6 kaalumisjärgselt. Salvesti porgandimehu - suurepärased elektrolüüdid, süsivesikud ja MAITSE. Üsna pea järgnes sellele ... (järgmises postituses:)

post-6272-1312750517_thumb.jpg

Edited by lkv

Share this post


Link to post
Share on other sites

Väga vinge! Kohati oli mõnda punkti lugedes enda äratundmismomente :P

Muidu, mul tekkis huvi mõttes selline küsimus, et mis eeldustel keegi Team Fasti saab ning mis kohustusi / privileege see endaga kaasa toob?

Õnnitlused! B)

Edited by htilga

Share this post


Link to post
Share on other sites

Loodan, et siia tuleb sama palju häid näpunäiteid, kui su wordpress plogisse.

Edited by Bulletproof

Share this post


Link to post
Share on other sites
Heh, ja ma juba arvasin, et Jrx on sügisel koos teiste klassikutega laval :P

Ära sellest kõva häälega räägi...pärast ongi ja paugutab meid kõiki lavalt minema B)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ära sellest kõva häälega räägi...pärast ongi ja paugutab meid kõiki lavalt minema B)

Olekski aeg, et keegi Kooviti ja Vähi toole kõigutaks :P

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eks massi on tulnud kevadega kenasti:) Sellest ka lähiajal pikemalt. Kulturismilavale küll esialgu ei plaani astuda, kuigi eks ma olen kuulnud nii mõnigi kord, et potentsiaali vist oleks. Tõsi ta on, et nii kuivus kui mass tulevad mulle ilmselt lihtsamini kui mõnele teisele. Need, kes asjas rohkem sees, need teavad juba lisada, et puusad liiga laiad ja üldse veidi ebasobiv raam ja proportsioonid;)

Ja eks hetkel tunnen, et neid asju, milles "keskmine" olla on mitmekülgsuse jaoks juba piisavalt, et ühte võistlusspordiala lisaks vast ei mahuks. Aga kes teab, mis tulevik toob.

Edited by jrx

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nüüd on lugu selline, et nädalaks treeninglaagrisse ja Kopenhaagenit väisama minek.

Hetkel on kahjuks randmevigastus, mis pole küll tõsine aga väga-väga tüütu, kuna võitlusspordialadel on raske kui ühe käe juures midagi segab.

Koormuste talumiseks võtsin kaasa enda senise lemmik-toidulisandi, mis mind raskete laagrite ja ettevalmistuste puhul hästi teeninud - FAST HT-R. Uue asjana kavatsen kasutada toidukorra asendajana FAST PRODE-90. Samuti kaasas regulaarne abimees kalaõli - seekord FAST kapslite näol ning esimest korda elus kasutan ka rasvapõletajat - FAST Burner, sest kilosid on kogunenud kenasti ja Oktoobrikuu-võistluskuu ei ole üldse enam kaugel.

Ei tea veel kas välismaal netti pääsen regulaarselt, aga tähelepanekud kirja panen ja ju pärast postitan:)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nüüd on lugu selline, et nädalaks treeninglaagrisse ja Kopenhaagenit väisama minek.

Hetkel on kahjuks randmevigastus, mis pole küll tõsine aga väga-väga tüütu, kuna võitlusspordialadel on raske kui ühe käe juures midagi segab.

Koormuste talumiseks võtsin kaasa enda senise lemmik-toidulisandi, mis mind raskete laagrite ja ettevalmistuste puhul hästi teeninud - FAST HT-R. Uue asjana kavatsen kasutada toidukorra asendajana FAST PRODE-90. Samuti kaasas regulaarne abimees kalaõli - seekord FAST kapslite näol ning esimest korda elus kasutan ka rasvapõletajat - FAST Burner, sest kilosid on kogunenud kenasti ja Oktoobrikuu-võistluskuu ei ole üldse enam kaugel.

