Nutritiopedia.com

[Robert Nool 3]

Tere, Fitnessistid,

Jagan teiega nüüd esmakordselt uut lehekülge, mille kallal palju tööd on tehtud.

www.nutritiopedia.com on lehekülg, kus ilmuvad artiklid korrektsest toitumisest, elustiilist ning treeningust. "Korrektse" all ei pea ma silmas seda, mida üksnes artiklite autorid õigeks peavad, vaid seda, mida sõltumatud teadusuuringud näitavad ning ka teised sõltumatud uurijad, kes suurt pilti näha suudavad, avastanud on.

Treeningust on juttu kõige vähem, sest korrektsest sooritamisest on väga palju variatsioone, millest paljusid ei saa otseselt valeks nimetada. Treeningus on niivõrd palju iseärasusi, mis ühele mõjub, teisele mitte. Toitumine on tunduvalt komplitseeritum.

Autoritena kirjutame antud hetkel mina ja Fred Antson, kes siinsetele foorumlastele piisavalt tuntud peaks olema. Kõik kirjutised on inglise keeles. Tänapäeval peaksid enamus inglise keelt oskama, kuid kui tekib tungiv vajadus kirjutised eesti keelde tõlkida, siis ehk jõuate omavahel selles osas kokkuleppele.

Oleme üritanud tekstid piisavalt lihtsas keeles kirjutada, et need võimalikult paljudele, kellel inglise keel emakeel ei ole, arusaadavad oleksid, kuid spetsiifilist terminoloogiat on sellest hoolimata piisavalt palju sisse lipsanud. Lugege ning andke tagasisidet.

Lehekülg sai alguse, sest juba aastaid küsivad mu tuttavad pidevalt toitumis- ja treeningnõu ning individuaalselt kõigile pidevalt nõu anda (eriti kui vähesed neist seda lõpuks järgima asuvad) on kurnav. Hetkel, mil tundsin, et suur pilt, mis toitumist puudutab, on piisavalt koos, asusin asja kallale ning lehekülg on nüüd mõnda aega üleval olnud ning täiendust saanud.

Otsustasin kohe, et proovin ka Fredi sellesse projekti kaasata, sest meie tõekspidamised kattuvad vähemalt 98% ulatuses. Fred oli tegelikult mu esimene treener, kes mind toitumisega aitas, kui 17-aastasena 2004. aastal fitnessis võistelda otsustasin. Selle koostöö tulemusena tekkis mul huvi toitumise teaduslike tagamaade vastu ning olen end sellest ajast peale pidevalt täiendanud ja õpitut enda ja teiste peal katsetanud.

Hetkel on artikleid vaid paari lehekülje jagu, kuid katsume kodulehe sisu pidevalt täiendada. Praegu, mil materjali vähem on, on hea end selle kõigega kurssi viia.

Usun, et lehekülg on sobiv nii algajatele kui edasijõudnutele, kes soovivad tulemusi kiiremini saada ning seejuures enda elukvaliteeti parandada ja tervem olla. Vajalik on üksnes inglise keele oskus.

Siin on viimane maadmurdev artikkel kolesteroolist ja küllastunud rasvadest, mille autoriks on Fred: http://www.nutritiopedia.com/2011/06/about...nd-cholesterol/

Loodan, et kõik leiavad leheküljelt endale midagi sobivat.

Liituge ka Nutritiopedia Facebooki leheküljega, et kõigega jooksvalt kursis püsida.

Parimate soovidega,

Robert Nool

[47 18]

Tore ettevõtmine ja looan, et seda saadab edu! Ainsa kommentaarina ütleks, et paljudele inglise keelt võõrkeelena rääkivatele inimestele tundub siiski suht spetsiifiline jutt väsitav ning tihti ei suudeta artiklit korralikult läbi lugeda. Nii võiks kaaluda iga artikli lõppu lühikese, bulletpointidega kokkuvõtte kirjutamist, mis võtab kogu asja kiirelt kokku ning annab lisamotivatsiooni artikkel veelkord täie tähelepanuga läbi lugeda.

