Kutse "kulturismi- ja fitnessitreener I"

[topelthuviline 0]

Tere!

Nagu ma aru saan, siis toimuvad teatud aja tagant tasemeeksamid kulturismi, fitnessi ja jõusaalitreeneri kutse omandamiseks.

Asi pakub ka endale huvi ja ootaks informatsiooni juba kutse omandanuilt, et kuidas oleks selleks eksamiks kõige mõistlikum valmistuda?

Praegu ma saan aru, et tuleks pähe ajada Spordi Üldained (I) ja hea oleks ka paar korda läbi lugeda I. Otsuse õpik? Samas, ehk kellelgi on mahti muljetada/jagada, et kuidas tema õppis või õpiks selleks eksamiks? Ehk oskab keegi midagi konkreetsemat välja tuua?

Saan aru ka, et kindlasti tulevad kõiksugu selle valdkonnasisesed koolitused abiks (ja et 60h ongi tarvilik omandada), eeskätt septembri alguses Spartas toimuv koolitus.

[topelthuviline3 0]

Ootan vastuseid ...vana kasutajaga mingi jama

[Alar 0]

Tere!

Nagu ma aru saan, siis toimuvad teatud aja tagant tasemeeksamid kulturismi, fitnessi ja jõusaalitreeneri kutse omandamiseks.

Asi pakub ka endale huvi ja ootaks informatsiooni juba kutse omandanuilt, et kuidas oleks selleks eksamiks kõige mõistlikum valmistuda?

Praegu ma saan aru, et tuleks pähe ajada Spordi Üldained (I) ja hea oleks ka paar korda läbi lugeda I. Otsuse õpik? Samas, ehk kellelgi on mahti muljetada/jagada, et kuidas tema õppis või õpiks selleks eksamiks? Ehk oskab keegi midagi konkreetsemat välja tuua?

Saan aru ka, et kindlasti tulevad kõiksugu selle valdkonnasisesed koolitused abiks (ja et 60h ongi tarvilik omandada), eeskätt septembri alguses Spartas toimuv koolitus.

Nendest kahest raamatust saad tõepoolest baasteadmised ning vajalikud teadmised eksami edukaks sooritamiseks. Lisaks neile kahele tuleb teada ka kulturismi ajalugu, mille leiad siit lehelt vanemate artiklite alt. Alati tuleb kasuks ka lisalugemine erinevate siin lehel avaldatud artiklite näol.

[Killhoven 0]

Oot kas igaüks saab minna või peab ka esimese taseme jaoks olema töötanud treenerina vms?

[Alar 0]

Oot kas igaüks saab minna või peab ka esimese taseme jaoks olema töötanud treenerina vms?

Esimese taseme jaoks töökogemust ei nõuta.

[topelthuviline3 0]

Tänud vastamast! Samas, selliselt jääb see õppematerjal kuidagi laialivalgunuks ning tõuseb eksimisvõimalus eksamineerimisel. Ise õppisid samamoodi selleks eksamiks?

[topelthuviline3 0]

Paber ise kehtib 5.a ,jah?

[Alar 0]

Paber ise kehtib 5.a ,jah?

Tunnistus kehtib 4 aastat. Selleks, et kehtivust pikendada, tuleb käia täiendkoolitustel 60 koolitustunni ulatuses.

[Alar 0]

Tänud vastamast! Samas, selliselt jääb see õppematerjal kuidagi laialivalgunuks ning tõuseb eksimisvõimalus eksamineerimisel. Ise õppisid samamoodi selleks eksamiks?

Eksamiks valmistumisel lugesin läbi üldainete raamatu ning Otsuse raamatu, lisaks vaatasin üle ning jätsin meelde olulisemad daatumid Kulturismi ajaloost, mida käsitleti erialakoolitusel ning selles artiklis: http://www.fitness.ee/artikkel/150/kulturismi-ajaloost

[topelthuviline3 0]

Ja kuidas selle põhjal eksam läks? (mitu % vms)

Kas muidu oli valikvastustega või tuli ise täislausetega vastata? Ja kui suur osakaal / millel rõhk praktilisel osal oli?

[Eleri 153]

http://www.fitness.ee/uudis/3604/kulturism...-iiii-tasemele- Muudetud August 6, 2011 kasutaja Elerii poolt

[Alar 0]

Ja kuidas selle põhjal eksam läks? (mitu % vms)

Kas muidu oli valikvastustega või tuli ise täislausetega vastata? Ja kui suur osakaal / millel rõhk praktilisel osal oli?

Kui ma õigesti mäletan, siis mõlemas osas (nii üldainete kui eriala) tegin ühe vea. Erialane küsimus oli, milline võiks olla süsivesikute ja valkude suhe treeningjärgses šeigis. Õige vastus oli 1:3. Mina vastasin midagi muud.

Küsimused on valikvastustega.

Praktilisele osale pääseb peale teoreetilise osa edukat läbimist. Praktilises osas tuleb koostada vastavalt etteantud ülesandele treeningkava ning harjutused korrektselt ette näidata.

Muudetud August 6, 2011 kasutaja Alar poolt

[tomster 2]

Kui ma õigesti mäletan, siis mõlemas osas (nii üldainete kui eriala) tegin ühe vea. Erialane küsimus oli, milline võiks olla süsivesikute ja valkude suhe treeningjärgses šeigis. Õige vastus oli 1:3. Mina vastasin midagi muud.

Kui vastus oli 1:3, siis küsiti ikka valkude ja süsivesikute omavahelist suhet, mitte vastupidi.