Ei tea veel kas välismaal netti pääsen regulaarselt, aga tähelepanekud kirja panen ja ju pärast postitan:)

Hea kuulda, et käid ennast väljaspool eestit täiendamas ja kogemusi omandamas, mida siis hiljem anda edasi oma õpilastele. Edu ja head laagrit soovides!

Share this post


Link to post
Share on other sites

Kui koju jõuan üritan teha korraliku analüüsi FAST Burneri kohta vaadates, kui palju täpselt mida seal sees on ja kas ja kuidas midagi toimida võiks.

Šokolaadi HT-R + maasika Prode 90 annab kokku päris hea taastus-eineasendaja - lühikese lõunapausi ajal kui pole tahtmist minna sööma spordisaali juures olevasse sööklasse, kus olevat nähtud hiiglaslikke prussakaid, on see päris hea variant:)

Ja kohupiima puudumisel saab lahja kreeka jogurti ja Prode-90 segamisel midagi maasika kohupiimakreemi sarnast (kuigi sooviks päris asja:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nonii, tagasi Taanimaalt siis, kus sai möödaminnes loetud kaks väikest loengut, käidud ise mõnes trennis, vaadatud mõnda teist trenni ja õpitud osmoosi teel (minu lemmikviis), antud mõni trenn ja vaadatud natuke Kopenhaageni linna, mis oli isegi üllatavalt meeldiv. Peale seda sai veedetud suve viimane tsivilisatsioonist-eemal nädalavahetus ning nüüd olen edukalt tagasi stabiilse internetiühenduse juures.

post-6272-1314542301_thumb.jpg

(muuhulgas jagasin korterit sellise tegelasega oma reisi ajal. Väga tüütu, aga omamoodi väga armas tüüp)

Olukorra pluss foorumlaste jaoks on muidugi see, et see stabiilne internetiühendus tingib selle, et saan stabiilselt anda teada oma käekäigust ning töötada esimeses postituses kirjeldatud eesmärkide suunas.

Miinus on see, et selle nädalavahetusega lõppes minu jaoks suvi. Iga lahkumisega kaasneb teatav lein. Loodan, et teie veel seda kurbust tundma ei pea.

Lubasin, et kirjutan enda kogemustest toidulisanditega - alustangi sellest.

Kes veel ei tea, siis minu tõsisem sporditegemine algas ikkagi alles Ülikoolis aastal 2003, kui sai ühe hea sõbraga alustatud tegevust, millest hiljem kasvas Eesti esimene sportlikule vabavõitlusele (MMA) ja maasvõitlusele (lukumaadlus & brasiilia jiu jitsu) keskenduv spordiklubi Elustreening Eesti. Seega sellele eelneval ajal ei teadnud ka toitumisest ja toidulisanditest teadlikult enam kui keskmine keskkoolipoiss ehk siis eriti mitte midagi. Samas kohe koos trennivaimustusega tuli ka huvi uurida ja katsetada ka toitumisega seonduvat. Esimese asjana muidugi tuli see, et õppisin ise süüa tegema:)

Treeningut toetava toitumise koha pealt oli sellel esimesel aastal hindamatu abimees piim + lahustuv kakao. Nagu mõnda aega hiljem teadusuuringuid uurides välja tuli, siis ongi tegemist suht hea taastusjoogiga. Tol ajal oli ikka väga tavaline treeningult ühikasse laekudes liiter kakaod naha vahele libistada ja siis hakata süüa tegema – tagantjärele ju igati optimaalne käitumine vaesele tudengile.

post-6272-1314542824_thumb.jpg

(Üks varajane treeningfoto, aasta siis võis olla 2004 või 2005)