[rait83 26]

keegi võiks sellest artilist väikse eestikeelse kokkuvõtte teha

[nightq 9]

Inimesed, õppige parem keel selgeks, tulevikus kergem.

[47 18]

Inimesed, õppige parem keel selgeks, tulevikus kergem.

Asi pole ainult keeleoskuses. Paljud peavad sama teksti isegi eesti keeles liiga raskesti hoomatavaks ja ei suuda/viitsi artiklit läbi lugeda. Kokkuvõte (samas keeles, milles on artikkel kirjutatud) suurendab oluliselt artikli loetavust. On olnud tööalaseid kogemusi sedasorti probleemidega.

[nightq 9]

Nojah, ma ise olen harjunud keskmisest keerulisemaid (akadeemilisi) tekste lugema, aga kokkuvõtted on alati toredad

[ROtter 198]

The web site was created and is maintained by Robert Nool who resides in a small county in Western Europe, called Estonia.

http://en.wikipedia.org/wiki/Eastern_Europe

Mitte, et ma noriksin, aga mainin tõe huvides, et lihtsalt mitte häbisse jääda, kui sellist asja ajada.

[nightq 9]

Ma ütleksin, et asume täpselt Põhja-Euroopa piiri peal, sest meil on Skandinaaviaga märksa rohkem ühist, kui idabloki riikidega.

[protein_pets 2]

Ka minu poolt + kirja, läheb bookmarkide alla. Aga soovitaks kasutada rohkem illustreerivaid vahendeid - sellist pikka teksti tavainimene vaevalt lugema hakkab.

[gmaster 303]

Ma ütleksin, et asume täpselt Põhja-Euroopa piiri peal, sest meil on Skandinaaviaga märksa rohkem ühist, kui idabloki riikidega.

Kahju ainult et meie ainsad oleme, kes seda usuvad

[AlanBStard 126]

Kahju ainult et meie ainsad oleme, kes seda usuvad

See kehtib päris paljude asjade kohta.

Kui tahad veendumusi mujalt sisse osta, siis kogu komplekti kaupa

[ROtter 198]

http://www.nutritiopedia.com/2011/06/about...nd-cholesterol/

Kus on viited kirjandusele, uuringutele? Ilma nendeta on piki päid ja jalgu saamine kindlustatud.

[Arnold 76]

Tubli töö Robert, jätka samas vaimus!

P.S. Neile kes ei viitsi keelt õppida: kasutage tõlke mootoreid, kui jääb arusaamatuks, võtke sõnastikud appi

[Robert Nool 3]

The web site was created and is maintained by Robert Nool who resides in a small county in Western Europe, called Estonia.

http://en.wikipedia.org/wiki/Eastern_Europe

Mitte, et ma noriksin, aga mainin tõe huvides, et lihtsalt mitte häbisse jääda, kui sellist asja ajada.

Tegelikult teadsin seda kirja pannes, et ametlikult pesitseme Ida-Euroopas, kuid oleme tõepoolest niivõrd piiri peal ning mina tunnen, et mul on ühist rohkem põhja-, kui ida-eurooplastega, seega panin selle ka sel kujul kirja. Muidugi on vaieldav, kas veebisaidil, mis teaduslikku informatsiooni kokkuvõtlikult vahendab ja tõlgendab, on õige informatsiooni enda tunnete järgi voolida, kuid selles geograafilises küsimuses tegin möönduse, sest paljud ei tea endiselt Eestist midagi ning Ida-Euroopaga seonduvad vähem haritud peades mitte nii positiivsed emotsioonid kui Põhja-Euroopaga. Seega, las see praegu olla nii.

[Robert Nool 3]

Ka minu poolt + kirja, läheb bookmarkide alla. Aga soovitaks kasutada rohkem illustreerivaid vahendeid - sellist pikka teksti tavainimene vaevalt lugema hakkab.

Olen nõus. Katsusin algusest peale meeles pidada, et tekst kuiv ja igav ei oleks, vaid pigem pisut meelelahutuslik. Teadust tõlgendavat teksti on omaette kunst meelelahutuslikuks teha, kuid lugege ka eelnevaid artikleid, mille autor mina olen, ning andke teada, kuidas siiani välja on tulnud.