[Archangel 482]

Kui vastus oli 1:3, siis küsiti ikka valkude ja süsivesikute omavahelist suhet, mitte vastupidi.

Loll küsimus.

Ja veel lollim vastus...

Aga eks mingid standard vastused peab ju panema...

[Alar 0]

Kui vastus oli 1:3, siis küsiti ikka valkude ja süsivesikute omavahelist suhet, mitte vastupidi.

Jah, vabandan eksituse pärast. Küsitud oli valkude ja SV suhet ning vastuseks oli 1:3.

[topelthuviline3 0]

Et siis 25% valku ja 75% süskareid?

[Killhoven 0]

Loll küsimus.

Ja veel lollim vastus...

Aga eks mingid standard vastused peab ju panema...

Nii ta on jah. Eksamiks peab lihtsalt x allika "õige versiooni" meelde jätma

[htilga 95]

Nii ta on jah. Eksamiks peab lihtsalt x allika "õige versiooni" meelde jätma

No ega see nüüd väga võsa ka pole ju. Ilmselgelt on inimesed erinevad ja seetõttu sobib igaühele natukene erinev suhe. See pigem selline keskmine/universaalne standard vms.

Muudetud August 11, 2011 kasutaja htilga poolt

[Archangel 482]

No ega see nüüd väga võsa ka pole ju. Ilmselgelt on inimesed erinevad ja seetõttu sobib igaühele natukene erinev suhe. See pigem selline keskmine/universaalne standard vms.

Noh, kui arvestada, et süskareid tegelikult peale trenni otseselt jõutreenijatele vaja ei olegi, siis minu jaoks on see vast veidi rohkem "võsa" kui mõne teise jaoks.

[AlanBStard 126]

Võsa jah.

No ilmselt pärineb see mõnelt trennijärgse glükogeenivaru taastamise graafikult ja annab glükogeeni maksimaalselt kiire taastumise ühekordse trenni järel. Põhjendatud võimalikult kiireks taastumiseks matšide vahel võistlusspordis, kus pikaajalised protsessid, sh rasvavaru ei huvita.

Treeningperioodil peaks ilmselt strateegia olema teine. Ja kui paljud meist võistlusspordiga üldse tegelevad?

[Archangel 482]

Võsa jah.

No ilmselt pärineb see mõnelt trennijärgse glükogeenivaru taastamise graafikult ja annab glükogeeni maksimaalselt kiire taastumise ühekordse trenni järel. Põhjendatud võimalikult kiireks taastumiseks matšide vahel võistlusspordis, kus pikaajalised protsessid, sh rasvavaru ei huvita.

Treeningperioodil peaks ilmselt strateegia olema teine. Ja kui paljud meist võistlusspordiga üldse tegelevad?

Täiesti võimalik jah. Eks lisandifirmad on suurt tööd teinud ja metsikult BroScienc'it levitanud. Leidnud paar uuringut, mõned järeldused kontekstist välja rebinud (Kui paljud inimesed reaalselt uuringuid täies mahus loevad ja mõistavad?), et süskarid peale trenni kiirendavad valkude transporti ja omastamist (pm. õige) ja seega on väga vajalikud lihaskasvu seisukohalt. (Väga vaieldav).

[htilga 95]

Tahaks teie ideaalvarianti ka siis kuulda

[Janar Rückenberg 172]

On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused harjutused 1.15 - ste pausidega ja trenni kestusega 65 - 7 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku - seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.

Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.

[Janar Rückenberg 172]

Postitan uuesti, kuna eelnevas postituses olid vead sees, vabandan.

On veider, et te sellisel teemal siin üldse vaidlete, et kas peale jõutreeningut on süsivesikuid vaja. Kes väidab, et ei ole, ei oma lihasfüsioloogiast ja energiatootmismehhanismidest mitte mingisugust ülevaadet. Loomulikult on süsivesikuid vaja, põhiküsimus on ainult, et kui palju. Treeningjärgne süsivesikute kogus sõltub väga paljudest asjadest nagu seeria pikkus, harjutuste valik ja iseloom, harjutuste arv, korduse kiirus, seeriatevaheline puhkepauside pikkus jne jne jne. Kui ma teen 10 x 10 kükki ja seda veel rõhutatud negatiivse faasiga pluss veel muud alakeha harjutused 1.15 - ste pausidega ja trenni kestuseks kokku 65 - 75 minutit, siis ma tahaks näha inimest, kes julgeb väita, et ma ei peaks pärast jõutreeningut süsivesikuid tarbima või kui, siis minimaalselt. Samas, kui ma teen 8 x 3 (kaheksa kolmest seeriat) lamades surumist, peale 2 harjutust biitsepsit, kokku 5 - 6 seeriat ja veidi kõhtu, siis selge see, et minu energiakulu ei pruugi olla eriti suur ja ma ei peaks kindlasti sellises koguses süsikaid sisse kühveldama, kui peale väga tõsist jalatrenni.

Pole vähimatki kahtlust, et jõutreeningujärgselt tuleb süsikaid tarbida, iseasi kui palju ja see sõltub juba eelpool nimetatud asjaoludest. Kordusel ja kordusel on väga suur vahe, niisamuti trennil ja trennil, sellest tulenevalt on raske mingit universaalset numbrit anda, kuigi Poliquin on seda üritanud teha.

[AlanBStard 126]

Mina seda just vaidlengi et mingi kindel 1:3 suhe mida eksamil ka küsitakse on vale, kasutada tuleb vastavalt eesmärkidele, koormusele ja enesetundele.