Esimesteks toidulisanditeks mulle oli lisavalk. Idee valgu tarbimiseks tulenes peamiselt sellest, et oleks võimalikult lihtsalt kaasa võtta treeningjärgne toidukord. Selleks ajaks oli juba üsna selge, et toitumis- ja treeningteooria on mulle huvipakkuv valdkond ning usinasti sai enesesse infot ahmitud siit ja sealt. Sellest hoolimata olin tol ajal veel (ca 2004 aasta paiku) selles „paadis“, et kindlasti peab saama treeningjärgselt vadakut ja kindlasti 30 grammi. Mõeldud-tehtud – soetatud sai neljakilone kott FAST Hera 80 maitsestamata vadakuvalku. Kombineeritult kakao ja piimaga oli see mu tubliks ja maitsvaks kaaslaseks esimestel tõsistel katsetustel jõusaalis. Samuti aitas läbi perioodist, kus Inglismaal treenides treenisin esimest korda kui sportlane – enamasti kaks korda päevas viiel-kuuel päeval nädalas. Sellega alustades tarbisin lisaks valgukokteili pea igat trenni ja lõuna ajal tahvli šokolaadi enne lõunauinakut, aga ikkagi kaotasin kaalus esimese kahe nädalaga kolm kilo, mis pärast seda vaikselt õnneks naases.

Teiseks valguks oli „klassikaline“ šokolaadi Tai Kane Protein no 1. Siin foorumis on lugejate seas ilmselt küllalt neid, kes mäletavad selle klassikalist maitset. Nimelt on see valk, milles on 50% vadakut ja 50% hüdrolüüsitud kollageenvalku. Hüdrolüüsitud kollageenvalk oma „valguliste omaduste“ poolest ei jää kindlasti alla vadakule, mis mõnevõrra teenimatult on justkui valgulisandite kroonimata kuningas. Kes teab – uuringuid on vähe, aga kollageenvalk võib isegi olla mõnevõrra parem ja omada muid kasulikke omadusi. See-eest annab kollageenvalk sellisel kujul lisandile üsna omapärase maitse:) Kuid ei ole midagi, mis sihikindlat noort inimest takistaks ja piimaga oli see täitsa joodav. Umbes samal ajal sai natuke soetatud ka maitsestamata Soija 90 valku, mida aegajalt teiste valkudega segasin või mõnede toitude (nt. putrude) sees kasutasin. Tõsi – maitsega see kindlasti ei hiilanud, aga õiges kohas oli täitsa tarbitav.

Mingil ajal tekkis tahtmine proovida kreatiini. Monohüdraat toimis minu peal täitsa niimoodi nagu idee poolest toimima peaks. Kreatiini tarbimine võitlusalade jaoks, aga väärib täitsa eraldi postitust ma arvan ühel hetkel:) Kuna üritasin massi kontrolli all hoida, siis pidevale tarbimisele ei jäänud, aga kaalun sellega teatavate mööndustega võibolla uuesti alustada.

Ühelt sõbralt sain kunagi pooliku purgi beeta-alaniini. See on samuti asi, mis saab pikema jutu omas kontekstis. Vahelduva eduga olen seda tarvitanud, aga seda rohkem usust kui veendumusest.

Stabiilselt olen intensiivsel treeningajal tarvitanud ka erinevaid spordijoogikonsentraate-pulbreid. Alguses vanakooli Spartakiaadi, hiljem asendus see samuti head hinna-kvaliteedi suhet omava Dexaliga. Proovinud olen ka teisi asju nt. Olimpi pakutavaid isotoonilisi pulbreid. Ja erinevaid puuviljamahlasid – veega pooleks. Vahelduva intensiivsusega treeningul on korralik vedelikutarbimine äärmiselt oluline. Nii 24 tunni lõikes üldiselt kui ka vahetult treeningu ajal ja ümber. Ja kui selles vees on natuke süsivesikuid ja soolasid, siis jaksab paremini.

Ühe võistlusdieedi ajal proovisin FAST DietMixi. Šokolaadi oma maitses täitsa okeilt ja toidukorraasendajana või õhtuse valguna täitis oma funktsiooni kindlasti kui oli kas aega vähe või muud head põhjust päris toitu mitte süüa.