Tulevikus on plaanis asi märgatavalt videopõhisemaks teha, sest olgu tekst ükskõik kui põnev, raske on süsivesikutest punnis keha ja mõistust sellele konsentreeruma sundida. : ))

Pealegi, YouTube teeb külastajate poolest ükskõik millisele tekstisaidile silmad ette. Siin on üks põnev viide NY Times'i artiklile, mis 2010. aastal vaadatud videod numbritesse pani. Asi on ikka hirmus aukartust äratav: http://bits.blogs.nytimes.com/2011/01/14/2...mbers/?emc=eta1

[Robert Nool 3]

http://www.nutritiopedia.com/2011/06/about...nd-cholesterol/

Kus on viited kirjandusele, uuringutele? Ilma nendeta on piki päid ja jalgu saamine kindlustatud.

Jah, see on üks pähkel, mille plusside ja miinuste üle pikalt juurdlesin. Suurim plus on kindlasti kredibiilsus, mille välja tõid, kuid suurim miinus on, et kogu see ettevõtmine on hetkel hobi ning ainuüksi artiklite kirjutamine võtab tubli tüki aega, viidete lisamine võtaks teise sama palju. See tegevus võid (leiba ma ei söö ) lauale ei too, seega jätan selle teise osa ajast tegevustele, mis seda teevad. Tulevikus, kui asi areneb ning pisike tiim tekib, muutub see asi kahtlemata paremuse suunas. Eks kõik head asjad võtavad aega.

[Robert Nool 3]

Tubli töö Robert, jätka samas vaimus!

P.S. Neile kes ei viitsi keelt õppida: kasutage tõlke mootoreid, kui jääb arusaamatuks, võtke sõnastikud appi

Tänud, Arnold.

Muide, kuigi mu inglise keele oskus alati üsna viisakas on olnud, oli spetsiifiline terminoloogia ka minu jaoks arusaamatu, kui üsna noorena teaduslikumat materjali uurima hakkasin. Kõik sõnad ja terminid saigi sõnastike abil selgeks tehtud. Kui saad aru, mida sõna tähendab ning see loogiliselt lauses paika asetub, siis jäävad need asjad meelde.

[Robert Nool 3]

Kuna Fredi kirjutatud artikkel piisavalt paljudele keeruliseks osutus, otsustasin ma täna hommikul sellest lühema ja lihtsama versiooni kirjutada.

Andke teada, kuidas tundub: http://www.nutritiopedia.com/2011/06/the-s...ory-simplified/

[ROtter 198]

Tegelikult teadsin seda kirja pannes, et ametlikult pesitseme Ida-Euroopas, kuid oleme tõepoolest niivõrd piiri peal ning mina tunnen, et mul on ühist rohkem põhja-, kui ida-eurooplastega, seega panin selle ka sel kujul kirja. Muidugi on vaieldav, kas veebisaidil, mis teaduslikku informatsiooni kokkuvõtlikult vahendab ja tõlgendab, on õige informatsiooni enda tunnete järgi voolida, kuid selles geograafilises küsimuses tegin möönduse, sest paljud ei tea endiselt Eestist midagi ning Ida-Euroopaga seonduvad vähem haritud peades mitte nii positiivsed emotsioonid kui Põhja-Euroopaga. Seega, las see praegu olla nii.

No siis kirjutagi, et Põhja-Euroopas, mitte Läänes. Ei ole mõtet häbeneda asukohta, sest lääne-eurooplasi võtab see vale määratlus ikka väga muigama.

Las meie unistused jäävad, reaalne maailm vaatab asju teisiti.

[ROtter 198]

Jah, see on üks pähkel, mille plusside ja miinuste üle pikalt juurdlesin. Suurim plus on kindlasti kredibiilsus, mille välja tõid, kuid suurim miinus on, et kogu see ettevõtmine on hetkel hobi ning ainuüksi artiklite kirjutamine võtab tubli tüki aega, viidete lisamine võtaks teise sama palju. See tegevus võid (leiba ma ei söö ) lauale ei too, seega jätan selle teise osa ajast tegevustele, mis seda teevad. Tulevikus, kui asi areneb ning pisike tiim tekib, muutub see asi kahtlemata paremuse suunas. Eks kõik head asjad võtavad aega.