Huvi pärast sai samuti katsetatud Ultralife glutamiini. Pean ausalt tunnistama, et väga raske on enda peal hinnata, kas taastumine oli selle tõttu parem. Mida salata ei saa, on see, et raskel dieediperioodil oli see hea üsna naturaalsena mõjuv apelsinimaitse mõnus vaheldus teele ja veele.

Vahepeal tarvitatud veel erinevaid vadakupulbreid, katsetatud maitseid, proovitud nendest ise tarretisi ja batoone teha ja mida kõike veel:)

Seni lemmik-toidulisand, mida ka hetkel aeg-ajalt kasutan on FAST HT-R ehk hard training recovery. See on olnud mulle abimeheks just siis kui treeninguid päevas rohkem kui üks. Ei tea täpselt, milles asi, aga subjektiivselt on see olnud kõige paremini toimivam asi. Eks oma osa ole ka heal šokolaadi maitsel, mis piima puudumisel isegi veega täitsa meeldiv on. Kaalumisjärgselt veekaotusest taastudes on arvata, et see hea süsivesikute ja valgu suhe + kreatiin aitab koos isotoonilise joogiga lisaks lihaste toitmisele ka ilmselt vedelikumahtu taastada. Kolm nädalat enne kaalumist siiski hiljemalt olen alati kõigesse, millel kreatiiniga pistmist pausi teinud, et lihtsamini kehast vett välja saada.

post-6272-1314544838_thumb.jpg

(Raju 6; Oktoober 2010 kaalumine - olin korralikult kaalu võtnud, et saada päev enne kaalumist teada, et ootamatu vastasevahetus ja hoopiski võistlen klass kõrgemal, seega juba ca 24 tundi taastumist selja taga)

Ja nüüd siis olen jõudnud tänasesse päeva, kus hetkel vanad vigastused kimbutamas ja sügisesed võistlusplaanid seega veel lahtised. Treeningkoormust üritan tasapisi tõstma hakata ja FASTI lisandite poolt hetkel abimeheks juba mainitud HT-R ja toidukorraasendajana kasutan Prode-90 kaseiinvalku. Seda siis jällegi kui pole aega süüa või järsku õhtul kõht tühjaks läheb. Pidevalt tarbin FAST Omega 3 kapsleid, sest piisavas koguses punase kala ostmiseks-valmistamiseks-söömiseks jääb nappima nii aega kui raha:)

Riiulis ootab hetkel FASTi Burner, mille tarbimisse olen teinud pausi, kuna arsti juures käies tuleb vahel vereanalüüse anda ja on põhjust arvata, et selle pildiga võib see toode pisut mängida, siis hetkel panin ta kõrvale. „Tõsiste“ blogipostituste seas esimeseks saabki ilmselt olema selle toote koostisosade natuke täpsem lahkamine, sest see pakub endale tõsist huvi. Küll kreatiin ja beeta-alaniin järgnevad.

Tehke trenni, aga ärge unustage ka puhata!

post-6272-1314544996_thumb.jpg

(Kopenhaagen, August 2011, Combat Sports Academy CSA.DK)

Edited by jrx

Share this post


Link to post
Share on other sites

Lähen siin natuke vastu Team FAST üldisele loosungile ja ütlen ühte, mis eelmises postituses kirjutamata jäi:

Valmistu ILMA minuta Team FAST Jorgen Matsi Sügisjooks 2011

Mida ma selle all mõtlen on see, et suure vaimustusega panin end eelmise aasta lõpus kirja Sügisjooksule Tallinnas 11. septembril. Distantsile poolamaraton ehk 21,1 km.

Poolmaraton on distants, mis mulle on alati meeldinud selle poolest, et ta on üsna rahulik minusuguse harrastusjooksja jaoks. Kui tahaks rahvajooksudel 10 km joosta, siis peaks ilusama tulemuse jaoks ikka korralikult pressima kogu aega ja see ei ole minu jaoks jooksumõnu - kui seda tunnet tahan, siis jooksen pigem üksi lõike kuskil:) Täismaratoni aga ei plaani kunagi teha, sest ca 4 tundi joosta on lihtsalt liiga palju. Oma läbematu loomuga ei kujuta väga ette ühtegi tegevust, mida 4 tundi järjest teha tahaks.

Ühtlasi kui rääkida aeroobsest võimekusest ja enda spordialadest ehk kahevõitlusaladest, siis poolmaratoniks treenimine on veel pikkuselt nö "viimane" ehk pikim distants, mis väga risti vastupidi ei lähe üldise ettevalmistuse ja selle eesmärkidega.

Aga nüüd miks siis ilma minuta?

Sest ma loodan, et keegi teine peale minu ei valmistu nii suhteliselt pikaks jooksuks nii kehvasti kui mina sellel aastal. Peaasi on ikka selles, et millegipärast sel aastal ei nakatunud ma jooksupisikuga viisil, mis oleks eeldatud olnud ja seega alustasin treenimist täpselt kolm nädalat enne võistlust.

Kevadel tehtud VO2max test tulemus oli mälu järgi 58,5, millega võib täitsa rahul olla, aga jalad ei ole jooksmisega absoluutselt harjunud ja suvi on veedetud liiga liiga rahulikult ja kaal on kah mõned head kilod raskem kui viimasel jooksuperioodil

Kahe aasta tagusest ajast on ees enda meelest suhteliselt tore aeg 1 tund 46 minutit, mida seekord ei plaanigi ületada, sest tookord oli ettevalmistus ikka 30-40 km nädalas pea terve suvi läbi. Küll aga ei tahaks alla jääda oma esimesele poolmaratonile aastal 2008, mil aeg oli 2 tundi ja 2 minutit. Aga eks vaatame. Ilmselgelt lähen seekord lihtsalt tiksuma ja proovin seda kannatust maksimaalselt rahuliku südamega (pun intended) nautida:)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mõtlesin ise minna 10 km - see on minu jaoks juba korralik distants minna jooksma, kuid nagu aru sain ja ka eelinfo põhjal on seegi kord mingid osalemisrekordid tulemas ja sellega seoses ei tunne ka soovi minna ennast sinna kilukarpi pressima. Võib - olla ma eksin, kui kellegil on varasem kogemus ja lükkab väite ümber, siis ehk mõtlen ümber, sest see on ju paras pingutus sünnipäevajärgseks hommikuks.... ;)

Enne kui tiksuma lähed võta uut Fasti toodet Pre - workout ja anna teada kuidas sulle see toimis pikal distantsil ,et kas oli abi ka.

Share this post


Link to post
Share on other sites

FAST uue seeria asju loodan katsetama hakata alates sellest nädalast ja kavatsen treeningute kohta arvestust pidada umbkaudu, et kas on mingit vahet tunda. Kahjuks ei ole suutnud end harjutada veel jooksmise ajal jooma midagi muud kui vett - Sügisjooksul pakutav Arctic tundub jooksu ajal liiga läila ja tekitab kõhus ebameeldiva tunde. Seetõttu üritan just süsteemselt ette juua, et jooksu ajal väga janusse ei jääks ja 1-2 veetopsikesega selle kahetunnise ürituse peale hakkama saaks.

Ei mõista hukka, et sa Ott 10't ei taha jooksma tulla. Ka ise kaalusin distantsi ümberregistreerimist, aga ma pigem jooksen tund aega rohkem kui et tund aega trügin:) Kontakti saan oma spordialadelgi piisavalt, joosta tahaks just rahulikult

Edited by jrx

Share this post


Link to post
Share on other sites

10 km puhul on ainult algus( 5 min), kus oled koos teistega. Ei ütleks, et olin nagu kilu konservkarbis seal, hingamisruumi küll. Kui kõik seal oma tempos hakkavad jooksma, siis inimesed valguvad laiali ja sellist trügimist edasi enam pole. Alustasin eelmine aasta mingi 5000+ stardinumbriga, vähemalt see aasta juba tuhat midagi ;)

Aga kui inimestest möödud minu arust see annab ainult indu ja motti ainult juurde.