Meie ei saanud küll omal ajal kursusetöid niimoodi esitada, et kirjandusele viiteid ei olnud.

Praegu loed nagu lõpukirjandit, aga kui maailmas tahad tähelepanu saavutada, siis paraku pead uuringutele viitama, muidu II kursuse arstitudengid saavad naerukrambid.

Aga muidu edu minugi poolt.

[gmaster 303]

Ma ise tahaks sellise artikli juures siis mingeid konkreetseid juhiseid ka näha - mis need piirid on, mis oleks soovituslik kogus ja mis ülempiir, et ei tekiks väära tõlgendamist.

(Saan aru et artikli point pole ainult küllastatud rasva söömise propageerimine, aga see mulje võib jääda)

Edu ja kerget sulge!

[Robert Nool 3]

No siis kirjutagi, et Põhja-Euroopas, mitte Läänes. Ei ole mõtet häbeneda asukohta, sest lääne-eurooplasi võtab see vale määratlus ikka väga muigama.

Las meie unistused jäävad, reaalne maailm vaatab asju teisiti.

Jah, see oli näpukas. Tänan, et tähelepanu juhtisid. Valisin poliitiliselt korrektse tee ning jätsin lihtsalt Euroopa.

[Robert Nool 3]

Ma ise tahaks sellise artikli juures siis mingeid konkreetseid juhiseid ka näha - mis need piirid on, mis oleks soovituslik kogus ja mis ülempiir, et ei tekiks väära tõlgendamist.

(Saan aru et artikli point pole ainult küllastatud rasva söömise propageerimine, aga see mulje võib jääda)

Edu ja kerget sulge!

Tegelikult miks mitte propageerida rohkem küllastunud rasva sööma. Fredi artikli sõnum on, et küllastunud rasvad ning kolesterool on head ning neid pole vaja karta; ning et paljude modernsete haiguste (artiklis loetletud) põhjus on hoopis liigne süsivesikute, eriti suhkrute, tarbimine.

Seda kummaski artiklis polnud mainitud, kuid lihakasvatajatele peaks piisavalt motiveeriv olema, et kolesterool on paljude steroidhormoonide algaineks, mille abil lihaskasv ning rasvade põletamine kiireneb.

Eks need kogused ongi pikem jutt, sest see on individuaalne. Sel teemal tuleb eraldi raamat kirjutada. Vaatame, kumb selleni enne jõuab, kas mina või Fred.

[jrx 142]

Meie ei saanud küll omal ajal kursusetöid niimoodi esitada, et kirjandusele viiteid ei olnud.

Praegu loed nagu lõpukirjandit, aga kui maailmas tahad tähelepanu saavutada, siis paraku pead uuringutele viitama, muidu II kursuse arstitudengid saavad naerukrambid.

Aga muidu edu minugi poolt.

Selles suhtes on paraku õigus jah, et ei ole raske PubMedist ikka Mediterranean Dieti kohta paar toetavat artiklit leida, kus täistera ju suuresti au sees. Ja hopsti on viited eespool.

Aga jaksu kindlasti - see töö ei ole lihtne ja mina kindlasti hakkan seda lehte regulaarselt külastama:)

[gmaster 303]

Tegelikult miks mitte propageerida rohkem küllastunud rasva sööma. Fredi artikli sõnum on, et küllastunud rasvad ning kolesterool on head ning neid pole vaja karta; ning et paljude modernsete haiguste (artiklis loetletud) põhjus on hoopis liigne süsivesikute, eriti suhkrute, tarbimine.

Seda kummaski artiklis polnud mainitud, kuid lihakasvatajatele peaks piisavalt motiveeriv olema, et kolesterool on paljude steroidhormoonide algaineks, mille abil lihaskasv ning rasvade põletamine kiireneb.

Eks need kogused ongi pikem jutt, sest see on individuaalne. Sel teemal tuleb eraldi raamat kirjutada. Vaatame, kumb selleni enne jõuab, kas mina või Fred.

No kui te suudaks selle kuidagi lühemalt kui raamat teha, siis loeks heameelega.