Soovitan kõigile osa võtta päris hea elamuse ja adrenaliini saad sellise rahvamassi sees jooksta, :P

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mõtlesin ise minna 10 km - see on minu jaoks juba korralik distants minna jooksma, kuid nagu aru sain ja ka eelinfo põhjal on seegi kord mingid osalemisrekordid tulemas ja sellega seoses ei tunne ka soovi minna ennast sinna kilukarpi pressima. Võib - olla ma eksin, kui kellegil on varasem kogemus ja lükkab väite ümber, siis ehk mõtlen ümber, sest see on ju paras pingutus sünnipäevajärgseks hommikuks.... :P

Enne kui tiksuma lähed võta uut Fasti toodet Pre - workout ja anna teada kuidas sulle see toimis pikal distantsil ,et kas oli abi ka.

Selles suhtes, et kui on palju jooksjaid tihedasti külg-külje kõrval, siis on soojem! ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle ei meeldi, kui joostes on palav:)

Täna oli tegelikult täitsa okei - 8 km 45 minutiga, mille sisse mahtus veel 2x seisma jäämist ja jalgade kiiret masseerimist. Kipuvad pingesse minema teised :rolleyes:

Kui korraga peab jälgima pulssi (keskmine 151, max 162); kiirust; ja jooksutehnikat, siis kuskil peale kolmandat kilomeetrit kipub see juba päris paras pähkel olema. Kahe aasta tagusest ajast mäletan, et sama võisin öelda rohkem kui 10 km pikkuste distantside kohta:(

Peale jooksu turgutasin end metsiku öko-riisi, aurutatud roheliste ubade ja kanaga jogurti-tandoori kastmes natukese sibula ja küüslauguga. Nom. Kuna jõuan enne tööleminekut teha vaid veel väikese ampsu, siis peab õhtusest maasvõitlustrennist läbi aitama juba eelnevaltki paljuülistatud FAST HT-R.

Tegemist on palju - treeninghooaeg hakkab täistuure üles võtma ja sellega seoses on palju huvitavaid, aga aeganõudvaid tegevusi, mis mu koduklubiga seoses tegemist tahavad.

Jõudu kõigile oma trennides! Uskuge mind - alustamine on see subjektiivselt kõige raskem asi. Ületad selle tõkke ja edasi on puhas rõõm:)

Edited by jrx

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nonii... eelmisest jooksust olid jalad ikka 2 päeva kanged. Peale jooksu valutas vasak põlv, aga see möödus õnneks järgmiseks päevaks. Täna hommikul lühem ja rahulikum ring - täpselt kolmandik võistlusdistantsist ehk 7,3 km. 41 minutit, keskmine pulss 149, max 162. 2 aastat tagasi ei söönud enne jooksu hommikust - lihtsalt see praktiline põhjus, et niiviisi ei ole kõhus raske ja aja suhtes optimaalsem joosta. Praegu üritan võtta väikese kokteili - nt. 300 ml vett + 300 ml piima + pool kulpi Fast HT-R + pool kulpi FAST Promix'it ja see küll pigem toetab jooksu ja loodetavasti lühendab taastumisaega.

Õhtul veel kerge tehnikatrenn - erialaga olen praegu täiega kerge mängimise ja meeldetuletamise ja avastamise režiimis ja SEE ON NII TORE:)

Aga raske on see jooks. Pole midagi öelda - kõik tahab ikka harjumist. Järgmisel nädalal loodan teha mõned poole distantsi pikkused jooksud ja ühe 2/3. Ülejärgmisel nädalal tuleb juba puhkama hakata:)

Edited by jrx

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nonii... eelmisest jooksust olid jalad ikka 2 päeva kanged. Peale jooksu valutas vasak põlv, aga see möödus õnneks järgmiseks päevaks. Täna hommikul lühem ja rahulikum ring - täpselt kolmandik võistlusdistantsist ehk 7,3 km. 41 minutit, keskmine pulss 149, max 162. 2 aastat tagasi ei söönud enne jooksu hommikust - lihtsalt see praktiline põhjus, et niiviisi ei ole kõhus raske ja aja suhtes optimaalsem joosta. Praegu üritan võtta väikese kokteili - nt. 300 ml vett + 300 ml piima + pool kulpi Fast HT-R + pool kulpi FAST Promix'it ja see küll pigem toetab jooksu ja loodetavasti lühendab taastumisaega.

Õhtul veel kerge tehnikatrenn - erialaga olen praegu täiega kerge mängimise ja meeldetuletamise ja avastamise režiimis ja SEE ON NII TORE:)

Aga raske on see jooks. Pole midagi öelda - kõik tahab ikka harjumist. Järgmisel nädalal loodan teha mõned poole distantsi pikkused jooksud ja ühe 2/3. Ülejärgmisel nädalal tuleb juba puhkama hakata:)

Run Forrest, run!!!

post-50-1314957053_thumb.jpg

:rolleyes:

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mulle ei meeldi, kui joostes on palav:)

Mulle kunagi meeldis joosta vihmaga (hea vesijahutus :P ).

Aga nüüd ei meeldi vihmaga ka, liiga laisk :D

Täna oli tegelikult täitsa okei - 8 km 45 minutiga, mille sisse mahtus veel 2x seisma jäämist ja jalgade kiiret masseerimist. Kipuvad pingesse minema teised :rolleyes:

Tauriin-kreatiin-magneesium ;)

Peale jooksu turgutasin end metsiku öko-riisi

Kuskohast see tuleb ja millises mahus nõuab investeeringuid?

Share this post


Link to post
Share on other sites

HIRMUS VALEARVESTUS :rolleyes::D

Oline oma peas kuidagi nii kinni selles, et justkui mul oleks veel 2 nädalat aega jooksuni, aga tegelikult on vaid ÜKS.

Seega homme viimane vähe pikem distants (sõltuvalt tujust on eesmärgiks ca 10-12) ning siis 2 päeva puhkust, siis kolmapäeval üks viiekas, reedel kiire kolmekas ja pühapäeval 21,1.

ABstard - kingiti:) Kestad olid täielikult peal, keetmisvesi oli suisa musta värvi:) Uurin, kust see pärines täpselt ja palju maksis. Kreatiin ja magneesium on käepärast, mismoodi tauriin põhjendatud on?

Mul ei ole probleemiks mitte krambid vaid just see, et tänu düsbalanssidele kipuvad ühel jalal ühed ja teisel teised lihased vaikselt aga kindlalt pingestuma ning see lõppeb sellega, et on raske tehnikat hoida, pidevalt ebameeldiv pingetunne ja lõpuks võibolla ka valu, sest nt. patella ei saa enam liikuda nii nagu vaja.

Share this post


Link to post
Share on other sites
HIRMUS VALEARVESTUS :rolleyes::P

Oline oma peas kuidagi nii kinni selles, et justkui mul oleks veel 2 nädalat aega jooksuni, aga tegelikult on vaid ÜKS.

Seega homme viimane vähe pikem distants (sõltuvalt tujust on eesmärgiks ca 10-12) ning siis 2 päeva puhkust, siis kolmapäeval üks viiekas, reedel kiire kolmekas ja pühapäeval 21,1.

ABstard - kingiti:) Kestad olid täielikult peal, keetmisvesi oli suisa musta värvi:) Uurin, kust see pärines täpselt ja palju maksis.

See peaks olema v2gev tokotrienooli pomm. Head isu! :D

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×